1981-06-30-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 49 [erman Rajamaa, Leida Foto: H, Trummer la splonaazMeksper^ &stanud, miks ühendrii-rel polnud andmeid iis- Innaku kohta Iraaki, mis |avasti Bagdadi lähedale imareaktori hävitamise-ide kaitseministeeriu. btakse, et iisraellaste las ameeriklasi ,,rabava J, kuid mõned skeptikud |ad vangutades airvama, lased olid sellest oma-tevõtmisest teadlikud, Itasid Iisraeli huvides lä Mnnni ja ieevad nüüd J oleks kogu lugu nende lud. üde võimud mainivad, le afääri juures ei ole Jhendrükide salaluure haleda sissekukkumi-kui arvesse võttay et [Kesk-Idas ühendriikide fane ning saab ameerilc-relvastuse ja tüseda toetuse, mis võimal-iil püsida ja oma eksis^ [ta. Pentagonist kinnita-vabaduseks, et Bsrael ütsenud omapead ning joperatsioonide teostami-nõu küsinud ühendrii-seekordne rünnak töiselt suure saladuse kat-srael ei rääkinud sellest JFiõige suurematele sõp- Joetajatele. id kriitikud Ja salaluitte leiavad, et need vaban- |õrdlemisi auklised ja ei paljusid lünki. Nü ei kuidagi seletust, miks [Ma õhuruumis liikuvad le eriliste radarisead-istatud luurelennukid ei |iisraeli lennukeid, mis Jägdädi üle Saudi Äraa-riumi. Kuid Pentagöra* ka siin vastus valmis: kükid lendasid nii mada-lendriikide luurelennuM-neid ei registreerinud, võimalik, et ameerika Ikid ristlesid sel mo-ade miilide kaugusel — piirkonnas. Kuid siis \iy et iisraeli ründajatel te teada, millistes piir-imeerika luurelennukid ^aegadel liiguvad ja nad rünnakuks aja, mis neil radärilennuMdest |lt mööda hiilida. olid sel momendil luulsad luuresatelliidid, lelised maapinnal avas-ja teisi sõjamasinaid lasaarvätud isegi puna-olevad käsigranaadid? on ameerika eksperti-letus ja vabandus. Ehkki jidid avastavad maapin-väikseid esemeid, ei jimelised registreerima ivat jet-lennukit. Satel-liseks ülesandeks on re-kahjusid pärast rünna- |ad ei ole eriti head abi-initsetud rünnaku ette-eks, kinnitab üks asja-müstilised asjaolud ja annavad Moskvale hali ühendrükide ründa-bne ajalehed ja teised! pendajad vasardavad pi-jeriklasij kes mängivad [peitemängu, plaanitse-fisraeliga Iraagi ründa-tehes pärast nao, nagu (Järg lk. i VABA EESTLANE teisipäeval, 30. juuml 1981 Tuesday, June 30, 1981 VALVEARST NÄDALALÕPUL dr. A, Ma®, tel.. 493-72311 4.;: ja 5. #..M..LeesineEtt,,teIo 481-6834 11. Ja 12. jnnlil 1 • dr. A. Tari, tel. 922-3824 HW'il'm j - (Algas lk. 2) nemad poleks midagi näiniid ega kuulnud. Kahtlemata osi ameeriklastel kaaluvaid vabandusi oma käte puhtaks pesemiseks, kuid need vabandused ei ole siiski nii veekindlad, et nad suudaksid kõik esi-iatud laMlustMsed kõrvaldada,- . Mommimistliku Hiina ajaloos on üks periood nüüd täielikult lõppenud. Sellele pandi punkt möödunud nädalal toimunud kommunistliku partei keskkomitee konverentsil, kus tehti otsus partei esimehe Hua Guofengi tagandamiseks ja tema asendamiseks mue mehega. ¥õidak- §e ju küsida, mis on selles imelikku, et partei esimees asendatakse feise mehega — eks seda ole varemgi juhtunud? Vastus sellele on lihtne: Hua Guofeng oli diktaator Mao Tse-tungi poolt isiklikult välja Valitud tema järglaseks ja töö jätkajaks ning tema kõrvaldamisega on kuulutatud kadu ka Mao Tse-tungi ideoloogiale ja tõekspidamistele, mis propageerisid pidevat ja lakkamatut revolutšioonüist liikumist ja stabiliseerivate jõudude väljarookimist, millie kõige kujukamaks näiteks oli kurikuulus ja Hünale tohutuid kahjustusi tekitanud kultuurirevolutsioon. Ehkki Mao Tse-tungi peeti kava-laks ja julmaks meheks, tegi ta endale i järglase valikuga siiski suure vea, kuna Hua Guofeng ei olnud s^e dünaamiline isiksus .ja autoriteet, kes oleks olnud võimeline Mao poolt alustatud teekonda jätkama. Passiivse ja endassetõmbunud po-lütikuna ei suutnu^ ta ohjeldada Mao võimutsemise ajal mahasuruv tud jõudusid, kes tõstsid kohe pärast Mao surma p^ead. Nende jõudude eesotsas oli»Deng Xiaoping, kes oli küil^ vana revolutsionäär kuid sattus Maoga vastuollu Hiiu? tulevase poliitika välja kujundamisel. Kui Mao jäi kuni surmani fanaatiliseks revolutsionääriks, siis öeng on varustatud kainete riigimehe omadustega ning tema arvates on Hiinat võimalik edasi vüa ainult sisepoliitilise j olukorra stabiliseerimisega ning V kapitalistlike FÜkidega koostöö, loomisega. Ta asus k a energiliselt selles suunas tegutsema ning tema teeneks on tihedate kauba|nduslike ja muude sidemete loomine ühendriikidega Ja teiste kapitalistlike riikidega, mis peavad aitama Hiinat välja tuua praegusest ummikust. Nende suurte ümberkorralduste ja operatsioonide teostamisel on tal tähtsamateks abilisteks peaminister Shao Sijang ja Hua Guofengi asemele partei uueks esimeheks kandideeriv Hu Jaobang, . Kuid <Dengi ülesandeks ei ole mitte ainult Hiina Ipraegusest majanduslikust kaosest väljatoomine vaid ka Mao nime ümber põimunud suure müüdi hajutamine. See ei ole kerge ülesanne, kuna Mao mõtetega ja ideedega kasvatati Hiinas üles mitu generatsiooni ja paljud hiinlased on ikka veel tema kui pool jumala mõju all. Vaatamata suurtele puhastusoperatsioonidele ja kultuurirevolutsiooni juhtide vangistamisele on väiksemakaliib-riiisi tegelasi jäänud veel küllaltki mõjuvõimsatele . kohtadele ja need ootavad kannatlikult aega, mil Hiinas hakkavad jälle puhuma uued tuuled. ,Need lootused tunduvad siiski asjatutena, kuna Hiina on asunud uue juhtk(^nna juhtimisele hoopis teisele teele. Mao Tse-tund pärand likvideeritakse järk-järgult ning „suurt tüürimeest" Aakatatee s M - distama „tõsiste vigade tegemises". Keegi ei saa aga heastada enam seda, et need ,,tõsised vead" maksid miljoneid inimelusid ning tõid teistele mi|jom*tele kaasa viletsuse Ja pika õrjapõlw. .AMI. Lk. 3 alti teaduslik konverents Stokholmis politseikaitse all STOKHOLM (EPL) - NeUpühade ajal rullus Stokholmis kuues Bai-ti teaduslik konverents, mis avati 5. juunU Börsihoones kooliminister Ulla Tillanderi poolt tervitas Mrjanik östen Sjöstrand ja Stokholmi ülikooli pktor Staf-fan Helmfrid. . ^ Rootsi Akadeemia saalid poolt. Rootsi Akadeemia Seekordsele konverentsile andis erakordse, ilme sissekäigu Juurde igaks juhuks kutsutud politseikait-se^ kuna korraldajad hiljutise elava diskussiooni puhul Balti Instituudi idasidemete arendamise üml)er kartsid demonstratsioone. .Tegelikult toimus sissekäigu ees vaikne rootsi noorte demonstratsioon, kes bandörollil nõudsid Nõukogude Liidult Baltikumile vabaduse tagasiandmist ja plakatitel küsisid, miks Balti Instituut vaikib Jüri Kuke ja Mart Nikluse, kahe eesti teadlase tiline hoiak püüdlust® puhul ei» " mmeerida N. Liidule ebameeldn» vaid teemasid ja solidaarsuseavaldusi vaenatud kolleegidele Nõukogude vanglates. , ,Lõhestunud konverents", m Svenska Dagbladeti pealkirjaks / 6; juunil avaldatud Ingemar Lind-markeri artiklüe Balti instituudi konverentsi avamisest, kus ta mh. ütleb:" „Sto^holmi konverentsi jälgitakse kindlasti täpselt nii Moskvas kui \^ Tallinnas. Juba Rootsi valitsuse Eesti Femsiomäride KluM koor lailmas E Ä Fuhkekodu nEhatare" mirgakSvS panekul, luhatab E. ,Tobire- saatuse ümber. keelepruugi puhul konverentsi ava Foto-. Vaba Eestlane Nad korjasid aukirju apellüe misel oli raskusi terminitega. Koo D seseisvuse tarn Taciiii ri@p©rtcacash Baltikytii&st rootsi Riksrodio %m\%% STOKHOLM - Rootsi Riksradio saatis 4. maU eetrisse taani reporterite poolt koostatud reportaazM distantsi, kuna neil tuli arvestada ^^sutas akadeemialiige Ilkumist, mida paljud ieestlased ei teadnud knnlata. Selle sisu kokkuvõtte taob nüüd „EestB Päevaleht" „saatjaskonnaga" nii oma reisi- ^^^^^ Sjöstrand. mainitute kaitseks ja kuuldavas» liminister ülla TiUander rääkis ni-ti\ paarisajast avamisele mine- melt „kolmest balti vabariigist" last andsidki selle solidaarsuse Eestist, Lätist, ja Leedust, sellest itõendi allkirja näol. hoolimata, et Uootsi oli, ms esime- Raudeesriide tagant tulnud kon- si rüke, kes tunnustas K. l i i d u an-verentsist osavõtjad uudistasid hu- nektsioohi ja seUega ühtlasi termi-viga demonstratsiooni, ent hoidsid .^^^^ogude vabarnk". Seda Baltikumist; oma veergudel heülindi järele ning nagu sellest selgub, on reporterid veendunud, et eestlastel ja lätlastel seltskonnast kiü N; Liidu säatkon-pole ajalooliselt suuri lootusi iseseisvuse saavutamiseks. Leedulaste ajalugu olevat aga teistsugune ja nast. Kui enne konverentsi käis seetõttu antakse meile paremaid lo®tusi tulevikuks. - . Stokholmis Läti suhtlemisühmgu Programmis oli peamine huvi r i peamine ülesanne. Näitejuht Venelased voolavad Baltikumi sis-pühendatud ühelt poolt usklike vastas: se suurel arvul, kuna~Veneinaal on esimees Baranovskis, siis seekord oli kaasas Eesti vastava ühingu (VEKSA) esimees Ülo Koit, kes iConverents on tekitanud lõhenemise Balti instituudis, hulk liikmeid on lahkunud Instituudi koostöö tõttu nõukogude võimudega. , östen Sjöstrand arvas, et „tähtis võitlusele oma usuvabaduse eest, - Peaks küli," aga siin pole põh- majanduslik kriis. diskreetselt'hoid'iq'ta^aDlaam' kultuuri, identsus ja sisu" teiselt, poolt balti rahvaste rahvus- just kriitikaks. usklike tagakiusamise osas on le. Selles suhtes polevat põhjusi ehita likule võitlusele säüüniiseks eriti Nimetatakse pikalt 40 kultuurite- j,^pQj.^gj..^ ^^^^^ üksilcasjalikud ja oma keelte osas. 77-aastane Tar- gelase apelli ja tsiteeritakse ja re- ^..^^ ^..^ ^..^^-^^ ^^^^^ tu keeleteadlane prof. Paul Ariste fereeritakse rahvuslikku krütikat venestamise vastu. peagu kõike tegevust piiratakse Nõukogude saatkonna rahvast oli eriti rohkesti Stokholmi Imna poolt Stadshutetis antud tervitus-einel. Haruldaseks uudiseks oli muidu-avaldas optimismi: vcn«..axm^« v^^tu. igasuguste keeldudega. - N e e d , kes tulevad siia, hakka-^ Minister Tonspoeg Eestist ütles Reporterid lõpetavad kommen-vad varsti rääkima eesti keelt. reporteri küsimuse peale, et ta oli baariga- Tean rohkeid näiteid, ütles Äris- teadlik sellest kirjast. Ta ei soo- ' " ^ . . . • . te ja loetles mitmeid juhte, kus vinud aga seda arutada. Ta oli Pärast kolm nädalat kestnud ""^/^^^^^^steosav^^^ vene päritoluga sisserändajad, on kindel, jet suurem osa eestlastest reisi ja kõnelusi enam b i i saja M Paljud läänesfä olid eema-eestistunud ja nende lapsed k©- ei pooldavat seda kirja .... inimesega, on meil täiesti selge, et jäänud. Leedu osas oli kuulda, da lahutavaid tõkkeid. Vaštul:caaluks demonstreerival® östereuropeiska äolid^ritetskomi-teele, keda valvasid eraldi kohale tellitud politseiüksused, räägiti . , , ... , ^ . konverentsü„kergendustest" Eesti gi ulatuslik nõukogude sfäärist tui- iiaj.i^agtgig (Mille tõttu need vykergendused" • 40 kultuuritegelase mittekarista-iiiine aValiku kirja tõtttt - r - on^ tpi^ nelevad ainult eesti keelt. Kui reporterid majandust kirjel- siin ei vajata kedagi, kes väljast- ®t seal oli viimasel hetkel väljalaš- ^ ^ ^ ^ on v^ä^g^^a^g^i vaieldav. ^K^a^^s Programmis märgiti ka suuri ^^^^^^ programm äkki üs- poolt annaks rahvuslikkudele tun- havaid teadlasi väljavahetatud. Tu- p^j^-^g^^^g mõningate ringkonda-nas, Tartus jm. Eestis. ^ . küsimusmärke esitamata. Aga ^iän.^ajaloolased..on arutanud, kus 1^^, miUe seekord sai Balti Insti- ^^'^ proiesi.). pool1a ^ va^b^asrt r ametfiiüTh]i!n^g;^us t „^So - süskiHõst^et akse esil,e suur,t ^p,r o- võiks esineda rahutus.i1 , on, nad ko- ^uKu-dAim erosrimone^ecsii TGMuS Kn;n. afro oL^atr«s. sf «o n». mis duktiivsust era-maalappidel. gu aeg lähtunud seUest, et rahutu- Konverentsü viibis teadlaste hul- , Üks anaonüümme eestlane väi- sed algavad moslemite hulgas. Nad ka teadaolevaid KGB-lasi, koitis, et ametlikud andmed vene- ei osanud ette kujutada, et rahutu- ülesandeks tõenäoliselt oli jälgi-laste juurdekasvu suhtes on va- sed võiksid alata siin Baltiku- seda koeksistentsi-eksperimenti ja raporteerida. Huvitatud ollakse muidugi ka läänes asuvate, balti teadlaste isikutest ja meelsusest. Rootsi ajakirjanduses peeg^^^^ dušid ühenduses Balti konverentAll Läriguagisf td^ ! siga ka eestlaste ja lälaste krii- '*H'elping People to Cömmunicate" >^ - ; - m over 70 Languages MellOS,67YongeSt,Toronto.Ont.M5E 1)8(416) ?61-0303 lidaarsus", ent kohalikud võimumehed ei usu, et midagi taolist võiks juhtuda ka Baltikumis. Läti välisministri abi endine nõukogude korrespondient Stokholmis Nikolajs Neilands ütleb:. — E i , kindlasti ei nakka see poola haigus. Meie majandus on hoopis parem kui.Poolas. Meil on küll veel probleeme lahendada, aga mitte üldse samasuguseid ega sama ;suuri probleeme kui Poolas. Paljud inimesed läänes kindlasti ei tea, et N. Liidus leidub üle saja erirahvuse. Taani reporteritele jäi mulje, et oma rahvuse säüi-tämine on muutumas järjest raskemaks Baltikumis. Rahvuskultuur on ohustatud venelaste . sisserändamisest ja madalast sündimisest, välja arvatud Leedus, kus leedulaste osatähtsus veel pole vähenenud. Kui keegi tahab saada mõnda juhtivat positsiooni, peab ta täiesti veatult valdama'vene keelt. Reporterid olid kontaktis balti inteUigentsiga, kes kõige rohkem NEW YORK (EPL) — Läti ajaleht Laiks New Yorgis . kannatasid tsensuuri ja venesta- 37-aastase Saksamaal sündinud lätlase Martins Zandbergsi ebameeldi-missurve all Et üldse kõhelda aatest seiklustest turismireisil Xüiga, kus elab tema isa, kel ei õnnestu-rähvuslikült või nimetada sõna- '^''^ ^944 tö^^^ on aastaid olnud vangistatud. iseseisvus", on kuritegu Mart Martins Zandbergs tuli Riiga tu- Ta paigutati rongile, mis teda vai- Niklus sai hüjuti range 15-aastase rismiviisaga tema USA passil, ve all viis vene piirijaama Grod-karistuse ja . teine teisitimõtleja Kõndides isaga Riias' tänaval, pea- nos, kus ta kga üle piiri^ saatmise Jun Kuldc suri vangilaagris nälja- tus nende kõrval K G B auto, käsu- asemel uutele ülekuulamistele vii-streigi tagajärjel. Aga tema nälja- tas nad sisse ja viis ülekuulamisele, di. . streigist ei teata läänes peagu mi- • Isa lasta varsti koju, kuid poja , ..^^ ^^^^ kestsid ülekuulamised ülekuulamine M s ^Lmf^^^^^^^^ tundi j ä * s i \^d,^er^ suutnud ta keelduda^^^^^ü^^^^ ^ ^ ^ • kuulamisprotokollile alla kirjuta-lastel suurt lootust iseseisvust saa- Simultaan-team ülekuulajatest ka- sisest, mispeale ta järgmisel päe-vutada. Viimase-800 aastal jooksul sutas selle aja jooksul vahelduvat vai asetati rongile ja saadeti üle on nad ainult olnud iseseisvad 20. ^lekuulamistehnikat — kord mee- P " ". aastal. litades, kord ähvardades. KGB är- Leedulaste ajalugu on äga erinev pidi ta olema USA luure teistest. " agent, kes koos Läti maailmaorga-. Programmis kirjeldatakse ük- «^satsiooniga ja läti sotsialistidega sücasjalikult ja objektiivselt, kuidas organiseerib turistide hulgas mi- Hitler ja Stalin kokku leppisid Bai- ^ätis ässitavad ules im- Ta arvestas ilmselt selle juures, et tikumi iseseisvaise hävitamise suh- "^^^^ ^5^,l.P?",^* ^'""^ allkirjaga protokolli tes. H.KIRIK 'iisursjice Agency KINPLUSTUSED 23 WE^fMORE Dr., Süite 2W Rexdale, Ont. MOV 3Y7 Tel. 745-4622 $38. $n. Väljasptxd SiUiSiteli $42— $23.^ $12. E I B I P O S T I G A $61.— PoolesQsfqs $33.— Veercsndaastciis $17.— LENNUPOSTIGA fflemere-maadesse: USA-s: , $67.— $35150 $18.50 dagi võrreldes nende näljastreikidega mida teostavad IRA-vangid Põhja-IirimaaL Ajalooliselt pole eestlastel ja lät Aastas $76.—, poolaastas $38.^, veerandaastas $2*^ Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 50 cenÜ j^anada aadressidele palume märkida ..POSTAL CODE" ja USA aadressidele „ZIP CODE" Pangatshekk või rahakaart Idrjutada Free Estonian Publishers nimele. Münsterisse 18. april- HJj jutustas i a oma loo läti pa^ N. Liit polO'pärast. StaMnit-mõelnudki Balfi riikide vabaks andmisele. Küsiti ühelt näitejuhilt Rüas, kas ei peaks programmides esinema ka kriitUisi näidendeid ja kas see tegelikult ei peaks olema teat-võttu Madriidi konverentsi puhul võib propagandas kasutada. seal toimunud, läti meeleavaldu- . 5gs|. Mh. oli Tilekuulamistel rõhutatud, et läti kultuuri võib kuipalju Zandbergs viida pärast ülekuu- tahes läänes harrastada, parem lamist jumalaga|ätmiseks ja veel koostöös, kodumaaga, poliiti-oma asjade kaasvõfmiseks isa kategemjne s.o. läti rahvale vaba-korterisse, kuna teda pici o^se- duse nõüdlemine olevat aga kur- VABA EESTLANE i BQ^ 70, Postal Stn. C, Toronto 3, Ont« M6J3M7 PaluH mune saata VABA EESTLÄl® s^stais / i ^ k ^ ^ veerandaastaks — tavalise / kuipostiga alates , p - - - "* 19— . Tellimise katteks lisan $ _______ siiajuuisb rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saats ainult tähtldrjas). Aadress
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 30, 1981 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1981-06-30 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e810630 |
Description
Title | 1981-06-30-03 |
OCR text |
Nr. 49
[erman Rajamaa, Leida
Foto: H, Trummer
la splonaazMeksper^
&stanud, miks ühendrii-rel
polnud andmeid iis-
Innaku kohta Iraaki, mis
|avasti Bagdadi lähedale
imareaktori hävitamise-ide
kaitseministeeriu.
btakse, et iisraellaste
las ameeriklasi ,,rabava
J, kuid mõned skeptikud
|ad vangutades airvama,
lased olid sellest oma-tevõtmisest
teadlikud,
Itasid Iisraeli huvides
lä Mnnni ja ieevad nüüd
J oleks kogu lugu nende
lud.
üde võimud mainivad,
le afääri juures ei ole
Jhendrükide salaluure
haleda sissekukkumi-kui
arvesse võttay et
[Kesk-Idas ühendriikide
fane ning saab ameerilc-relvastuse
ja tüseda
toetuse, mis võimal-iil
püsida ja oma eksis^
[ta. Pentagonist kinnita-vabaduseks,
et Bsrael
ütsenud omapead ning
joperatsioonide teostami-nõu
küsinud ühendrii-seekordne
rünnak töiselt
suure saladuse kat-srael
ei rääkinud sellest
JFiõige suurematele sõp-
Joetajatele.
id kriitikud Ja salaluitte
leiavad, et need vaban-
|õrdlemisi auklised ja ei
paljusid lünki. Nü ei
kuidagi seletust, miks
[Ma õhuruumis liikuvad
le eriliste radarisead-istatud
luurelennukid ei
|iisraeli lennukeid, mis
Jägdädi üle Saudi Äraa-riumi.
Kuid Pentagöra*
ka siin vastus valmis:
kükid lendasid nii mada-lendriikide
luurelennuM-neid
ei registreerinud,
võimalik, et ameerika
Ikid ristlesid sel mo-ade
miilide kaugusel —
piirkonnas. Kuid siis
\iy et iisraeli ründajatel
te teada, millistes piir-imeerika
luurelennukid
^aegadel liiguvad ja nad
rünnakuks aja, mis
neil radärilennuMdest
|lt mööda hiilida.
olid sel momendil
luulsad luuresatelliidid,
lelised maapinnal avas-ja
teisi sõjamasinaid
lasaarvätud isegi puna-olevad
käsigranaadid?
on ameerika eksperti-letus
ja vabandus. Ehkki
jidid avastavad maapin-väikseid
esemeid, ei
jimelised registreerima
ivat jet-lennukit. Satel-liseks
ülesandeks on re-kahjusid
pärast rünna-
|ad ei ole eriti head abi-initsetud
rünnaku ette-eks,
kinnitab üks asja-müstilised
asjaolud ja
annavad Moskvale
hali ühendrükide ründa-bne
ajalehed ja teised!
pendajad vasardavad pi-jeriklasij
kes mängivad
[peitemängu, plaanitse-fisraeliga
Iraagi ründa-tehes
pärast nao, nagu
(Järg lk. i
VABA EESTLANE teisipäeval, 30. juuml 1981 Tuesday, June 30, 1981
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
dr. A, Ma®, tel.. 493-72311
4.;: ja 5.
#..M..LeesineEtt,,teIo 481-6834
11. Ja 12. jnnlil 1 •
dr. A. Tari, tel. 922-3824
HW'il'm j -
(Algas lk. 2)
nemad poleks midagi näiniid ega
kuulnud. Kahtlemata osi ameeriklastel
kaaluvaid vabandusi oma käte
puhtaks pesemiseks, kuid need
vabandused ei ole siiski nii veekindlad,
et nad suudaksid kõik esi-iatud
laMlustMsed kõrvaldada,- .
Mommimistliku Hiina ajaloos on
üks periood nüüd täielikult lõppenud.
Sellele pandi punkt möödunud
nädalal toimunud kommunistliku
partei keskkomitee konverentsil,
kus tehti otsus partei esimehe Hua
Guofengi tagandamiseks ja tema
asendamiseks mue mehega. ¥õidak-
§e ju küsida, mis on selles imelikku,
et partei esimees asendatakse
feise mehega — eks seda ole varemgi
juhtunud? Vastus sellele on
lihtne: Hua Guofeng oli diktaator
Mao Tse-tungi poolt isiklikult välja
Valitud tema järglaseks ja töö jätkajaks
ning tema kõrvaldamisega
on kuulutatud kadu ka Mao Tse-tungi
ideoloogiale ja tõekspidamistele,
mis propageerisid pidevat ja
lakkamatut revolutšioonüist liikumist
ja stabiliseerivate jõudude
väljarookimist, millie kõige kujukamaks
näiteks oli kurikuulus ja
Hünale tohutuid kahjustusi tekitanud
kultuurirevolutsioon.
Ehkki Mao Tse-tungi peeti kava-laks
ja julmaks meheks, tegi ta endale
i järglase valikuga siiski suure
vea, kuna Hua Guofeng ei olnud
s^e dünaamiline isiksus .ja autoriteet,
kes oleks olnud võimeline Mao
poolt alustatud teekonda jätkama.
Passiivse ja endassetõmbunud po-lütikuna
ei suutnu^ ta ohjeldada
Mao võimutsemise ajal mahasuruv
tud jõudusid, kes tõstsid kohe pärast
Mao surma p^ead. Nende jõudude
eesotsas oli»Deng Xiaoping,
kes oli küil^ vana revolutsionäär
kuid sattus Maoga vastuollu Hiiu?
tulevase poliitika välja kujundamisel.
Kui Mao jäi kuni surmani fanaatiliseks
revolutsionääriks, siis
öeng on varustatud kainete riigimehe
omadustega ning tema arvates
on Hiinat võimalik edasi vüa
ainult sisepoliitilise j olukorra stabiliseerimisega
ning V kapitalistlike
FÜkidega koostöö, loomisega.
Ta asus k a energiliselt selles suunas
tegutsema ning tema teeneks
on tihedate kauba|nduslike ja muude
sidemete loomine ühendriikidega
Ja teiste kapitalistlike riikidega,
mis peavad aitama Hiinat välja
tuua praegusest ummikust. Nende
suurte ümberkorralduste ja operatsioonide
teostamisel on tal tähtsamateks
abilisteks peaminister
Shao Sijang ja Hua Guofengi asemele
partei uueks esimeheks kandideeriv
Hu Jaobang,
. Kuid |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-06-30-03