1978-10-24-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 78 — Tuesday, Octote 24,1978 Lk.
Hind Saatekulu
2jm
2.50
5.-
3. ^
3^
4.30
9^
l)3.~
S . -
5.-
5.-
m
450
1.50
4. -
2.-
1.50
14.-
S.65
2.ie
550
2i50
2J25
2.25
2.25
20.-
1.50
4.-
4. -
8Ä)
5.-
1.50
2.75
14.-
6.-
12.50
Si
IS
15
^
35
35
85
Š5
15
lg
40
25
20
20
85
40
40
40
20
20
20
20
40
13
iO
30
30
40
20
25
25
50
40
m
4r-
?5I
40
35
ära reaktsiooni, hin-
011 aus või teiggeldud^
vastavalt hinnangule
iimibriga'v ning seda
•jekiiiälusega nagu
^ht- või teistpidi leiab
ca nirisedes, iile ei uju-ei
jäta. Ja nõnda im-
[leelisse tõdemus tehtud
lügast j a tähtsusest,
m respektiga inimese
bbast tahtest, tasuta
enese sellele pühen-ftorix
ütles:
võid '
It maa, kus me elame,
1. 'kus me surime,
nlt võtta.
lõõga su jalge ette:
lina, nii on mu
u
taplinski poeem, uhke
bnadega suurele Gaesa-pat
tasahilju mu silme
kogemata vastus mu
[isimusele. Loen ja kua^
ipi juttu kummalistest
kt: juhtus ;see 1965 a.,
|ikooli Füüsika Instituu-tuli
ja põles ära hulk
fekogusid; Usbekistanis
fzhanis läks samal aas-iks
hulgaliselt vanu,
lid ürikuid ning mater-
.lugu Küevis, kus hävi-raina
hindamatud üri-oäästeti
ja viidi kiltrisse,
mis aga kaks
kogunisti maha põles,
ttumused v õ i . . ! ?
• I
sm.
•ülesfcuitseid õigeaegseks viljailsö-gumiseiks
oü jpidevalt i telitiid. Kõigile
paimitkse siidaane^^^^ et küsimuses
oa Mvine töit lioikusega
a^'ad pole siiski arenenud. Nii oi-i
^ d Öötlä kolh ösaikomias
jas, iiM^^^ unHnistunud,
t e ^ l pöhubiiter( vist põhupurus»
taja?) j a J M n i ^ ^ põüi
purunenud. Kaiki kombaini olnud
siiski tööl. Kuid tuHvä^
neist töötas kt^QOSi ehitustööde
juhataja Meresääre aiamaal kas-vavat
õ t e lõlkani«^!_
juhataaa .Ise oli
siffiia
käigu ajal oli saadud korda see
liminfetunud 'trumliga kombain,
kuid seda ei saadetud Mhoosi,
vaid p ^ u b r i g a d i r i l l n i e Kaseta
krundile töötama! Koiklsuvõttes
leidsid* kontrollijad, et kolhoosi
viiest kombainist olid sel, vähesel
kuival päeval kaks rivist Väljas^
kaks töötamas individuaalkhmti-del
ja ainult üls tkolhoosi vilja
kogunüsel
Kõik individuaate^^ pidajad
ei ole siiski nii õnnelikus vahekorras
M juhtkonnaga,
@t nende lapikesed kombainiga
koristatakse. Mitmel j pool teeääres
olnud näha vanainimesi vikar
. tiga aiamaaiappidel ojtra niitmas.
Teray lehemees kirjutab, et
lap nad mõistavad, ©fc praegu pole
veel aeg kombaiiii oc3<iata —:
^pi-aegu on vaja vin suurtelt põldudelt
kätte saada. Äga kas nad
ka seda mõistavad, miks lilemus-te
aiamaaoder peab enne salve
-saama kui; kolhoosi rukis?" '
Sadude yaüealjal tehtud lõikus
nõuab kohest yüjžj, kuivatamist.
Alliku sovhoosi
Vodja tarekuiv
Viisu osakonna
t i ahjus mühiseb
tuli, aga küivatäjat ennast ei leita
kuskil. Lõpuks tormab ta hingeldades
kohale[ oli aiamaal kartuleid
võtnud; allles kui nägi võõrast
autot jättis kohe oriia töö
katki. M jäm.^ distsiplSinirik-kumise
eest tehakse Kalju Lehes-tele
protokoll, lisaks puudub veel
kuivatises vaöukustuti ja kulva-tajal
on kahe viimase aa^ta ®ksa'
mid tegemata.
Sama viga Imnes ved anitmd \
pool, et kasutati mehi ilma; kutse- [
tunnistuseta või siis neidi kes:
polnud kvaliiikatsioonieksQm^
läinud: sagdi t^öta;vat^
ilma abita, mLBS - oiövajt lubamata.
-•Aravete ; k o ^ ^ : Kiibvere
kuivaMses olid a^a k ^
päeva nii meisterkiiivatada kui ta _
abiline mõlemad ipurjus,:-Hakaitud P^^^^
viina viskama siis, kui # e vatie-.
tus OÜ lõppamas Ja teisel alga-
^ Küi;^koÄbll!d^^^
k i i t u s i d kaihe traiktorištigst ja j
küsisid> inilk$ ;xiad ei tööta, vastan
sid meihed, et aijiuIt^eCid töötavad
kuueni, neide tööaeg lõpipes
juba kell S-Jfeestele kajtsuti sel-1
geks t ^ a , e i s ^ n a gu
bi, et mujajifc timakše
abltööjõude ja omad
vad samal ajal kõrtsis joogüaua ^^^^S
taga. Otsiti' te t ^
Alfred Vaabi, kes jäi toontroUijate-1
ga täiesti nõusse, et mehed läinuid!
liiga vara õhtuli Või õieti öeldes
Vaba Eestlase" toiaaetflse Ja
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kjeüa 0—4rni.
Tele!oHid: toimetus 364-7521
talitus
Toimeta jad ködöi
väljaspool tööaja:
i Karl Arro
Haimešöja^ »
Eualäj^a^
nädala esimesse
esmasp. hosttm. l e i l a U-Bi
nädala teise ajalehte kuni M -
map. homm. kella Il-ai.
w
• VABA EESTLASES • : •
on tasuv ajalehe
üks toll tlhef veerul -.$3.25
esiküljd : - l L - i - - - - - - - |3J^
• ••l^:^:.:-..----:$3Ä»
KüULimJSI
VASTU
135 TecuEQseth Streei^
Telefon 364-7675
Pöstiaa^bss: Box 70,
Stn.G, Toronto 3, Ont
Talitus väljaspool tööaega:
H e M liilvaadi
149 Bishop A^^
: WiltoWdale/ÖBt. •
Telefon: 223-00^
ffTiPf^^TiTlTTyi*
nendeI
Bis. •
Tartus peeti Eesti mootorsõidukite
kogujate ühingu „Auitöm"
kokkutulek, millest võtsid osa l&l
autot, 38 mootorratast, 6 jalgratast
ja isegi tiks traktor. Kogumine
toimus mitmest punktist alus-'
tatud omaaegse stardiga. Tallinnast,
Rakverest ja Pärnust startinud
tegid vahepeatuse Paid^,
Mustvees ja Viljandis. Vanim auto
,,Cheyrolet" päring 1924; aastast,
vanim mootorratas „Indian-
Standard" 1910. a., vanim sõiduk
üldse 1870. a. valmistatud jalgratas.
Originaalseim auto oli ,,Op^
K a p i t o " 1939. a., originaaJseim
mootorratas oma käiguga „ B SÄ
500" 1929. aastast. KüUa olid M -
LUd ka Soome 46 vanasõidükihu-vilist.
Nende nimel tervitas Olavi
ärvin^, k ^ avaldas lootust, et
980. a. oiiimpiaregati ajal kor^
raldatayale näitusele püüavad
lad t u i a juba oina autodega.
Eestit külastas Prantsusmaa
metsateadlaste grupp, kellele Eesti
metsamajanduse ja looduskaitse
minister H . Teder jutustas üksikasjalikult
Eesti metsadest ja
SCorm kõrt-
PiimpõimikTamieri Mvi avamiselt: Teras^^ valgepea^kotkas tervitab
Kotkajärvele saabujaid ja memoriaal-plaat (all suurenda-tult)
kiidab ühte Kotkajärve tegijat. Paremal kaks peategelast
memoriaalkivi avamisest— Eesti Skautide Maleva juht Silver
Kask avab mälestusmärgi tänuHke eesti noorte nimel. Toronto
Eesti Skaüdisõprade Seltsi abiesimees dr. Jaan Roos võtab mär
lestüsktvi sümboolselt .seltsi'loole aHa ja iseloomus» Hend-.
rik Tannerit. Dr. Roos on omal ajal skaudipoisina kaasa elanud
kõik Kotkajärve sünnivalud ja -rõõmud ning ehitab nüüd male-
:va špordijuMna seal praegustele poistele treejsing-radasid. :
Jämesäär
Eesü Vabarüg! 60. Juilieliaastal eesti meeste v W i s l e e k c w s i
EeinMcMira— Evald Uustalu
M Vk, fotosii) — Hinä $14.00 plass SS e saatekolii
Eesti Vabadussõda kirjutatud mägesMsraamat
,,värskete" elamnstega Eesti vabaduse eost võitlemisest aastail
1914--1$19. Enamat ilmas 1972. a. admiral J. Fitka 100. süimi-
237 I k . - $8.80 plass 50 (ceiti mtekalE
oma võprrahvusesSsõpraöeS® Eesti v S i f c e totvisttamiseS!®
Evald Uastala
Hind $7.00 plass 50 c saatekoln
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
Helmi Mäelo, Päevast päeva.
Päevik 1. JuüUst 1975 kuni 30.
: Jaunini 1977. EKIC 1978. 228: Vk, '
Helmi Mädo on oma pagulasaeg^
se loomingu tasakaalustanud viieköitelise
autobiograafilisele ainele
baseruva romaaniseeriagä ja selle
kõrvale andnud vüs köidet mälestusi;
viimane kõide on .aga nü
värske, e); seda kaasaegseks päevikuks
on-nimetatud.
„Päevast päeva" haarab täpselt
kahe aasta, jooksul läbielatud igapäevast
elu, pensionieas jõudeelu
elava inimese tähelepanekuid
ümbritsevast Rootsi^ eestlaste elust
Stokholmis selle igakülgsuses.
Ta pole siisM ainult kirjeldaja,
vaid on andnud ka hinnanguid,
teinekord kritiseeridesM \ oma
kõrgelt eetilise maailmavaatega
Inimese
nende majandamisest. Prantsuse
metsateadlased tutvusid - Tallinna
haljasvööndiga, kuivendatud soo-raj
atud metsaistandustega ja
Tartus asuvat Eesti Metsamajanduse
j a liooduskaitse Instituuti.
rantslased leidsid, et E ^ t i s kasutatakse
hästi metsi puhkeots-tarbekš
j a imestasid kuidas
ased oma metsa eest hoolitsevad.
Kodumaal tähistas 30. sept.
oma 90, aastast sünnipäeva üks
esimesi eesti naisarste Maria Väides.
Ta on sündinud Omskis Eestist
väljarännanute perekonnas.
1908. a. astus ta Tartu Eraülikooli
(nn. Bostovtsem ©ralMikopli) arstiteaduskonda,
, mille lõpetas
1914. a. olles sel ajal l i J i ^ esimeseks
naisarstis üldse.
Ta abiellus 1912. a. Albert Val-desega
(18B4-1971>, kes hüjem
oli Tartus kauaaegne arstiteaduskonna
patöloogUlse anatoomia
kateedri juhataja^ professor,
„ E ^ i Arsti" toimetaja ja lõpuks
tesneliiie teadlane. Maria Valde-sel
oli alul huvi ainult sümiistus-ab!
ja günekoloogia^ vastu, siis hü-jem
oma -abikaas töö tõttu hakkas
ta lähenema abikaasa tege-vuisaladele.
Pärast sõda asus M .
Väides 1944. ä. tööle pätoanatoO-mina,
.töötades Tartai
kotkajärve 25. juubeliaasta om tekitanud mitmesugust elevusi
noortelaagrite ja metsaülB^ooli kaudu eestlaskomias populaarseks
saanud laagripaiga ümber. Sissejuhatuseks kujunes meie lehes
joone all ilmunud Heino Jõe seerS3Mrjutis,35atkakiri kolmest
elemendist". Suve! toimus Kotkjärvel kaks poiste laagrit
— mõlenmd LembiM Maleva omad -^^ laagrimar-giga
tähistasid juulieüäastat. Skautlike noorte juhtide aastakoosolekud
kuu äiul tähistasid sündmust ja sea! toimus ka Tanner!
mälestuskivi avamine. Hendrik Tanner puhkab juba kaiieksa aastat
Kanada mullas. MemoriaaMvi avamise puhul on põhjust
meenutada teda ja temš teeneid ühenduses Kotkajärve ^5. sünM-Poliltüise
ja ühiskondliku tege-; kaks esmiest krunti. Tegelikult
vuše juures öeldaks olevait kaks; ostis need Tanner, kuna seltsü
moodust: ostad omale ja annad polnud juriidilise isiku õigusi,
edasi ühiskomiale või — ostad
iihiskomiale ja v6tad omale. Mõlemaid
mooduseid on praktiseeritud
k a Kotkajärve rajamisel. Esimene
neist, mida harrastas Hendrik
Tanner, rajas teanale aukoha
Kanada eesti nooiTtetöös, mida
nüüd kuulutab terasest kotkas ja
•mälestusplaat iavikaatod Koüka-ärve
väravas.
Majandusteadlane Ja üMstegela-ne
Hendrik Tanner tegutses kodumaal
pedagoogina, oUtö Õisu
pilmandustelmikmBls . õfeta-
Selles päevikus on koos H. Mäelo
mitmekülgsete; huvidega isiksus,
muutudes teiste ^lu esile tuues ka
ise "üheks tähelepanuväärseks eesti
naistegelaseks, kes jälgides eesti
ühiskondlikku ja kultuurilist elu
StoMiolmis annab läbüõikepildi
sellest eestlusest oma erinevais
DVOKAADI
Lähegi kokkupuutuminje Jtoutäu-sega
toimus ipõgenikuna Stokholmis,
J m i ipoegTeas asifeus skau-d
t e Äüvsöks skaudisõbraks
sai Hendrik Tanner Torontos,
fcusjuur^ iiÄi. ,jpäästtikmehhanis-mifcs"
kujunes omamoodi seik.
Grupp nooimehi, kes olid orgam-
Haigla prosefetorma kuni 1955. a. seerunud Lembitu skautlipkonna
Temale kui õpetajale võlgnevad vanemskautide perre, pidasid
tänu nüüd jubakeskmises genrat-j skaudikodu ehitamiseks
sioonis olevad arstid. kusküe m©tsa.; :
Vanem^utidel oli plaan metsamaja
ehitada ülie yanareestlase
talu maaralale. Hendrik Tanner
asjast kuuldes tuli omapoolse
nõuandega: maja on kinnisvara
ja seda ei saa panna teise maa-mis
taolisi operatsioone olefe võimaldanud.
Hiljem kui selts Inkorporeeriti,
andis Tanner ostetud
krundid seltsile üle. Tähtpäevad
sellega ühenduses: metsamaja
idee vanemskautide koondusel —
12. mai 1951, Toronto Eesti Skaüdisõprade
Seltsi asutamiskoosolek
- 26. oktoober 1051, «
koosoleku otsus Kotkajärve lipuväljakul
maa ostmiseks — 16; mai
1953, seltsi peakoosolek kinnitab
välikoosoleku otsuse — 13. juuli
1953, selts C'n inkoiporeeritud
- 11. august 1954.
Edasi arenes Kotkajärve lugu
juba- metsaraie, koristamise ja
eliitamise tähe aÜ. Eesti ühiskond
andis skaüdisõprade algatusele
usalduslikult väga suure panuse.
Mis seal tehti, see on seal praegugi
xiäha.
ÄDVOKAÄT-NOTÄR •
1912, Royal Trust Tewer,
ToroBto Dominion Centf ©
PssÜaadress: P.O. 326, TorontA
Ont <Bay & Klag) M5K 117
vormides, mis on püsüiud juba 30
aastat võõraste keskel. Päevast
päeva on i?iaapagulased elanud
palju pikemat aega, kuid H. Mäelo
kaheaastane kroonika annab sellest
vägagi iseloomustava püdi.
Nähtuiia pensionäri silmadega, on
suur osa kaaslasigi samas vanuseklassis.
. .
Vähem on noorte elMprobleeme
käsitletud, kui need just oma perekonnaringist
ei lähtu.
„Seistes suure puhkuse lävel" on
neü päevikulehekülgedel inimelu
sügayaid kogemusi käsitletud suure
elutarkusega: Ta on kogu oma
elu ohiud julge teoinimene, ega
muutu hirmunuks ka selle lavataguse
eksistentsi ees.
„Päevast päeva'^ on pandud kirja
kohusetundliku järjekindlus^a
ja mõttega need märkused raamatuna
avaldada. Eestlaste elu on
nähtud läbi aut4ri isiku, muidu
võinuks neid ka eestluse kroonikaks
pidada. Isikunimede register
viitab arvukale tutvuskonnale ja
neile, kes tänapäevases eesti
ühiskondlikus ja kultuurielus on
tegevad.
Paraku on te(^es ruttamise järgi
Mõned saadud andmed läksid MR»
ga värskeina ladumismasinasse
ja on jäänud sellisteks enne ku!
kontrollimisega võiduks kihutust
tekitavaid seisukohti vältida,
õnneks on neid kohta i ^ e , sest H.
Mäelo oli eetiline inimene ja õiglane
ka kxyjana,; just selline, kes
võis nü erapooletult kaks pagulas-aastät
raamatusse raiuda ja süs
astuda ise „üle suure puhkuse
läve". : .
: HANNES 0 ^
• Hiiumaal- Hihalepa- vaUas- sündisid
Eve jä Arvi Kuli perekonnas
kolmikud — kaks tütart ja poeg.
Ee^ti NSV
kovnik R. Kiudmaa andis 27.
sept. välja käskkirja kodanike
kutsumisest tegevfesnistu^. Te-gevtesnfetusse
kutsumisele kuuluvad
kõik 1060. aastal sündinud
kodanikud, te saavad sõjaväkke
kutsumrve päervaks 18-aastaseks,
samuti 1951—1959. aastail sündinud,
kelle ajapikendus on lõppenud;
või pole mingil põhjusi varem
24-tuadi telefoni valv^nistus
tois Mvenes-1966,
ta lahkus Toronto Eesti Skaüdisõprade
Seltsi esimehe kohalt
Ja yaSitipejikoosoiekul seltsi
eluaegseks auesimeheks.
lahkus ta igavikku.
: hindajad on
danud arvamust, nagu oleks Tan-neri
osatähtsust seltsi ajaloos
liialt suurendatud. Inimesi on pal-omandlie,
omandiõigus l!^^
a^tomaatkt maaom^Äule. Asja S^H^^^
Tamaer hakkas organiseerima surumisel avaBükü teede võrku.-
. Toronto Eest! Skaüdisõprade j Samal aja! omas fta usku ' oma
Seltsi - • irshva^ ja suurt riskijulgust.
VaadÄ ringi ffbaar-äla ostmiseil?^! -^^^^ Kotkajänre cperatsioonld —
Ja kui fvaljk oM tehtud/siis o s t e t i i ^ t i d a ostud Ja ejütanas^
i . SOQSi
5§ Uaivemty Ave., Ste. 6®0
Toroatö, Öažy M5J;2H7 f .
Tel. 862-7115
^töhiüdJyylefcsmises
Ameerika vanim ajakiri luuletamise
alal ,,Lyric^vmis ilmub 1921.
aastast Eacksburgis, Va.y kuiüu-tas
välja kevadel; luulevõistluse
kolledzhi õpilastele, millest ka
Smith koHedzi õpilane Linda
Troost osa võttis koos 157 teisega.
Ta luuletus , ^ t e r ten weeks of
organic C h e m i ^ " saavutas au^
hinna .jjionorable mentioning" ja
talle saadeti auhiiinaraha Phila-delphiasse,
kus ta nüüd edasi õpib
Univ. of Pennsylvanias tnglise
keele stipendiaadina.
toimusid Toronto Eesti t^^
gast tehtud laenudega ja isiklike
käendus-ällkirjadega. E i oska ole-tada
Kotkajärve p r a ^ ^ t nägu,
kui Tanneri asemel oleis olnud
vähem järjekindel ja arg mees.
iNüüd on meil Kotkajärve z M
tiikk,,Eesti temtooriu^
Hendrik Tanner seda armastas
nirhetada. Väravas aga meenutab
terasest kotkas ja memoriaalplaat
ühte eesti meest, milliseid meil
oleks 3^ tulevikus ja rohkem va-
HEIS^O- JÕE
® New Yorki asus elama koos abikaasaga
dr. med.Arkadius Tamm,
kes senini töötas arstina Puerto-rükos,
Ponce linnas. Dr. met. A.
Tamm on endine Tartu tJlikooli
arstiteaduskonna õppejõud günekoloogia
alal. Ta töötas Ponees
h$iglas ka günekoloogia osakonnas,
olles seal ka noorte arstide
õpetajaks. Samuti õpetas ta haigla
õd^e koolis, saavutades suure
populaarsuse. Enne Puertoriikosse
asumist töötas ta Virgin felandi
saarestikus, kus ta üldist tähelepanu
äratas süni^itamisel 5ui*evuse
alla viimisega münimumini.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 24, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-10-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e781024 |
Description
| Title | 1978-10-24-07 |
| OCR text |
Nr. 78 — Tuesday, Octote 24,1978 Lk.
Hind Saatekulu
2jm
2.50
5.-
3. ^
3^
4.30
9^
l)3.~
S . -
5.-
5.-
m
450
1.50
4. -
2.-
1.50
14.-
S.65
2.ie
550
2i50
2J25
2.25
2.25
20.-
1.50
4.-
4. -
8Ä)
5.-
1.50
2.75
14.-
6.-
12.50
Si
IS
15
^
35
35
85
Š5
15
lg
40
25
20
20
85
40
40
40
20
20
20
20
40
13
iO
30
30
40
20
25
25
50
40
m
4r-
?5I
40
35
ära reaktsiooni, hin-
011 aus või teiggeldud^
vastavalt hinnangule
iimibriga'v ning seda
•jekiiiälusega nagu
^ht- või teistpidi leiab
ca nirisedes, iile ei uju-ei
jäta. Ja nõnda im-
[leelisse tõdemus tehtud
lügast j a tähtsusest,
m respektiga inimese
bbast tahtest, tasuta
enese sellele pühen-ftorix
ütles:
võid '
It maa, kus me elame,
1. 'kus me surime,
nlt võtta.
lõõga su jalge ette:
lina, nii on mu
u
taplinski poeem, uhke
bnadega suurele Gaesa-pat
tasahilju mu silme
kogemata vastus mu
[isimusele. Loen ja kua^
ipi juttu kummalistest
kt: juhtus ;see 1965 a.,
|ikooli Füüsika Instituu-tuli
ja põles ära hulk
fekogusid; Usbekistanis
fzhanis läks samal aas-iks
hulgaliselt vanu,
lid ürikuid ning mater-
.lugu Küevis, kus hävi-raina
hindamatud üri-oäästeti
ja viidi kiltrisse,
mis aga kaks
kogunisti maha põles,
ttumused v õ i . . ! ?
• I
sm.
•ülesfcuitseid õigeaegseks viljailsö-gumiseiks
oü jpidevalt i telitiid. Kõigile
paimitkse siidaane^^^^ et küsimuses
oa Mvine töit lioikusega
a^'ad pole siiski arenenud. Nii oi-i
^ d Öötlä kolh ösaikomias
jas, iiM^^^ unHnistunud,
t e ^ l pöhubiiter( vist põhupurus»
taja?) j a J M n i ^ ^ põüi
purunenud. Kaiki kombaini olnud
siiski tööl. Kuid tuHvä^
neist töötas kt^QOSi ehitustööde
juhataja Meresääre aiamaal kas-vavat
õ t e lõlkani«^!_
juhataaa .Ise oli
siffiia
käigu ajal oli saadud korda see
liminfetunud 'trumliga kombain,
kuid seda ei saadetud Mhoosi,
vaid p ^ u b r i g a d i r i l l n i e Kaseta
krundile töötama! Koiklsuvõttes
leidsid* kontrollijad, et kolhoosi
viiest kombainist olid sel, vähesel
kuival päeval kaks rivist Väljas^
kaks töötamas individuaalkhmti-del
ja ainult üls tkolhoosi vilja
kogunüsel
Kõik individuaate^^ pidajad
ei ole siiski nii õnnelikus vahekorras
M juhtkonnaga,
@t nende lapikesed kombainiga
koristatakse. Mitmel j pool teeääres
olnud näha vanainimesi vikar
. tiga aiamaaiappidel ojtra niitmas.
Teray lehemees kirjutab, et
lap nad mõistavad, ©fc praegu pole
veel aeg kombaiiii oc3 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-10-24-07
