Vaba Eestlane, October 02, 1968

              ULTUURI£LU
„KGB kutsub Evet" ilmus raamatuna
Eestlanna paljastab nõukogude sa
külastavate pagulaste hulgas —
Inglismaal
1 oktoobril ilmus Inglismaal Free Europe I
Evff millest mõned väljavõtted avaldati käesol
trLine on sündinud Tallinnas a 1935 Pärast Tal
ja inslNe keele alal a 1960 kutsuti ta Inturisti14
Tallinna- - üldlaulupidu ja selleks ajaks saabus R
vile eruni koosseisus viibis ka isik kellega
a pääVs ta Rootsi oma abikaasa juurde olles e
rlluda väliseestlasega ja lasti vabasse maailma
Kahel järgneval suvel tuli endis-el
Inturisti" teenistujal käia
Iiüsnas vastu võtmas KGB juht- -
sõõre edaspidiseks tegevuseks
Teisel külastusel kodumaale anti
raiaks ta emale külastusviisa
SootsL
Sellest saadik elavad nad mõle-mad
vabaduses olles ennast lah-ti
rebinud nõukogude spionaaz-bivfirgus- t
See on lugu mis puudutab meid
kliki Eriti aga neid kes peavad
poolt anastatud aladel elavate ini-aeste-ga
või kavatsevad sinna rei-sija
Leiame uusi andmeid nõuko-pd- e
postitsensuurist luureorga-rit- e
tööst ja KGB allorgani „In-taris- ti
tegevusest Selle teose si-ts
on ülimalt aktuaalne ja peaks
kindlasti leidma ka tee võõrkeelt-esse
Ajakirjanik Jüri Remmelgas
kujutab nimetatud teose puhul:
Jõik valetavad kõigile kuld kee-gi
ei julge seda avaldada Vastu-lanre- -
ja spionaazhiohvitserid suits-etavad
ameerika sigarette ja kant-avad
Läänest salaja muretsetud
taüonsSrke Nende naised ja tütr-ed
hongutavad ümbrust prantsuse
parfüümiga ehkki samas kinnitav-ad
et „meil oi kõike kalluses" ja
--meil Liidus on kõik parem "
Selline on Nõukogude Liidu sil-makirjalikkusest
nõretav pale
Õues selle teose libl lugenud
tekkis minus soov seda nimeta-da
Kodumaad külastaja käsi
raamatuks
„Uusi
mälestusi 50
aastail on vaba ja
N Ta
on ema all alandus
ta seekord
mis küU kolgiti ja siis:
Jahan seda grotesks- et olukorda millesse kui-tarie- lu
sattus
aastate algul sek-tirik- s
parteis määrati keegi
Kellberg kes
cli umbes 35-aasta-ne
Juhuslikult
taaaen teda juba tal
ei olnud õieti kunagi otseseid kui-taurüi- sl huvisid vaid tundsin te- -
rohkem hea sportlase Ja
Ta oli vai-- "
veaü eesti kui vene keelt ja käis
" järgi mida minu eesti
brad on mulle tal
t olnud ka koolisega
suuremaid
alal
Ksjd sus ühel päeval teda nin
tähtsale kohale: temast sai
Kl kõrgeim juht
H ei saa aru kuldas see Juh-- 5 Wevad eestlased ent kui
ued oludele N
r-- ja tuletad kuidas
-- fiaaor Ja võisid dlk-ortiku- lt
Juhtida kultuurielu
? ole asi kuigi riammastav
Kellberg hakkas te-Te- aa
Ja oma võimul--J
ajal ta puhastas ja Juhtis
UeI Ta se--s
ametlikul toonil kuidas
Ja kui asjaoma- -
V obud "K nõus nad pi-j- j
joobus elukutsest neil ei
avaldamist
—
lapolitsei tegevust kodumaad
Einar Sandeni teos kirjastati
ressi kirjastusel Einar Sandeni teos „K(iB kutsub
eta aasta algmes „Vaba Eestlases" Raamatu pea- linna Instituudi lõpetamist
giidi ja tõlgina Samal suel toimus
ootsist esimene
abiellus lg kuud Sütel
eestlannaks kodumaal kellel lubati abi--
£ BjaBBBBHBVaOBBBBk T S&ll J LBBBBBBBBÕBBi §£
äBBHHBBBBBBBBBBBBBBBSBMBv- -
+ ~bbbbbbbbbbbbbbbbbbHp®mbv Ai
nffFZibIbbbbbbbbbbbw š1
„KGB kutsub Evet" tõsieluline Irja ja teose autor Einar
Sanden abiellusid möödunud kevadel pärast Eesti Päevi Stokholmis
Kirjanik elab Cardiffis Inglismaal kuid ta naine on emaga veel Stok-holmi- s töötades ühes ja jätkates õpinguid Stokhol-m- i
ülikoolis
Esitatud ja kirjelda-tud
toimingud mõtted
ja loogilised rabavu-se- d
on niivõrd pingelised et lu-geja
tunneb end alates esimesest
asetatuna kannatava-le
kodumaale ja selle metropoli
Tallinna tõelisse ellu nagu see on
kuuekümnendatel aastatel kulge-nud
Soovitan sellesse teosesse
suhtuda kui dokumenti mida see
ka tegelikult on kirja panduna
Eesti kultuuri politruk kimbutas
Friedebert Tuglasl
Uusi andmeid Siiomis"
Soome-roots- i Leo Lindeberg avaldas Suomis"
mõningaid okupeeritud Eesti kultuuripolitrukist
Aleksander Kellbergist Lindeberg ajakirjanik
spetsialiseerunud Liidu ning küsimustele
poolt venelane Pealkirja Eesti kultuuri viie-kümnendail
aastail" esiteks sõjajärgset
elukorda Eestis paika ei pea jätkab
kirjeldada
Eesti
viiekümnendate
Kultuuriasjade
Aleksander tollal
kooliajast
pur-pajan- a
kaksikkeelne
gümnaasiumis
jutustanud
pärast
teeneid kultuuri
kultuurielu
tolleaegsetele
meelde
Sherbakov
energiliselt
lühikese
haritlaskonda
kee-?- ? kirjutama
kirjutuste
Pedagoogiline
okupeeritud
hiljem
peategelane
miljööpildid
inimeste
reaktsioonid
leheküljest
„Uul
ajakirjanik
satelliitmaade
iseloomustab
ajakirjades ja kirjastuste uksed
olid neile suletud Tõrkuvatel
teadlastel keelati õpetamine üli-koolides
Prof Kruus kes ometi
oli üks esimesi nõukogude rezhli-m- i
poole üle läinud akadeemilisi
isikuid ja mõnd aega N Eesti va-litsus
välisministriks koguni
küüditati Siberisse
Kultuuriasjatundja" ei leppi-nud
ainult aktüvsete kommunist-lik- e
kirjanike Juhtimisega
Eesti kirjanduse nestor Friede-bert
Tuglas kes jäi kodumaa-le
kuigi ta ütles end lahti kom-munismist
sattus ka raskustes-se
ega saanud paljude aastate
jooksul avaldada midagi sama-aegselt
kui ajalehed tembelda-sid
teda dekadendiks"
jne
l Tuglas kuulus Juba kahekümnen
datel aastatel nende kirjanike
hulka keda nimetati kõigis kir-janduseajalugu-des
ja võibolla
Kellberg püüdis sel teel kätte
maksta oma igavesti halbade
numbrite eest
selles aines
Kuid Kellbergi v&im ei kastnud
kaua Ainult mõni kuu pärast Sta
lini surma kõikvõimas kultuuri-juht"
langes Ja langes sügavale
Ta pidi loobuma oma ametist
IsfcViima kodumaalt Esiti
sai temast viike
naar Kaukaasias ja sus u vuai
U!e algooliõpetajaks Siberisse"
Lkt
VABA EESTLANE kolmapäeval 2 oktoobril 1968 Wednesday Octj jggg_
saksa-teenistus- se
turismigrupp Eestis-peategela- ne
1962-simese- ks
laboratooriumis
kos-monoliitiku- ks"
koolitunnistusel
parteifunktsio- -
praegu vabas maailmas viibiva
peategelase jutustuse põhjal üli-elav
ja voolavalt ladus käsitlus-viis
teeb selle raamatu kõigile
loetavaks ja nauditavaks"
„KGB kutsub Evet" on maitse-kalt
kujundatud Ja mahukaim
seni Inglismaal kirjastatud ees-tikeelne
trükis
Teose ostmiseks juhime tähelepa-nu
vastavale kuulutusele meie
tänases lehes
Kirjanik ei võta vastu
N Liidu auhinda
Protestiks kirjanike kohtlemise
vastu N Liidus otsustas india au-tor
Satish Kumar tagasi nnda au-hinna
mis ta Moskvast 1965 a
sai See anti talle raamatu eest
„ümber maailma ilma veeringu-ta"
(Walking Round the World
wlthout a Penny) Oma kirjas
nõukogude saatkonnale Londo-nis
mille kaudu ta auhinda tagas-tada
tahab ütleb Satish Kumar:
„Ma olen vene rahva sõber ja
kiitsin oma raamatus venelaste
saavutusi aga ma ei saa auhinda
omale pidada seni kui veel üks-ainus
vene kirjanik peetakse van-gis
selle eest mis ta on kirjuta-nud
Kirjutamine ei ole kuritegu
Ma kutsun oma kolleege üles ta-gasi
lükkama nõukogude auhindu
seni kui viimne vangistatud kir-janik
N Liidus on vabaks lastud"
VAIA EESTLASE
müügikohad
TORONTOS:
Poko'9 Meat
376 College St
Rooneema Bakery
484 Queen St W
Ballant Kalman Bookstore
272 Spadina Ave
Poko's
319 Danforth Ave
Esto Meat
691 Mt Pleasant
Eesti Abistamiskomitee
958 Broadview Ave
NEW YORKIS
Eesti Maja
243 E 34th St
PORT ARTHURIS
317 Bar SL
Suvine „leeks
Abread"
Books Abroad" — eesti luule-taja
on kirjandusteadlase Ivar
iTaski tohnetusel ilmuv ajakiri
jätkab ka suvises numbris eesti
raamatute tutvustamist Soome- -
ugri ja balti keelegrupis leiab
vaatlemist I Ivaski poolt Arvo
Valtoni novellikogu Kaheksa jaa-panlann- at"
(1968) A Aspeli poolt
C Baudelaire luuletõlgete valimik
Kurjad lilled" mille August Sang
tõlkis eesti keelde ja M Valge-mäelt
E Krantsi luuletuskogu
Tungalterad" (1967)
Selles rahvusvaheliselt tuntud
ajakirjas ilmunud eesti raamatute
retsenseerimine on leidnud tähele-panu
ka kodumaal kus Loomin-gus"
(nr 6-196- 8) antakse pikem
kirjutus Omad mehed Oklaho-mas"
Loetletakse need kodumaal
ilmunud raamatud mida BA--s vaadeldud Ja märgitakse et ajakir-ja- s
leiavad vaatlemist raamatud
vaatamata nende ilmumiskohale
(nii sisemised kui välimised)
Retsensioonide kohta üteldakse
et neile on omane asjaliktunnus--
tav hoiak kuid paneb imetlema
just asjaolu kuldas õige lühike-ses
kirjutuses osatakse anda kõi-ke
olulist ilmutav läbilõige vaa-deldavast:
raamatu süzheeline
ja mõttearenduslik käik tegelaste
ja autorite vahekorrad stiilne
omapära (tihti koos ilmeka teks-tinäiteg- a)
teose koht antud auto-ri
loomingus ja üldises kirjandus-likus
protsessis ükski raamat
ükski autor ei Jää omaette" Järg-nevalt
antakse kodumaiste raama-tute
retsensioonide kokkuvõtted
ja Iseloomustavad hinnangud mis
küll on üsna erinevad sealsete
kriitikute lohisevalt pikist
MÕTTEVAHETUSE KORRAS
ülekohtune hinnang
Lp toimetajad
„Uhe annetaja" Järjekordset lu
gejakirja lugedes tekkis tunne
nagu oleks tal kahju EKS'l auhin-nafondile
annetatud summast Ta
oleks nallu largemirü teinud kui
oma lugejakirjade toormaterjali
dest oleks artikli sepitsenud sel-le
õige nime all lehes lasknud
avaldada siis oleks talituselt saa
dud honorar ehk ületanud anne- -
tussumma
Mis puutub „Uhe annetaja"
poolt taunitud Umberjutusta- -
misse" Camuselt või Caldvellilt
sUs võiksin Harri Asi kaitseks
ette tuua järgmised faktid Kui
1957 a siin Torontos Harri Asi
ga tutvusin siis ta proosateos oli
juba kahe kirjastuse poolt tagasi
lükatud Camus'est oli meil juba
tollest ajast peale juttu kuid te-gelikult
luges ta viimase teoseid
alles paar aastat tagasi Caldvelli
romaani Asi pole lugenud ega ka-vatsegi
lugeda sest bestsellerite
lugemiseks pole luuletajail aega
Kui Harri Asi selle tõesti on ku
sagilt „maha kirjutanud" siis olid
need Belgia ja Uklei sõjavangl-laagri- d
Sellele vihjas ka L Lu
miste proosateose pärast plah-vatust"
retsensioonis milles ta
mainis et Harri Asi ei valeta ega
fantaseeri 3000 eesti meest või
vad seda tunnistada
Seega on „Uhe annetaja" Asi
proosateoses esinevate seikade
hukkamõistmine ülekohtune
Uks annetaja" on vapustava II
maailmasõja ilmselt maha maga-nud
nägemata reaalsust Kõik
kultuurrahvad on suutelised loo- -
mastuma sõjas pole eestlasedki
selles suhtes erandid Endaülis- -
tusuimas seda aga ei taheta näha
„ühe annetaja" mõnitav lugeja
kiri pole esmakordne me ajakir-janduses
Sama saatus langes
osaks ka Karl Ristikivi romaanile
Hingede öö" kuigi see teos on
pagulaskirjanduse vähestest tip-pudest
Rääkimata Ilmar Laiba-ni
luuletuskogu Ankruketi lõpp
on laulu algus" Ometigi on just
sellised teosed pikemas perspek
tiivis midagi tihendanud
E Krants
(Toimetuse märkus: Olles art--
nud võrdselt sõna mõlemale eri
arvamusel asuvale poolele lõpe-tame
käesolevaga poleemika sel
les küsimuses Vaba Eestlase"
veergudel)
MB
tundmatust
Tähelpanu Marit Underile saksa ajaklrjandu
ses — Prantsuskeelne luulevalimik ilmumisel
Hamburgis Ilmuvas suures saksa nädalalehes Deutsche All-gemein- es
Sonntagsblatfls" (nr 30 2 juulil 1968) ilmus USAs
Hofstra ülikooli saksa kirjanduse professorilt Robert von Ber-gilt
ulatuslik kirjutus meie poetessist Marie Underist Jm hell-ende- n
Ucht des Geistes" mida ka teised ajalehed ära tõld Kir-jutus- e
autor annab ülevaate M Underist kel 27 märtsil täitus ta
85 eluaasta Ja kelle Soome Kirjanike Uit esitas tänavu Nobeli
kirjandusauhinna kandidaadiks K von Berg märgib et poetess
pühitses oma sünnipäeva tugeva tervise juures nagu üks müüti-line
põhjamaine kuju
R von Berg annab eesti keele
eksiilis elanud vene luuletaja I
Severjanlni väite et eesti keel on
Uks Ilusamaid maailmas mida Un-de- r
on meisterlikult oma mõtte-maailma
sügavusi väljendades
suutnud kasutada Ta annab üle-vaate
poetessi arengujärkudest j
esimesest Siuru ajastust ja mär--
gib et koguga „Rõõm ühest Ilu-sast
päevast" on luuletajas toimu-nud
selgumine väljenduse täpsus-tumine
ja puhtus
M Underi louleisiksuse mlirit-lemlsek- s
toob autor ära poetes-si
tõlgendaja sõbra ja noorema
teekaaslase prof A Ranniti kir-jutusekat- ke
Luulenäitena aga pakutakse luule-tus
Üksi merega" mille on saksa
kpelde tõlkinud IT St ork ift mW
ilmus Underi saksakeelses valimi-kus
„Stimmen aus dem Schatten"
(1949)
Artikli juurde on lisatud Oskar
Kokoschka tushtjoonistus mis
ilmus kogus Kogutud luuletused"
Pikk kirjutus lõpetataksegl sama
kunstniku väga iseloomustava sõ-navõtuga:
„Suur luuletajatarMarie Under
laulis maast mii maakaartidel
pole näidatul
Aga nagu Uks peen käsitsitoodcl-du- d
paber mis vastu valgust hoi- -
j des võimaldab oma veemärke lu--
RABELEV RAHUTUS
Liidia Tunise: Uml Ja liiv
ERK Lund 19C8
Lugedes Liidia Tuulse esimest
luuletuskogu „Lumi ja liiv" mee-nus
rootslase Harry Martinsoni
vana tõetera „Ka halvemgl raa
mat sisaldab midagi mida tuleks
kuldkirjas raamatukaanele trükki-da"
Alustades retsensiooni selle
luuletuskogu puudujääkidega
võiks lohutades öelda et tegemist
pole lootusetu juhusega Ainult
autori kui ka kirjastaja tugevam
kriitikameel oleks aidanud välti-da
neid libastusi mis lugejat ta-hestahtm- ata
häirivad
Osutuks ülearuseks üles lugeda
kõike seda kulunut mis selle kogu
lugemisel silma torkab Tarvitseb
viidata ainult kõige silmapaistva-matele
libastustele iiagu: kodune
kolle sinised metsad igavene öö
hõbedane lint (jõe tähenduses)
sirelite lillad õnned viisristiku tä-henduses
veepeegel päikese tuli
jne jne Kui sinna juurde veel tsi-teerida
Hõbedane lint lookleb —
lagendikkude puhtuses — sujuv
nagu kajaka lend — Vaikne vool
Ilutseda" (Drammen)
Tekkib tunne nagu oleksime
jälle hilises ärkamisajas
Tõsisemaks muutub lugu siis
kui hakkame jälgima autori se-mantilisi
väärtusi Milline lohe on
tihe müür? Kas siis sõna müür
juba iseenesest ei tähenda et te-gemist
on millegi läbipääsmatuga?
Samuti: mis asi on rabelev rahu-tus?
Omadussõnal rabelev pole
siin teist funktsiooni kui ülekoor
Ude Kasemets
Kanada muusikaaja-kirja
teimetajaks
Eesti avant-eard- e heliloomingu
silmapaistvaim esindaja Udo Kase-- !
mets on tuntuks saanud oma loen-gute
ja kontsertidega paljudes Ka-nada
ja ühendriikide Ülikoolides
Möödunud hooajal töötas ta mõn-da
aega Bostoni külje all asuvas
Brandeisi ülikooli elektroonilise
muusflu stuudios ja esines kont-sert-loengute-ga
Kallfomia Ore-goni
Ohio Ja New Yorgi osariikide
ülikoolides samuti ka Briti Ko--
lumbias
Kevadel toimus ta juhtimisel
r v atnaTvtfxiYyyytf yaj&A
BfJaVJaVJaVJaVJaVJaVJaVJaVJaVJaVJaVJar
rrf It
4?
- 1 "
r :fi V f V VTT
BavawJTiavBr ' ' 'ataawJlJlJK
1 5 fzwh '!BvJavJavJavJavJavJaW ii'üSaaliHLaLaLaLaLaBflr"' i BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBaF V
BfjBfjBfjBfJafJi'
BaBajBBVBjBBVjBBVBjBBVjBBVBJaBVjBBVBjBAVjMKBK' i ' bLbLbLbHN
Marie Under
geda nii saab tema kodu siin
jälle lähedaseks hinge ravivas val-guses"
Kirjutises on märgitud ka et
tänavu ilmub UNESCO väljaandel
poetessi prantsuskeelne
1
matud verbaalsus Samuti on hab-raste
kuplite sinendav vine" kui
ilmne on et kuplid ainult vine-tavad
Kolmandaks etteheitks jääb
autori arusaamine luulest Kas
siis luuletamine on tõesti ilutsemi-ne
tunnete norin või kirjr Ise
poolt kriitikatundeta välja d
värsivihud? Teada on et kunst
kunsti pärast üksinda on ammugi
muutunud kirjandusajaloo võlts-mündlk- s
Samuti pisaravalu süda-me
tühjendamise pärast Välte
tõestamiseks võiks esitada sel-liseid
nõrku luuletusi nagu Elu-tants"
Must taust" Lõikus"
õnneraha" — Kurekellad" —
Unustatud naer" - ja Kibuvits
ja tamm" jmt
Lõpuks jääb üle rääkida sellest
vähesest mis esikkogus on head
Juletakse uskuda Tuulse parane-mist
järgmises kogus — eeldusel
et ta luuletamist tõsisemalt võ-taks
ja vähem kirjastajate autori-teeti
usuks Tuulse latentsetest
võimetest rtläglvbd ilmselt sel-lised
värsid nagu: Suveõhtul" --
„Kala kombel ujud" - Saarestik
päikeses" Aastaringid" Ed-var- d
Munch'1 Traaviv hobu" —
Kuldne viljatus" Loodame et
autor seda suunda tõsisemalt võ-taks
Kokkuvõttes: 1) autor ärgu visa-ku
sulge nurka 2) vabanegu trafa-retsuste- st
3) loogu omale isikupä-rane
luuledistsipliin st saagu aru
oma isikupärasusest
E Krants
festival Torontos koos kohaliku
tehnikaülikooliga ja selle teemaks
oli „Arts and Technology44 Kase-mets
oo Torontos saanud eriti
tuntuks alates 196263 hooajast
kus ta organiseeris Esimese Toron
to avantgarde kontsertide seeria
Alates 1965a on U Kasemets
Isaacs Gallery" kontserdisarja
Mlxed Media Concerts" kunstili-seks
juhiks 1967a alates on U
Kasemets uue Kanada muuslka-publlkatsioo-nl
Canavangard" toi-metajaks
mille sihiks on nii Ka-nada
kui ka ühendriikide avand-gard- e
heliloojate loomingute tut-vustamine
Samal aastal sai ta ka
Canada Arts CounciTi rahalise
auhinna
I
4!
M