1985-01-03-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National LiJrarv tV^ocro
Gcn. AcquisitioL Pn^?^
/
Second ckss msiE
registrotioQ mmOier i S T L Ä S T
Nr. 1 (3114) XXXIV aastakäik Neljapäeval, 3. jaanuaril 1985 — Thtrsday, January 3,1985
ILMUB IGAL TEISEPÄEtAL
ÜksikniHnbri hkid 70 centi
ms
„Ja ingel ütles: i,Ärge kartke,
vaata, ma IkuuIiBtan teile suurt
srõõmiBe^
• Lmika2:10
Tundmatut teed pole kerge käija.
Ei aita ka juhatamised ega
kaardid. Nõuanded ega plale patsu-tamised,
Võõral teel pn alati üllatusi
ja mõnikord isegi ületamatuid.
Ja ometigi tuleb^ Uue Aasta päeval kõigu astuda päris võõrale rajale,
mille nimi on 1985.
Mõned lähevad sellele teele raske
sunnitöölise sammuga. Aimdused
pole sugugi 'headr aga minna
Meb. Teised tõstavad Maasi ja
hõiskavad, tantsivad |a trallivad.
Nad loodavad, et see ^ aitab. Visif
ainult mõni tund on neil kergem.
Kolmandad magavad^ et saagu, mis
saab. Parem kui ei teagi, mii miiüis
mimber tuli-ette. -l-
Aasta 19St5 saabus ^T^
des to Ädis, ett näidata pimedas koos uue aastaga köhale jõuda ka suuremium^^
maailmas neüe teed, kes Jumala jÜste teedega. TomjÕÜdis SÜsM kohale p
ilmel elavad Is: _ ^ ar j
. Neil minejani on jõulukingid ka ^
käe otsas. Nad teavad,.et need kin- Lesti Maja Waastabal laul'', mida ta saatis ise kitarril, ma all olevaile tantsijaU^e^^
gid on tükiks ajaks. Siis nad vana- Järgnes ,,Paloma blanca'V ja viima- pikkikä^^^ vastu võtsid.
oevad, purunevad, kuluvad ja kao- jArvurikkaima osavõtuga oli To- ^^"^ «Leegionäride laul", ka siin
vad. Aga nad on veendunud, et Ju- ronto Eesti Maja poolt korraldatud ^^^^^ rahvas hoogsalt refräänile ^a^eemüm^ '
maia kmk jääb. SeUe kingi nimi uusaasta vastuvõtt umbes 250 osa- ^^^^^
on Imelik Nõuandja, Rahu Vürsi, võtjaga. Arv näitab mnset kahane- ^^^PP^^^^^
leesulslöastus, inimsoo Lunastaja
seesama tulebki nstii„i.esega Maja ruumides oli; k.ni 400-pe. ^^^^^^^^ —'
kaasa uuele teele. Ja koos Temaga'ISI. vananemme ja noorte omad ija mus Tartu College'is eesti akadee-
Aga on ka neid, kes
rõõmuga ja reipa sammuga. Nad
teavad kiÜl, et tee ees on täiesti
tundmatu, ags neil on saatja, keda
usaldavad. Nad on kogennid juba,
et Tema teab kõik teed. Nad
on veendunud, et lumal ei lase
oma lastel viksi minna pimedulses-se.
Jumal saatis oma Poja. Jõulu-
Elamusterikas aasia 1984 on
Jõudnud lõpule ja oleme antumas
vastu nueSesiastale
Eestlaste
ESTO-84, mis möödunud suvel tõi
kokku Torontosse tuhandeid eestlasi
maailma eri nurkadest, on meil
kõigU ikka veel elavalt meeks Ja
mõtteis.
Avamine Ontari® PIflce'5s, Va-badusmars^
Laulupidu, Esto Visioon
ja sajad teised rahvuslikud
ja kultuurilised kokkutulekud ku-pnesid
võimsaks demonstratsiooniks
eestluse elujõust vabas maaO-mas.
SeUe tguurkogunemlse sügavam
mõte ja eesmärk aga kajastus sõnumis:
VABADUST EESTILE —
: FREEDOMFOR ESTONIA. Meie
; , , ~~ . , . " ifnncv;,'ki«,;.^^ öu J J esimees O. Piil märkis möödunud milisele perele, kus oli kuni 120
taeb rahu, room, ulgus ja__arm g ? ^ ^ < « , « * ^ » * « « ? - " a a s a iwsivaid mälestuši:ESTO-84. osavõü
nimese hinge Sus alles ta mojstab ^°'Monda^Ka tan^^^^
mgB som: „Ärge kartke, ma kau- ge Wuskon roU a^kohohlohnaliste delekujÜDead neist eesti kultuuri i ,• , •
lutauteüe suurt rõõmu." Immes^ o.«a avastamiseks, on oma;mo- j , elujõu vSimas demonstratsioon nifj^S /^^^^^^^
samm muutub sHs kergemaks, m juavaldanud. ^ -näitamaks teistele meie kultuuri ja
tevaue ank eUb ta südames, ^e^ti Maja oli kaunistatud õhu- olles uhkuseks enestele. See ^^^^^l^B^iVel^^^^-^
Room pulbiteeb meie pones ja seinad maitsekalt deko- suureks kohtumispäevaks kaugelt Uueaasta .saabumisel kõneles
dulanlheteeb mebuiütel.Huuame ^^eritud ja lava tagaseinal igale tulnud inimestele. Aga sel aastal ei Korp!^ Revelia .esmtees- Toomas^ ^
sus Jumala kaekorvalt igale Maar- j ^ ^ , ; ^^^^^^^^^ vastu vaatamas unustatud neid septembrikuu päevi Marnot, kes _avaldas headmeelt, et
}amaa randunle - head uut aas- j^^^ ^^^^^^ ^_4o aastat tagasi, kui Ida ähvardu- suudame ^akadeemihs,es vaimus
^••^^ Ä '"••'f istusid peolised üimnar- sel lükati paate fodumaa ramiast °«f f ^feemüises ko^^^^
huud kmmtab ka kodumaal meie laudades, mis kogu saali il- vette ja algas vastuminek tundma- tulla. Eesti akadeemilised lufcmed
me muutis palju meeldivamaks. tule paguläsajastule. Uue aasta ott,al^t. olnud isamaa^pojad ja «t-künnisel
otsime kuldset keskteed K.a tana mõtlevad sunsed aka-
Enne peo algust tervitas -peolisi unistustde ja illusioonidele. Kodu- deemiliste organisatsioonide liik-
, juhatuse nimel Eesti Maja esimees on raskete tumedate väljavaa- oma kodumaale ja rahvale,
rahvusvärvide hulgalise lehvimise^ ^^.^^^^ Piil, märkides,. et aasta ^gt^ ges, maaihnapoliitikas ei ole Teiseks Eesti Vabariigi aupea-taustal
kostis meie r^va vabadus- mopdumisel voime Imnulennul ta- ette näha muudatusi. Sellepärast konsul Ilmar Heinsoo juhtis tähele-^
mme üle kogu maaihna. See sõ- 8^^^ .^^^^^t^' meenutada mõndagi pgame oma jõudusid käsutama panu kõigepealt ESTO-84 õmiesm^
num kostis ka Tamnna ja Mosfc^^^^^^t, mida mööduiiud^ ^a^
väisse. - rasalvest oleme saanud koos nau- ^OQ^^ järgmised ei saa selles
. rrui \ ti^a. Ta lõpetas head tuju soovides, idealismi. Selle edasik^^^^^ suuruses toimuda, kui akadeemili-v
i l ^ T ^ Ä ^ l Z l Teadustaja V. Gustavšon tutvus-^^^^^^^^^^^ taha^sed- organisatsioonid ei^^
m i T S ^ ^ tundud U a t Andres Raudsep- me sel^aaštM midagi..a^^^^^
KAM. RAUDSEPP
elamused
värskust eestluse elu- la tecevuÄ^- R kes laulis .esmakordselt vana- ^^"^^^^ organi-aa;
taõhtul Eesti Majas. Neist kolm tele, et nad saaksid kaasa ^ d^^^^^ satsioonide liikmete ustele ja süda^
n.MAM HEINSOO
põHule uuei aascai. jj^i M ^ d d ^ l o o d u ä ^ ^ S ^esti iihiskonnal^, : . imetele selle vajaduse täitmiseks.
• M meed noored eestlased, kes. handatud laulu. Esimeseks Rene sijs alustas gong märkima^^^ä^^ Uusaasta võeti vastu Eesti hüm-iniii
arvukalt ja vaunustusega osale- Uferi , j Andaluusia ööd", siis ^iiinaseid sekundeid ja alüstatigi^^?^' Seltskondlik osa toimus Allan
sid EST0'1, oma panuse mingil vii- „Kesksuvine aas" Ja y,Järveneid",^^^g^. j ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Liiki orkestri saatel,
^ i l rakendavad eesti ühiskonna te- kutsudes viimases refrääni osas ka Väljaspool Torontot toimusid
gevusse, siis on ESTO-84 täitnud rahva kaasa lauhna; lauljat saatis TervitusMaäside kokkulöömisega Ha-ka
oma kaugema eesmärgi ja meie V. Gustavsoni orkester. Otse mo- algas uusaasta soovide^jagamine, j^ii^oriis ja Seedriorul.
võune lootusrikkalt vaadata vastu mendile oU pühendatud R. Uferi Tavakohased õhupallid Eesti Maja
uuele aastale ja eestluse püsunisele viisi ja sõnadega „yana-aastaõhtulaealusest võrgust hakkasid lange- ' (JSrg SIL ©)
tulevikus.' ' • ' • • • • \ _ ' ". ' • • •' ' " ." • : - • ' ' ' ^ " ' / . ' • • ' - • • ;
VabaHlgi au
Soovin kõigile
õnnerikast uut aastat!
E. V.aupeakonisul
ARMSAD KAASEESTLASED! I
Selle uue aasta alguse puhul on
mul heameel tervitada, edu ning
võitlusvaimu Isoovida kõikidele
kaasmaalastele Eestlaste Kesknou°
kogu Kanadas nimel.
Vümane aaista on ohiud eriti te-gevusrikas
pagulaseestlalstele. Se©
psühholoogiline süst, see vaimne
tõuge oli EST0^84 |a sellega
Icaasnevad- ettevalmistused, üritused,
pidustused, ühised meeleaval-dised,
on meis kõikides värskendanud
tahet jätkata võitlust meie
Skestatud kodumaa vabastamiseks.
Ning erilise suure tähtsusega
meie sini-mustJvalge rahvuslipw
saja-aastase juubeli puhul, mida
ogas eestlalste keskuses pühitseti
suure hardumusega, meie kinnita-
§ime veelkord, . et ühendagu sinS-must-
valge meie inimesi ja
VABA EESTI lipp me ees
me isademaa vabaneb.
ID
_ F . .
kasvatanud eesti mehi ja naisi iidseist
päevist tänaseni. Kui meil on
rahvuslikku meelsust ja võitlusvaimu,
süs ei kao meie rahvas, kee!
ega kultaur ajalooliselt võitlusaree-
Kuigi rahvusvahelised sümdmu-
§ed on arenenud aeglaselt, siiski
aga sihikindlalt, 1985. a. kevadine
Melsingi kokkuleppe inimõiguste
lärelkonverents Ottawas, Helsingi
kokkuleppe 10. a. juubel tuleva!
suvel, ja selle puhul organiseeritiiv
Sahharov'1 tribunaal Kopenhaage-suis,
annab meile jälle suuri võimalusi
Balti riikide küsimusi üles tõsta
maailma foorumitel.
Kas. meie tegevus sellel pinnal
kunagi toodab ka positiivseid tulemusi?
Ei saa vastata, kuigi annab
imestada, et meie maa vabadus
võideti mitu korda suurema vaenlasega.
Kuidas suuMd meie esivanemad
seda?
Uusaastapäeval toimus vastuvõtt
Eesti Vabariigi aupeakoiisul Dmar
Heinsoo kodus. Vaatiamata suurele
lume- ja jääsajule, mis liiklusolud
väga raskeks tegi, olid paljude
eesti organisatsioonide juhatusliik-med
ja koguduste Õpetajad Eesti
Vabarüklikku esindust külastäMäi
Ja meie rügi esindajale ning ta perekonnale
lootusrikast uut aastat
soovimas. Pärastlõuna jooksul külastasid
nende kodu kaugelt iile sar
Ja Toronto eesti ühiskonnas tuntud
isiku. • ;
Üksmeelt ja lootust oli võidusse
palju. Kike otsustamine ja julge
pealehakkamine. Julge sõna ja iseteadvuse
läbi tuli võit.
Me järjekindel võitlus tounub
sõna, kirjatähe, suhete ja diplomaatlikku
teed p
on õigüiiSo Tõde
idi. Me tulirelvaks
oE see, et Õigus
LAAS LEIVAT :
." EKN esünees.
võimas oli VabaduSrongkäik
linna, eesti-isamaaliste laulude saatel.
See oli nagu minek Vabadussõtta:
noored ja vanad koos, meie
smi-must-^al^ rahvuslippude taustal.
See oli iiHüM väärikas juubel
meie trikoloorile, selle saja-aastase
sünnipäeva puhul.
Pidustuste ajal Sheraton Center
hotellis peetud endiste Eesti Sõjameeste
Kongress tõi kokku . sadiui
kaasvõitlejaid. KongressU tehti ülevaadet
senitehtud tööst ja kavandati
uut tegevust selleks, et vaba*»
dusvõitluS ei kaoks, vaid tugevneks
ja uueneks igas uues sugupõlves.
Septembrikuus tähistasii;ne Seedriorul
kodumaalt lahkumise 40-
ndat aastapäeva ja Kanada Eesö
Võiflejate Ühmgute Lüdu 30-ndat
juubelit. Jääb loota, et tulevikus
meie organisatsioonid ja üksikisikud
jätkavad vabadusvõitlust Samas
vaimus, nagii nad viisid läbi
. . . — foredaid Esto-84 pidustused.
KALJU TORI
sündmusi ja elamusi ~ eriti juulis
ja augustis.
Eestlus ei kao!
Seda võis igaüks ise kogeda
Esto-84 pidustustel Torontos, Eriti
Soovm kõikidele kaasmaalastele
õnnerikast uut aastat.
Kanada Eesti Võitlejate
Ühingute Liit, esimees
l89iiyiilIll!ili3ini>iillil!iSililiSSi!n!lll!llII8]||lllli]||||||lillHil|]|||||in^^
\mmnMmmmmmmmmmmmm\mmwmm
feofdo fifädelcis Ilmuv eesttee/neö/oM^
sii!iniiniiininiiniiiiiiinmiiiiniiiiiiiiiinmiiiiiii!SiHnffffl^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 3, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-01-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850103 |
Description
| Title | 1985-01-03-01 |
| OCR text | National LiJrarv tV^ocro Gcn. AcquisitioL Pn^?^ / Second ckss msiE registrotioQ mmOier i S T L Ä S T Nr. 1 (3114) XXXIV aastakäik Neljapäeval, 3. jaanuaril 1985 — Thtrsday, January 3,1985 ILMUB IGAL TEISEPÄEtAL ÜksikniHnbri hkid 70 centi ms „Ja ingel ütles: i,Ärge kartke, vaata, ma IkuuIiBtan teile suurt srõõmiBe^ • Lmika2:10 Tundmatut teed pole kerge käija. Ei aita ka juhatamised ega kaardid. Nõuanded ega plale patsu-tamised, Võõral teel pn alati üllatusi ja mõnikord isegi ületamatuid. Ja ometigi tuleb^ Uue Aasta päeval kõigu astuda päris võõrale rajale, mille nimi on 1985. Mõned lähevad sellele teele raske sunnitöölise sammuga. Aimdused pole sugugi 'headr aga minna Meb. Teised tõstavad Maasi ja hõiskavad, tantsivad |a trallivad. Nad loodavad, et see ^ aitab. Visif ainult mõni tund on neil kergem. Kolmandad magavad^ et saagu, mis saab. Parem kui ei teagi, mii miiüis mimber tuli-ette. -l- Aasta 19St5 saabus ^T^ des to Ädis, ett näidata pimedas koos uue aastaga köhale jõuda ka suuremium^^ maailmas neüe teed, kes Jumala jÜste teedega. TomjÕÜdis SÜsM kohale p ilmel elavad Is: _ ^ ar j . Neil minejani on jõulukingid ka ^ käe otsas. Nad teavad,.et need kin- Lesti Maja Waastabal laul'', mida ta saatis ise kitarril, ma all olevaile tantsijaU^e^^ gid on tükiks ajaks. Siis nad vana- Järgnes ,,Paloma blanca'V ja viima- pikkikä^^^ vastu võtsid. oevad, purunevad, kuluvad ja kao- jArvurikkaima osavõtuga oli To- ^^"^ «Leegionäride laul", ka siin vad. Aga nad on veendunud, et Ju- ronto Eesti Maja poolt korraldatud ^^^^^ rahvas hoogsalt refräänile ^a^eemüm^ ' maia kmk jääb. SeUe kingi nimi uusaasta vastuvõtt umbes 250 osa- ^^^^^ on Imelik Nõuandja, Rahu Vürsi, võtjaga. Arv näitab mnset kahane- ^^^PP^^^^^ leesulslöastus, inimsoo Lunastaja seesama tulebki nstii„i.esega Maja ruumides oli; k.ni 400-pe. ^^^^^^^^ —' kaasa uuele teele. Ja koos Temaga'ISI. vananemme ja noorte omad ija mus Tartu College'is eesti akadee- Aga on ka neid, kes rõõmuga ja reipa sammuga. Nad teavad kiÜl, et tee ees on täiesti tundmatu, ags neil on saatja, keda usaldavad. Nad on kogennid juba, et Tema teab kõik teed. Nad on veendunud, et lumal ei lase oma lastel viksi minna pimedulses-se. Jumal saatis oma Poja. Jõulu- Elamusterikas aasia 1984 on Jõudnud lõpule ja oleme antumas vastu nueSesiastale Eestlaste ESTO-84, mis möödunud suvel tõi kokku Torontosse tuhandeid eestlasi maailma eri nurkadest, on meil kõigU ikka veel elavalt meeks Ja mõtteis. Avamine Ontari® PIflce'5s, Va-badusmars^ Laulupidu, Esto Visioon ja sajad teised rahvuslikud ja kultuurilised kokkutulekud ku-pnesid võimsaks demonstratsiooniks eestluse elujõust vabas maaO-mas. SeUe tguurkogunemlse sügavam mõte ja eesmärk aga kajastus sõnumis: VABADUST EESTILE — : FREEDOMFOR ESTONIA. Meie ; , , ~~ . , . " ifnncv;,'ki«,;.^^ öu J J esimees O. Piil märkis möödunud milisele perele, kus oli kuni 120 taeb rahu, room, ulgus ja__arm g ? ^ ^ < « , « * ^ » * « « ? - " a a s a iwsivaid mälestuši:ESTO-84. osavõü nimese hinge Sus alles ta mojstab ^°'Monda^Ka tan^^^^ mgB som: „Ärge kartke, ma kau- ge Wuskon roU a^kohohlohnaliste delekujÜDead neist eesti kultuuri i ,• , • lutauteüe suurt rõõmu." Immes^ o.«a avastamiseks, on oma;mo- j , elujõu vSimas demonstratsioon nifj^S /^^^^^^^ samm muutub sHs kergemaks, m juavaldanud. ^ -näitamaks teistele meie kultuuri ja tevaue ank eUb ta südames, ^e^ti Maja oli kaunistatud õhu- olles uhkuseks enestele. See ^^^^^l^B^iVel^^^^-^ Room pulbiteeb meie pones ja seinad maitsekalt deko- suureks kohtumispäevaks kaugelt Uueaasta .saabumisel kõneles dulanlheteeb mebuiütel.Huuame ^^eritud ja lava tagaseinal igale tulnud inimestele. Aga sel aastal ei Korp!^ Revelia .esmtees- Toomas^ ^ sus Jumala kaekorvalt igale Maar- j ^ ^ , ; ^^^^^^^^^ vastu vaatamas unustatud neid septembrikuu päevi Marnot, kes _avaldas headmeelt, et }amaa randunle - head uut aas- j^^^ ^^^^^^ ^_4o aastat tagasi, kui Ida ähvardu- suudame ^akadeemihs,es vaimus ^••^^ Ä '"••'f istusid peolised üimnar- sel lükati paate fodumaa ramiast °«f f ^feemüises ko^^^^ huud kmmtab ka kodumaal meie laudades, mis kogu saali il- vette ja algas vastuminek tundma- tulla. Eesti akadeemilised lufcmed me muutis palju meeldivamaks. tule paguläsajastule. Uue aasta ott,al^t. olnud isamaa^pojad ja «t-künnisel otsime kuldset keskteed K.a tana mõtlevad sunsed aka- Enne peo algust tervitas -peolisi unistustde ja illusioonidele. Kodu- deemiliste organisatsioonide liik- , juhatuse nimel Eesti Maja esimees on raskete tumedate väljavaa- oma kodumaale ja rahvale, rahvusvärvide hulgalise lehvimise^ ^^.^^^^ Piil, märkides,. et aasta ^gt^ ges, maaihnapoliitikas ei ole Teiseks Eesti Vabariigi aupea-taustal kostis meie r^va vabadus- mopdumisel voime Imnulennul ta- ette näha muudatusi. Sellepärast konsul Ilmar Heinsoo juhtis tähele-^ mme üle kogu maaihna. See sõ- 8^^^ .^^^^^t^' meenutada mõndagi pgame oma jõudusid käsutama panu kõigepealt ESTO-84 õmiesm^ num kostis ka Tamnna ja Mosfc^^^^^^t, mida mööduiiud^ ^a^ väisse. - rasalvest oleme saanud koos nau- ^OQ^^ järgmised ei saa selles . rrui \ ti^a. Ta lõpetas head tuju soovides, idealismi. Selle edasik^^^^^ suuruses toimuda, kui akadeemili-v i l ^ T ^ Ä ^ l Z l Teadustaja V. Gustavšon tutvus-^^^^^^^^^^^ taha^sed- organisatsioonid ei^^ m i T S ^ ^ tundud U a t Andres Raudsep- me sel^aaštM midagi..a^^^^^ KAM. RAUDSEPP elamused värskust eestluse elu- la tecevuÄ^- R kes laulis .esmakordselt vana- ^^"^^^^ organi-aa; taõhtul Eesti Majas. Neist kolm tele, et nad saaksid kaasa ^ d^^^^^ satsioonide liikmete ustele ja süda^ n.MAM HEINSOO põHule uuei aascai. jj^i M ^ d d ^ l o o d u ä ^ ^ S ^esti iihiskonnal^, : . imetele selle vajaduse täitmiseks. • M meed noored eestlased, kes. handatud laulu. Esimeseks Rene sijs alustas gong märkima^^^ä^^ Uusaasta võeti vastu Eesti hüm-iniii arvukalt ja vaunustusega osale- Uferi , j Andaluusia ööd", siis ^iiinaseid sekundeid ja alüstatigi^^?^' Seltskondlik osa toimus Allan sid EST0'1, oma panuse mingil vii- „Kesksuvine aas" Ja y,Järveneid",^^^g^. j ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Liiki orkestri saatel, ^ i l rakendavad eesti ühiskonna te- kutsudes viimases refrääni osas ka Väljaspool Torontot toimusid gevusse, siis on ESTO-84 täitnud rahva kaasa lauhna; lauljat saatis TervitusMaäside kokkulöömisega Ha-ka oma kaugema eesmärgi ja meie V. Gustavsoni orkester. Otse mo- algas uusaasta soovide^jagamine, j^ii^oriis ja Seedriorul. võune lootusrikkalt vaadata vastu mendile oU pühendatud R. Uferi Tavakohased õhupallid Eesti Maja uuele aastale ja eestluse püsunisele viisi ja sõnadega „yana-aastaõhtulaealusest võrgust hakkasid lange- ' (JSrg SIL ©) tulevikus.' ' • ' • • • • \ _ ' ". ' • • •' ' " ." • : - • ' ' ' ^ " ' / . ' • • ' - • • ; VabaHlgi au Soovin kõigile õnnerikast uut aastat! E. V.aupeakonisul ARMSAD KAASEESTLASED! I Selle uue aasta alguse puhul on mul heameel tervitada, edu ning võitlusvaimu Isoovida kõikidele kaasmaalastele Eestlaste Kesknou° kogu Kanadas nimel. Vümane aaista on ohiud eriti te-gevusrikas pagulaseestlalstele. Se© psühholoogiline süst, see vaimne tõuge oli EST0^84 |a sellega Icaasnevad- ettevalmistused, üritused, pidustused, ühised meeleaval-dised, on meis kõikides värskendanud tahet jätkata võitlust meie Skestatud kodumaa vabastamiseks. Ning erilise suure tähtsusega meie sini-mustJvalge rahvuslipw saja-aastase juubeli puhul, mida ogas eestlalste keskuses pühitseti suure hardumusega, meie kinnita- §ime veelkord, . et ühendagu sinS-must- valge meie inimesi ja VABA EESTI lipp me ees me isademaa vabaneb. ID _ F . . kasvatanud eesti mehi ja naisi iidseist päevist tänaseni. Kui meil on rahvuslikku meelsust ja võitlusvaimu, süs ei kao meie rahvas, kee! ega kultaur ajalooliselt võitlusaree- Kuigi rahvusvahelised sümdmu- §ed on arenenud aeglaselt, siiski aga sihikindlalt, 1985. a. kevadine Melsingi kokkuleppe inimõiguste lärelkonverents Ottawas, Helsingi kokkuleppe 10. a. juubel tuleva! suvel, ja selle puhul organiseeritiiv Sahharov'1 tribunaal Kopenhaage-suis, annab meile jälle suuri võimalusi Balti riikide küsimusi üles tõsta maailma foorumitel. Kas. meie tegevus sellel pinnal kunagi toodab ka positiivseid tulemusi? Ei saa vastata, kuigi annab imestada, et meie maa vabadus võideti mitu korda suurema vaenlasega. Kuidas suuMd meie esivanemad seda? Uusaastapäeval toimus vastuvõtt Eesti Vabariigi aupeakoiisul Dmar Heinsoo kodus. Vaatiamata suurele lume- ja jääsajule, mis liiklusolud väga raskeks tegi, olid paljude eesti organisatsioonide juhatusliik-med ja koguduste Õpetajad Eesti Vabarüklikku esindust külastäMäi Ja meie rügi esindajale ning ta perekonnale lootusrikast uut aastat soovimas. Pärastlõuna jooksul külastasid nende kodu kaugelt iile sar Ja Toronto eesti ühiskonnas tuntud isiku. • ; Üksmeelt ja lootust oli võidusse palju. Kike otsustamine ja julge pealehakkamine. Julge sõna ja iseteadvuse läbi tuli võit. Me järjekindel võitlus tounub sõna, kirjatähe, suhete ja diplomaatlikku teed p on õigüiiSo Tõde idi. Me tulirelvaks oE see, et Õigus LAAS LEIVAT : ." EKN esünees. võimas oli VabaduSrongkäik linna, eesti-isamaaliste laulude saatel. See oli nagu minek Vabadussõtta: noored ja vanad koos, meie smi-must-^al^ rahvuslippude taustal. See oli iiHüM väärikas juubel meie trikoloorile, selle saja-aastase sünnipäeva puhul. Pidustuste ajal Sheraton Center hotellis peetud endiste Eesti Sõjameeste Kongress tõi kokku . sadiui kaasvõitlejaid. KongressU tehti ülevaadet senitehtud tööst ja kavandati uut tegevust selleks, et vaba*» dusvõitluS ei kaoks, vaid tugevneks ja uueneks igas uues sugupõlves. Septembrikuus tähistasii;ne Seedriorul kodumaalt lahkumise 40- ndat aastapäeva ja Kanada Eesö Võiflejate Ühmgute Lüdu 30-ndat juubelit. Jääb loota, et tulevikus meie organisatsioonid ja üksikisikud jätkavad vabadusvõitlust Samas vaimus, nagii nad viisid läbi . . . — foredaid Esto-84 pidustused. KALJU TORI sündmusi ja elamusi ~ eriti juulis ja augustis. Eestlus ei kao! Seda võis igaüks ise kogeda Esto-84 pidustustel Torontos, Eriti Soovm kõikidele kaasmaalastele õnnerikast uut aastat. Kanada Eesti Võitlejate Ühingute Liit, esimees l89iiyiilIll!ili3ini>iillil!iSililiSSi!n!lll!llII8]||lllli]||||||lillHil|]|||||in^^ \mmnMmmmmmmmmmmmm\mmwmm feofdo fifädelcis Ilmuv eesttee/neö/oM^ sii!iniiniiininiiniiiiiiinmiiiiniiiiiiiiiinmiiiiiii!SiHnffffl^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-01-03-01
