Vaba eestlane , September 30, 1980

              9«
Ilmub 2 kordG nadüles'-^
fempwv&l JQ neljopäevof
WsipäevaS, 30. septembril 1980 — Twesiay, September S§,B80
CANBERRA — Austraalia opo­sitsioonis
olev töölispartei soovib
oma valitsuselt garantiid selleks,
et Soomele müüdud austraalia
uraan ei satuks pärast kasutamist
N. Liitu.\ Partei esindaja "Torn
Uren ütles, et Soome ja N. Liidu
kokkuleppe alusel on põhjust kaht­lustada
kasutatud tuumakütuse
edasi viimist Soomest N, Liitu.
Yihinavalanguil ei ole otsa mas leida, korjatagi saab, M e l
ega äärt Juba mitmendat päe- neid vaja. Minul küll mitte.
va sajab, vahest pisut vähem,
siis aga kallab kui kapast vahel­duseks
sekka ka ja tõmbab tae-vagi
nii süngelt kurvaks, et võ­tab
elwtahtmisegi ära;
Kõigele lisaks on hinge peale seda teab. Igatahes
tulnud üks uus mure> suur mu- jooks ringiratast ja
Äkitselt tormab kaks orava»
kest mu akna alla, ajavad teine­teist
suures vihmasajus lausa
yihameeles ja ringitürus taga,
või on see sõprusmäng — kes
see
tuletab
EELK Peetri kiriku 25,1Juubeli puhul toimunud koosviibimisest osavõtjaid, paremalt praost 0.
Puhm, pr. Raudsepp, piiskop K. Raudsepp, pr. M. Puhm, Vana Andrese koguduse esimees A. Roost,
E. Kiiuskne, praegune Käivet.
Foto: Vaba Eestlane
TORONTO — Kanadas oli tänavu
juulikuul 34% rohkem pankrottimi-nekuid
kui möödiuiud aasta juuli­kuul,
üldse oli 2215 pankrotti kuus,
kuna aasta tagasi oli neid- 1652.
Aasta algusest on Kanadas panlc- ,
rotte olnud 16.060 ehk 19% rohkem •
kui vastaval aja| möödunud aastal.
STOKH^LM — Rootslased elavad
üle oma jõu ja"riigi välisv;õlg on
pidevalt kasvanud, millega on kae'-^
tud. kulutuste kasvu. Rootsi välis­valuuta
puudus on suhteliselt ar­vestades
tööstusrükidega . teine
suurim. Valitsus on alustanud häda-olukorra
vastuabinõudega jä' asja­tundjad
loodavaä seda parandada
amult Rootsi krooni devalveerimise­ga,
kõige hüjem käesoleval sügisel.
TÖKIO — Jaapanlaste plaanid
teise ^uessi ' kanali ehitamiseks
aastal 04 antud edasi Egiptu­se
valitsuseleVUus kanal oleks pa-ralleehie
praegusele ja võim aidaks
150.000-tonnilistel tänklaevadel lä­bi
sõita. Egiptlased palusid jaapan-lastelt
'se|hst uurimust teha-.möö-dmmd'jaanuaris.
Nüüd, josip Broz-Tio surina pu- tema vastu oli tavaline: koostöö Peale, muu isikukultuse olgu
^ . V _ hui, kus paljude demokraattike ^ri^^ veel märgitud, et Broz^Tito järgi
r ^ ^ ^ ^ ^ n n n d ^ . ikL.^^ kide Juhid ja juhtivad riigimehed 17. juunil 1946 mõrvati Mihaüo- sai Podgorica linn 1952. a. nimeks
Laüiiiac^on naiaanm avaiiK^^ Norra vicIi.NÜ vabanes Tito mehest, kel- Titograd.Tito „klassivoitlus" seis-autotoostuse
esimest mootorit, mis j^^j^^-^^g^g - käisid diktaatori ma- lest võinuks kujuneda opositsiooni- nes; siis peamiselt selles, et ta küll
tusel, on põhjust seda l u p meenu- liste jõud^^ juht. endise ülemMassiselte poHitiliselt
tada. Ja ajal, kus (iemokraatÜk * ja majandusMkelt positsiOom^^^
irjandus avaldas (ülistusi Jü- Jugosla.avia oli muudetud kom- kõrvaldas aga asemele lõi' uue
. -STOKHOLM (T) — .1956..mais: külastas- pö.geiiema pääsenud Poola,peamimstes* • Stamslaw • .Miko-lajczyk
Stokholmi ja pidas m.h. ettekande Eesti Ralivusnoukogu tookordsetes Mubiniumides Akes-hovis.
MikolajczykrääMs ka seUest, kuldas ta läks: ühe pagulaspoola ajalehe esindajana kommunist­liku
Jugoslaavia välišmmistri pressikonverentsile New Yorgis. Ta esitas küsimuse: „Kas vastab tõele,
et praeguse rezMimi ajal on lugosS^^^ inimese?^ Välisminister kargas
„See on ¥ale,ainnlt 300.000!" Ehmatus ameerika aJaMrjanike hulgas oi! suur.
re, mis on ja — mis jääb. No meelde seda Chopini valssi,
kellel siis muresid ei oleks? Igal mille inspiratsiooniks oli oma
on ja selline vihmasadu keerab saba tagaajav koerake,
neid kui uss südame ümber, mä- Naerma ajab. Vihmapilvedki
rib, kiusab ja kisub. nagu hakkaksid keskelt pooleks
Kui vaid seda vihma ei oleks! rebenema ja päikesetera pistab
Vaatad aknast: niitmata murul ninaotsakese välja,
õõtsub kaarduvajunult iga kas- Tunnen, kuis rõõm hakkab
teheinakõrs ja rohulible, veetilk varbaid pidi üles südamepoole
lehetipus l u i raske koorem. ronima.
Suvehommikuii pärlendab ro- Ja äkitselt ma teangi, et mö-hi
samuti veetilk põues, aga see ne ränga tööga võib kurbusest
pole vihm, vaid päikeses säde- üle saada. Võiks hakata aknaid
lev kaste, mille kohta laulsime pesema. See on selliste vana-kurvas
meeleolus nii: nioeliste akende juures nagu
„Päike tõustes korjab kokku meil On Jausa piin ja pugemine,
kuldsed kastetilgaksed. sest endistele puuraamidele on
Ei need olnud kastetilgad, olid peale pandud veel alumiiniumi-orja
pisarad", aknadj kuhu kuidagi ligi ei päa-ja
orja pisarate asemel võis vä- se.
ga hästi ennast irõhutades öelda fõi hakkaks keldripõrandat
hoopis „kurva pisarad". küürima, see on muidu ka hull
- Ent kastepisarate hiügus pole töÖ, aga kui võtaks veel käsile
hoopisM nn Iwrb, M v ^ ^ pöörase laigu mingit ke^
ju vimm ja koorem. Kui seda mikaali või lakki, mis ikka aas-kastepisarate
hiügust päikse- tast aastasse kõigile k^aapimis-hommikul
tükk a:ega vaadanud tele vapralt vastu on pidanud
oled, tuleb pikapeale hoopis naer ja nüüd noatööle aUa peaks
suunurkadesse: andma.
„ N o Mi palju pisaraid kui neid ^^iks ehk ette võtta mi-murul
yas<^ päikest helendab ei ^ põnevamatki, magu on
jpua kuirkeegi irnttal-mujiseum
vÕi midagi taolist.
töötab kahelisa,, kuue ja nelja; si­lindriga
vastavalt •. auto . nõuetele.
Alla 25 miili tunnis mootor töötab
nagu tavaline raaUga^ntrolUtav g^^^^^^.^,^^^^^ hävitajale, munistlikuks diktatorrügiks. A l - ülemkihi, mis koosneb diktaatorile
6,0 liitriline V—8, ajg a nrema ^^^^ gj^j^y|.| p^j^jygj^^ tegelasist.
dü juures olenevalt gaasipedali va­jutamisest
ja tugevuse vajadusest
raal sulgeb kaks silindrit korraga.
pääsmistVõimulev
1941; a. 6.; aprillil alustas Hitleri-
Saksamaa kallaletungi Jugoslaavia-kes
olid selle vastu töötanud.
Julmuselt ..võrdne Katõniga, aga
oma soovist pidada nõu kuue Lää-' ^2 päevaga olid sakslased laosta-
VIipj — Jugoslaavia on teatanud. ^®
ma snnvist nirlada nnii kimp T,ää. 12 pa<l
nud Jugoslaavia armee.
ohvrite arvult seda enam
kümnekordselt ületav on Blei-burgi-
tasandikul toimunud vere-
Seda on tabavalt kirjeldanud end.
partisan ja kommunist, diktaatori
vana võitluskaaslane Müovan Di-las
oma raamatus ,,Uus Mass".
(1957. a. õimestus Dilasel see käsi­kiri
vanglast välja toimetada).
Nimelt andsid inglased Broz-Tito
partisanidele välja umbes 120.000
sõjavangi (kroaadid, sloveenid,
ne-Euroopä riigiga, et nad mak­saksid
Jugoslaaviale jugoslaavia- Kreeka oli järgmine ohver ja süs
sist tööliste ept. Rahad läheksid Pi^i algama sõjakäik N . Venemaa
Jugoslaavia erilisse tööturu aren-^^^štu.
gufondi. Lisaks ^Austriale on Ju- Sakslaste kiire edasimarss aga
gošlaavia^tööHsi kasutanud Lääne- võimaldas jugoslaavia sõdureil vai- montenegrolased ja serblased).
Saksamaa Shveits Prantsusmaa ^ ^ ^ ^ i ^ ^ * ^ taha koonduda nn. Partisanid andsid inglastele luba-
Belgia ja' Rootsi. Lääne-Euroopas^^^^^"^^^^^^ toimida nendega rahvusvahe-on
praegu umbes 1,2 miljonit ^eile- ^^^^r ^^^^^^^^^ lise seaduse põhjal. Kui mehed olid
laadilist töölist. ' . ha) Mihailovicbi (sünd.^ enamus Blei-
I 1893) juhtimisel alustasid võitlust gurgi tasandikul
WASmNGT()N^ 1948. a.-^tekkis Titot lõhe Mosk-titariifid
on nüvõrd keerulised, et See viivitas m.h. sakslaste kala- vaga ja ta hoidis ära maa sattumi- co rezhüml põhjusel, et kodanikel
nende jaoks on olemas päris pak- jetungi N. Venele ja 1941. ä. sügi- se N : Vene tilemvõimu alla. Titot puudusid demokraatlikud vabadu-sud
raamatud. Kuukirja „Moneys- sel saabunud erakordselt varajane vaevalt juhtis soov hoida jugoslaav-sed. Imelik on. aga, et samad kriti-worth''^
reporterid^ tegid New Yor- fcüim talv pidurdas Saksa armee lasi komttiunistliku Vägivalla eest seerijad peavad võimalUaiks ülis-gis
huvitava katse: Nad tahtsid saa- edasitungi omakorda, mis võis oi- selle oli ta ise kehtestanud. tada demokraaativaenulikku Titot.
on hea, päikesepäevadel ei nute
ta, see jääb vihmapäevadele,
just selliseile, nagu on praegu.
Mida teha, kui kurbus kallale
kipub ja mure muljub ning mur­da
tahab? Mida teie teete? Ka
Siis äga lööb äkitselt meelde,
et vaid paar päeva tagasi sain
ülikooli raamatukogu kasutami­seks
luge jakaardi. Tõesõna!
Titot hinnatakse
põhjusel, et ta säilitas Jugoslaa-via:"
iseseisvuse ^ Vene. vastu,;
siis samal põhjusel võinuks hin­nata
ka Hispaania diktaatorit
Francot, kes üle-pea-kaela ei vii­nud
oma riiki Hitleri vasalliks,
nagu. seda mait. Mussolim tegi
Itaaliaga.
Aga õigustatult kritiseeriti Fran-kuks
lasta vajuda, ilma et alla
annaksite ja enese rõõmsa mina
kõigest hoolimata tagasi saaksi­te?
Palun! Pahm a b i . . .
Kõigele lisaks kumiseb kõrvus
ikka ja ikka vanaaegne gram-mofonilugn
minoorse viisi Ja
kurbade sõnadega:
„Lahkunud juba linnukesed
me kaunilt kodumaalt,
ka minu väike pääsuke on läi
ta 3-naelast pakki feüt Iirimaale ja la mää-rav sõja lõpptulemusele,
käisid tarüfe küsimas paljudes
postkontorites. Säatehind kõikus
$2.93 ja $11.94 vahel. Läbi käidi 26
postkontorit ja igas postkontoris
arvestati pala saatmiseks välja eri­sugune
hind.
Seega N. Venemaa
ma eriti tänulik Mihailovichile ja:
tema'ükšusile. ;
Teisiti talitas Tito (25. 5. 1982 —
CfflGAGO - Kaks meest, kes on Ta oli sõjaeelseil aastail olnud
kuulsad oma alliriaaüma sidemete- m.h. Eominterni agent j a Jugo-
Pigem võib arvata, et ta kartis Näib, et küsimus ei ole mitte si-sus,
mitte rahva olukorras, vaid
etikisttides. Teostaijuks Franco
, n — f A , . - , oma diktatuuri kommunismi nimel,
punaste lippude ja Lenini piltidega
— ümselt olnuks see süs „progres-siivne
diktatuur". Ja nimetanuks
Tito end fashistiks, vaevalt saanuks
ta sns peielisiks kroonitud ja kroo-oma
isikliku positsiooni pärast.
Stalini üiemvõimw alla sattumi­se
korral võinuks tedagi tabada
väljapuhastamine, nagu see juh­tus
näit. ungari, tshehhi jt. kom=
monistidega.
oskt ak1s i•te! õ- pet*a ^d3a , k1u i•s hädJa sti ^Se e on õlge jutt. Selle saamise.k.s
ule rs,ra.^Aa da, \ ilma vev*t lausa lapi- tarvits, eb vaid v.prt,t.av .u kskoik nul­Ime
kursus, nu lihtne see ongi.
Kõik see suur rikkus bn nüüd
kasutamiseks ka minu oma. Sel­le
saamiseks seisin sabas koos
noorte üliõpilastega ja kuigi
teadsin, et olen nü väheke üle-ea,
ei teinud sellest keegi väl­jagi..
Mulle on eluaeg meeldinud
koolis käia — ja nüüdki. Kas õp­pida
või õpetada või niisama
üud. E i jätnut 'ühtki suudlust lapsevanemana kooliuksest sis-m
i n u l e . s e - v ä l j a käia, et ennast asjali-
„Ei jätnud," öeldakse seal, sena tunda, see kõik on vahva
on nii vähe mida kõigest muust 3» kui lapsi enam ei olegi, siis
varast maha jäetakse, ent pai- vähemalt; esimesel koolipäeval
ju, mida võib jätta mälestusišse. sügiseti käin kooliaia taga alga-
See on kogumiseks enam väärt, ^^^ise uudsust ja rõõmu vaata-kui
midagi muud. mas, et niisama tasapisi ja sala-
Aga praegu^ praegu on väid mahti teiste rõõmust osa saada,
kurbus ja uni, praegu magavad Täna aga, teate, täna saan
mu mesilinnud ja kõik teisedki kurbusepaevast üle sellega, et
loomadest sõbrad on oma pesa- löön autole tuurid peale Ja sõi-des
või urgudes, ainult vihma- dan linna raamatukogusse,
usse võid igast loigust ja peen- Ja ma palun vaikust ja rahu,
rapealselt sadade viisi liiguta- ärge segage! ^. ^
Titol polnud midagi selle vastu,
ga, on t>hendriikide föderäallihtüs slaavia kompartei peasekretär. oUa ise esimene mees ja võida nii uimata suurusi demokraatlikest rü-soür
,üi iaohi „ics.tf «e«nc ^a^, et n«iId^ varastasid 445P- SSaakkssllaassftpe kkaallllaallfe^ttuiinnge?,' aall^gaass aaijaall., nnaauuttiiddaa mm..hh.. ssuuuurrtt iissiikklliilkrkkiui mmnaijnainn. kidest.
karatiiise Majrlboroügh teemandi "^^^^ Hitleri-Saksamaa; ja Stälini- duslikku jõukusi ja h ^^
ja teisi kalliskive 2,4 miljoni dolla- Venemaa vahel valitses sügav sõp- Et ta Belgradis käsutas vastu-r
i väärtuses ühest eksMusüvsest^MS- ' ' võttudeks endist kuninglikku pa-
Londomärii , ^ Tito Varja^^ end sakslaste - eest ^ ^ f ^ ^ " ^ ^ n.ö. ameti juurde. V
Aga Briom saar Aadria "
Ainult tavaline inimene, keda
lONA — Paavsti külaskäik' Ing- ühes keldrikorteris Zagrebis. a-
Kaks sõpra vaatavad kinos fümi,
kus näidatakse ka hobuste võidu­jooksu.
,, Vean kihla, et nr. 9 või-ei
huvita esmajoonis etiketid vaid dab,*' ütleb üks; Sõber võtab kihl-tegelik
olukord, ei märka Fran-yeo vastu, kuid kaotab.
,co ja Broz-Tito yahel mingit eri­list
liissmmaaaalleo notni äärrrriittaannuudd pArrontfeps.ftpannttiiiikk - ^M os.k va. poolt oli t„aill.e antud ^dir.evk.- .J ^ "o"m' "a" ndus, samu^tmi kutuaix ü^kus om ood-
; ranniku juures oH puhtalt Tito isik- Kui nüüd arutatakse Tito võimu olnud aus. Ma olen seda fümi juba
Reedel, 3. ja laupäeval, 4. oktoob­ril
kell 8 õ. Ryersoni Instituudi
teatrisaalis Cosmopolitan Opera As-
Kinost väljudes ütleb võitja: ,,Ma sociation esitusel Verdi ,,Maski-pean
tunnistama, et see kihlvedu ei ball* CUn Ballo in maschera).;
ei mingeid aktsioone Saksa ""^y^r!^"''^^^"^"".^' ui^s muuu- jagamist eri isikutele, siis jugo- varem näinud."
ie vastu. Ja Moskva P v , . x . . . „ . ^ ^ TTM- . n - .
täitmine oli talle tähtsam kui loomaaed. Hiljem eüitati talle veel on kahtlemata, et võim jagatakse „Kuid ma ei osanud uneski aimata,
ke shotlasi. Plakateid vibutavad ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ samuti," > vastab; ^õber.
protestantiased. marssisid Põhja- T^'
Inglismaal, i i p r o t e s t e e r i d e s p a a v s t i ^ ^ ^ ""'uus vüla Igalosse Lõuna-Jugoslaa- nÜ, et rahvad vabalt saavad valida et sama hobune võidab kaks korda
plaanitsetud külaskäigu vastu. To­Alles.
Saksa-Vene sõja se vias.
sin demonstrantl, keda juhtis pas- v^.. ^ . . - . ^ ^ ^.^^ kasutuses OÜd end. kuninglüc
torJack Glass shoti 20. sajandi ^e^ Järele 22. JuUnil 1941 alustas ka omandus Brodos Sloveenias, jahi-formatsiooiiiIiikumisest,:
käis ringi , Tito oma partisaniük^ Sloveenias ja
väiksel lääneranniku saarel, kandes lust sakslastjs vastu, • r üks suur viUa iga osariigi pealin-plakatit
„Ei-ühtki paavsti lonale!" ^ : • nas - Zagrebis, Ljubljanas Sara-'
Jugoslaavia valitsus Lohdoms TifnövQ^io i o QlrA^^v '
GOLUMBÜS - Kui neU töaisf nimetas: 1942. a. Äailovichi sõja-linna
loUaaias küsisid tööjuhata- ministriks, keUeria ta jätkas v 4 a ^.ngreisudeks Jugoslaavias oi.
j alt, mida teha - austraalia-hanega. Jugoslaavia eest peetava võitluse
kes suvatseb inimesi nokkida, vas- juhtimist, ' v
tas tööjuhataja:: „Söötke. ta- india ^ n a Tito ja ta pärtisaniüksuste
leopardile!" Töölised täitsid kor- siiliks oli Jugoslaavias kommunist-ralduse.
Kuid peavad nüiid välja liku diktatuuri kehtestamine, siis
panema S300, et uut hane asemele tekkis Mihaüovichi vägedel nende-muretseda.
Loomaaia direktor üt- ga vastuolusid,
les, et tööjuhataja tegi nalja, aga 1946. a. märtsis arreteerisid kom-tööHsed
võtsid secfe tähttäheliselt, mun^^^ Mihaüovichi. Süüdistus
millist riigikorda nad soovivad. järjest."
tema käsutuses erivarustusega „Si-nine
Rong" ja( luksuslimusiin mida
saatis- terve parv musti ,,Merce-des'eid".
Oma • jahi „Kajakaga"
purjetas ta piki Aadria rannikut.
Kõige selle ning riietuse, mund­rite
ja aumärkide poolest või Ti­to
eelkäijaks
„Vaba Eestlase" kalendri koostamise! on igäl aastal oMud
suuri raskusi seltskondlikkude orgahisatsioonide, noorte organi­satsioonide,
koolide, kirikute jne. aadressidega, mis sageli muu­tuvad
ja kalendrisse satuvad vale aadressid. Selle väärnähte
kõrvaldamiseks paluvad kalendri koostajad kõigil nendel eesti
institutsioonidel, kes soovivad oma aadresse '„Vaba Eestlase"
tähtraamatus avaMadä, saata need „Vaba EesÜase** toimetu­sele
aadressil: Vaba Eestlane, P. 0. Bos 70, Stn.„C", Toronto 3,
M6J 3M7, Ont. Aadressid palutakse saata hiljemalt 15. novemb-rikis.
„Vaba Eestlane*r ei vastata iganenud aadresside osas.
® Neljapäeval, 9. oktoobrü Eesti
Majas Jüri Lina loeng praegusest
kultuuriolukorrast kodumaal.
© Laupäeval, 18, oktoobril kell 7
õ. Eesti Maja suures saalis Toron­to
Eesti Seltsi sügispidu ja loterii
loosimine.
® Pühapäeval, 19. oktoobril kell 3
p.l. Toronto Eesti Majas LakewoodS
Eesti Teatri esitusel Lembit Koo-ritsa
muusikal „Emäjõel".
@ Laupäeval, 1, ja pühapäeval, 2.
nov. Eesti Majas Saarnüdu kunsti­näitus.
© Pühapäeval, 2. novembril kell
4 p.l. Lawrence Park ' Collegiate
saalis Kanada Eesti Teatri esitusel
,,Kohtumine vanas majas".
© Pühapäeval, 2. novembril kel
3 p.l. Tartu Cöllege'is mulkide
seltskondlik koovüllimine.