Vaba eestlane , January 3, 1985

              Neljapäeva], 3. jaanuaril 1985 Ilisrsday, January 3,198S
x m a
NIMcai Valge itöic
27. detsembril peetud. Wintario
loterii loosimisel langes peavõit
$200.000 piletüe nr. D764213, $100.-
000 võitsid F261152, F4S7696,
D802509, $10.000 - 992730, 667011,
$1000 — 77371, 100 — 7357, $50 se-gijärjekörras
numbrid 532283, $10
— 014 ja tasuta piletiraamatu
numbrid 50. Nädala müstilise pree-miavõidu
— Ponüac 6000 võitsid
püetid 269298.
ininisiiiiiHHSiiiiiiiiiiiiiiiiinniiHiiiiHiiiiHsiiiiiiiiiiii
0 T S I N kahe- Ja pooleaastasele
tütrele
Nikolai Valge jun. on Tallinna
poiss. Ta sündis seal 23. detsemb­ril
1924, kapten-major Nikolai Val­ge
pojajna. õppis Westholmi Poeg­laste
Eragümnaasiumis, müle ta
lõpetas 1943. aastal. Eohe pärast
kooli lõpetamist võeti ta lennuväk-ke,
mis tõi .ta 1944. aastal Saksa­maale.
Pät^aišt sõja lõppu sai koha
Heidelbergi Ameerika Armee pea­korteri
juurde raamatupidajaks,
kust ta siirdus Darmstadti ülikooli
arhitektuuri õppima, õpingud jäid
seal aga pooleli, kun'a tuli hea või­malus
Kanadasse emigreerumi­seks
1948. aastal. Siin alustas ta
tööd Ontario Hydro jõujaama ehi­tuse
juures Ottawa jõe ääres
Rolphtonis nn. „Tamniiraiujana".
Pärast kontrakti lõppu siirdus To­rontosse
ehitustööle ning täiendas
end- õhtulairsustel ehitustehnika
alal. Nü on N. Valge töötanud
mitmete ehitusettevõtete projekti­del
konstruktsiooni üldjuhina. To­rontos
on kerkinud Carling'u õEe-tehas,
Keele'i allmaaraudteejaam,
Canada Square (Eglinton ja Yon-ge)
suurehitus ja teisi ehituspro­jekte
tema juhatuse all. Praegu te­gutseb
ta juhatajana firmas, mis
omab ja rendib sadu väiketööstus-
Ja ärihooneid.
mi. aaptal abiellus N. Valge To­rontos
Marie Gustavsoniga kellega
oa 3 last. Perekonnaelu ja igapäe­vase
töö kõrval on N. Valgel ala­ti
jätkunud aega eesti ühiskonna
Jaoks. 1959. aastast kuni 1980. aas­tani
OÜ ta Ee^ti Maja Torontos
esimeheks. Tepai ajal osteti koo­limaja,
niis tema juhatuse aU sai
pärast ümberehitust Eesti Majaks.
I Tema juhatuse all viidi läbi suur
I aktsiate aktsioon, juurdeehitus
; suure saali näol ning samuti lõplik
kolmanda korras© / juurdeehitus
1977. aastal.
Ka võttis ta osa laekurina Tal­linna
Pavüjoni tegevusest mitmed
aastad. Suureks töökoormaks osu­tus
Esto'84, kus ta võttis endale
laekuri ametid olles ka peakomitee
Mige. Tal tuli veita palju öötunde,
et Esto'84 majanduslik protsess
oleks tasakaalustatud nii Esto ajal
kui ka enne ning pärast neid suur-pidustusi.
Nikolai Valge jun. m valitud lu­ge
EKN-u praeguses koosseisus.
Ta kuulub sinna juhatuselükmena
laekuri ametis. 1984. aastal vääris-tati
teda Kanada eestlaste hõbe-
; teenetemärgiga tema panuse eest
eesti ühiskonnale.
Võime tõesti tänulikud olla, et
meil on mehi Inagu N. Valge, alati
korrektne, sõbralik ja teotahteline,
kelle kannatlik panus vüb ettevõt­te
alati eduka jlõpuni. Tema sõb­rad,
koolivennaid. ja tegevuskaasla-sed
soovivad talle jätkuvat ener­giat
ja veel palju üusaid, tegevus-rohkeid
aastaid tulevikus.
V.
Wülowdale ja Don Mills'i ümbru­ses.
Neli päeva nädalas kella 9—
3 p.l. Helistada toimetusele 444-48S2
õhtuti 886-1774, küsida Harri.
KAmasmua
Hoiame kokku!
Mööduniid aastsi 1984 oli pal­judele
eestlastele vabas maailmas
väga tegevus- ja elamõsrikas. Suur
arv meist oli seotud ESTO '84 et­tevalmistustega
ja läbiviimisega, et
tuhanded eestlased üle suure maa­ilma
saaksid iraihvuslikiii, BMUstama-tu
elamuse.
Sel suvel süvendasime |a väss-kendasime
üheskoos eestluse elu­jõudu
ja tööindu. Loodetavasti
kodukohtadesse tagasipi^ördujad
võtsid kaasa uut julgust ja stimu­latsiooni
eesti ühiskonna tööks, sa­muti
uut lootsist eestluse püsiml-
.•seks.' ;
Taas argipäevamaailmas, näe­me
mitmeid probleeme:
Meie ühiskonna keskmine vana­nemine
koos heade jõudude välja­langemisega.
•Eesti: Fensiomäride. Klub!
väljapakdiüd esemete ees.
Noorte kadumine asukohamaade
ühiskonda, millega kaasub eesti
keele oskuse vähenemine.
Huvi jl|esti vastu ja eestluse eda-sikandmiae
oleneb peamiselt vane-malest.
Sün^^^d aiö suu-irest
tciblest, et lapsed areneksid
eesti vahnus ja räägUssid emakeelt,
vaid mõlemate vanemate ühisest
ener^est pMdlnsest ja koos^
tööst. Suurt osa mängib sünjnures
ka vanemate ja laste isiMik intel-esinains
Frieda Terts hiljutise loterii pnhui ligentsus, kas üks noor t ^b teada
oma esivanemate maast ja rahvast
Foto: Vaba Eestlane nii palju kui võimalik.
Samuti feas ta õpib ära eesti
keele, vaatamata piiratud ajale,
kõikjal iunbritseviile asukohamaa
Iieade võimalustega
või isegi segaabielule vaatamata.
EKTRIK
nDn<f»S ILoodame, et meü on veel olemas
.selliseid vanejmaid ja noori, kes on
tugeva tahtega, jõuga, selgrooga ja
7S2-9190
et oUa
rdvastuse^^ 1^ läbkääMmistel N; Oidiiga^
jaanuari alMv ¥alge^^^^^^^M^
Speakes ütles, et president Roitald Reagani eesmärk kon-
Hoolimata probleenudest, areneb
eestlus veel Kanadas ja mujal rõÕ-niustaval
viisU, n^gu tõestas ineile
jõuliselt ESTO '84 eelmisel suvel.
Teame, et oleme jõudüide koon°
damise etapis. Koondamine tähen°
dab isikute ja organisatsioonid®
kokkidioidmtst
HOIAME KOKKU! Jagam®
ühiseid probleeme! Jätkame edasi»
minekut!
.JÕUDU JA EDU 1985. AAS-
.TAKS!.;'
VELLO HUBEL
Eesti Lüt Kanadas esimees
scecibys OL • 0
(Algus lk. 1)
onluua ,jstrateep^^
Valge Maja vaated ole- milleks loögress on andnud Ä s -
vat'..erinevad.' UÄ:;''"' " "' "'
PARANDAME
31 mm M§8iS^t
IMlHiUmiSl^BS
0 LATBI & COc
Ltd.
Telef®Ei isx^toris 6^7815 ja
VAIPADi & M&mU
PUHASTUS
SISNAST-SEINA JA L A H H W
mm mmmujsm
n
Gasper Weinbergeri (te Ices üt^
les, et äsjased, N. Liidu nmnbef
kaks mehe M Gorbatshovi
väljendused Londonis olid ainult
avalike:, snbete,,harjutuseks", mis
suunatnd; Läänelt nõusoleku saami­seks
Moskva relvastuse ettepäne-
Gorbatshov ütles; et Moskva on
valmis suuremäulatuslikuks tuuma­relvastuse
vähendaniiseks,
.• ®ga te kordas-N. :X^^
ooni, et Waishington peab sel­leks
astuma esimese sammu,"
milleks on N. Liidu soov,: et USA
lõpetaks oma „Tähtede Sõja" plaaV
ni maailmaruumirelvadega.
Weinberger ütles siiski ära iga­sugusest
moratooriumist maaüma-ruumireivade
osas. Ta arvas, et
nad ei saa sellega nõustuda, aga
na^ ei tea ka millbie on Gorbat­shovi
eriline ettepanek või millest
ta otseselt räägib.
Weinberger ütles, etpoleüilatu-seks,
et Qorbatshov võib esitada
sellist liõuet,
vaJstane süsteem jub^ köhal® ^ i -
gutatud ja nad soovivad väga,
• et USA. onm Ikatsetega edasi ei
Speakes ütles, et ameeriklased
lähevad Genfi lahtiste kaartidega.
Nad on valmis diskuteerima kesk-kaugusegä
ja strateegilistest relva­dest,
samahästi .ka maailmaruumi-relvädest.
Neil olevat kavatsus ol­la
paindlik ja kuulata kannatlikult,
mis nõukogudel on öelda.
Lõplik sõha on siiski öelda pre­sident
Ronald Reaganil, kui kau­gele
võidakse järeleandmistega
minna Genfi läbirääkimistel.
MANAMA — Iraani sõjalennu.-
Mdriindasidolilaevu Pärsia lahes,
tabades Hispaania supertanklaeva
ja pannes. seUe põlema Šhah Alam
Shoals saarest põhja pool. Arva­takse,
et Iraan tegi rünnakud kät­temaksuks
Iraagi õliekspordi vas-tii,
kima Iraak on pidevalt rünna­nud
Iraani õlisadamais olevaid
tänklaevu,; Hispaania tanMaev oli
65-es^: mis sel aastal saanud taba-
• mušei-^".
Toronto Eesti Meeskoori aasta­vahetuse
ballile Inii' on the Park
hotelli ballisaali oli kogunenud 115
peolist. Ball algas kokteiliga fua­jees,
kust liiguti ballisaali; õhtu­söögi
ajal mängis taustamuusikat
Peter Smits'i tantsuorkester, kes
täitis ka. hilisemaid . feallinuiüsika
vajadusi.
::Keir 9 õ. asus lavale orkestri
kõrvale meeskoori 18-liikmeline
laulugrupp, ristitud „bailipoisteks",
keda juhatas koori esimees Heikki
Paai:ä:Ballipoisid tervitasid orkest­ri
saatel lauluga bällikülalisi.' Kahe
salmi vahel TEM'i esimees H.
Paara aiidis ballikülalistele üle saa­bunud
tervitused, tõi esile agara­maid
kaasmaalasi orkestrimuusika,
laulu ja võimlemise alal, tutvustas
orkestrit ja soovis kõigile head
ballituju.
Kell 10 õ. esinesid ballipoisid H.
Paara juhatusel, lauldes H.Vetter-lingl
„Hele /täht", E. Aava „Hu-mal"
jä K. Türnpu ,,Mu armas
isamaa", mida kviteeriti sooja ap­lausiga.
'
^däöö lähenemisel asus kõne­tooli
TEM'i esimees H. Paara ja
tnaihis mõningaid olulisi sündmusi
möödunud aastal. Aasta 1984 oli
Kanadas elavaile eestlasile «magu­sam"
viimase 15-e aasta hulgas, kui
arvestada Kanada poliitilisi muuda­tusi,
kui meie koduriigi rahvas Va­lis
riiki juhtuna mehe, kes ,011 õp­pinud
lihtsate kodanike keele ja
hüjem saavutanud kuulsuse oma
eriarvamustega. Kanada eesti rah­vusgrupil
on põhjust niöödunud
aastat pidada igät^ kordaläinuks,
kuna eestlasi globaalselt ühenda­vad
t^lemaaihnsed Eesti Päevad
õnnestusid üle ootuste just l selle
tõttu, et meie finhas imsib igavesti
rahvuslik uhkus meie sünnipäran-di,
eesti kultuuri üle. Nii ka mees­koor
oli ESTO-nädalal laulmas nel­jal
eriüritusel Veel helisevad
meeskoori lauljate ja kuulajate rin­nas
laulud mida lauldi Toronto
Walter Halli kontsertsaalis, Chica­go
Eesti Majas ja viimati pop­kontserdil.
Eesti' MajaSv
Täna öl^tiie k ^ rõõmsad mees­koori
ballil:
Uus aasta on täis paljutõotavat
tegevust: meeste: laulu saab kuul­da
kolmel korral: märtsis rahva­kontserdil,
mais Meeslaulupäeval
Baltimöres ja novembris soome
lauluvendade laulupäeval. Lõpuks
ta soovis, et uus aasta tooks jät­kuvat
kokkuhoiutahet, et me ei
unustaks vanemate kultuuripäran­dit
ja et me ei väsiks maailma sü­dametunnistusele
koputamast Eesti­le
vabadust nõudes, sest „aastatu-handed
on sinu kätes, pea vastu
rahvas jä maa."
Uusaasta võeti vastu Eesti hüm­niga,
misjärer sooviti iiksteisele õn­ne
shampanjaklaase kokku lüües.
984. &mf& lõppes
ti>(Magfr<Ma»()«B»»<na»(>43»(>4i3D^Ki3i><><n»<>^i»a4B»<M^
somiKüULmu$
Talvi ja Olev Maimets
teatavad rõõmuga
lAILI REEDA
sümiist 27. detsembril 1984
1984. aasta lõppes looduskatas­troofidega;
Maaväringud kõiguta­sid
Indiat ja Uus-Meremaadj põh­justasid
surmajuhtumeid ja tekita­sid
vigastusi. Mehhikos ja Hünas
sundisid suured uputused kümneid
tuhandeid kodudest lahkuma. Al-zhiiris
oü ennenägematult ränk
lumesadu ja torm. Maaväring oli
ka Kalifornias, president Ronald
Reagani kodukohas, kuid nõrge­malt
timtaVo
NEW: DELm-—-.India: peainims-:
ter Rajiv Gandhi ja tema kongres­si
(I) partei saavutas äsjastel In­dia
valimistel suurima valimis­võidu
India valimiste ajaloos. Kui­gi
veel kõik hääled pole lõplikult
kontrollitud, on tä partei juhtival
kohal 375 valimispürkonnas 507-st
kohast parlamendis. See oli R.
Gandhi esimene Valimiskanipaama
ja võidule pääsemiseks oli ^6ju
avaldanud kaastunne ta ema mõr­vamise
MOSKVA--N. Liit kätsetas^ j
'lekäsutatava maailmaruumisõidu-ki
mudelit, mis oh täpne koopia
USA mudelist (ameeriklased olid
andnud aasta tagasi oma plaa­nid!
), teatas N. Lüdu maailmaruu­mi
uurimisinstituudi juhataja.
Roald Sagdejev kinnitas, et nende
maaütriaruumisõiduk Cosmos 1614,
mis di orbiidis 19.' detsembril ja
maandus Mustas meres, oli ekspe­riment
jällekäsutatava . maailma-ruümisõidukiga.
Ta ütles, et siee oli
siiski olnud väiksem kui USA oma.
Kodumaalt saabunud kirjades on
öeldud, et sealses televisioonisaa­tes
näidati filmi kodumaa turisti­dest
Kanadas,^nende esinemisi ja
vastuvõttu Toronto linnavalitsuse
poolt. Sellejuures oli ka märgitud,
et Toronto eestlastel oli möödunud
' suvel suurem pidustus.
Ajaleht „Kodumaa", avaldab pi­kema
vestluse grupijuhi Arnold
Meriga, kes kirjeldab kahenädalast
reisi ja esinemisi (kokku 14)
Kanadas. Väga pealiskaudselt libi­setakse
üle kokkupuuteist kohalike
eestlastega, öeldakse, et Torontos
ja Vancouveris oli esinemiste vas­tu
eriti suurt huvi tuntud, mis
„mõnegi vanema põlve eestlase
kontserdi ajal sümanurgast pisara
pühkima pani*'. Kuid vaheajal olid
turistid kulunud sõnu: „Noh tea­dagi,
kommunistide värk. Aga mis
parata, kunst on kunst,"
P<^liflP<DiJIIHIllH<l wgwwmniiwi.MBn.iijianiiji
IDtXIIMMSMKmMCQDt