Vaba eestlane , June 13, 1986

              t
> • r t
n a
Ilmub 2 kordaaMalm
kolmapäeval ja reedel
Oleme Just 0 0 (D
p,Kui Kanadsi valitsus voliks • ot­sustada
neid diplomaatide Bime-kirja
võttia, siis see oleks rohkem
üDoliitiline kui diplomaatilise
samm— ja see võivat kahjusta­da
suhteid me!o irükid® vahel.'^
Praegu on Kanadas 225 aukonsu-it,
kel on piiratud privileegiumid
ja immuniteet, võrreldes Ottawas
asuvate diplomaatidega. Aga vaa­tamata
„väga julgustavale" toetu­sele,
mida baltlased on saanud
sõpradelt Parlamendimäel, siiski
need, kes ootavad diplomaatliku
nimekirja uuendamist, pole kaota*
inud lootust.
Valitsus on sihilikult hoidunud
otsuse tegemisest kartes N. Liitu
aaooacpaooooBBQQBoeagaaoooooaaBaaiosoaioaaoaioaaioaQoacDoaaaiooaaooaooaooaaeaoiooaia
mistõttu nüüdki ei tähenda Joe
Clarki väljemdus veel, ©t .asi
oleks otsustatud. • . •
Kalevi lipkonna hunduparvik skm. Margus Taega ism-
Ajakirjanik Patrick Best arvab, et " . j . , « v - i
kui välisminister pärast sellist väi- tasid noori puid Jõekääru maa-alale. Pildil vasakult Heik-jendust
ei täidaks oma lubadust, j^j Novek, Robbv Trei, Daniel Schaer, Mihkel Schaer,
siis ta oleks sattunud küll herilase- _ , i in. i o ILU . T n
pissa. • • Märt Kaljurand ja Faul Sambla, Foto: J. Saagi
00
a on üks rootsi organisateiooni
ta eesti ollesõpm koguda
varem on Rootsis oleimas vei-
• • KINGSTON :(Jamaika) - 'Vätie-:
mait 19 inimest on saanud surma
ja 2000 jäänud kodutuks tugevate
vihmasadude tõttu; mis kestsid Ja-maikas
üle nädala. 8 inimest üppü-sid
kui minibuss langes Minho jõk­ke,
kui sild kokku varises. Kana­da
valitsus on hädalistele saatnud
Rootsi ajaleht „Bryggeritidmn-gen*
V toob käesoleva aasta esime­ses
nubris jutuajamise Mikk Noo-daperaga,
kelk kohta ajakiri kir­jutab
tutvustamiseks :
„üks tema elu ambitsioone on
mitte ainult rootsi, vaid kogu maa­ilma
õlle kaardistamine. Tal pole
mingisuguseid vabaaja sisustamise
probleeme, vaba aja pühendab ta
õllele."
Ta oli saanud selle idee sõpra­dega
istudes, organisatsioonide
Rootsis tuleb muidugi asutada ka
õllesõprade organisatsioon. Praegu
on rootsi organisatsioonil 30 liiget,
kes kohtuvad paar korda kuus, et
maitsta ja hinnata õllesid. Organi­satsioon
on juba saanud laia tun­nustuse
osaliseks. Mitmed lehed on
neid rakendanud õlleproovide tege­miseks.
Mitu õlletehast kasutavad
maitsmisprotokolli, mida ühing on
koostanud, kus on õlle väljanäge­mine,
lõhn, maitse ja järelmaitse.
Selts meenutab oma propagan­das,
kuidas Norras mõne aasta
eest asutati ,,Folkeaksjonen for
pilsen", mis üheksa kuuga sai
200.00Õ liiget. Selts on korraldanud
reisi Norrasse, kus külastati õlle-etikettide
kogujat, kel on 400.000
õUeetiketti, sealhulgas ka eesti eri-ketid.
London (Reiter) — Naasides oma
hiljutiselt külaskäigult Iisraeli,
Inglismaa peaminister Margaret
Thatcher väitis, et Iisrael olevat
võrratult puhtam maa kui Inglis­maa,
mis olevat täis prahti. See
peaministri märkus on saanud
meedias suure tähelepanu osali­seks
ja 36-ast&ne müjonär Richard
Branson on avalikult teatanud^ et
ta kaalub valitsuse pakkumist juh­timaks
Inglismaa linnade puhasta­mise
kampaaniat, milleks kasuta­takse
saareriigi 3,3 miljonit töötut.
1
Kõik Biiiiü(aks@ $mr@ himmlmdmeq
B
0
0
D
f)
0
8
0
O
0
0
•
8 •
fi
0
0
8
0
0
8
0.
0
0
-l
ID
ffl
o
B
(D
fO
ffl
. (B
CB
<D
B:.
S
, »
O ,
ID
O
.•(»•;
(D
a. •
0
B
'B
(D
•
0
0
o..
0
0 .
0 :
a
o
o
0
0
0
B
0
o
0
o
o
o
D
o
o
Q
C
o
e
0
e
o
0
o
o
o
0
0
0
o
0
. e
a
o
o
a.
a'
e '
a
o
0
a '
a
o
e.
a.
o
0
0 '
0
0
0
Q
0
0
0
a
o
jcp vaadake ringS
kuni
¥ÄUÄMyil!C KESTAB 15.
n Avatud: eih^asp., teisip., neljap., reedel
ISI välgatusi
va ja aastast aastasse muud ei
tee kui aina merel loksub, öösd
kõikuv koi külje all ja päeval
vaateväli lage ning tt^ kui lää*
nepoliitiku aju» siis ta tunneb,
kuidas vaim roostekorra all rä­gisema
hakkab. Seda valu kan­natan
mina ja seda kannatavad
kõik need vanad semud, kes ku­nagi
Mäe viimase mopiga sõja­keerisesse
kisti ja nüüd sõja-süüdlase
staatust nautides ing­lise
lipu all Mkeane äestavad.
Igaüks meist iDÜüab seda rooste-korda
omal viisil maha kõhvit-seda.
Enamus osa moodsa aja
lapsed ja löövad igal õhtul hai­gele
hingele rummikompressi
peale. Mõned jälle on võtnud
kohalikud naised, kes neil kodu­sadamasse
saabumise puhul
jõudumööda südant söövad ja
närve näkivad. Seda sageli kee­les,
mida kumbki õieti ei oska.
Üks sihuke vend on mul hästi
meeles. Minu teada piirdus ta
võõrkeelte oskus kahe sõnaga,
üks oli prassai ja teine, ka ve­nekeelne,
ei kõlba kirja panna.
Küsisin täit kord huumori mõt­tes,
et mis keeles sa oma süda­medaamiga
asju klaarid? Sain
sirge vastuse, et noh, esimese!
aastal, kui armastus paks ja pa­lav
OÜ, sai sellega kõik asjad
joonde aetud; Hiljem, kui juba
tülisid hakkas tulemavx>lid sõi­musõnad
selged. Paljukest siis
ühele karvasel® m
tarvis on.
Mina ise olei!
nohik. Ega minagi punnsuutäit
ega võõramaa näitsikut ära põl­ga,
a2a niiõremat tuleb võtta et­tevaatusega.
Niipeisi kui tunned,
et üks või teine kipub ülemäära
armsaks minema, nii lööb puna­ne
pirn põlema ja siis pole
muud kui pidurid Ja tagurpidi-käik.
Mina kratsin oma vaimu-roostet
nüri plliatsijupiga. See
komme on mul juba posikesest
peast veres. Vestluses olen kida­keelne,
kuid kui puhta paberile­hega
küllalt kaua olen tõtt vah­tinud,
siis tuleb juttu nagu
Vändrast saelaudu või Must­veest
sibulaid. Ja nüüd ma pa­nengi
agaralt kirja neid lugu­sid,
mis Unitsa^poisl raamatus
avaldamata jäid. Oleks ma tead­nud,
et sihukese raamtu kirjuta­mine
teoksil on^ küllap ma olek­sin
omapoolsed pöokstaavid ka
teele saatiiud. Äkki oleksin
praegEi koos Arvi ja: teiste se­mudega
kuulus. Aga n^üüd võta
näpust või sikuta sääremarjast
kõik loorberipärija^ on juba
ärksamate meeste vahel ära ja­gatud.
Kes käskis nohik olla ja
kunagistest kambajõmmidest
eemale hoida/
Ega mu tänasel kirjal muud
mõtet polegi, kui et tahtsin tei­le,
poisid, ajalooraamatu puhul
hilinenult õlale patsutada. Teie
sääl Toronto linnas saadate siis­ki
veel asju korda, mis meidki,
paadunud ookeanihülgeid, raasu­ke
raputavad ja mõhe uuesti
eestlaseks ehmatavad.Näe, mina
ise sai ka selle raamatu kaudu
niipalju targemaks, et ei pea
eimast enam lennuväe abitee-nistuslaseks
nagu vanasti, vaid
ikka päris välguvennaks. Paari
endise rebasekutsikaga tuli selle
pärast isegi ütlemist, aga käsi­kähmluseks
süski ei läinud
habemetes on liiga palju halli.
Aga uue hüüdnime sain omale
küll. See neetud välguvärk kla­pib
mu eesnimega nii kuratlik-kavalalt
kokku, et raputa en­nast
niipalju kui tahad, nimi
jääb mehele külge, Aga ega ma
nurise. On huUebaid nimesid,
mis siiski meest ei rüiu.
Ma p(^e kunagi elus «rfnud
suuremat nahka tõotuste andja,
aga ^ha bien sihukeses meele­olus,
et saab antud lubadus ja
kohe kirjalikult. Kui teie, Torön-to
poisid, ikka tõesti oma kuue^
kümnendat sünnipäeva Inglis­maale
piihitsema tulete, süs
mehkeldan mina oma laeva ka
selleks puhuks sobivasse sada­masse.
Ja igale kõhklevale kam­raadile
löön kämbla turja ja kü­sin,
et oled sa raisk,ikka eest­lane
või ei? Meil on muist me­hi
juba mõtlema hakanud, et
kas seda pisikest maad on üldse
mõtet taga nutta. Aga mina olen
oma vettiiiud ajuga välja nupu­tanud,
et suurus ja väiksus on
suhtelised mõisted. Sai šedia At­landi
ookeani ka alguses aukar­tusega
silmitsetud, kuld kui oled
küllalt kaua ta märjal turjal
ratsutanud, siis vaatad, et pole
tühi midagi rohkem kui süure-kalUbriline
liiiaUgu.^^^^^^^^^^^^N^^
kamraadid, nägemiseni kahe
aasta pärast! Eeldades muidu­gi,
et hinig sees seisab. Võib ju
ka juhtuda, et lähen ho<^is
pomm jalus ja purjeriidest puir
maüiikond seljas men
Kamraadliku käe­pigistusega
teie
Välgu-Mihkel.
a
• a
a
m
m
•m
.0
a
B
B
0
o
B
a
o
a
s
a
a
s
o
B
B.
a.
a
a
a
a
•:B
a
a
a
0
B
a
a
s
a
m
a
a
B
a
a
'B
a
a
B
a
a
B
B
B •
' B
O
D
n
B
B
8-'
a
B
B
D
.B.
8
' B.'
a
a
a
a
a
a
8
a
o
a
a '
a
fl'
0
a
e
o
a
B
B
a
'B-a
a-a
a
.a
Q
a
'B
' B
a
a
a
a
a.
a.
B
B
.9-
a
a
a
a
a'
'B .
o
B
B
B
B
a
B
B
O
e.
0
a
o
D
O
0
0
e
Q
o
B'
0
B
B'
anBatDaaaooaooaDoaDBaBoaaiaaaidaaDaaaaaaaaoaoosaoaaoQSBoaaoBssoaaiooaoosooocbt
• a o
1 2 .
«MM
lilled ja parandamine.
Soome ehitajad
Metro liccnce 2422
SEINAST-SEINA JA LAHTISED)
ERIK LOKBIK — 447-9834
iHUHHiilHllliilllllllllllllinini9iin!ll9n!l8lillftlilHHIll88ir <^ vtxo
1
mm
WOO&iINg ÄYioo iV2 miili pShja pool Sttd@s'i)
: :EESTrNAINEl
Kui oled üksik. Perekonnaseis pole tähtis. Kui iSind huvitab
maa-elu, ujumine, kälapüiik, lilled; tants jne.
Sind sooVig kohata EesU mees, lesk, 62. a.v. 165 sm pikk.
Oman mugava kodu vee ääres. Vastan kõigile küsijatele, kes
saadavad saatja aadressi. Kirjad slt.
BBõn