Vaba eestlane , September 30, 1980

              Nr. 73 Nr. 72 VABA EESTLANE teisipäeval, 30. septembril 1980 _ Tuesday, September 30, 1980
viimasel ajal
r/use suurene-piti
suurlinna-fmõrvad
muu-näheteks
Ja
|e vastu võit-tüsimuse-
ava-fjakirjanduses
itiiihe popil-mä
esile po-
Idamine kuna
olevat kõige
mooduseks
Jitlemisel.
(da nimetada
pead liiva
mööda libi-selle
peale-
Sest. Nähta-
(elnud sellele
iihes suur-
3t kuritege-
|öi vähemalt
bellist mõtle-jõuaksime
|s iga inime-politselnik,
lis^ ja kõiki
tuni hauani
)U kõik väi-
I söanda kee-lid
kalkulat-
Bopis teisest
Mis puutub
itosse, süs
fvuse kasvu
[konna tasa-mõni
aeg
fllimatu im-ma.
Nende
ised maksa-ja
valitsus-
[ilja, et pü-
| i saabumist
mfegevuse
on surma-jaülilibe-kohtlemine
Imisel ning
folitsemisel,
ijaJehtedest
Iie eest võit-
3ii kaugele,
[maldatakse
kaks päe-
[õi väbaabi-ss
reservee-
|ide komi-jid,
et neid
reelgilaien-jgidel
elada
}ma Haiste­tega".
Ka-
I Kaplan ar-vabadused
ta loobus
tegemi-
|itas sellele
25-aastase
alanda-
Jr vade soo­lt
a avalda-
^siooni pal-
JP-givalvu-advokaa-kes
noua-tmist
van-sel
korral
v'angl^test
ad ja väl-mised.
ahtlemata
i ole min-ansiönaat,
ude küü"
kurjategi-angla
on
sutus ning
a sealne
Kui mõ-eksperdid
vangide
si tehes
d ja pant­ri
nad va-õhjalikult
/eelu, kal-
IV:
I Ameerika
äänerükl-
/aatevink-sõjaväe-
Ladina-
[s Tshülis,
on sõja­le
liberaal-tsti
vastiä-suhtiE-
)rea prae-li
suhtes,
itab kom-
[(idasitungi
Ixnsete pa­lete
ring-k
küUalt
l-glk. 3) '
4. Ja 5. okt. d
m-im:'-:'-:
11., .12. ja'-13.
.461-0912.
i r . ; T . Sauaks,
STOEHOLM (EPL) - Ajakiri
„Invandrar-rapport" on lasknud
rmtmel vähemuskirjanikul kirjel­dada
oma kohtumist Rootsiga. Kir­janike
hulgas leiame ka Valev Ui-bopuu
ja Enn Nõu, kes kirjeldavad
oma muljeid Rootsi tulekust.
Hibopuu kirjeldab, kuidas tema
vana kaabu sattus kerjuse kätte ja
kuidas kerjus seda kasutas ikerja-miseks
avalikel kohtadel muusika
saatel.-• • ' l-"."
Enn Nõu kirjeldab,, kuidas ta
aeglaselt hakkas sõjamöllu taipa-ma
ja kuidas ta vanemad temaga
Rootsi põgenesid.
50 eksllibrlsf
ilmus. ANTS VOMMI
kauaoodatud i
nägus
itUSKOGy
IB
eo
Hind $8.— + saatekulu 50 c
Miiilgil VABA EESTLASE talituses
LembifKoofitsci
Eesti Maja keskmises Ja uhiuueks tehtud saalis d i arvukas noorte- ja nende vanemate pere, et tähista­da
kooliaasta algust. Esireas vasakult Elema Pilvet, kes ütles avasõna, algkooli juhataja H. Ründva,
esimees H. Lupp. Foto: Vaba Eestlane
Insurance
Ägency
23 WESTMORE Dr., Süite 200
, : •• Rexdale,': Ont. M9V 3Y7> •
Tel. 745-4622
WASHINGTON (Vaba Eestlase: kirjasaatjalt) — Läbirääkimised 35 rügiesuidajatevaM.MaiM
juba käigus, kuigi Helsingis 1975. aastal saavutatud kokkulepete täitmise ülevaatamiskonverentsi amet­lik
algus on ette nähtud alles 11. novembril. Madrii di läbirääkimistele omistatakse erakorraliselt snmt
•tähtsust ravusvahelises ulatuses, kuna need om^praegu amukseksiegulaars^^^ kokki-,
saamlskohaks Lääne Ja.Ida esindajate valiieL ^ .
Eesti eksliibrist ja nende loojaid
on tutvustatud mitmete maade eks­liibriste
alalistes ajakirjades ja
erinäitustel, mida on korraldatud
Kanadas üle 20.
Kaks kirjutust on ilmunud USA
eksliibriste kogujate ja kujunda jä­te
ajakirjas: aprilli kuul A. Viim­silt
„Abel Lee an Estoniäii Exlib-ris
Artist in Canada'' ja E. Eer-melt
juuli kuul „Silkscreen Ex Lib-ris
by Joann Saarniit*'. Mõlemad
kirjutused on varustatud sisseklee-bitud
näidetega.
Joaijn Saarniit on käesoleval aas­tal
jõiidnud 50-nenda eksliibrise Lakewoodi Eesti Teater 'esine!)
lopmiseni, inis pn märgitud ka te- Torontos pühapäeval, 19. oktoobril
ma kohta esitatud artiklis, kus on ]jeii 3 p.i. Eesti Majas. Esitamisele
toodud võrdlemisi üksikasjaliselt tuleb Lembit Kooritsa muusikal
kunstniku elukäik ja ülevaade tema ^^Emajoel''. Näidend sai hea menu
mitmepalgelisest loomingust. Kir- osaliseks ESTÖ-80 ajal Stokholmis,
jutusele on lisatud ka neüekslüb- j^uš esineti kahele täismajale ja
rist, mis loodud Eesti Vabariigi pälvis kriitikute ^h^^^^
esindajale E. Jaaksonüe New Yor-, Muusikal viib meid tagasi-vaba-gis,
aupeakonsul I. Heinsoole, Mr- j-iigi aegses
janik-ajakirjanikH. Ojale ja kunst^ sg/^^Tartuvä^^
niku pojale Mati Saarniidule To- näidendi te kulgeb kahel jõe-rontos.
aurikul. See kiire, hoogne ja lõbus
muusikal on täis originaalset rah­vapärast
ainestikku, komöödiale
omast strateegiat ja eredaid karak-
Hüjuti ilmus Luhdis Eesti Kirja- ^®^^^^^!J^-/V . r -r
nilce Kooperatiivi kirjastusel ja on ^f^^ ^as^b Lmda^ Lepik-telüjatele
välja saadetud Arved^^.^^^^o^^
Viirlaiu uus romaan „Märgitud".
See on kirjutatud Viirlaiule omase
asjatundlikkuse j põnevuse ja dra­maatilisusega
tegevuses, teravuse-
(Algus lk. 2)
ga inimkujutustes. Tegelasteks on
käigusolevatel läbirääki- valmistaks pinda ette uutele lepin- Kampelmäni poolt korduv de- endised sõdurid, kes pärast sõja
mistel on ettevalmistav iseloom, gutele Euroopas juilgeoleku ja de- tente mainimiiie oli ilmselt määra- lõppu jõid mitmesugustel põhjustel
kus katsutakse kokku leppida 11. sarmeerimise alal. ' tud Lääne-Euroopa riikide kõrva- Soome. Nõukogude Liidu survel või
novembril algava päris-konverent- .., . . . . le, kes toonitavad pingelõdveidü- seda eeldades hakkab Soome sõit- . . . ^ . v j
mängureeglites". , ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^^^^^ ieegTvä^^Lgi^i^^ te^ k a v Ä o s a s ^ s ^ ^hel^ n ^ ÄimirSS^^^^Sm^rS totud näitiejadAime^^^A^
tavasti mitmed olulised küsimused ^''^
v r v V v . i r«/>i i/-vi/-4 wijiij^Tj^n pij- r v - M T r z - v w o M T o * ... .... .. . - maöruseci
ba varem L. Kooritsa muusikalide
„Kõrgemasse seltskonda** ja
„Mees vibünoolega** lavastajana.
Muusikalis mängivad kaasa tuntud
bariton Harry Verder, uus täht,
laulja Peet Jürgenstein, ja uus
noor primadonna Krista Altok.
Koomikute paari esitavad hoogsalt
Laine-Lya Pais ja Guido Möhlman.
kaasa
paindlik ja järelandlik demokraat-
Ifiku rezhiimi rakendamisel amee­rika
stiilis, y
Huvitaval kombel ei •suhtuta su­gugi
nii rangete demokraatlike
printsiipide alusel äsja Türgis toi­munud
sõjaväelaste riigi pöördes­se,
mis lõpetas seal pahem- Ja pa­rempoolsete
ekstremistide vastas­tikuse
võitluse ning päästis Türgi
terrorist Ja verevalamisest, mida
me oleme näinud mitmes Ladina-
Ameerika riigis. Ameeriklased on
Türgis toimunud riigipöörde suhtes
erakordselt leebed Ja leplikud vaa­tamata
võimu kbondamis^Ie kuue­liikmelise
sõjaväelasete grupi kätte.
Mis on selle leplikkuse Ja dikta­tuurist
möödavaatamise põhju­seks?
Arvatavasti strateegilised
kaalutlused Ja suured omahuvid,
mis ei lase Türgile ja sealsetele
sündmustele vaadata selliste sinis­te
ja süütute lapsesilmadega nagu
tehakse seda Eesk- jä Lõüna-Amee-rika
arengusunndade jälgimisel.
Isegi läänemaailma maailmaparan­dajad
Ja suurdemokraadid peayd
aktsepteerima tõsiasja, et Türgiga
ei saa mängida, vaid siin. tuleb arV
vestada karme tõsiolusid, mis
Mõuavad kaineid yja realistlikke
kaalutlusi.
: Türgil smir. tähtsus seisab Selles,
et ta moodustab puhvri N. Liidu Ja
Vahemere vahel ning on NATO
lõunapoolseks tugisambaks. Prae­gu
on Türgis 4500 ameerika sõdu­rit,
kellede kasutuses on 16 türgi
sõjaväelist baasi, mis peavad and­ma
NATOle vajaliku seljatoe Eu­roopa
kaitserinde lõunasektoris.
Samuti peavad ameeriklased ja
teised lääneriigid arvestama, et
Türgi 566.000 meheline armee oii
©ma suuruselt ja tugevuselt Ühend­riikide
järele teine armee Euroo­pas.'
• •
Paljud läänemaailma vaatlejad
on arvamisel, et võimu ülevõtmine
sõjaväelaste pololt oli türklastele
ainsaks võimaluseks praeguse kao­se
lõpetamiseks ning stabiilse olu­korra
jalule seadmiseks. See ei ole
siiski lihtne ja kerge, kuna lisaks
vasak- ja parempoolsete ekstremis­tidega
tuleb uutel valitsejatel pal­ju
tegemist ka muhamedi õigeusk­likega,
kes nõuavad Türgis Iraani
taolise islami riigi loomist. Sõja­mehed
aga kinnitavad, et nemad
tahavad järgneda 1 moodsa Türgi
looja Kemal Ätatürgi liinile Jä töö­tada
koos lääneriikidega, j
See sõjameeste hoiak strateegili­selt
ülitähtsas Türgis ongi võibolla
põhjuseks, miks läänemaailm on
sundolukorras ja vaatab Türgi dik­tatuurile
hoopis teistsuguse pilguga
kui mõne .teise riigi dikatuurile. ,
AMS
otsustatakse Madriidis juba enne,
kui see õige ja ametlik läbirääki­mine
jpihta haikkab. Kas Eesti ja
teiste balti rahvaste pagulasorgaiii-satsioonid
on selle peale mõtel­nud,
tehes ettevalmistusi novemb-rõhu
sellele.
Rudalf Susi. Süs
, müleks konverents . ^ j ^^ ja tüdrukud. Muusikali
õieti ette nähtud on, nimelt seni vitated°je._t«e_t„e^.ti, Isiis peab see saatusliku tuletähega,,märgitud
saavutatud liokkuiepete täitmise mõlemapoolne ning ei tohi mehi väljaandmise eel ja vangis-kontrollmiisele
ja ülp^tam^^^ vaikides mööda mimia ping^õd- tuses.Seejum^es põimib ta vahele
Samuti on -Ühendriigid deklareeri- venduse aluste rüfldmisestMosk- mälestus
va poolt satsioonist ja sunnitööst Siberis.
juhatab autor Lembit Koorits.
nud, et nad kavatsevad Nõ
rikmi ametlikuks alguseks? NMd:^^^ sellest, mis ees Etnograafüine Ring alustab küm-kmgusolevad
läbirääkm^^^^
kinnised, kuhu üldsuse esindajaid^^^^ Afgamstam jätkuva ^uinovembrispihtaiiakkavatelpä-seid reaktsioone. Näeme ka meile keii 730 k s t i Maias klassinmm
sisse ei lasta. Täteaünaks punk-^^^^^^ ris; istungitel, lasub aga e
tiks on avalike, 11. novembrü al­gavate
istungite päevakava kind­laksmääramine.
Eurooplased' eestlasi ähvardavast haardest va-. alustatakse' rahvuslik-seoses
tijlelb tõenäoliselt
aga mamtseväi mamiiua proDieemiaeie iisaiKS veei • r- " ' " - Tegevust
ameeriklasi vagumsele Ja! taga- Ä e sündmuse tugev v^ri. tJheks ^ ^ ^ ^ f ^ ^ ^ ^ V v f ^ ^ ^ ^ ^ ^ f M kirisukkade kudumisega. Iga-šihoidlikkusele.
on hiljutised sündmused Poolas, te ^ eneseonverausiiKKe paastmisKat- küsimustes palume helis-
Washingtoni delegatsiooni juMb ^^^5 SeSS)(!S^ S '"nömaan on faktidele rajatud p^^^ ^ " ^ ^ ^ ^^
ägedaid ja pingelisi mõtete labk- Madriidi' alanud eelläbirä^^^^^^^ distü. ühe inimeste grupi saatusest t^u^F^
arvamusi Moskva poolt Juhitud^ m|lik ^aada H. Kurrik u'„Eesti
M^^r . ^ n , . , . . . . . ... tähelepanelikult ^ ning võimatu aeg, n ^ ^
ETNOGR. RINGI JUIMTUS
ku Partei veteran-poliitik, kes 11.
Eelläbirääkimisi peetakse baro- ^^embrü algaval päris-konverent-meetriks,
mis peab näitama Lääne f'^,^^^^^^^
ja Ida praeguste suhete tõelist olu- ^^^^™Me delegatsiooni
korda. Seevastu: novembris alga- ^^^^^ on; teatavasti ette nälitud
vat ametlikku konverentsi, mis f ^ ^ ^ ? ^ ° ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Ja presi-vaheaegadegä
kestab kuni 1981. ^ent/mimyCarteri isiklik sõber
aasta märtsini või isegi veelgi
kauem, on nimetatud ,,detente" Mäx Kampelmsn olevat saabu-termomeetriks,
ehk pingelõdvendü- nud Madriidi üpris sõjakas meele­se
kraadiklaasiks. Sellise hinnangu olus, pärast seda kui tal oli üle-andis
juba ette sellele olulisele ameerikaliselt rida kokkusaamisi hai on eelseisvad ühendriücide
konverentsüe Javie Ruperež, ^oha. jda-Euroopast pärit etniliste grup- presidehdivalimised, mis leiavad
liku organiseeriva komitee his- pide esindajatega, kes nõudsid aset veidi enne istungite algust,
paanlašest esimees. - ühendriikide delegatsioonilt kind- Mis saab siis kui Roäald Reagan
Juba praegustel eelläbirääkimis- Ja selget joont inimõiguste kü- Võidab: ja Carter kaotab? Sii^ esin-tel
on ilmnenud tunduvad lalik- simuses V^OK TTOA Ti^n^.;i_
Moskva
" n i n g võimatu, aeg, nagu vahest
Süs kui. Poola uus kompartei ja paistab,
valitsuse juhtkond peaks tagasi ^ ^- • .
võtma streikijatele antud luba­dused
ja eriti siis, kui asjade
Poolas uuesti teravaks muutudes
Nõukogude Liit peaks seal otse­selt
sekkuma, oh ette näha Mad­riidi
konverentsi
mist;
Teiseks varjuks konverentsi ko-'
las
arvamused mitte ainult Ida ja Lää­ne
esindajate vahel, vaid ka Lää­ne
esindajatõl omavahel.
a Äelepanujuhtimist ^ab ju' USA delegatsioon Madrii-dominatsioonile
Ida-Eu- dis ametist laihfcuvat presidenti ja
roopa üle. valitsust ning ei oma enam kail-:
p , , ^ -J. .... mitte sellist kaalu kui vastu-
:Saabudess^^^ Kuid samuti võib
Nimelt ei ole Washington saa- P^l^^^^wu Mgas järgmist: ,,Kui;earterivõidu^k^^
vutamid ühist k^elt oma Euroo- konverentsi istungid algavad, siis delegatsiooni hoiak konverentsil.
pa-Mitlaste^ selles osas, kui tui- mängivad mimõiguste küsimused p^^^^^ ^ valuhisi, pööratakse
gevalt Ja Järjekindlalt nõuda nendel tähtsat osa, sam^^^
nistan. pooli rohket tähelepanu ida-europ-
Sündmused Afganistanis olid P^st pärit etnilistele gruppidele: '
Helsingi kokkulepete jämedaks
rikkumiseks ja seepärast on täh-
/ Ms neid!.käsitleda.^ •
K I E I P O S T I G Ä
Moskvalt Helsingi kokkulepete
täitmist inimõiguste ja koostöö
.küsimustes, •'.„
ÜSA-is
$32.50
Kui aga võit käes, siis ei ole Car-teri
valitsusel enam kuigi suurt
•survet nende seisukohtade arv^-^s-vtamiseks.-
^.--'^ : •
samuti kuidas ja millisel kujul te­ha
Nõukogude Ludule, selgeks te­ma
eksimusi Afganistanis. TT-^-I 1 v V • ^ •
Euroopa riigid, kaasa arvatud nl sissetungimine on täielikult —
NATO maad, soovitavad kasutada vastuolus detente ideega/Nõuko-® Laupäeval, 13: septembril toi-,
pehmemat kätt ja sõna^ selleks et gude; Ludus suurenev seesmine mus Eesti Kodus Bradfordis,ing-mitte
üle pingutada, mis vüks repressioon ei ole mitte ainult lismaal Põhja-Ingüsmaa eesti ko-
Madriidi konverentsi nurjumisele. Helsingi guduse perekonnaõhtu, kus kõneles
Euroopa riigid soovivad nimelt ku-see muudab ka detente võima- A. Tonska teemal Kristlus ja
jundada Jfadriidi ko^^^^^ kommunism''.
keskset Üäbirääkimiskohta Lääne .
ja Ida va^el, mis viiks edasi
singis saavutatud
."Aastas $12.-^» poolaastas $36^,: veerandaastas • .
Aadressi muudatus 50 eenti. üksiknumbri hind 45 centi
lanada aadressidele pialunie märidda „POSTÄL CODE'VJa
USA aadressidele „ZIP CODEH
Pangatshekk või Irahakäart kirjutada
Free Estonian Publishers nimele.
' 6
Eesti Majas ••
958-Broadview Avenue, nium; 202,
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 461-Õ764
Palun mulle, saata VABA EESTLANE aastaks /|KM)laastak3 /
veerandaastaks—- tavalise / kiripostiga alates - - " -. _ — - _—
19'__._ . Tellimise katteks lisan $ ——
l^ltTAIUAALSED TÕLEEÖ
Tl.' m 745 KEEL
3-61-0303; .
suirrnos>7YON(;fcsriutT, rüRONTO/ONi.M.snje
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainult tähtkirjas).
Ninu ™.
Aadress