1987-06-25-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
irtniiHii
rsday, lisBie 25,; Nr. M Nr.
mtsn
hakkama omapärase
proovis oma
pikemal maal —
Sai ajaks 16.27,
minutit nõrgem
marekord samal
mitu korda
me^rjs^
kaks
meeste
Soomes koini
nina võitis k
85:79. 7 2 : * ja 97:77.
Esimese maailiTVarekordi kergejõustikus
tänavusel yälishooajal
püstitas maikuu lopuštshehhi
odaviskaja Jan Zelezny, visates
87.66 m. Endine rekord kuulus
.75 -ga lään e - s a k s la s e: 1 e
suurüllät^se Kanada
naissprinter Angela Issajenko
Evelyn Ashfbrdi (USA)
misegalOO meetris. Ajad 11,
11,28/ Ashfbrdi nimel on
maailmarekord 10,76. Sarnastel
sportlaseks Jalilüd
Heino Puuste alustas
võiiUlustei Tbilisis.
.62 m . ' -'
«1%/* •Mstast.
a^
kümnevõistluses sai 22-aaslane
tallinlane Andrei Nazarov 8322,
punktiga iilis 90 punktiga ületab
endise, Sven Reintakileloj^
tippmargi. Tema öksik —
tulemused olid: 10.71 — 7.69
13:734^2.16:-49.21
^.36.30.
turniir korvpallis, millest võtsid
osa Tallinna fin.
Gem (Bclgiai)i
ja Vähius. Finaalis kohtusid
ja Tailiniia I
lõppes belglaste võiduga 93:86.
09
meetris normaälkorgusei saavutas
maikuu alguses ameeriklane
s.Tema •44,01- on
arvestuses koiga
le maailma edetabelis kolmandal
kohal. Eespool on ainult
kõrgmäestikus joostud Lee Evansi
Lari7 Jamesi 43^
šj;- • aja.::;.te;eb-;.^^
äsiaoluv et on
joostud külma (54°F) Ja vihmase
ilmaga, Uskumatu aeg sellistes
asi
nülaadse saavutusena on võitnud
kuldmedali kettaheites neljal
olümpiamängudel, kavatseb
üritada viienda kulla võitmist
tuleval aastal Koreas. Siis on ta
aastat vana!
esikohale 100 meetris meestele
.••;ajaga'10,15;^,:^
"•.Mõlemad: ka: võidukad
sellele järgnevalt Gateheadis Inglismaal,
kus toimus kölmikmaa-võistlüs
Kanada-, inglismaa ja
l ^ l a vahel. Inglise mehed oli
>^õidukad 169 punktiga Poola 103
•ja Kanada 101 vastu, haiste
võistlus lõppes samuti Inglismaa
/ võiduga (119 punkti), kuna siin
kanada naised olid 83 punktiga üle
Poola omadest (74). Kanada
meeste esinduses puudusid mitm-tippmehed
nagu Otte
jis, Fell 3000 m
:süs ja sprinter Mahorn.
McKoy,: kes-:öleks;^
võitja 110 m tõkkejooksus,
võistles vigase jalaga ja lahkus ra-juba
esimese tõkke järele.
Ivan Lend!
m looks
slMiiuiBi ja /•Naistele on kiiruisu^
kimaks distantsiks 3000 meetrit:
Ida-sakslanna Andrea Ehrig sai
|ERIK
SÕDURIELUST
toimus tugeva vastutuulega, mistõttu
Johnšoni võiduaeg oli keskpärane
(11,42). Kanada saavu^
kaksikvõidu^ kuna teise koha
omandas Desai Williams.
Kaksikvõit tuli ka naiste 100 m
:sus (2. Angela Bailey).
ei õnnestunud pääseda
järgmiste olümpiamängude
Soulis. Ühe
liiril võistlesid
Kanada Ja USA, kohtudes
kvalifikatsiooniringis omavahel
kaks korda. Esimene mäng
Kanada pinnal võideti 2:0, kuid
teine mäng USAs lõppes ameerik-võiduga
3:0. Kahe mängu
•skoor seega 3:2 USA kasuks.
Nõuk. Liit on ametlikult teatanud,
et nad võtavad osa tuleval
aastal Calgarys toimuvatest talve-est>
Seega on tea-mõttes,,
rahu** sõlmitud
osavõtmiste suhtes. Kanada koos
ÜSA ja mitme teise maaga
teatavasti boikoteeris 1980. &.
suyeniänge Moskvas ning venelased
vastutasuks** ei võtnud osa
1984. aasta mängudest Los
Angeleses koos oma i(
Ragbi oli seni üks neist sportmängudest,
milles veel ei olnud
peetud maailmameistrivõistlusi.
Tänavu otsustati see
valdada ning maikuu^
alustati Austraalias ja Uus-Mere-maal
esimeste MM-võistlustega.
Kuu aega vältavast turniirist yõtab
osa 16 maad. Esimeses voorus
alistas Kanada Tonga suurelt 37:4
(!);--::;-^-r---'^
Tshehhi päritoluga, USAs elav
Ivan Lendl tõestas järjekordselt,
et talle kuulub esimene koht
maailma tennise edetabelis. Juuni
alguses Pariisis võitis ta viimase
nelja aasta jooksul kolmandat kor-da
meistritiitli Prantsuse lahtistel
esivõistlustel, mis on üheks
tähtsamaks turniiriks maailmas. 4
tundi ja 17 minutit kestnud
finaalis alistas ta 1985 aasta
meistri rootislase Wilanderi set-
?a 7:5, 6:2, 3:6, 7:6.
Naiste üksikmängus valmistas
suuriillatuse nädal pärast turniiri
18-aastaseks saanud laäne-saks-laniia
Steffi Graf, võites finaalis
maailina esireketi Navratilova
6:4, 4:6, 8:6. Graf on
noorem mängija, kes kunagi on
võitnud Prantsuse lahtistel
esivõistlustel meistritiitli naistele.
kirub tuiskuvki
Vest iiööki. mis ta
sisse.
ser ja istub.
näost punane ja hingeldab, ehkki ruum on jahedavõitu
]ä mees ise kuueväel
— Härra leitnant, kannan ettepet^t
valmistada. Meil siin pole teed. Joome
ti ia õhtuti kohvi. Otsisin küll kõil
•sus t ^ l i v tl
, ;mis.
a. ivui nuuaaiiesKeecma hakata,
iie hiljaks. Las talli korrapidaja
võtme talli korrapidaja kätte. M
[liikuinii Varsti.
Hea küll, hea küll. Tehke aga rutem,
tundi hiljem Vuhiseb roheline kroo-i
raudteejaama sulinas, vasemal istumas
üleni paksu postikäsukassc mähkunud leitnant
Köotjalg, paremal kapral Jüri jaani poeg Pension
lustlikult piitsa vibutades. Meeskonna»'
ruumi Võti on tal taskus. Kui tulevadki need-samased
mehed koju selle kolme-nelja tunni
jooksul, mis Pensionil kulub jaaina ja sealt
gasisõiduks, siis päras neile päirdilkutek^ Las
külmetavad ukse taga karistuseks.
Jaama jõutakse õigel ajaL Pool tundi oota-inist
ja siis tossutab pärastlõuna
pealinna poole, teise klassi kupeenur^as
mas külmetanud leitnant Kootja
maja suunas,
sest äegii ju ph, ja
iiägu] nagu tulles.^^^^^
' : i ~ - enne kui
nu vaga ei n
ei enam;
miriema> tee on tui
eie
riaruümi, vaatab ta üle ukse ka talli.. Niiöi
distsipliini mõtte^^^^
vastas ja' rapprteenb kui möirgav
rakendada ette
ka
aseni-
, teatab too
m
samasugune
gagi nagu.
- •Ke$;T^
aga
näö-
Leitnant Kootjalgf kirjutab raamatusse
rollmärkmeid. Kõik korras, postid kohal
rapidäjale märkus koristamata ruumi
•Allkiri.
teatab ta. Lubate
Teid jääma? Talli ko^^
hobuseid puhastama ja teisi^^m^^
reega, laagn
:suünas. Viaatamata tuis ja hangedele» mis
lege üles-alla loobivad nagu tormine meri
paati on reel istuval kaitseväelasel d tuju.
tatral-'
marssi: tamp-tarararararamp —
tara-rrara-raiiip-taratämp — tä
Jah — kapral Pensionu on tõepoolejst pisut
põhjust olla heas tujus. Esiteks: katsugu igaüks
olla heade tagajärgedega väljas iielja^^^
ja tetseksr tiinasest päevast jääb^^P
mda veel koim nädfüät.
Kõigest kakskiimmend üks päeva veel
liaani» inaenefipataljo
kl
Toronto EELK P^tri kog.
Metsmaa, ElinMarley, Krisl
Tänavusel Eesti Vabarii
aastapäeval kuulutati eelolev aas
Eesti tutvustamise aastaks. Pro
lamatsiooniga koos ei avaldatu
mingit kindlat programmi, kui
aastale antud nimetus on niigi ig
le eestlasle. selge. Sellist tu
vustamistööd alustasid eestlas
kohe pärast kodupinnalt lahkumi
ja see on mingil organiseeritud v
organiseerimatul kujul seni lä
nelja aastakümne arenenud:
Viimastel aastatel on ilmun
Aarand Roosi»,Estonia: A Nati
Unconquered* * ja Robert Rai
kaheköiteline ,,WJien the Sovi
come. . inglise keeles, ku
rootsi keeles ilmus Vel
Pekomäe ,,Estland genom tid
na'*. Probleem nendega on,
need vajavad Eesti ja ta saat
tutvustamiseks suuremat levi
mist.
is suurema ja UI
• • •
Pariisi läheduses asuvas Gn
linnakeses oli korraldatud ühek^
naisfilmirezhissööride filmide
tival, kus seekord osales okil
Eesti naislavastaga Leida La|
Ulmiga,,Naerata ometi**.
Filmi looja ise viibis kohal ja |
ma film saavutas erilise mci
Selle tegevus toimub ühes väi)
laste kodus ja see olevat Eestil
N. Liidus populaarne. Seda näij
li ka Berliini filmifestivalil.
Pariisis sai filmi peategelaj
noor näitleja Hendrik Toomi
auhinna kuiparim osatäitja'
Leida Laius ise ei jõudi
zhürii otsuseid ära oodata - |
pidi tagasi Tallinna sõitj
lühikese viisa tõttu. Päi
Moskva filmiinstituudi lõpetai
on ta olnud mitmete eesli fili
0
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 25, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-06-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870625 |
Description
| Title | 1987-06-25-06 |
| OCR text | irtniiHii rsday, lisBie 25,; Nr. M Nr. mtsn hakkama omapärase proovis oma pikemal maal — Sai ajaks 16.27, minutit nõrgem marekord samal mitu korda me^rjs^ kaks meeste Soomes koini nina võitis k 85:79. 7 2 : * ja 97:77. Esimese maailiTVarekordi kergejõustikus tänavusel yälishooajal püstitas maikuu lopuštshehhi odaviskaja Jan Zelezny, visates 87.66 m. Endine rekord kuulus .75 -ga lään e - s a k s la s e: 1 e suurüllät^se Kanada naissprinter Angela Issajenko Evelyn Ashfbrdi (USA) misegalOO meetris. Ajad 11, 11,28/ Ashfbrdi nimel on maailmarekord 10,76. Sarnastel sportlaseks Jalilüd Heino Puuste alustas võiiUlustei Tbilisis. .62 m . ' -' «1%/* •Mstast. a^ kümnevõistluses sai 22-aaslane tallinlane Andrei Nazarov 8322, punktiga iilis 90 punktiga ületab endise, Sven Reintakileloj^ tippmargi. Tema öksik — tulemused olid: 10.71 — 7.69 13:734^2.16:-49.21 ^.36.30. turniir korvpallis, millest võtsid osa Tallinna fin. Gem (Bclgiai)i ja Vähius. Finaalis kohtusid ja Tailiniia I lõppes belglaste võiduga 93:86. 09 meetris normaälkorgusei saavutas maikuu alguses ameeriklane s.Tema •44,01- on arvestuses koiga le maailma edetabelis kolmandal kohal. Eespool on ainult kõrgmäestikus joostud Lee Evansi Lari7 Jamesi 43^ šj;- • aja.::;.te;eb-;.^^ äsiaoluv et on joostud külma (54°F) Ja vihmase ilmaga, Uskumatu aeg sellistes asi nülaadse saavutusena on võitnud kuldmedali kettaheites neljal olümpiamängudel, kavatseb üritada viienda kulla võitmist tuleval aastal Koreas. Siis on ta aastat vana! esikohale 100 meetris meestele .••;ajaga'10,15;^,:^ "•.Mõlemad: ka: võidukad sellele järgnevalt Gateheadis Inglismaal, kus toimus kölmikmaa-võistlüs Kanada-, inglismaa ja l ^ l a vahel. Inglise mehed oli >^õidukad 169 punktiga Poola 103 •ja Kanada 101 vastu, haiste võistlus lõppes samuti Inglismaa / võiduga (119 punkti), kuna siin kanada naised olid 83 punktiga üle Poola omadest (74). Kanada meeste esinduses puudusid mitm-tippmehed nagu Otte jis, Fell 3000 m :süs ja sprinter Mahorn. McKoy,: kes-:öleks;^ võitja 110 m tõkkejooksus, võistles vigase jalaga ja lahkus ra-juba esimese tõkke järele. Ivan Lend! m looks slMiiuiBi ja /•Naistele on kiiruisu^ kimaks distantsiks 3000 meetrit: Ida-sakslanna Andrea Ehrig sai |ERIK SÕDURIELUST toimus tugeva vastutuulega, mistõttu Johnšoni võiduaeg oli keskpärane (11,42). Kanada saavu^ kaksikvõidu^ kuna teise koha omandas Desai Williams. Kaksikvõit tuli ka naiste 100 m :sus (2. Angela Bailey). ei õnnestunud pääseda järgmiste olümpiamängude Soulis. Ühe liiril võistlesid Kanada Ja USA, kohtudes kvalifikatsiooniringis omavahel kaks korda. Esimene mäng Kanada pinnal võideti 2:0, kuid teine mäng USAs lõppes ameerik-võiduga 3:0. Kahe mängu •skoor seega 3:2 USA kasuks. Nõuk. Liit on ametlikult teatanud, et nad võtavad osa tuleval aastal Calgarys toimuvatest talve-est> Seega on tea-mõttes,, rahu** sõlmitud osavõtmiste suhtes. Kanada koos ÜSA ja mitme teise maaga teatavasti boikoteeris 1980. &. suyeniänge Moskvas ning venelased vastutasuks** ei võtnud osa 1984. aasta mängudest Los Angeleses koos oma i( Ragbi oli seni üks neist sportmängudest, milles veel ei olnud peetud maailmameistrivõistlusi. Tänavu otsustati see valdada ning maikuu^ alustati Austraalias ja Uus-Mere-maal esimeste MM-võistlustega. Kuu aega vältavast turniirist yõtab osa 16 maad. Esimeses voorus alistas Kanada Tonga suurelt 37:4 (!);--::;-^-r---'^ Tshehhi päritoluga, USAs elav Ivan Lendl tõestas järjekordselt, et talle kuulub esimene koht maailma tennise edetabelis. Juuni alguses Pariisis võitis ta viimase nelja aasta jooksul kolmandat kor-da meistritiitli Prantsuse lahtistel esivõistlustel, mis on üheks tähtsamaks turniiriks maailmas. 4 tundi ja 17 minutit kestnud finaalis alistas ta 1985 aasta meistri rootislase Wilanderi set- ?a 7:5, 6:2, 3:6, 7:6. Naiste üksikmängus valmistas suuriillatuse nädal pärast turniiri 18-aastaseks saanud laäne-saks-laniia Steffi Graf, võites finaalis maailina esireketi Navratilova 6:4, 4:6, 8:6. Graf on noorem mängija, kes kunagi on võitnud Prantsuse lahtistel esivõistlustel meistritiitli naistele. kirub tuiskuvki Vest iiööki. mis ta sisse. ser ja istub. näost punane ja hingeldab, ehkki ruum on jahedavõitu ]ä mees ise kuueväel — Härra leitnant, kannan ettepet^t valmistada. Meil siin pole teed. Joome ti ia õhtuti kohvi. Otsisin küll kõil •sus t ^ l i v tl , ;mis. a. ivui nuuaaiiesKeecma hakata, iie hiljaks. Las talli korrapidaja võtme talli korrapidaja kätte. M [liikuinii Varsti. Hea küll, hea küll. Tehke aga rutem, tundi hiljem Vuhiseb roheline kroo-i raudteejaama sulinas, vasemal istumas üleni paksu postikäsukassc mähkunud leitnant Köotjalg, paremal kapral Jüri jaani poeg Pension lustlikult piitsa vibutades. Meeskonna»' ruumi Võti on tal taskus. Kui tulevadki need-samased mehed koju selle kolme-nelja tunni jooksul, mis Pensionil kulub jaaina ja sealt gasisõiduks, siis päras neile päirdilkutek^ Las külmetavad ukse taga karistuseks. Jaama jõutakse õigel ajaL Pool tundi oota-inist ja siis tossutab pärastlõuna pealinna poole, teise klassi kupeenur^as mas külmetanud leitnant Kootja maja suunas, sest äegii ju ph, ja iiägu] nagu tulles.^^^^^ ' : i ~ - enne kui nu vaga ei n ei enam; miriema> tee on tui eie riaruümi, vaatab ta üle ukse ka talli.. Niiöi distsipliini mõtte^^^^ vastas ja' rapprteenb kui möirgav rakendada ette ka aseni- , teatab too m samasugune gagi nagu. - •Ke$;T^ aga näö- Leitnant Kootjalgf kirjutab raamatusse rollmärkmeid. Kõik korras, postid kohal rapidäjale märkus koristamata ruumi •Allkiri. teatab ta. Lubate Teid jääma? Talli ko^^ hobuseid puhastama ja teisi^^m^^ reega, laagn :suünas. Viaatamata tuis ja hangedele» mis lege üles-alla loobivad nagu tormine meri paati on reel istuval kaitseväelasel d tuju. tatral-' marssi: tamp-tarararararamp — tara-rrara-raiiip-taratämp — tä Jah — kapral Pensionu on tõepoolejst pisut põhjust olla heas tujus. Esiteks: katsugu igaüks olla heade tagajärgedega väljas iielja^^^ ja tetseksr tiinasest päevast jääb^^P mda veel koim nädfüät. Kõigest kakskiimmend üks päeva veel liaani» inaenefipataljo kl Toronto EELK P^tri kog. Metsmaa, ElinMarley, Krisl Tänavusel Eesti Vabarii aastapäeval kuulutati eelolev aas Eesti tutvustamise aastaks. Pro lamatsiooniga koos ei avaldatu mingit kindlat programmi, kui aastale antud nimetus on niigi ig le eestlasle. selge. Sellist tu vustamistööd alustasid eestlas kohe pärast kodupinnalt lahkumi ja see on mingil organiseeritud v organiseerimatul kujul seni lä nelja aastakümne arenenud: Viimastel aastatel on ilmun Aarand Roosi»,Estonia: A Nati Unconquered* * ja Robert Rai kaheköiteline ,,WJien the Sovi come. . inglise keeles, ku rootsi keeles ilmus Vel Pekomäe ,,Estland genom tid na'*. Probleem nendega on, need vajavad Eesti ja ta saat tutvustamiseks suuremat levi mist. is suurema ja UI • • • Pariisi läheduses asuvas Gn linnakeses oli korraldatud ühek^ naisfilmirezhissööride filmide tival, kus seekord osales okil Eesti naislavastaga Leida La| Ulmiga,,Naerata ometi**. Filmi looja ise viibis kohal ja | ma film saavutas erilise mci Selle tegevus toimub ühes väi) laste kodus ja see olevat Eestil N. Liidus populaarne. Seda näij li ka Berliini filmifestivalil. Pariisis sai filmi peategelaj noor näitleja Hendrik Toomi auhinna kuiparim osatäitja' Leida Laius ise ei jõudi zhürii otsuseid ära oodata - | pidi tagasi Tallinna sõitj lühikese viisa tõttu. Päi Moskva filmiinstituudi lõpetai on ta olnud mitmete eesli fili 0 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-06-25-06
