Vaba eestlane , January 5, 1978

              NT. 1 .VABA EESTLANE neljapäeval, 5. jaanuaril - T^ursday, January 5, 1978
)77 aastal ori olnud oluline
mandritevähelise eesthisss
bgulöos: 1980; aastal Rootsis
tavad III Ülemaailmsed EestS
rad on saanud • omale imt,
nlcava ja sümboolse märgi,
veel aasta tagasi kaheldi Ja
lii mõnevõrra peatult küsimus-
}kide ees, süs aastalõpuks on
tud nii kaugele, et võidakse
silmade ette manada neicS
, i eelmiste eeskujul eestla^i-fcia
ühendavana, siduvana ja
tavana.
ist seda äratust on olnud mäi'-
Rootsi eestlaste elas. Seaä
takse nõUj vaadatalise üle?
jõudu, oma tegijaid, lauljaid
ralivatantsijaid, Imsjuures
hustiival kombel on margata;
lende päevade täitmise vaja-on
pannud liilmma. igal alal
[iaid. Seda peaksid märkama
need, kelledele päevade Rooi-liiale
^,andmine" oli vasiw-feine.
|es tahakski teiste nikide^s^l'-
lest hai veni olla? Ja ar^ ttk:i*j
liiskond Rootsis on näidanud
[iste aastakümnetega kuivõrd
äkad on nad olnud igal alaS.
Itagu B. Kangro suurt üleva^^,-
lost „Eesti Rootsis". Kuigi ka
on aastad vanemate seemnff!-
|de hulgast tugevaid murdimd,
leil seal ka nooremaid, kes on
lanud kandma neile antud Im^
ituši;. J i ^ ; •
^olevad III Ülemaalhns^ä
i Päevad ongi idipsuspröovik^
ealiste põlvkonnale. SeniBe
on olnud väga sujuv, on koos-d
päevade ajaline jaotuskava,
aadud leidlilc märk. Nüüd tu
seUele raamkavale hs?iata
na sisu, mille teostamisele
utakse kaasa ka teiste maade
ased, kes on oote! selle kuise
iseks ja kes juba koguvad
kulutuste kandmiseks.
|77. aasta andis-organisatsiou-us
aasta peaks juba detail-
It andma sisu, etv järgmisec!
d jääksid õppimiseks ja har-iseks,
et mineku vaim küp
rahvuslikeks peopäeva desi
õtmiseks ja osa saamiseks.
kahte liiki inimesi, ühetf,
liisuv-ad jõulukaarti^ie va.ja -
|el ja tähtsusse, teised, kellc?-
;ee on asjata aja- ja raha
|tuš, üks tühine komme, mil
aastatega püütakse ikka
eemale jääda või si?s an
teatud summa organisatsi­le,
kes selle eest nime õnmt-je
nimekiVja võtab ja vanas -
Ikõikide kaartide' säätmi."??st.
odavam on nlivii';!.
Ifinesed aga väidavad, et JÕÜ-brtide
kaudu S3a\aitaf:i' /
lid.isil-riik kontakt; mida ti-M-'
.saavutata. IVIõni Iniuleb kiiar-kirrjiitamise.
ajal Kl7J^.Lr:ImI-t.
miHep^a ta ümbrlkiis^e sii-iia
na<tu teatud osa .iõiilü-
)pdiast, vJ^hemalt i^e tunneb
la kaardid lah^^ciivad oma ier
fetega üle maailma, kima mell
põgenikeaast?ist jäänTT?i r . - r l ju
ivajd Jcv sõpru kes on- -7?iiiatad
|raaailma, kelledega .vähemalt
aastas tahetakse mõttx^iises
taktis olla.
kui sus need pühadekaardid
|iie riigi postmarkidega saa
id, siis toovad nad samasu
[:d tundeid ja tervitusi isik^
kükkupuutetundega eriinas
sattunud sõpradelt. See ss^
ib jfjuhmieeleolu, tundesoo
milleta jõulupühad, niigi
u oma tunderikkusest kaota
veelgi rohkem kaötalLsidv ;
fIsed äga väidavad vastupidist,
on oma kombetalituse täit-pealegi
on nad toetanud
|da rahvuslikku orgänisafeü
ja teinud heateo ühlskondli-fe:
innal. Ning sellejiiUre on na,d ;
r i i d aega, kaartide ostmatsi
tisega Ihad on /säästarud ra-'.
)ga neil pole olnud vaja när-äda.
'postimeeste streikiiiüs*^
Nittestreikimise pärast,
fenäoliseit on mõlemad gm
f ellise lähendusega onneliktid.
iheliste sidemete elustaja-^
[kohtaktlpidajana " j a sõbra
ppuudutusena on jõüIuLkaar-;
jsiiski kõr\aitaniatud — änib
|s .on' alati rohkem k i i vaid'
rt, seal on ka midagi jõiiMdele
I. ja 8. jaan. on valvearstiks
PahapiU, tel. 921-TO.
Jõuiüdb ja uus^aasta puhul saa-hiisid
E.V. esindusele New Yorgis
iniendriikide ! pr^ident Carterilt,
samuti välispiiister C. Vance'ilt
õnnesoovid n^õlemaks päevaks.
Vastavad Õnnesoovid Eesti Va^
iiamgi esmdusfilt, mis väljendavad
Iva Eesti räjiyi soove, läksid ka
5 ISA presidendile ja välisministrile.
Arvukalt oli E.V. esindusele saa­bunud
tervitusi ia õhnesoove teiste
iükide peakonsfilaatidelt jä eshi'
dustBlt'
T . E . Meeskoori naissektsiooiai liikmed on valmistanud kauneid käsitöid, mis on olnud hinnatud
võitudeks koosviibimiste! konfaldatud loteriidel. PUdil'vaade möödunud aastal; toimunud perekoBi-naõhtu
võitude lauale. • . . ' ^oto:VaJ3a Eestlane
SAN MiWEO (VE) - ümmar-
.(^oselt 200 ^eestlast, nendest vee-
?*and lapsed ja noored, olid kogune­nud
pühapäeval, 18. detsv siin'asu-
^ asse Beresff>rd -Recr. Center'i
'W jodi^atesse ruumidesse traditsioö-
•ulisek^ San Francisco eestlaste
jõulukoosviibimiseks.
^ Avasõna ütMs SFES esimees Leo
Keerböi^g,' millele järgnes jõulukõ-ae
abiprkost Karl Lippingult. Las-
;ekc?orIlLLie Valteri juhatusel kan-
•iis. elteskaks laulu. Järgnesid.flöö-:
disoolo tomas pjalt; ja nelja-aasta-
. ne Virve Vihman deklameeris. Bet--.
•'y Alveri luuletuse „Sob-er*', saades
"ma. enesefciiidla esinemise eqšt
r^htükaualpkvama aplausi. . • .
San Francisco Segakoor Paul
uaidre juhatusel kandis ette neli
- 'iõululauiu, mlillistest üks oli Ro-.
r;iaii Tõi)„Valge lume helbed".. .
Lõpuks esitasid S.B^ Täiendus­kooli
noored Ilme lyandl jõulunäi-öeldakse,
et iga eduka mehe seljataga on tubli naine. Seda võiksime laiendada organisatsi­ooni
mõõtmeisse, öeldes, et iga aktiivse meesorga nisatsiooni taga oh aktüvne naissektšioon — vähe­malt
Toronto Eesti Meeskoori ;^osas peab see paika. Kooril oli äsja onia tavakohane Jõulupuu,
jaanuaris on pop-kontseirt ja veebruaris perekön naõhtii. Kui kontsert m olnud rohkem meeste as­jaks,
siis jõulupuud ja perekonnaõhtud on andnud suuri iilesändeid meeskoori naisšektsloonile.
Küsides naissektsiopni esinaiselt Salme vWilt uudiseid ta organisatsiooni osas, ta annabk^^ pike­ma
ülevaate nende organisatsioonist, pealegi kui sel täitub käesoleva 1978. aasta Jaanuaris 15
aastat tegevust ,ehk teiste sõnadega laulvatele meestele j u l ^ ^
Salme Vesi seletab, ©tT.E. varasematest aegadest, et mees- j . Haakides oma organisaitsiooni
Meeskoori' Naissekfeioon kutsuti koori Jõuluõhtud olid Milmad. E i | vommist, ta setetab: „Nai3seMsi-bn
.selle
sko ori tegev-ellu
1963; a. jaanuaris tookordse tea Mn,:nii3 seMe all just mõeldi, ;-ooni .koclukorra Järgi
esimebe Heino ^ VeUneri julgel; ai- kaid minu -arvates seda väljen- liikmeiks kõik meesk
gatusel. Juba algaastaü tegi mees­koori
kassapidaja sektsicorai. liik-
•dust nüüd ei tobiks meie. jõulu- ja toeiajalüiimete 'täiskasvanud
õhtute koluta, enam tarvitada, sest j nais^perskonnaliiknied. ' Möödu-meile
selgeks, et nad ei rnoodus- nüüd on särasitoalised^^^^^;!^ riüd aastal saadeti-välja ligemale
jõ,ulümeelec4u; andvad: fcüiinlad 100 kutset peakoosolekule ilmu-laudadel,
mitme kinkekoti-^a saa- j mi5eks. ilmus kahjuks paarikuni-buy
jõuluvana ja mis'peaa.si — ne ümber. Sdletõttu kõik s
' eDkssaamissle olid paljud emad,
•'.sad ja;, seltskonnategelased tunde
;ä. ka dollareid ohverdanud. Ela-
•Tcus oli meeldejääv igale pealtvaa-lalale.
Eesriide avanedes Valev
• .iL^ilia ja Felix Retti poolt' hüvi-
:avä valgustusega lavapilt osutus
lahelepanu äratavaks. Esmäklassi-
"ised. olid ka kostüümid, tehtud Hü-e
Valteri, Ke
de poolt; Tan
mi Alviku ning ema-tsude.
juhiks oli Võla
Lusik, saateifiuusika Raya Vmcüt.
j umestuse eekt hoolitses. 13-aasta-ae
Tiina :Lusik. Heliseadeldist kor­raldasid
Evert .Rekk ja Albert
KJlaar. Viin^aste tööd tuleb eriti
välja tõsta, kuna võrreldes eelmis-
15 aastatega olid seekord laste hää­lsel
saalis ^esmakordselt" .kuulda-
./äd. 'Jõuluvana osas mängis Aü-:
^'ust Kadaja^ Lapsed näidendis:
Toomas ;Rett, Linda. Valter, Ken-iiech
Osträt,,jlelga Veideman, Ka­rin
Johnson, 'iJaan Rett, Indrek Lu-šik,
Virye Vilimän, Kristi Luik, Ce-õnisspn,
Älan Vinci.
Wdustamine lasus Ain
Veske'!, kes aastat künune tagasi
Oli: üks S.F. Täienduskooü Õpilas-
1 'esi, praegu San Francisco Eesti
Sftltsi laekur. :
Järgnenud koosvübimiise rikka-
: liku jõululaija korraldajateks olid
Sirje Vahtra, Marta Meiusi, Liisa
Lepik ja Linda Kotkas koos pal­jude
^abliste^a. 1 Sooja jõuluyeiniga
baar^i eest hoolitses Uno Veideman
tehös- ülejäägiga tänuväärse ma-
' iandusliku toetuse San Francisco
;.'es|i noorte brganiseeritud tegevu-
" se lätkamiselcs.'
Tr
tä organisatsiooni —-millele kee­gi
ka eriti.ägedasti vastu ei. vaiel­nud,
sest eks; nende võlgade eest
järelikult on: vastutajaks mees­koor
ise. w
Ometi On sektsiooni töö ja te­gevus
kulgenud nagu päris or­ganisatsioonil,
neil ön 16-e pa­ragrahviga
kodukord, Igal te­gevusaastal
peakoosolek ja
selle poolt valitud juhatus.
Sektsiooni nimel pn isegi 3 Eesti
Maja aktsiat, ja väike oma panga­arve.,
••
. ,,Mäletan selgesti: meie asuta­miskoosolekut,"
ütleb Salme Ve­si.
„tjhel päikesepaistelisel jaanu­ari
pühapäeval, kogunesime Eesti
Majja. Meid oli 19; Heino Veline-ri
Selgitava sõnavõtu järel valiti
Mai pohläk koosoleku juhatajaks
ja Elsa . Vellner protokollijaks.
Tegu oli uue juhatuse valimisega,
sest olime kõik üksteisele yõõrad.
See saadi siiski kokku koosseisus
Sigrid Luitsalu, Mai Pohlak.-El-.
sa Vellner, Ada Ainsaar ja Aman-da
Mälgi, kellest S. Luitsalu. yõt-tis
oma õlgadele uue organis^jtsi-ooni
esinaise ülesanded, kaides
neid kohusetruult 5 aastat."
Ta jätkab oma mälestusi: j,No,
ega see;uus sektsioon palju Mõt­lemise
aega ei saanud. Oli tarvis
käed ikülge panna ja veebruaris
perekonnaõhtu korraldada. Sellel
oli naispere poolt täiesti omateh­tud'
lõilrh laud. .
Täisea jõulupühal toimus Onta­rio.
Etnilise pressiühingu j M u -
koosviibimine lõunasöögiga Tiro-ler-
Restauranit'is. Toronto arvu­kas
etniliste ajalehtede toimetaja­te
pere veetis koos mõned tunnid,
aruitledes möödunud aasta mure­sid
j a rõõme ning katsus suunata
pilgu vastu ka eesolevale aastaile.
ülevaate möödunud aastasu an­dis
pressiühingu.. president V.
Mauko tuues esile etnilise ajakir­janduse
. osa ühtse Kanada mõtte
.levitamisel, -miilaks k a .ühiselt pi­kem
märgukiri Kanada valitsuse­le
saadeti.. Ta käsitles ka.möödu­nud
' suvist äjaikii-jänike ringreisi,
mis suure kokkuhoiu polütika
tõttu yõiyat viimaseks jääda, kui
mitte moni teine moodus ei •.või­malda:
seda traditsiooni säilitada.
©Eesti Pensionäridel Ühing
Stokhohnis pidas 1. no^vembrlL
Eesti Majas oma 15-aa&tase te»
gevuse juubelit. Muusikaiise osa
eest hoolitses Helga Andreae,
Päevakohase sõnavõtuga esin^
ühingu esinaine Lüs\ Me^ikep.
ühing, asutati 1962. aastal kadu-,
nud Rosalie Hiielo energiUsel oi-g-
atusel. Eesimese aasta «jooksuü
tõusis liikmete arve 63,-ie, neist on;
1?: veel nimekirjas olles: .85—93
aästastes. Praegu on ühingul 189
Uiget,- neist vanimad :Mjbina Kaal
93 ja Villem Särgava 91-aastane.
vein ja j5uluvorst.id, irn|s.alati po- millest eelpool on juttu ohiud, t n
le küll just säiisenud, aga no: lei^'nimetatud kümnekoima -naise
ged ikka ja nende juures pole ku­nagi
puudunud meie oma pere­naise
väiMstatud moos. :
Muud uut me pole
luõhtu menüüsse kümne aasta
jooksul ttiiua, aga viimastel aas­tatel
on üsna värskendavana
mõjunud Estonia orkesti psa-
Meeskoori tegevuse raamides
on naissektsioon korraldanud kü-laliskooride
vastuvõtte ja servee­rinud
kohvi pärast kontserte, :on
korraldainud künstioiksjonitel ja
filmiõhtutel einelauda,. Erme
meeskoori Euroõpareisi korralda­ti
Linda Kooki kaasabil moenaj-tus
ja meeskoori 20. ä. juubeliaas­tal
Oskar Haameri suure abiga
filimiõhtu. Samuti oh naissektsi-.
oon aidanud müüa 'loteriipileteid
ja lüli. : '
Õhtu õnnestus iile ootuste häs-
. Naissektsioon! esimene oma­vaheline
' tutvunomis-kokkutiüek
toimus perekond Raagi kodus,'
meenutabta. „Sinnaläksime kut­se
kohaselt oma präänikiüiotiga.
Olemine oli tore ja: esimesed tut-^
vušed sobitatud. See pani arvata­vasti
aluse ka meie regulaarseüe
kÄutulekuile, kuš mitte pole ai^
nult kohvi joodud. Nü on kokku­tulekute
raames vahninud küm-pooilt
tehtud. Paratamatult tekib,
küsimus, milles seisab viga, et nü
•vähe.šed sellest osa võtavad. Sir­vides
meeskoori nimekirja, on • ai­nult
üksikutel, vabanduseks väik­sed
iapsed-. E i tahaks aga uskuda,
et meeskoori mehed on selle vana
ütlus0 ohvrid, et naine ja ahi oi-gU:'
alati kodus!.
Kui viga seisab organiseerimi­ses,
siis minu arvates saab ig^
viga parandada ja meie soo­viks
oleks, et meie aktiivsete
liilanele pere tunduvalt kas-
• v a k s . " :•
Saanud sellise ülevaate 15-e aas­i
a tegevusest, tekib nagu iseene­sest
Veel viimane küsimus, müli-ne
on • naissektsioon! ja mees­koori
vahekord olnud? Sellele
vastab Salme Vesi, et ,,-see vahe­kord
on minu silmaga vaadajtes
bhiud nagu mõistuse abielu —
meie ei sega teineteise eraasjades­se.
Mis ühiselt on tarvis teha, sel­le;
oleme üksmeelselt teostanud."
•Külalisena dr. S. Haidasz, kesk­valitsuse
parlamendilüge ja esi­mene
Kanada mitmekultuurüisu-se
minister võrdles etnüiši ajakir­janikke
kui karjaseid,: kes hea
uudise Kanadast on oma rahvale
edasi viinud, tutvustades Kana­dat
oma rahvale. Ta märkis, et
Kanada elab praegu väga raskel
ajal, kus eraldumise mõtet ei
hautata üksnes Quebeciš, vaidka
mtijail. Etnüine press võib palju
kaasa aidata Känadakokkujäämi-seiks,
millel$:s mitmekuituurilisus
on hea vahend. Ta tõi tervitusi
Kanada valitsuselt jä liberaalide
parteüt, mille koosolek peeti küm­ne
päeva eest Torontos. Ta ütles,
et on avaldanud soovi, et valiteus
suurendaks oma toetusi ajalehte-
® Washingtonis, USA Kongressi
hoonest kolme bloki kaugusel, Capi-tol
Hiiri- presbüüt^ri kiriku . uksel
teatas silt pühapäeval,{11. dets.
Händeü oratooriumi Messiase'' .
jõuluosa ettekandmisest, ning nä­dal
hiljem viimasle sösarkiriki.is.
Ettekandjaks oUd mõlema kogudu­se
ühendatud ko(^rid ja juhatajaks,
meie andekas piajnist, koorijuht ja
muus&ateadläne l^aaja Duesberg-
Roos..
dele mitte üksi äjaiehtede, vaid­ka
Kanada kasuks.
: Töistena tõid tervitusi CMario
Kaubandus- ja Turisminiinistee-riumi
poolt mr. Vynn ja „Caniada
Seene'!" poolt mrs. Jenklns.
'.•(Btjwrcc»
Maksab Kanadas;
KÕIKIDEKS
I|:iNDLUSTUSTEKS.
• ;.;*'INSURANCE''
1482, Bäthurst St, 4
(Bathlirst-St. ClairV ^
Telefon ^ontoiis 653-7815 Ja
653-7816
ne aasta jooksul üle 2000 minia-ti,'
tol korral p i i rahvas ka iga-tüür^pastaäpaari. See pastlatege-ti;
leplikum, istuti kitsalt kesk-' mine toimus JHelmi Leemeti j u h -
• mises saalis ja naispere ei nu-' timisel. Siis enne 1966. a. niees-'
risehud trepist edasl-tagasi
Kektor Henno H. Jänese nimeli­sest
Sihtasutusest jagati 1977. a.
stipendiumsid järgmistele is.ikut:ele
ja asutustele: ;
Inga Andersson, Tüna-Mai Fins-
Henno Lender, Aino Lepik,
Väljaspool Kanadaž;
$32.. $17..
K I R I P O S T I G A
•USA-e:
nõude kaiidmise pärast.
jäeva valmistati 300 minia-! ^'^^^^^^-^i' Vildef, Eesti Keele ja
tüürset nieeskoori mütsid Viima-'^^^'^^"^^selnstit ja Stokholmi
se uudisena enne I tJlemaallmseid Eesti Güninaasium.
Pidutõppes üsna varajastel; hom. E^sti'Päevi valmistas naisšektsi-^^^^S^^^^ kuuluvad
mikutundidel. Mäletan selgesti oon umbes 1300 tdllbmit. See, iTonu Jänes,,Mart Jänes, Johan
,51 t<S'«ä
seda mustade nõude virna, samu­ti
meie tublit .äbianeest, meeskoo­ri
toetajaliiget Andres La;uri, kes
pärast kella 4-ja oli luuaga kori­doris
õiendamas. See o l i veel šel^
vanal heal..aj ai kui Eesti Maja
seadus lubas rahulikult nõudepe-šu.
vaatamata kellaajale löpeta-
Salme Vesi ütleb siiski, et see
esimene ttüeproov tegi naispere,
araks ja nii piirduti mõned järg­nevad
aastad perekonnaõhtuil ai­nult
laüakatmise ja dekoreerimi-^
sega, kuna toidu, eest muretses
palgatud perenaine. Eluikalliduse
tõusmisega on viimastel aastatel
jälle naissektsioon perekonnaõh­tute
kühnlaua ise valmistanud.-
-S^e. on mõeldav süski sel viisil, et
on toredaid ja abivalimis naisi,
kes ei .pahe paljuks peopäeva
hommikul IS-me tosina muna
keetmist ega mitme sordi salati
segamist 200 inimesele.:
Oma tegevuse iseloömustami-seks
ta seletabki, et , ^kuulda oli
Öntaria metsi ehtiva lihtsa kevad-[^^^''^^/^arry .Härm; Paul. Laan,
lille idee põimitud meie rahvus- ^"^'-'^^^^'rt lir ja Ervin Pang.
värvidega^ tuli yäljastpõolt nais-^
sektsiooni, mis puhul need olid
valmistatud nahast.
Kuna meil aga „nahatöölised''
puudusid, siis katsetati pr. E.
Kääramehe ettevõttel ideed ra-kendada
vildi tarvitamist ja
see töötas üle ootuste hästi
ning kujunes ÜEP üheks otsita-vamaks
;suyenMriks. •
Suveniiride müügist laekunud
sissetulekud on läinud meesikoori^
kasSSasse.*' : ':;
: Kuid . pole üksnes mõeldud
meestele. Nii on nende omavahe­liste
kotokutulekute .raames val­minud
mitmeid tuailette, on õpi^
tud Hüja Jukkumi juhatusel ko­kakunsti,
kuid need rikkalikud
loterüvõitude lauad, mis alati on
silma paistnud perekonnaohtuil.
on peamiselt naissektsiooni liik­mete
ema kä,si!tQÖ, v :
• EESTIKODUS-ÜÜRILE.ANDA
$53v
$27.50
$ 1 5 . » -
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesie:
Aastas $62.--, poolaastas $31^0, veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 centi. Üksiknumbri hind 35 centl.
Kanada aadressidele palame märkida .J^OSTAL CODE" Ja
^ • .USA aadressidele „ZIP CODE" .
Pangatshekk^ või posti rahakaart kü^jutada
fVe© iSstoBiaii Pnbllshers aimele.
soodsa humaga. ilene Boiitique,
tel 961-3639, kodus 483-8494
958 Broadview Ave.,
Toronto, Ont
M4K 2R6
Palim mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates „ .
197 Tellimise katteks lisan $ . - sünjuurefi
rahas;/ tshekiga / rahakaardiga. (RaJia saaia mmli tahtkirjas).
Nimi;
Aadress • -.------r--:----