Vaba Eestlane, October 02, 1968

              'H
Nnv-1- 1 £! -- V _ "M „- -
"
M
VABA EESTLANE kolmapäeval 2 oktoobril 1963 - Wednesdiy Oct 2 1968 tt3
i
L9 N
I
KEEGI El PÄÄSTA UPPUJAT
Mosksa sune Olemsilmu ja juures unustatakse et lilnemaall-okupatsioon- i
vastu võitlev Tseb- - mai on peale relvade terve rida
hoslovakkla arnaneb veekeeri-- teisi vahendeid mis võimaldavad
sesse sattunud uppujale kes kat- - venelaste korrale kutsumist ning
tub igast õlekõrrest kinni haarates [ nende Imperialistlikkude vallutus-om- a
pead veepeal hoida ja värsket te pidurdamist Diplomaatilised
ihka kopsudesse tõmmata Tsheh-- 1 suhted kultuuriliste ja teaduslike
hlde sõitlust Jilgitad ükskõikse j delegatsioonide vahetamine ma-uudishimu-ga
pealt kaldalolejad Jandusllkud sidemed olümpia
Uäneriigld kelledel ei ole pääste- - mängud Ja liitunud Rahvaste Or-vahende- id
uppuja päästmiseks ja ganlsatslooni foorum pakuvad
kes ei oska ujuda Nende silmade' laiaulatusliku sektori ja mängu-al- l
on varem teisi riike hukkunud ruumi kus kõne alla võib toila
kuid nad ei ole vaevaks võtnud sastastikuse läbikäimise katkesta-pälsterõngai-d
muretseda ja uju-'min- e Moskvale sune avaldamine
mist ära õppida Ja praeguste ja maailma avaliku arvamise mõ-säljataad- ete
juures tundub et jutamine
neist ei saa kunagi ujujaid kui
Chamberlaini järeleandmise men
taliteedist kantud mehed etteot-sa
jäävad
lääneriikide ajakirjanduse
kommentaaridest Tshehhoslovak-ki- a
sündmuste puhul võib järel-dada
et ühendriikides ja teistes
lääneriikides loodetakse liiga pai
ju N Liidu sisemisele nõrkusele
Mosksa ja ta satelliitide vahelis-tele
lahkhelidele Kremli võimu-võitlusele
ning läänemaailmas
asuvate kommunistlikkude partei-de
survele Nendel teguritel on
kahtlemata oma mõju ning neid
ei saa täielikult alahinnata kuid
praeguses olukorras on vaevalt
loota et mõni neist kõrvalmõju-dest
võiks otsustavalt mõjutada
sündmuste kuku Läänemaailmal
tuleb arvestada faktiga et Tsheh-hoslovakk- la
on painutatud täieli-kult
Moskva kontrolli alla ning et
Euroopa südamesse Tshehhoslo-vakkliHBaie- ri
piirile on toodud
200M vene punasõdurit
Läänemaailma riigimehed vaa-tavad
Tshehhoslovakkla sündmus-te
puhul nõutult üksteise otsa Ja
küsivad — mis me peame antud
olukorras tegema? Leitakse et
Moskva ambitsioonide pidurda
mine sõjaliste Jõududega tooks pa
ratamatult kaasa hävitava tuuma-sõja
ning sellest katsutakse iga
hinna eest hoiduda Mõned Järel-andliku- d
poliitikud lähevad isegi
nii kaugele et loodavad Moskva-ga
uute läbirääkimiste alustamist
ja kokkulepete sõlmimist kalku-leerides
et mustast südametunnis-tusest
vaevatud Kremli võimu-mehed
on järeleandlikumad Ja
koostftõtahtelisemad pärast Tsheh'
kui
mõistes söödetakse
lastele mida naljata-des
suure ja
Tutvustatakse vene män-guasjade
esemete venekeelsete
nimede ja vene
nende
on koshka" jne hul-gas
tutvustatakse kosmoselaeva
ning
Veidi militaarset peab ira-tama
pildiseeria
kus
lapsed aitavad
siis viiakse isamaa-sõja
kus tä-di"
sõjast nutab
uue ohu pärast Lenin on
pühakuks ja kirjutistes
Näiteks luuletatakse:
meist üle sulle
kui sõbrale nime- -
Eriti häiris ana tundub
Tshehhoslovakkla sündmus-tele
ja paratamatult tekib küsi-mus
milleks kasutu organi-satsiooni
maksetakse aega raisa
takse
puhul võeti venelaste vägi-vallaa- kt
üles Rahvaste
organisatsiooni
aktsiooni purjed jook-sid
peatselt tuulest tühjaks ning
ükski lii-ge
ole eritanud küsimuse võt-mist
üldkoosoleku päevakorda Sel
le asemel plaanitseb maailmaorga
nisatsiooni peasekretär U Thant
resolutsiooni milles Ühendriikide
õhurünnakud sõ
jalistele eesmärkidele mõistetakse
üldkogu poolt hukka Peasekretär
ei ole seni millegagi märka and
nud et ta kavatseb
päästmiseks
raamides midagi ette
võtta
ohvriks
nvatjl t tfifiHlliiiliiil ImmmiI'
on suured Ja ületavad
bloki sõjamasina potentsiaali
riigimeeste Ja po-liitikute
käsutuses on igasugused
majanduslikud
Ja moraalsed mil
lede tarvitusele nõuab
vald algatusvõimet julgust ja
omavahelist koostööd Miks
võimalusi siiski ei kasutata?
üle Järelduse tegemine et
puuduvad mehed Ja kes os-kavad
olukorda hinnata ja
nende olevaid
külmi relvi sobivalt ja
hoslovakkla okupeerimist Seal-- 1 rakendada
„AJUDEPESEMINE" LASTELE
okup Eestis käib maast madalast peale
Selline on mulje sirvida mudilastele mõeldud ajakir-ja
Täheke" on huvitavatele lastelugudele
istutatud juurde tendents mis suunama väikelaste
Tehniliselt on ajakiri huvitavalt toimetatud selles
on palju häid offset-vänipilt- e — ka need tihti sama
Autorid on sageli venelased ja ]ga kasvame üles suurde homsesse
kodumaa"
seda meie
mõtleme laia" all
ka keelt
ja
kasutamisega täh-tedes
kordamisega — kass
Mänguasjade
ka
muidugi ka Gagarinit
huvi
mudilastele jutt langevar-juritest
samuti Tee-nime
Nõukogude Liitu"
punaarmeelas! Ja
teenivad N Uitu"
Ja lugejad
kangelaskalmistute"
räägib ja selle
tehtud
värssides
„Kömseb
aasta lend jutustab
Lenin su
Tshehhoslovakkla
aktsioon Stokholmis
Liitunud
Rahsaste Organisatsiooni reakt-sioon
sellise
ülevalpidamiseks mil-joneid
ja
Tshehhoslovakkla okupeeri
mise
Liitunud
julgeolekunõuko-gus
kuid
maailmaorganisatsiooni
ei
Põhja-Vietna- mi
Tshehhoslo-vakkla
maailmaorga-nisatsiooni
kommunist-liku
Läänemaailma
diplomaatilised
survevahendid
võtmine
neid
Jääb
juhid
õieti
valduses kuumi Ja
mõjuvalt
Indoktrineerimine
sealset
Tähelepandamatult
mõtle-mise
arengut
heale:
ainult
teele seame
leid kus kirjeldatakse
imelist headust"
Ja oktoobripuha puhul on mul-- duti tema hllrrlntti 1 minalt
tekst Juht
teist
Parteid otsusest alles
jääb meile Lehvivad
Lisandub ae8a
tehti
Ee$tl
ning
maas
Kui hiljutisel ajakirjanduse vaid-lusel
eesti lapsevanem
laste hea keele pärast sun--
põhjust lähemalt tutvuda
millega on tegemist
poolt kõik lääne avaliku
'sest
Thho
lovakkla on $el!e vastu kallaletungi
mitmeid koosolekuid vastu
aktsiooniga liitus rida nime-- unustataks kui toimus Un-kai- d
vastu võeti lTi
tööprogramm Aktsioo-- kuulub koossel-nlkomite-e
tahab oma tööd aren- - Arv0
dada eriti kavas on
tõotada gruppi- - ganiseerida
on kõik-- olek Raekoja Sinises
vabas saalis kuhu
protestitorm vigi- - tu-vallaa- kti
on juba kii- - rait Kõnelejateks loodetakse
vaibumas Moskva süda põge--
itSL ÄTi Mämt im Vm "sSK9v 11 !9KHKIL Sik --'v2- -- iEjä
EESTI oma vanade põlistaludega nagu ta paljude kodumaalt kommunistide eest põgenenud
eestlastele on jäänud
Eesli pagulastel algas 25-e-s aasta võõrsil
dramaatilisest 1944 a septembris
Eesti pagulaskond vabas läänemaailmas astus neil päevil 23-ss- e kuna
tervelt kaks tosinat aastat mil suurem enamik kommunismi eest põgenenuist kodu-maa- lt
lahkus See toimus 1911 aasta septembrikuu peamiselt 18 25 septembri
vahel Ainsaks lahtiseks ukseks" põlevalt kodumaalt sissetungiva hädaohu eest pääsemiseks oli
Läänemeri ka enamik põgenikke pääses peamiselt ja Saksamaale
Maad-kaud- u läbi Lätimaa õnnestus ainult väikesel osal põgenemine sest sealgi oli
olukord nagu Eestis
Keegi ei tea täpsemalt sedaUikult otsustatud Venelased
eestlast e-põgen- ike hulka arvuli--l jõudnud juba Rakvere külje alla
selt kes septembris 1944
tagasitulnud kommunistide
põgenema asus sest paljud kodu-maa
maha ei Jõudnudki
kodumerest kaugemale
Läänemaailmalmajanduslikudres-lmer- i nõudis oma tuhan- -
peab
deid Umbkaudselt arvestatakse
eluga võõrsile pääsenuid 80000-l- e
kusjuures mõned tuhanded või
enamgi langesid hiljem sõja lõp-pedes
Saksamaa idapoolsetes
osades venelaste kätte
Lõplikult vabasse läänemaailma
pääsenud ja võõrsile jäänud
eesti pagulaskond on arvuliselt
ainult väike osa rahva üld
ja põgenikke peetakse
tänapäevani „õnne-likkude- ks
eestlasteks" — nagu
seda korduvalt on märkinud
nii mõnedki kaasmaalased kes
okupeeritud kodumaalt pää
senud võõrsile oma sugulasi ja
sõoru külastama
kodumaatusele paatidega üle
eile naenlusraskustele mure-- Soome
o -
dele on meil enestelgi põhjust
pidada õnnelikkudeks eestlas-teks
nende sadade tuhandete eest-laste
kõrval 1944 a sügi-sel
puudusid põgenemiseks või-malused
või muudel põhjus-tel
kohale jäid
Alustades 25-d-at pagulasarstat
võõrsil meenuvad minevikust
septembrikuu viimaste
päevade dramaatilised sündmu
end " Esineb artlk-Ue- d milledest kõige üldisemad
Lenini toimusid Järgmistel päevadel:
Pühapäeval 17 septembril sai
tookordne Eesti Omavalitsuse
pud ning öeldakse et Mäe kindralkomissar Litz--e- i
ole nii suurt manni kaudu teada et sakslased
maad kui meie kodumaa" on otsustanud Eesti maha jätta
ja lõpetatakse: Austame oma Elanikkond kuulis sellest
Alati'kust hiljem kuigi
Lenin kalliks see näis tõepärasena Juba mõnda
punalipud " muidugi Ametlikes sõjateadetes raä-pildiseer- ia
mis peab mudilastele 8ltl aa iKka veel Eesti fcutsmi-andm- a
kuldas suurt !sest Ja vaenlase tagasitõrjumi-oktoobrirevolutsioon- i"
ja kus pau- - sest kes oli P°ole Pln-guva- d
püssid surnudki on nast vallutanud Teade Eesti täie- -
üks märkis
et ta on
loovutamisest
põgenemine merd-kaud- u
paatidega
Samaaegselt saksa sõja- -
nitud tellima nendele okup Eestist väl rindejoonelt kürelt taandu-trükisõn- a
on temal teistel Kuid eestl üksused jätkasid
enne
I teeb et
visalt Tänu eesti sõdu
t arvamise ilmunud Eesti Sõna"
teatas et tina- -
Juuniku-- ' vakkia sunnitud päevast alates astub Eesti
mitee algatusel loodud I tahab võidelda
_ „ -- — '
rl- - et Tsheh
danud kus kiiresti
uusi el
isikuid kus puhul
5U Horm
or-lro- os teiste taoliste suurem
mis praegu loomisel
jal maailmas Esimene suur toimuks kogunemine
Moskva viimase Sergeil
vastu praegu kut-res- ti
omalt
mällu
sellest
mõõdus äsja
viimasel poolel
mille kaudu sõõrsile Rootsi
olia
Eestisse
Jätnud
Lääne- -
eesti
arvust
on
„—
end
kellel
kes
paljud
H
kusagil
pildi
Juba
likust levines kii-relt
üle maa ja
elavnes jirsku
asus ka
süs ja ma
võitlust
rile pidurduski vaenlase edasi-tung
mõnevõrra
Esmaspäeval 18 septembri
tähelepanu eemale juh-[hommik- ul tida ja okupeeritud Tshehhoslo- - suurte kirjadega
Stokholmis tegutseva ise on vaikima
AkUioonikomitee Kindralkomissari piirkonnas
aktsioonikomltee
fcoslovakkta sama
see
ja ülestõusu Eestlastest
aktsiooni aktsioonikomltee
pikemaajaliselt Ja ka Aktsioonikomltee
protestlkoos-deg- a
Stokholml
protestirongikäiguga
ka Tshehhoslovakkiast
StSB Mäi-4j- t
RANNIK
Kümnest päevast kadumaal
pagulusaastasse
ja
ja
samasugune
eest
kodumaal
Ja
ametil-Kommunistlik- ku
Jõusse sõjaväevalitsus" See oli
märgiks et Eesti saatus on lõp--
neenapääsenud vastupanuliikumise
esindajaid Kavas on ka mitmete
trükiste väljaandmine Rikkalikku
fotomaterjali mida pressimebed
Prahast ja teistest linnadest oku
patsloonl esimestest dramaatilis-test
päevadest kaasa on toonud
Uhetakse koondada eriliseks nii
tuseki Trükitakse ka jooksvalt
lendlehti
Sama päeva õhtul toimus riigite-gelaste
nõupidamine kus peami-nister
prof J Uluots vabariigi
presidendi ülesannetes nimetas
ametisse vabariigi valitsuse järg
mises koosseisus: peamin ase-täitja
Ja slsemin — Otto Tief ha-ridusm- in
— Arnold Susi kauban-duse
ja tööstuse min — Rudolf
Penno kohtumin — Joh Kles-me-nt
põllutöömin — K Liidak
rahamin — H Pärtelpoeg sotsi--
aalmin — V Sumberg sõjamin
— Joh Molberg teedemin — Jo
hannes Pikkov välismin — Aug
Rei Ja portfellita min — Joh
Kaarlimäe Tallinnas algas amet-likult
lubade andmine Saksamaa-le
asumiseks millist võimalust
tuhanded kasutasid Samaaegselt
algas sakslaste poolt tehaste mi-needmi- ne
dokumentide põleta
mine ametasutustes ja — elanike
ruttamine rannikule et pääseda
Vaatamata Ja kõl-- mere
kus
Rootsi või
Teisipäeval 19 septembril levi-neva- d
Tallinnas ja üle maa kum
malised kuuldused Inglise laevas
tiku saabumisest Eesti rannave-tess- e
mida mõneltpoolt täienda
takse sellega et ka Rootsi laevas
tlk olevat teel Eestisse Leidub
kergeusklikke kes usuvadki kom
munistlikku propagandat Sama
aegselt mobiliseeritakse Jõudusid
vaenlase vastu ning siinseal toi
muvad eesti ja saksa sõjaväelaste
vahel kokkupõrkeid Saksa sõja--
teate kaudu selgub et Tõrva linn
on langenud venelaste kätte ja ve
nelased on Peipsi läänekaldal
Kogu läänepoolne Eesti mis veel
vaenlasest vallutamata on muu- - tunud sõjapõgenike maks — kõik
maanteed on täis voore Suunisa
— läände!
Kolmapäeval 20 sept Eesti
pealinn Tallinn on täielikus eva
kueerimise palavikus Jalgsi ka-rudega
või ka vähestele kättesaa
davaks osutnud muul viisil põge
netakse Haapsalu poole et sealt
I
Minu arvates
enam Ls
auasjas roie
et
►
s fe
vv
juks
juhtida
-
-- a Ii
pooi peaks nii &
n
oln s
meie
Jse viira
on
t!
nh
dust Eestile
saime
se Vi
tegi r
siidi
misi ülesandeid peaks
Hamburg" Jt õhtul Ja lus okupeerijate vastu koigi
öösel ründasid vaenlase lennukid meie kasutu
mahajäetud Tallinnat tekitades ees ti
suuri kahjusid tohutuid tule- - koostöö otsimine nendega
kahjusid nõudis ka olema mõeldamatu Oa tisas
inimohvreid et Iga kes tahab ai
ei saanud a viisat kodumaa
seteele nd kirjalikult
1 Liidu kodanücih
Reedel septembri hommikul Kas meil on keeri
saabusid bolshevikud metest vabatahtlikult rsa
kus kõigepealt vallu- - Venemaa Kd ü
Lasnamäel lennuväli Kesk-- sus ta ka vastuvõtnu Mjsc
päeval veeresid vene Tar- - Va korraldusi!
xu maantee kesniinna venelased ja
oli inimestest tühi vastu-- ' e
panu vaenlasele Aga sa-- jätta nagu j
maaegseit jätkus veelgi põgene- - eestlastel selle rass
mine Haapsalu poole ning nii mõ-'oll- a N kodanikud rtr
nedki pääsesid järgnevail päevil vabatahtlikult vastu vastava b
paatidega Eelmisel päe-akondsu- se ning ajada
vai laevadest Lää- - gulaskonna ühisrinne
nemeres mitmed laevad On et kulub veel aega b
tabamused teiste ka laatsa-'n- l rinde
retlaev „Moero" mis pooleksmur
dununa 10 min Jooksul põhja va-jus
viies enesega
tuhandeid põgenikke ja haava-tuid
Vähesed põgenikud pääsesid
Moerolt" siiski eluga
Laupäeval 23 sept lahkus Pär-nu
reidilt viimane laev Warthe-gau-nimeli- ne
umbes
de inimesega Muide sama laev
tõi mõni nädal varem Soomesti
Eestisse nn Soome-poisid- " kes
varsti pärast kodumaale saabu-mist
rakendati Tartu-rindel- e
vaenlase vastu
lasksid sakslased Pärnu
Suursilla õhku ning keskpäeval
jõudsid esimesed bolshevike sõja-väeosad
ka meie suvisesse pea- linna"
Pühapäeva] 24 septembril val
lutasid venelased Haapsalu — pä- rast seda kui sadamast
olid viimased saksa sõjaväeosad
25 septembril
teatas saksa sõjateade et Bpärast
sõjaliste seadmete purus- tamist Jäeti mõne päeva maha
Tallinn" Samal esmaspäevasel
päeval saabusid vaenlase üksused
mverad-ekaunmd-laiu tsme eid lpaäeävTsueadljlaainnaWarstaedlaanmdia-s- ' lMleägäänarjeartmuanlainaillkõeuppeNnkiusesksiksuRsltuiesgstesideajnekanmailg-ou- n lahkuvad mitu tuhat inimest genemine paatidega üle Läaneme-nepõn-dg-- ae LltzmanseaJsa kaomakvinaldirtsaulksoemisjsuahr t vreeel üksikutel kjourhdtaudleälksseegi Kuigi Tallinna tänavad Tu-Mä- e pa-'hand- ed pkuilvtiad ereaekstoirraslõisjtamemeassteendasveaats obloildsheavgiakkroaelnuddmaedeeeslesteõvattlula põsgaetntuennuudd
mehi kes ruttavad Narva
maanteele on astu-- ok'OODril Kuressaares
nud admiral Pitka vastunann viimase eesti ajalehena sõlaklria- -
staap et organiseerida eesti saatiat välja andma
bolshevike vastu Jaehe Kodumaa" 1 num-Herman- ni torni heisatakse haak-- "
Kuna s™ ajaks oli kogu
ristilipu asemel sinimustvalge Eestl mandrl osa venelaste poolt
märgiks et „eesti mehe meel elab ivsülutatud võisid mõned pae-edas- i" vad hiljem nimelt 5 oktoobrist
Neljapäeval 21 septembril jatmaalaateds JarütnedisaimEaesthi askaaatrai Saare-- vi-k- us Eestivelanienleasatleal põgenevmalilnuetammaetrae haaesgead võitlused kvesõtistildustegmaõnda Jat-aar-de või pakkuminek metsades-- kus Saaremaalt Dõwnemlne h
LUMM KIRJUTA!
Kas kummardamini
okupeerijate ees?
hakkab eras välja kooruma tä-- s
silaste õõnestustöö meie riira
ic jiuigas Vahe-i- -v kahtlust punaste kustõõx
võrk tegutseb meie pagoku J
biva hulga
mõnda aega MU määral
nestustöö on sisseimbunud za organisatsioonidesse pole
seigunua
Siinjures tahaks
Kaasmaalaste tanelepanu
(TQTATn ViVtrt1- -
mõnede rahvuskaaslaste
mis heitma valgust (tirida tomrtalA ivit
meie hulgas Kõige pealt
metatud mõnede coerey
põlve tegelaste poolt alwta
kõigi eriskuasain
ItseamJumuuredsegaEesütihleendsraitieklliididei isstaäo
saavutamiseks Sama
kui on see mõte ka selle ila-tajat-e
sammud Seda tehti
olla mõttega saada vähestki
kuid sellise teci
tenu suurt Kahju meie YÕ:t!ae
kodumaa eest
Hiljuti aga erilise Qs
osaliseks: üks Rahvusliku
lisvõitluse Nõukogu liige
okupeeritud kodumai
Meie Välisvõitluse Nõukogu
henditega mis
kummardamine nende
ja peab
mis palju ju
nende -- hulgast kes väliseestlane
millegipärast põeenemi- - külastanuseis
asuda Pe13 tunnistan
Nõukogude
22 nüüd RVNlfk
Tallinna end
külje alla tanud alamaks?
tati peab
tankid
Kauau mts Kõik mida ztzit
Mingit kannupoisid nüüd soovival
pomud maailmale mulje
leks midaei
Liidu
merele lõhi!
iankunua said
pommi- - selge
seas kommunistliku montt
meresügavusse
paari tuhan
võit-lusesse
Varahom-mikul
Rohuküla
evakueerunud
Esmaspäeval
kõigi
eest
edasitungiva
eest
kuigi
ööpimedusse
Julgeidon alla
kus tegevusse ilmus
mehi Poo" haka-võitluse- ks Pikkitud
nad
kus
poolt
Samaaegselt
rahvusgrupi
(aktsioon
heneb ning on loota meie ks&
maa vabanemist venelaste ikkes
Sellepärast on äärmiselt taha
et meie el lase õõnestajatel la
kuda meie ühtmeelt okupeeri
vastu
LJun
VABA EESTLAHt
TOIMETIS JA TUJTC8
avatud esmaspäevast
deni kell 9- -4
Telefonid: toimetus 364-7- 5
talitus 364-7P- S
Toimetajad kodus vilju
pool tööaega
Karl Arro 'M™
nmar Külvet 49805
Heino Jõe WM
Talitus väljaspool V
aega:
Helmi Lliwmdl 251W5
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
oo tauv ajalehe lsiiM"
leviku tõttu
Knolutuste hinnad:
DJa toll ühel veerul
kuulutused tekstis
esiküljel
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitu
135 Tecumseth SU
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 S3-- "
Toronto 3
2 Leida Marie
149 Bishop Ave
Wlllowdale Ost
Tel 223X)80
tiA randadele sest
_- - 1 tnrmlC VÕi
torpeedode ja kuuhra
mik saarema" j- - — Tyji
Viimui is laevu JW8""
üle ohtliku vee vabasse - se Tallinna sadamast lah-- vadel la nafjui p~i i ew I „ x-nvi- tude ee
HTJ
Ont
Mrs
nutt
kuna
küsid pikas karavanis viimsed samaale Neistki viimastest Ees-- nagu meid-- kodumaa! veelP
napi JtfoeJrto"JRJOl URa02rt „aLvaappd-- dtlesstt leaihkJõuundundudlaekvõaikdesututejale pavaõüo---- ri nimetatakse ft
T'