1986-09-26-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE reedel, 26. septembril 1986 — Friday, September 26 Nr. 72 Nr. 72
Lääne-Saksamaal, Rehlingenis
peeti Lääne-Saksamaa, Soome ja
Kanada vaheline heidete maavõistlus.
Soomlane Seppa Räty viskas
oda 79.32 ja Juha Tiainen heitis
vasarat täpselt sama kaugele. Odaviskes
tuli teisele kohale läänesakslane
Wolfram Gambke 77.53, kolmas
kanadalane Mike Mahovlich
76.32.
lanne Ronkanen tõukas kuuli
20.16, mis on Soome kõigi aegade
kol(näs tulemus, paremad on veel
Reijo Stahlberg 21.69 jä Matti Yr-jölä
20.84. See oli Rbnkanenil
teistkorne 20 m ületamine, Teiseks
jäil Karsten Stolz 20.06 (LS), kolmas
UdoGelhausen 19.93 (LS).
Vasaraheites oli esimene Klaus
Ploghaüs 79.88, 2) Jiiha Tiaineö
79;32, 3) Jorg Schäfer (ES) 77:80.
JCettaheites esimene Rolf Dah-neberg
(LS) 63.82, 2) Aloiš Ha-:
necker (LS) 60.80, 3) Mahfred
Sehmidt (LS) 60.08.
Naistest võitis odaviske Tiina
Lill^k 62.06, 2) Mahuela Älizadeh
;(Ls)']6i.96.";:;:
Kettaheites 1) Dagmar Haller
(LS) 69:38. 2) Anne Känsäkangas
57.78, 3) Doris Guteworth (LS)
Kuulitõuge 1) Iris Blotziezkä
(LS) 18.58, 2) Stefanie Strop (LS)
18.58, 3) Asta Hovi(S) 17.72. .
Maavõistlusel võitsid Lääne-Sak-sä
mehed soomlasi 24~2(),Kana-da-|
Soome vahekord 15—30. Nais-tesi
Soome—Kanada 23-^10, Soo-me-^
Laane-Saksa I^T-I 9. Kana-
':daY-Lääne-Saksa • 10^--^.;;
Itaalias. Montecatini iFerme's
tuli moodsal viievõistlusel esime-nisteerium
(Ministry of Natural
Resources) hoiatab kõiki jahimehi,
et nad ei sööks põtrade ja
hirvede maksa ning neerusid,
sest need võivad sisaldada liiga
palju kaadmiumi. Kaadmium oe
metalliline element, mis võib olla
suuremates annustes- mürgine.
Kesk- ja Lõuna-Ontarios ulukite
maksas ja neerudes rohkem
kui lubatud kaadmiumihulkä.
Kaadmiiim esineb lopduses loomulikult
ja suuremate ulukite
puhul kontsentreerub see maksa
ning neerudesse; Loomade üha
ei pidavat see
seks Moskva oiumpu
li Starostin. M;oödtte viievõistlus
koosneb teatavasti vehklemisest,
ratsutamisest, ujumisest, jooksmisest
ja laskmisest. Hõbe ja pronks
läksid itaallastele; Teiseks tuli Gar-lo
Massullo ja kolmandaks Danie-le
Masala. Ka nieeskonnakülla
päris Itaalia, kuna hõbedale tuli
le Liidu noorte maavõistlustel
võitis Saaremaalt pärit
Andres Aavik kümnevõistluse,
tulles 7347 punktiga esikohale;
Aavik olevat selle tuiemusega
meistrinormi täitnud. Üksikaladel
ta tulemused: II ,45 — 6,89
12,97— L89 5149
:: Elvas peeti - Eesti '.meistrivõistlused
laskmises; Anne Oberg tabas
õhupüssihärjutuses 393 silma, mis
ületab uhe silmaga Liivi Ermile
kuulunud Eesti rekordi. Teiseks tuli
L. Erm 386 silmaga. Anne
Oberg sai teisegi esikoha, olles parim
špordipüssi standardis, milles
ta saavutas 665 silma (võimalikust
700-st), finaalis lasi ta välja 99 silma,
rnida peetakse eriti tugevaks
saavutuseks. Neljandale kohale tuli
teine eestlanna Ave Nigul. Väba-
!i harjutuses saavutasid Kaire
Kokk 268, Liia Nigul 264 ja Piret
Pihel; 264: silma..
Meeste aladest oli tasavägisem
olümpiakiirlaskmine. Finaali jõud-id
võrdse 591 silmaga Raal Kurus
ja Gennadi Karine, finaalis lasi
kindlamalt Karine 690/ teine Vello
Orav 688, kolmas Raivo Rohusalu
687, Metssealaskmises oli esimene
Väino Eller 672, teine Kristjan
Alaküla 665, kolmas Viljar Noor
657. Õhupüssihärjutuses pii esimene
Rein Horn 585, teine Aivar Kuhi
579, kolmas Karl Konton 578.
o, • ••
võistlustel Mogiljovis võitis Eesti
meeskond ühe kulla ja ühe pronksmedali.
Samalaadse saavutuse tegi
ka naistest koosnev võistkond, kus
oli eriti silmapaistev Tiina Krutov.
Üldiselt jäi eesti allveekoondus N .
Liidu Meistrivõistluste arvestusel
kolmandaks, ning ^spartakiaadi"
arvestuse järgi, kus ei loeta saavutatud
punktide üldsummat, vaid
võidetud kohti, neljandaks.
eesti noon ja nende külalistena
ka lätlasi, leedulased,
poolakad, ukrainlased ja veel
teised veetsid pühapäeval, 14.
septembril meeldivad 41/2 tundi
lõbusõidül Ontario järvele. Laev
„Pioneer Princess" väljus Toron-^
to sadamast. Tantsiti, mängiti
seltskondlikke mänge, söödi,
maitsti „rolling Estoniani" ja
nauditi ilusat suveilma.
Kaik 100 piletit müüdi väJja,
Laevasõidul oli kaasas \ a ecs\r;
lasi Austraaliast ja Rootsist.
Ürituse organiseerijaks oli Piret
Kreem, kes peatselt läheb Venezuelasse
turistide spordi- ja tege-vusi
kohal ir ri. Valgus tuhmus, ainult ühe
koos kruüsik^egä, mis käest kõrge männi ladvatutt helendas
kätte rändas. Kes kruusi sai ütles Saabus suve viimane suurpüha, veel hetke, siis kustus seegi, na-kombekalt:,,
Tervist!" ja tegi suu jaanipäev gu suur lillakashalli kindasse
seks. - laul; käidi surnuaial ja söödi peidetud kä^
Nii, kaseraahlä^^^^ri^ Metsa läbiv sügav hingus pani
degä algas metsas keyad. Vii- dudes aasal hakkas vihisema vi- kaskede pikad raod liikuma,
mased omasid pailastena muidki kat, asendas marjakorv ^^^^^^^1^^^^
nimesid nagu: maksälill(hende käes lillekimbu. Maasika orav välja,
paksude maksakujuliste; lehtede vas^^k^^^ ärevusest punnis!
järele) külmalill ja rahva äripäe- nad nii suured ning punased kui „Mis lahti? Mis lahti?" . . . jä
vakeeles kiilmperse. Nad tõusid laiade männakändude vahel la- saanud kaasasündinud Vaistu
tõesti ka otse kui lumest ja vaa- gendikül, kus kogu abil varsti vastuse tegi kiire üm-tasid
sulle sambla pehmest su- päeva ja lõhnas vaigust nii, et berpöörde, hüppas teisele oksa-lest
otsa oma süütult siniste sil- pea sellest uimastüš. Torm oli le, sellelt laia saba lehvides järg-madega
kui pedakate alune alles seal kiskunud maast hiigla papli, miselepuule^^^
valendas talve kattest. Päris üht- ent puus hingitses veel elu, ta karjatas nagu lõhkenuks tal sü-laseU
terve spe küll enam poi- o k s a d j a nende alt da, käe sõrmede vahele ilmunud
nud; päikese ja lõunatuule poolt nitig ümbert kerkis noorte pap-^^^t^^ sabaga hanesulg kfiipsel-sisse
käristatud aukudest paistsid lite j mets. Sellel pajutü-dastaeyapergamendile esimese
siin-seal juba välja hallid kulu- vel istudes me sõime om
rohunuustiküd nagu koitanud --kellel olid need v
kasukast karvatupsud, päeval äreva uudishimuga.
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^v^^^^^^^^^^.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^;^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ; t Suurt Kaitsjat ega
meie sõber kõigil nd- ri.n.
jal aastaajal oma sihvakate, k^^^ nu- kirme peale korjasid^^ saa- kõrtel kiikusid kiilid ja liblikad.
härä^lq-ooniliste mändide, tünie-kumajadele Sipelgate pesa polnud nähtavasti kätega ega heitnud kummuli ma-date,
paksuoksaliste kuuskede, j a katüstek^^^^ endaga veel valmis, nad töötasid usinas- ha, vaid pü
endid iseseemendamise^t^^^^^^ varaseid sinililli lume viimsed ribäi^^ ti» vedades kokku palke ja muud
sinna nende vahele lükkinud ka- samblast otsides leidsime eaka veeks ja jooksis minema või ko- ehitusmaterjali. Heitsime neile v/ääll&gu[ussäähhvvaattuuss^e liäärreelele lüg<
ses^lkudega. Viimaste heledad kasetaaditü^^ Mätlikuinäe aukudesse suus märjaks tehtud puupulgad ,,üks, kaks kolm, rieli.. .'^Loe-laigud
näisid ilukirjana. Nagu sinna siginenud kadakapõõsa, peegeldama kuuski ning t saime need varsti kibehapute- tavad arvxid vähenesid, tulekiri
mõni maitsekalt paigutet värvili- sellise ümmarguse ja kohevil ka- Saabusid linnud, puhkesid õitse- na tagasi. Koerputked valendav suurenes, selle tähed asendusid
ne õiekobar või lehekdmik üks-sukaga, okkad hoiatavalt välja- le valged ja kollased ülas^ ka- sid, härjapea roosa õis helkiš ikka enam ja enam püstlpodi na-luiselt
tunieda riidekanga .m uu- po^.^ ^^^ ^ , ^^^^ j^,p ^ . V . ^ Jr .^uäno^kt.a^a^t-. päik^^^^^^ i. . . , . ,.
dab kauniks, muutsid kased su- mind puutu, ma olen diplo-sad, kullerkupud, piibelehed- katla sinisest sügavusest ilmus jutama hiina keeli. Mõne minuti
gavrohellse okasmetsa näo su- mäat!"y^^ Öietolniuga üleni kollaseks pärast langes suve ^
vellähkeks ja rõõnlsak^^^ me e i liiku- lõppes jaa^^ aegu ööviiüli- puuderdanud putukas ja avas tii° päev üle me^^
Mändide pa^ vaid räismikul. vad, põrkas aga lendu tõustes Järgnelj
dis noale pehmet materjali lin-^t^^
dude, laevukeste ja teiste pisiku- duši ka luhmvalgeid tornikesi dus rohelisse sügavusse.^^^^^E^
jude ^likerdaniiseks, nend^^ kännul pleeigitas sisalik selga,
dest sigines meie itiängümurule oliiud too puu meie ega kuu- avanesid nende õrnad õiepeoke- maasikate punased suud naerata-arvukas
lambakari; Musfe^ ja kaugele ulatuv uimastav sid k^^ Tulge ja sööge, valvel eestlaskonna
omadest said lehmad hing hobu- kat pütti varjavale^k^^ tõmbas väikese otsija nagu tulge noppige meid! ' üldhuvide eest!
sqd küna kaskede .tüvedelt ttud lale. Viimasest ..tõigast ^t . •Järsku, langes^^^h
.VABA
mõisa •* • • •
Okupeeritud kodum
puks yälja kauaoodatud
— praeguse nimega Ees
seum — pääseb tagasi o
desse Tartu Raadi mõis
käis pikemat aega vägik
heL 28. märtsil otsustas
seum jääb Tartusse. Niiii
restauraatorid hakkavad
Biaarmee kahuritulega h
Otsus on ojtsus — selle t(
tamise kohta on esialgu teada]
1. juuliks 1987 peavad Vi
riikliku Ehituskomitee Ehitus
ringute Instituut ja Kultuuril
lestiste Riikliku Projekteerii
Instituut okupeeritud Eesti
tuuriministeeriumile üle anc
projekt-dokumendi, mis on
jalik lepingu sõlmimiseks po\
kätega. Poola rahvavabariigi
tauraatorid peaksid selle bi
kraatse kava normaalsel are
misel lossi taastamistöödega a|
tama kunagi 1988. aastal
kiis-projekt — millisena II
näha tahetakse — peab aga j
mima juba tänavu detsembrilj
EskUs-projekti arhitektiks
Kullervo Kliimand ja peains^
riks Jüri Kulasalu. Nende
kohaselt peab lossi taastad
esimese faasi lõpuks olema 9
ruutmeetrit kasulikku põrail
pinda näituste, ladude, labj
tooriumide, administratsioori]
konverentside jaoks. Seitse
mi — punane ja kollane ij
morsaal, sinine kaminatuba,
kokootuba, kuppelsaal, v^
saal ja kaminasaal taastati
endisel kujul ja nendesse ek|
sitsiooni ei tule. Ülejäänud
mid kohandatakse tänapäeM
muuseumide vajadustele.
Praegu ja kuni Raadi
valmimiseni asub muusj
Burdenko 32 (endises Rin|
nakohtu hoones endisel Aij
naval). Keldrikorrusega H
korruseline hoone on kuhj
kogudega ja seäl pole peaj
võimalik midagi rahvale
miseks välja panna. Sellest
nest on muuseum saatnud
karjatusi ligi poole sajandi
sul Kord on' selle põhjusekl
Eesti Riiklik Et
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 26, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-09-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860926 |
Description
| Title | 1986-09-26-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE reedel, 26. septembril 1986 — Friday, September 26 Nr. 72 Nr. 72 Lääne-Saksamaal, Rehlingenis peeti Lääne-Saksamaa, Soome ja Kanada vaheline heidete maavõistlus. Soomlane Seppa Räty viskas oda 79.32 ja Juha Tiainen heitis vasarat täpselt sama kaugele. Odaviskes tuli teisele kohale läänesakslane Wolfram Gambke 77.53, kolmas kanadalane Mike Mahovlich 76.32. lanne Ronkanen tõukas kuuli 20.16, mis on Soome kõigi aegade kol(näs tulemus, paremad on veel Reijo Stahlberg 21.69 jä Matti Yr-jölä 20.84. See oli Rbnkanenil teistkorne 20 m ületamine, Teiseks jäil Karsten Stolz 20.06 (LS), kolmas UdoGelhausen 19.93 (LS). Vasaraheites oli esimene Klaus Ploghaüs 79.88, 2) Jiiha Tiaineö 79;32, 3) Jorg Schäfer (ES) 77:80. JCettaheites esimene Rolf Dah-neberg (LS) 63.82, 2) Aloiš Ha-: necker (LS) 60.80, 3) Mahfred Sehmidt (LS) 60.08. Naistest võitis odaviske Tiina Lill^k 62.06, 2) Mahuela Älizadeh ;(Ls)']6i.96.";:;: Kettaheites 1) Dagmar Haller (LS) 69:38. 2) Anne Känsäkangas 57.78, 3) Doris Guteworth (LS) Kuulitõuge 1) Iris Blotziezkä (LS) 18.58, 2) Stefanie Strop (LS) 18.58, 3) Asta Hovi(S) 17.72. . Maavõistlusel võitsid Lääne-Sak-sä mehed soomlasi 24~2(),Kana-da-| Soome vahekord 15—30. Nais-tesi Soome—Kanada 23-^10, Soo-me-^ Laane-Saksa I^T-I 9. Kana- ':daY-Lääne-Saksa • 10^--^.;; Itaalias. Montecatini iFerme's tuli moodsal viievõistlusel esime-nisteerium (Ministry of Natural Resources) hoiatab kõiki jahimehi, et nad ei sööks põtrade ja hirvede maksa ning neerusid, sest need võivad sisaldada liiga palju kaadmiumi. Kaadmium oe metalliline element, mis võib olla suuremates annustes- mürgine. Kesk- ja Lõuna-Ontarios ulukite maksas ja neerudes rohkem kui lubatud kaadmiumihulkä. Kaadmiiim esineb lopduses loomulikult ja suuremate ulukite puhul kontsentreerub see maksa ning neerudesse; Loomade üha ei pidavat see seks Moskva oiumpu li Starostin. M;oödtte viievõistlus koosneb teatavasti vehklemisest, ratsutamisest, ujumisest, jooksmisest ja laskmisest. Hõbe ja pronks läksid itaallastele; Teiseks tuli Gar-lo Massullo ja kolmandaks Danie-le Masala. Ka nieeskonnakülla päris Itaalia, kuna hõbedale tuli le Liidu noorte maavõistlustel võitis Saaremaalt pärit Andres Aavik kümnevõistluse, tulles 7347 punktiga esikohale; Aavik olevat selle tuiemusega meistrinormi täitnud. Üksikaladel ta tulemused: II ,45 — 6,89 12,97— L89 5149 :: Elvas peeti - Eesti '.meistrivõistlused laskmises; Anne Oberg tabas õhupüssihärjutuses 393 silma, mis ületab uhe silmaga Liivi Ermile kuulunud Eesti rekordi. Teiseks tuli L. Erm 386 silmaga. Anne Oberg sai teisegi esikoha, olles parim špordipüssi standardis, milles ta saavutas 665 silma (võimalikust 700-st), finaalis lasi ta välja 99 silma, rnida peetakse eriti tugevaks saavutuseks. Neljandale kohale tuli teine eestlanna Ave Nigul. Väba- !i harjutuses saavutasid Kaire Kokk 268, Liia Nigul 264 ja Piret Pihel; 264: silma.. Meeste aladest oli tasavägisem olümpiakiirlaskmine. Finaali jõud-id võrdse 591 silmaga Raal Kurus ja Gennadi Karine, finaalis lasi kindlamalt Karine 690/ teine Vello Orav 688, kolmas Raivo Rohusalu 687, Metssealaskmises oli esimene Väino Eller 672, teine Kristjan Alaküla 665, kolmas Viljar Noor 657. Õhupüssihärjutuses pii esimene Rein Horn 585, teine Aivar Kuhi 579, kolmas Karl Konton 578. o, • •• võistlustel Mogiljovis võitis Eesti meeskond ühe kulla ja ühe pronksmedali. Samalaadse saavutuse tegi ka naistest koosnev võistkond, kus oli eriti silmapaistev Tiina Krutov. Üldiselt jäi eesti allveekoondus N . Liidu Meistrivõistluste arvestusel kolmandaks, ning ^spartakiaadi" arvestuse järgi, kus ei loeta saavutatud punktide üldsummat, vaid võidetud kohti, neljandaks. eesti noon ja nende külalistena ka lätlasi, leedulased, poolakad, ukrainlased ja veel teised veetsid pühapäeval, 14. septembril meeldivad 41/2 tundi lõbusõidül Ontario järvele. Laev „Pioneer Princess" väljus Toron-^ to sadamast. Tantsiti, mängiti seltskondlikke mänge, söödi, maitsti „rolling Estoniani" ja nauditi ilusat suveilma. Kaik 100 piletit müüdi väJja, Laevasõidul oli kaasas \ a ecs\r; lasi Austraaliast ja Rootsist. Ürituse organiseerijaks oli Piret Kreem, kes peatselt läheb Venezuelasse turistide spordi- ja tege-vusi kohal ir ri. Valgus tuhmus, ainult ühe koos kruüsik^egä, mis käest kõrge männi ladvatutt helendas kätte rändas. Kes kruusi sai ütles Saabus suve viimane suurpüha, veel hetke, siis kustus seegi, na-kombekalt:,, Tervist!" ja tegi suu jaanipäev gu suur lillakashalli kindasse seks. - laul; käidi surnuaial ja söödi peidetud kä^ Nii, kaseraahlä^^^^ri^ Metsa läbiv sügav hingus pani degä algas metsas keyad. Vii- dudes aasal hakkas vihisema vi- kaskede pikad raod liikuma, mased omasid pailastena muidki kat, asendas marjakorv ^^^^^^^1^^^^ nimesid nagu: maksälill(hende käes lillekimbu. Maasika orav välja, paksude maksakujuliste; lehtede vas^^k^^^ ärevusest punnis! järele) külmalill ja rahva äripäe- nad nii suured ning punased kui „Mis lahti? Mis lahti?" . . . jä vakeeles kiilmperse. Nad tõusid laiade männakändude vahel la- saanud kaasasündinud Vaistu tõesti ka otse kui lumest ja vaa- gendikül, kus kogu abil varsti vastuse tegi kiire üm-tasid sulle sambla pehmest su- päeva ja lõhnas vaigust nii, et berpöörde, hüppas teisele oksa-lest otsa oma süütult siniste sil- pea sellest uimastüš. Torm oli le, sellelt laia saba lehvides järg-madega kui pedakate alune alles seal kiskunud maast hiigla papli, miselepuule^^^ valendas talve kattest. Päris üht- ent puus hingitses veel elu, ta karjatas nagu lõhkenuks tal sü-laseU terve spe küll enam poi- o k s a d j a nende alt da, käe sõrmede vahele ilmunud nud; päikese ja lõunatuule poolt nitig ümbert kerkis noorte pap-^^^t^^ sabaga hanesulg kfiipsel-sisse käristatud aukudest paistsid lite j mets. Sellel pajutü-dastaeyapergamendile esimese siin-seal juba välja hallid kulu- vel istudes me sõime om rohunuustiküd nagu koitanud --kellel olid need v kasukast karvatupsud, päeval äreva uudishimuga. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^v^^^^^^^^^^.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^;^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ; t Suurt Kaitsjat ega meie sõber kõigil nd- ri.n. jal aastaajal oma sihvakate, k^^^ nu- kirme peale korjasid^^ saa- kõrtel kiikusid kiilid ja liblikad. härä^lq-ooniliste mändide, tünie-kumajadele Sipelgate pesa polnud nähtavasti kätega ega heitnud kummuli ma-date, paksuoksaliste kuuskede, j a katüstek^^^^ endaga veel valmis, nad töötasid usinas- ha, vaid pü endid iseseemendamise^t^^^^^^ varaseid sinililli lume viimsed ribäi^^ ti» vedades kokku palke ja muud sinna nende vahele lükkinud ka- samblast otsides leidsime eaka veeks ja jooksis minema või ko- ehitusmaterjali. Heitsime neile v/ääll&gu[ussäähhvvaattuuss^e liäärreelele lüg< ses^lkudega. Viimaste heledad kasetaaditü^^ Mätlikuinäe aukudesse suus märjaks tehtud puupulgad ,,üks, kaks kolm, rieli.. .'^Loe-laigud näisid ilukirjana. Nagu sinna siginenud kadakapõõsa, peegeldama kuuski ning t saime need varsti kibehapute- tavad arvxid vähenesid, tulekiri mõni maitsekalt paigutet värvili- sellise ümmarguse ja kohevil ka- Saabusid linnud, puhkesid õitse- na tagasi. Koerputked valendav suurenes, selle tähed asendusid ne õiekobar või lehekdmik üks-sukaga, okkad hoiatavalt välja- le valged ja kollased ülas^ ka- sid, härjapea roosa õis helkiš ikka enam ja enam püstlpodi na-luiselt tunieda riidekanga .m uu- po^.^ ^^^ ^ , ^^^^ j^,p ^ . V . ^ Jr .^uäno^kt.a^a^t-. päik^^^^^^ i. . . , . ,. dab kauniks, muutsid kased su- mind puutu, ma olen diplo-sad, kullerkupud, piibelehed- katla sinisest sügavusest ilmus jutama hiina keeli. Mõne minuti gavrohellse okasmetsa näo su- mäat!"y^^ Öietolniuga üleni kollaseks pärast langes suve ^ vellähkeks ja rõõnlsak^^^ me e i liiku- lõppes jaa^^ aegu ööviiüli- puuderdanud putukas ja avas tii° päev üle me^^ Mändide pa^ vaid räismikul. vad, põrkas aga lendu tõustes Järgnelj dis noale pehmet materjali lin-^t^^ dude, laevukeste ja teiste pisiku- duši ka luhmvalgeid tornikesi dus rohelisse sügavusse.^^^^^E^ jude ^likerdaniiseks, nend^^ kännul pleeigitas sisalik selga, dest sigines meie itiängümurule oliiud too puu meie ega kuu- avanesid nende õrnad õiepeoke- maasikate punased suud naerata-arvukas lambakari; Musfe^ ja kaugele ulatuv uimastav sid k^^ Tulge ja sööge, valvel eestlaskonna omadest said lehmad hing hobu- kat pütti varjavale^k^^ tõmbas väikese otsija nagu tulge noppige meid! ' üldhuvide eest! sqd küna kaskede .tüvedelt ttud lale. Viimasest ..tõigast ^t . •Järsku, langes^^^h .VABA mõisa •* • • • Okupeeritud kodum puks yälja kauaoodatud — praeguse nimega Ees seum — pääseb tagasi o desse Tartu Raadi mõis käis pikemat aega vägik heL 28. märtsil otsustas seum jääb Tartusse. Niiii restauraatorid hakkavad Biaarmee kahuritulega h Otsus on ojtsus — selle t( tamise kohta on esialgu teada] 1. juuliks 1987 peavad Vi riikliku Ehituskomitee Ehitus ringute Instituut ja Kultuuril lestiste Riikliku Projekteerii Instituut okupeeritud Eesti tuuriministeeriumile üle anc projekt-dokumendi, mis on jalik lepingu sõlmimiseks po\ kätega. Poola rahvavabariigi tauraatorid peaksid selle bi kraatse kava normaalsel are misel lossi taastamistöödega a| tama kunagi 1988. aastal kiis-projekt — millisena II näha tahetakse — peab aga j mima juba tänavu detsembrilj EskUs-projekti arhitektiks Kullervo Kliimand ja peains^ riks Jüri Kulasalu. Nende kohaselt peab lossi taastad esimese faasi lõpuks olema 9 ruutmeetrit kasulikku põrail pinda näituste, ladude, labj tooriumide, administratsioori] konverentside jaoks. Seitse mi — punane ja kollane ij morsaal, sinine kaminatuba, kokootuba, kuppelsaal, v^ saal ja kaminasaal taastati endisel kujul ja nendesse ek| sitsiooni ei tule. Ülejäänud mid kohandatakse tänapäeM muuseumide vajadustele. Praegu ja kuni Raadi valmimiseni asub muusj Burdenko 32 (endises Rin| nakohtu hoones endisel Aij naval). Keldrikorrusega H korruseline hoone on kuhj kogudega ja seäl pole peaj võimalik midagi rahvale miseks välja panna. Sellest nest on muuseum saatnud karjatusi ligi poole sajandi sul Kord on' selle põhjusekl Eesti Riiklik Et |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-09-26-06
