Vaba eestlane , January 5, 1978

              .2
VABADE EESTLASTE
V Ä L J A M ^ J A : P / Ü Vaba E^tiane,135 Tecumseföi Sl
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hames Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sto. G, Toroato 3,
TELEFONID: toimetus 364-7521, täUtus (tellimised,
ekspeditsioon) 364-7675
$16.-Ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aasitas
TELLIMS5HINNAB väljaspmjl Kanadat: aastas $32.-, poolaas­tas
$17.- ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-«: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas
$31.50 ja
Aadressi.muudatus':3®:e.
PublisMbyFree Estonian JPubHslier, Ltd., 135 Tecuaaseth St.,
Toronto 3, Oat^W
Aasta 1971 on vajunud ajamer­re
ja aasta 1978 alanud. Aastate
vahetus jätab alati näiliselt mul­je
nagu oleks hüüd kõik vana sel­jataha
jäetud ja võiksime alusta­da
täielikult uue eluga, kiis eel­mise
aasta raskused ja mured
meid enam ci tülita. Tegelikult
on selline mõtlemisviis ainult
enesepete, kuna eelmise aasta
probleemid kanduvad üle ka uu­de
aastasse ning meie peame jät­kuvalt
nendega tegelema ja pü­hendama
oma energia nende la­hendamisele.
Kui meie heidanie rahvuslikust
seisukohast lähtudes pilgu taga^
si eelmisele aastale, siis peame
konstateerima, et eestlaste olu­kord
nii paguluses kui ka kodu­maal
ei ole 1971. aasta kestel mär­kimisväärselt
muutunud. Mis
puutub kodumaal elavatesse eest­lastesse,
siis võiksime ütelda, et
venestamise surve; on seal samm-saihmult
suurenenud ning eest­lastel
läheb üha raskemaks selle
vastu võidelda. Idast saabubiile
Eesti piiri ü ha suuremal arvul
Suure Kodumaa elanikke, kes pi­gistavad
köWm eestlaste eluruu­mi
ja elamisvõimalused ja suru­vad
eestlastele peale oma keele
Ja kultuuri Eestlaste venestami­se
aktsioonid võtavad paiguti to­hutusuured
dimensioonid, mida
meie nägime möödunud aastal
korraldatud vene kultuuripäeva­del,
kus kogu Eesti ujutati 10-
Garterä Inimõiguste poliitika ra­kendamise
programm oli ainult
juhuslikult süttinud lühiajaÜnc
leek, nüs kiirelt kustus ning Bel­gradi
konverents on takerdunud
komisjonide töösse, kus välismaa­ilma
vUmasel ajal on
vähe Informatsiooni. Tundub,
pärast seda konverentsi
irihnõiguste küsimused rippuma
samasse varna ku^ nad olid enne
konverentsi.
• Meie oleme oma vabadusvõitlu-se
alal kahtlemata süvendanud
oma sidemeid välismaal ja kogu­nud
endile uusi sõpru Kanada ja
ühendriikide polütikute hulgas,
mida eriti kinnitavad Ottawas
Parlamendimäel igal aastal toi­muvad
Balti Päevad. Kuid valitsu­sed
on jäänud Baiti riikide küsi­muses
endiselt umbseks ja kinni­seks
ja on huvitatud rohkem uu­test
neegrite riikidest Aafrikas
kui vanadest okupeeritud vabarii­kidest
Baltikumis. Siin ümbritseb
meie vabadusvõitlust müür, mil­lest
meie seniajani ei ole suut^
nud läbi tungida.: • ' ••
Eestluse ja meie: antikommu­nistliku
hoiaku säilitamisel ilm­nes
möödunud aasta! mõningaid
tunnusmärke, mis meile kinnita­vad,
et okupeeritud Eestis tehak­se
praegu suurimaid pingutusi,
et meie põgenÜni identsust hävi­tada
ning meid nii, kultuuriliselt
kii! ka poUitiliselt samastades ko­dumaal
võõra ikke all elama sun-
Nr. 1
Rootsi viimastel Riigipäeva valimistel õnnestus keskparteidel võimult tõrjuda kaua valitsenud
sptsSalSste. Pildil näeme tänavatele'üless^^^ mis.
suurt.tulevikku ja ©nnistusi rootsi
Tähelepanelik lugeja on ammu märganud teateid leheveergudel Rootsi majanduselu
mis kirjeldavad raskusi ja komplikatsioone ühes või teises sektoris, ühendriikide suuruselt teine
majaridusajaMri,,Forbes^ (esimene levilaüt,3usta^^^^ toob oma i^Or
vembri numbris ulatusliku, piltidega illustreeritud artikli elust tänapäevia Rootsis. Kirjutise au­tor
on Msitlenud mitmeid Rootsi juhtivaid majandusinimesi, kelledest tsiteeritakse pikemalt
eesti majandusteadlast Rudolf Jalakat, keda ajakiri nimetab „väga respekteeritud majandusme-heks";
Ta oh Rootsi suuniselt kohnanda äripanga Svenska Handelsbankeni teenistuses. Mägitak-se,
et jalakas on rahvuselt eestlane, kes põgenes Rootsi 1943. Avaldame allpool kokkuvõtte ninie-tatud
artiklist, mis tõstatab mitmeid põhimõttelisi küsimusi ja võrdleb Rootsi majandus- ja ühis­kondlikke
probleeme konventsionaalsete kapitalistlike räkide omadega, esmajoones
päeva kestel üle vene kooridega, nitud eestlastega. Faktid Idnnita-sölistldega,
lauljate Ja tantsijate- vad, et kommumstlilnid pröpa-ga
ning loonuüiknlt ka poliitiku- gandamehed suunavad erilise tä-tega.
helepänu paguluses üleskasvanud
Selline olukord on tekitanud noorsoole, hakates korraldama
Eestis raskeid muremõtteid ning neile Eestis seminare hing
venestamise lainele, Eestis toimu- j ulatades oma kae ka siin korrai-vatele
inimõiguste rikkumistele • datavatele mõningatele ürituste-ja
Eesti loodusvarade hävitamise- j le, millist tegevust tuleval aastal
" ja maa laastamisele Juhiti kindlasti kavatsetakse laiendada.
Ajaikiri ikonstaiteerib, et Rootsi
mäjandtis ei ole ,Aiaige" selles
Ätuses; ikui seda on Iiiglismaa
ja Itaalfa majandus, tetiid rasku­sed
on''väga tõsised. Sümtoweid
on märgata igal ipool. Laod on
täidetud (kaupadega, seSit valitsu­se
poliitSl^a on hoida produktsioo­ni
täies käigus hoolimata kogu
maailma haaravast aeglustunud
majanduselust. Rootsi vabrikutes
töölt puudujate protsant ulatub
mõningatel jfuhtudel 20%—40%.ni.
Ihflatsioon:. on 13% aastas, mitte
palju taga Inglismaa omast
(17%). Veerand Rootsi ettevõte­test
töötab puudujäägiga.
Rootsi - majanduse peaalad —
terasetööstus, laevaehitus, pui­du-
ja paberitööstus, on kõik
raskustes.. .
Kuigi töötute protsent ulatub
ametlikult ainult 1.6-ni, arvatakse,
1972. aastaga! miõnedel juhtudel TEEÄSETööSTUSE ALLÄKiilK
aasta puhastulu oh võrdne e^- R ^ ^ ^ J ü^ski teine töös
voittssse investeeritud kapitaliga.
Ametiühingud kasutasid juhust ! tusala on oma suhtelise edumaa
i teiste maadega võrreldes kaota-
19l7. aastal on olnud oMim
koht mandritevahelise cesthise
arenguloos: 1980. aastal Rootsis
peetavad III ülemaailmsed Eesti
Päevad on saanud omale nä^,
raamkava ja sümboolse margi.
Kui veel aasta tagasi kaheldi Ja
seisti mõnevõrra peatult küsimus-märkide
ees, siis aastalõpuks on
jõutud nü kaugele, et võidakse
juba sumade ette manada neid
päevi eelmiste eeskujul eestlas­konda
ühendavana^ siduvana ja
äratavana.
Just seda äratust om olnud mäi*-
gata Rootsi eestlaste elus. Seal
peetakse nõu, vaadataltse üle
oma jõudu, oma tegijaid, lauljaid
ja rahvatantsijaid, kusjuures
rõõmustaval kombel on märgata,
et nende päevade täitmise vaba­dus
ört pammd lükuma igal alai
tegijaid. Seda peaksid märkama
ka lieed, kelledele päevade Root
simaale ,jandmine" oli vastu­meelne.
Kes tahakski teiste riikide eesH^^
lastest halvem oUa? Ja arvukafj
eestlaskond Rootsis on näidanud
seniste aastakünmetega kuivõrd
viljakad on nad olnud igal alal.
Loetagu B. Kangro suurt ülevaa
teteost „Eesti Rootsis". Kuigi ka
seal on aastad vanemate seemne­puude
hulgast tugevaid murdnud,
on neil seal ka nooremaid, kes on
hakanud kandma neile antud ko­hustusi.
Eelolevad III Ülemaailinseifi
JSesti Päevad ongi küpsusprooviU»
keskealiste põlvkonnale. Senine
töö on olnud väga sujuv, on koos­tatud
päevade ajaline jaotuskava,
on saadud leidlil^ märk. Nüüd tu­leb
sellele raamkavale hakata
andma sisu, mille teostamisele
kutsutakse kaasa ka teiste maade,
eestlased, kes on ootel selle kutse
saamiseks ja kes juba koguvad
raha ktüutuste kandmiseks.
1977. aasta andis organisatsioo­ni.
ÜUs aasta peaks juba detail­semalt
andma sisu, et järgmise«S
aastad jääksid õppimiseks ja har­jutamiseks,
et mineku vaim Idip
seks rahvuslikeks peopäevadest
osa võtmiseks ja osa saamiseks.
ja neil õnnestus sotsiaal-demo-; terasetööstus. üksainus
fcmaUta vÄsuse toetusel. JaW j ^^^^^-^^^ Jaapanis, pro-suruda
ememgematuit smm P^- j Patseerib 10 miljonit toimi terast,
gateorgendusi 6 0 % _ v m W^^^^ Kogu Rootsi terasetoo-aasta
jooksul. MottekaÄ oU - j g müjonit toimi aastas,
miks laista ahneitel kapitalistidel
rikastuda. ^ : .
Rootsi tööline teenis kõige kõr-mllleks
on käigus tervelt 25 raua-vabrilait.
Arusaadavalt on oma-kulu
ühikult Rootsis palju kõr­gemat
palka terves maaihnas,! gejn ja vabrikud on aastaid töö
20% . rohkem .kui • keskmine. ^anud kahjudega. ' Üldiselt on
ameerildane, ' . jLääne-EuToopa tei^asetöö^tus
T?gajärg? Katastroof Rootsi • kaotanud oma osatähtsusest maa-ekspordile.
Kui maailma väliskau-' ilmaturul, võitjate V, ipoolel on
bahdijfe suurenes 20% 1975. aasta-! ro^õukogude Vene koosf oma Ida­ga
võrreldes, siis Rootsi eksport: Euroopa satelliitidega, Lõuna-tõusis
ainult 3—4%. Aga miks siis Aimeerika ja eriti Aasia,
ettevõtted piid nõus vastu tulema
möödunud aastal Eestis tegutse-vatevabadusvcitle
jäte ja rahvusli­kult
mõtlevate eestlaste poolt vä­lismaale
saadetud märgukirjades
ja appihüüetes pidevalt tähelepa­nu.
Märkimisväärsemad neist kir­jadest
olid möödunud juunis Val­gesse
Majja saadetud märgukiri^
kus nõuti Helsuigi koklralepete
rakendamist Eestis ja eesti lob^
dusteadlaste pikk põhjalik üle­vaade
Eesti loodusvarade röövi­misest
ja maa reostamisest.
Välismaailmas oleme jätkanud
seniste traditsioonide ja võima­luste
kohaselt oma vabadusvõit-
, lust ja katsume eestlust, ees
keelt ja kultuuri säilitada kõigi
meie käes olevate vahenditega.
Siin ei toimunud möödunud aastal
dramaatilisi muudatusi ehkki
meil olid aasta algul suured loo­tused
Ühendriikide president
Carteri inimõiguste rakendamise
iitikale ja aasta lõpul Belgra-töcJiste
kuulmatuilt kõrgetele pal-ganõudmistele?
Eletroluxi asja-
. . . , ajaja direktor GöštaBystedt vas-et
tegelik maar on mabes4r-5.,^^. :,j«[eie ja teiste elcsporttöös-
Seda suunda ja neid üritusi tuleks
meil eriti tähelepanelikult jälgi­da
ning selle eest hoolitseda, et
meie noored ei satuks Eesti kom­munistide
poolt orgaiiiseeritud
propagandaaktsioonide võrku.
Võibolla leitakse võimalusi vaja­like
vastuaktsioonide korraldami­seks
käesoleval aastal toimuva
Noorte Aasta raamides. *
Nagu nähtub, ei saa meie uuele
aastale vastu minna ilma mure-mõteta
ja süütute siniste silma­dega.
Aasta 1977 jättis meile pal­ju
probleeme lahendada ja veere­tas
meile ette raskusi, mille vas­tu
tuleb võidelda. Kuid raskused
ongi ju selleks, et nende vastu
võidelda ja neid võita. Ning nen­de
võitmiseks ei piisa ainult nen­de
inimeste jõust; kes ühiskond­liku
elu juhtimise koorma oma
kanda on võtnud vaid meie kõik
peame selleks oma panuse andma
^. , J , . . ^ ja oma kindla hoiaku säilitama,
dis ajanud _HesmgiEu^^ Selleks jõudu ja energiat meile
geoleku- ja koostookonve^^^^^^ Äud uuel aastail
jarelekokkutulekule. Kahjuks sel-protsenti,
sest -valitsuse poolt on
länseerltud hulgaliselt eriprojek­te,
et leevendada tööpuudust.
Optimistid väidavad, et Rootsi
majanduslikud raskused on. aju­tised
ja loodavad, et peale krooni
kolmekordset • devalveerimist
(kokku 15%) asjad muutuvad jäl­le
normaalseks. Pessimistid aga
on veendunud, et Rootsi ei suu-da
enam võimaldada oma elani­kele
sama elustandardit kui seni­ni,
kus Rootsi oli üks kõige esi-mesi
maailmas. Väidetakse, et
paljud põhilised majanduslikud
tegurid on drastiliselt muutunud,
mis teeb endise olukorra taasta­mise
võimatuks. Rootsi rauaonaa-gikäevandused
on sügaval maa
all, kima kaevndused Aafrikas ja
Liouna-Ameerikas on lahtised ja
gus imeile peatselt, et president [. Ä.
® Leonid Milius (end. Mük), tun- ® Göteborgi Eesti Majas pidas
tu4 pianist, kes 1952 Rootsisit peakoosolekut ja korraldas kokku-siirdus
koos abikaasa, lauljatar tuleku Eaberneeme, Koipse ja
Greta Baorot-Milkiga USA-sse, Rammu Kodukoha Selts. Juhatus-täihistas
BrooMinesis Massachu- se valiti esimeheks tagasi Evald
settsi osariigis :oma 70-a. sünni- Llllešte ja liikmeteks EraM Art,
päeva. Juubilar ja -tema abikaasa: Edvard Aasa, Matti Earisaar, Ida
on ^ muusikakoo-'; Sandström, Edvard Lilleberg ja • Ettevõtote
lis ning. omavad ka oma stuudio. '-Mait Vilbast©.
tuste juhtkonnad \ olid valniis
streigiks, kuid meid hääietati ma­ha
sisemaisele turule töötavate
väikeettevõtete poolt, keda on
arvuliselt pailju enam. Nemad ai*-,
väsid, et neil on kerge palgatõusu
absorbeerida lihtsalt oma produk­tide
hinda -tõstes, sest siseturul
puudub õige võistlus."
HEAD AJAB MÖÖDAS?
Küsitledes Rootsi juhtivaid ma­jandusteadlasi,
avaldati järgmisi
seisukohti ja hininangüid olukor­ra
kohta: "
Rootsi ei suuda kimagi enam
säilitada õmä praegust suhteliselt
kõrget elatustaset. Peale viimast
maailmasõda oli Rootsi tehnoloo­gia
maailmas esirinnas, isegi kõr-
Euigi jaapanlased produtseeri­vad
470 tonni terast töölise
kohta aastas, ön rootsi töölise
tööjõudlus võrreldav Ühendrii­kide
ja Euroopa maadega, um­bes
200 tonni aajStas.
Seda oleks võimalik tõsta kuni
300. tonnini aastas, mitte tööstuse
laiendamise vaid vähem produk­tiivsete
vabrikute sulgemise teel,
märgib üks terasetööMuse juhite,
Jan Wachtmeister. „Meie ettevõt­tel
on viis rauavabrikuit, millest
me võiksime või peaksime sulge­ma
kolm. See tähendaks *3000-de
töölise vallandamist, 20% praegu­sest
15.000-.lisest tööliskpnnast."
LEIÜTUSJ VÄHE . i:
=, i.
^ « o ^ - gem kui USAMS, mis võimaldas
maagi kvaliteet pealegi parem, l.^^^ reaaltasusid võrreldes
mille tõttu Rootsi terasetööstusel fo/p^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ võrreldes
>vv> ^ . ^ A ^ r . «««v^ \ teiste maadega. See olukord on
on nendega raske, võistelda. Jaa-pani
'terasetööstuse kulud
näiteks ainult 50% Rootsi omast.
• EootsI puidutööstus on samuti
raskustes, kuna-kõrgete oma-laüude
tõttu ön neil raske võis­telda
maailmaturul.
KUIDAS SES JUHTUS?/, y
Rootsi majandiisprobieemid ei
aga muutunud, me oleme nüüd
llhtsailt nagu iga teine Lääne-Eu-roopa
riik.
Olukord on lihtsalt normalisee­runud,
kuigi rahvas ei taha kah-jiiks
seda aktsepteerida.
Uued tööstused on tekkmud sõ-jakahjustustest
kosunud riikides,
samuti loii paljudes uutes pn.
ke-rldnud esile enne kui aasta- arengumaades. Uus tehiioloogia
paar peate õdihindade. neljakord- võimaldab produtseerida tehnili­seks
tõusmist.. Esiimesel. aasital selt • komplitseeritud produkte,
pärast seda oli nõudmine Rootsi, kergemini ja vähem kvalifitsesri-terasele
jä paberjmassile paaniU-1^^^'^ itööjõuga, mile tot.tu Rootsi.
.se.kokkuo0tutuhina tõttu tohuftu- eelised kogenud ja kõrgolvvali-puhpjstul-
ad roihfe^rii t£'3'-se tööUsikonna osas on suurelt
kui kähekordisitusid võrreldes osalt kadunud, y v . |
Rootsi jõukus põhines suupelt
osalt itööstusaialisted' leiiitustel,
msHe kaudu vaene agraarriik 19.
sajandil muudeti üheks esime­seks
tööstusmaak^ maailmas.
Rootsi tuletikud, kuuliaagrid, te­lefonikeskjaamad,
dünamiit jne.
on tuntud üle maailma. Kahjuks
aga ei ole neile lisandunud uusi
.tööstus! viimastel aastakümnetel.
Puuduvad uued tööstusalad, nagu.
keemiaitööstus, mis oiJ nõrk, sa­muti
kui elektroonika ja ravimiite
yaknistaimise töösitused, mida ei
ole suudetud välja,, arendada
võistlusvõimelisteks tööstusala­deks,
mainitakse tööandjate kesk­organisatsiooni
ririgkoimašlt. ,
Rootsil on puudunud ivlimasel
ajal need geeniüsed-leidurid,
kes aluse panid maa tööstusele
ja aitasid rüki hoida maailma
tööstusmaade esirimias.
lp •
On kahte liiki Inimesi, ühed,
kes usuvad jõulukaartirle vaja-dusse
ja tähtsusse, teised, kelle­le
see on asjata aja- ja raha
kulutus, üks tühine komme, mil­lest
aastatega püütakse ikka
enam eemale jääda või siis an­takse
teatud summa organisatsi­oonile,
kes seUe eest nime õnnit­lejate
ninieldr ja võtab ja vabOvS-tab
kõikide kaartide saatmisest.
Isegi odavam on niiviisi.
Esimesed aga väidavad, et jõu-liikaartide
kaudu saavufataksp
teatud isiklik kontakt, mida teisi­ti
ei saavutata. Mõni kuuleb kaar­tide
kirjutamise ajal jõulumuu
sikat, millega ta ümbrikusse su
leb ka nagu teatud osa jõulu-meloodiast,
viihemalt ise tunneb
nii. Ja kaardid lahlmvad oma ter­vitustega
üle maailma, kuna meiu
on põgenikeaastalst jääuTid palju
tuttavaid ja sõpru kes on pillatud
iile maailma, kelledega väbemalt
kord aastas tahetakse mõttelises
kontaktis olla.
Ja kui siis need pühadekaardid
mitme riigi postmarkidega saa
buvad, süs toovad nad samasu
guseid tundeid ja tervitusi isik­liku
kokkupuütetundega erimaa
ilma sattunud sõpradelt. See si­sendab
jõuliuneeleolu, tundesoo­just,
milleta jõulupühad, niigä
palju oma tunderikkusest kaota-nud,
veelgi rohkem kaptaicsid.
(Järg ^]^. 7.)
Teised aga väidavad vastupidist.
Nad on oma kombetalituse täit
nud, pealegi on nad toetanud
mõnda rahvuslikim organisatsi­ooni
ja teinud heateo ühiskondli­kul
pmnal. Ning selle juure on nad
võitnud aega, kaartide ostmata
jätmisega nad on saastanud ra­ha
ega neU pole olnud vaja när­vitseda
postimeeste streikimise
või mitteštreikimise pärast.
Tõenäoliselt on mõlemad gra
pid sellise lahendusega õnneliloid,
Omavalieliste sidemete elustaja­na,
konlaktipidajanä ja sõbra
sõrmepuudutiisena -on jõulukaar-did
.siiski kõrvutamatud — ümb­rikus
on alati rohkeni kiiž vaid
kaart, seal on ka midagi jõuludele
omast.
J-