Vaba eestlane , November 30, 1978

              . : \ : ::
;Neljapä©?a, 30,. moveiEbrü 19I8: — Uiursday,. Kovember 30,19^8
llmobl kordQ
; M
JflTarfcu KJimstKte
•Kjedkuse' te See
f jättis Mlast^äile üllatavalt impo^
;-neeriva mulje eesti kunstfloomiri-,
t g i ä laiijutai/^^ silodptuiHis;
i^feeiMnikas; ja On
ifeai^ju, et E E K fecxpraldajana ei
tlitviistailud^^ vaöaiikUil mää-
? raiuda ^üiM^^ ja aindi^ÄUr
^sele ärilise püiügiBäituse IselQO-
; iiriii; Seda seeygelJMt oligi, feuid
: nik-õrd rildsalilsk^
•\guiiiit pole meil eiik varem plniud-
;>dei'täiteid
saali.
Ymge': St. Willowdale ® .Tel. :|22457S
;-;<FMcM:Ellieiaij
; JÕULUD ON"iJiHEBÄiLX, E u i WMd; tegema Jõuluoste, siis külastage ©sii«eks: meM, ;:
OWeü.on-kvameetsedJtaubad. 7 ;®:]VMDE IN FINLAND^ ^©
Elaaskaubad, ehted>: kiiünlad, küiÄjäla^, mängud, laudlinad, Igervietid, heliplaadid, |^
a mxtm
.uüSÄD 10% ica ms
ai
Kuuba M riiõtle süsiki siirduda
lääne majii]biiiik Castro JCQI
revolutsiomar ja ta ei vüifea mi­dagi
rohton feiii kapitalisani' ja
selle mmu. Aga CasW on fea
dogmade vastu, ega taha
: Kuijxitaviäisti äial oli töid pea-
^ ^ kõigilt T o r ^ ^ ikimstni-
; Isdt^iiisnde körVal Ifea inoöramailt,
kes ešmferds^lt eestä
le esiiiesid. Seal d i väga; roiik©
• õlimaale ja graafikat kuinst-
: Aelt nagii U. Aedma, H; Her-
; man, V. Hubed, H: Lepni,:H. Mifc-
• Msaar, M/ Ömio, ö . Baju, E. Be-
! Mp, J. Saaniiit, O. Timmas,
I Timiüsik, H. ües^cm^ E. Wilbifc^, A.
• "Veeber, A. Vomm j a B.; Vomm.
Jmulptmiri alal R. Saaringü skulp-
! tuuridi nende Mrvalveel^^^^^ te
\ Landra ja A. Lee graafilised oins^
1 pid. l^premaist^^^d^ misi töid M.
I tJesstmOt kma^ e pli
i mm; töödega esirieimas Ester
i Wiibiks. Õhtu jooksul müMi -5,
\ kunstitööd. ^
; • Fotöifcunsti. ala näib pidevalt
1 suurenevat. Rohke arv : fotosid
i M. Kabaililt,! H . Raiidlaidllt; K.
i Vagistelt, E. Alfredilt ja U . •
iHpalt näitas väljapaneikuina võiniar
^ lusi sel alal ikuiistimedega töid
TefestiilväJjapai^^ osa oli
hõlmavaim. M Landra, IJ. Eniiisfc-
KopaoneeSjL; Eerme, R. jbos, E .
Marten ja Weiler pakikusid;
kaunist ja me^divat, rais iesma-kordselt
oli nii ulatuslik ja vari-
."•'sitsiooniderikas.:
:• Ruumi keskosa täitsid laiuad
keraamiliste töödega. See ala on
^ pidevalt huvi äratav ja kunstnike
- aav suurenev. Ä. Elken, M. Eer^
me; E , Wilbiks ja L. Eerme paik-ifeusid
lihtsae I. BCeirnnaa
*, juures olid need juba imetletavalt
; välj|endusrohked kunstitööd.
Külastajaid oli juba avamise
.huikel rohkesti, nende seas mär- luse andmiseks tuumarelvade t^^^
gatävalt kanadalasi/kes selliste iglkohtade; ehitamisel j a
väljapänokufe rohkuse iile imet- tab ta l Ä i i d Breahnevi laienda-
IGASIUGUSEID DELIKATESSE JÄ^ PAGARISAABUS2,
Tellimised Jõulusingile ja muule ^^ä^^
DETSEMBmS A V A T U D : ! a ^ ^ ^ ^
ea*
Fidea Castro on valitsenud Kmibat 19 aastat, aga selle aja jooksul pole ta kordagi tostnuciosma
Jalga lääneriiMde pinnafe^^^ peämihister Adolf oSüareziEuu-ba
külastuskäiki tahetakse vastata Castro vastukiilaskäigiigaH^
nädal aega. Päev ei ole veel Mndlaks määratud; äga liibadus^^k^ pannud liikuma
kuuldiisiBd yÖimaiikust^^ i ^ ^ Euuba välispoliitikas. Kiisitäkse, kas Castro tumieto eiad õnne­tuna
alieldatuna nõukogude r a J i^
Selletõttu m
kus aiktiivsus maailma näitelaval
ja erapooletuse säilitamiiie samal
siijal nõuab jõuvarusid, mida Cast­rol
ei ole iküllalt kasutada. Kuuba
on väike j ^ vaene maa ja ta ma­jandus
ooi olenev N ; Liidust.
Kuuba' päab^ostS' :N;
poele maaSImaturu
Miliiä p k a š u l ^ ^
maailmatum. Ö t o
N. l Ä i äM suurust Kuubale ar^
vestataikse vähemalt ühele miljo­nile
dollarile päevas. Sellele l i ­saks
N. Liit annab Kuubale tasu­ta
^õjamaterjali j a korraldab sõ­jalist
väljaiõpet.
Castro :|unin^ end olevat ko­hustatud
võlga t a s i ^ kau­padega.
Ta oU Nikita Hrushtshevi
ajal N. Liidule järeleandlik võima-ja
lieldekäelistele Äi©sti-
Aaifrika on s^ge näide tema
kitsikusse aietud oliikorrast. Kaua
enne s&javäeüksuste Angoõlasse
jäEtioGpiasse saatmist oli Castro
saatnud väMeid äbistaanisgruppe
Aafrika riikidesse; kuid 1975. a.
läks ta Jlivardavalt julgesti aita^
ina oma Angoola sõpra Agostinho
Netotv-kes. oÜ^
lust avaldasid.: Kuid külastajate
vool oli. pidev kogu lahtioleku
< ajal ja keraamikat müüdi; üle
: 1000 dollari ulatuses. Päeval toi-
: i miüs ka R. Saaringu poolt antav
; • demonstratsioon ; skulptuuri
pronksi valamisest. E K K leiab, et
üritus õnnestus üle ootuste ja ta-
• teb' ^da- tuleval.; aasta! ve^gi- par
~ imiirii kmsaldada.
iGATANIA »
kõrgeim Vulkaan, on juba kuus
päeva saatnud tuhka ja suitsu
oma toateristMes;ones jälle ak^
tüvsem viimase 30 aasta jooksul.
Viimane suureni oli aprillis
1971; irnls kestis kaks kuud/ poh-
:j'itetämata siiski inimeline kao-tet,
kuid iSiävitades tuhandeid
aaikreid põliunajainduslikiku
•maad. -• ^•;.•'••
mispolütikat Aafrika Sarves. Möö­dunud
septenibris; käis ta Addis-
Abebas Etioopias kontrollimas
Kuuba, üksusi^ kes pole muud kui
N.Lüdu töövahendid.
:. On sdgef:M Castro- tempera
niend ja ambitsioonidega
mees e! ole õnnelik selle üle, ef
: ta:õ4 fcLiidu j
\l otisas.
(Puhastan ^keemiliselt (steamclea^
niffig) Teie düvanid ja toolid, val­vsaid'
seinast' stim fa lahtised; Teie
oma kodus. —• Hei- Erik Lokbik
•:-:::^44T^9834';-;--v'^^ iV.
Ta sooviks olla keskne
mandas inaa ja^^ ta
meeleldi sellele rühmale alusepa­nijate
isrehni; Tito ' j ä :
järglaste hulka. Aga fextoaM
maailmale on omane neuträaJsiss,
nMõttu sealt; jäävad USA^
N. Liit ja ajände liitlased kui ka
satelliidid.
Nii on C omamloodi rastor
sis, kui ta väidab! end kuuluvat
kolmandasse maiailma-r arvestama­ta
seda; et ta tahab seda maaihha
juhtida. See vaade tuli esile Bel­gradis
tolmunud nji, erapooletu­te
riikide konverentsil, kus Titd
ttheffiä teistest kritiseeris kaJmilt
KMbat seMomiast Aafrika asjusi-se
N. Lüdu liuvides. Castrole oli
konverents isuur: mäng, kuigi ta
Castro otsustas mõningate er-vamiste
kohaselt- aidata mitte
lepärast, et Moskva oli maksniid
taHeseMe abi eest; vaid: selletõttu,
et Lõuna-Aaf rika Ä d a s AngooM
just selle rügi iseseisvumise õhüii.
Alul see vahejuhtum peeti sala­duses,
kuna see oleks: võinud sa­mahästi
kujuneda,; hävitavaks
lüüasaamiseks kui edukaks või­duks.
Igal juhul Oastro ootas oma
üksusi tagasi mõne kuu pärast.
:Need ©n..:aga praegugi, veel: Ä
goolas ja Kuuba- teine amee on
seMoinudN. Liidu käsu! EtioO"
;'pia sõtta,. ; ^
l ^ e d kak&aiim©ed[km
bes 50.000 mehe suuruses on too­nud
kümne miljonilise e^anikkonr
naga j a 160.000 mehelise armee­ga
riigile tohutuid: majandüslikfes
pingutusi. See pingutuste raskus
on äratanudküsimusiigas kiiubi^
läses.;:: •'••;::"..:;;/•:
Castro pole kunagi olnud pinl^
oma eriliste sõprade vajaduste
suhtes, kuid ta pole olnud onia
vaenlaste tagakiusu ohver. Ta kat­sus
1960-ndail aastail levitada ^
volutsioonitegeviist LadinarAm^
riü^as, aga 1974. a. ta sõlmis uuesti
diploniaatilised sidemed oma pear
vaenlase Venetsueelaga ja poole­hoid
talle OAS-organisatsiooriis on
pidevalt suurenenud. Kord bÜ
M Ä i k o . ainus selles :o^gaiilsätsi^
oonis,;kes talle sõbralikuks jäi. '
ÜSA-ga sõfaiti^^^p^
maatlikud siihted möödunud aas^
tal kuigi ,,äriasjadraetatee amet­likult
tshehhoslovakkiasaatkoi^m:
lipu ali Havannas.ja Shveitsl lipu.
all Wa.shingtoniS; Castro on ajid-nud
tuhandeile Kuuba kui uSA
nia osaga ega. mStte osana: Äaf-sikast,
mis tuleks,, vabastada".
Mida Castro loodab sellega saa­da?
ühelt poolt on ta tõei^äoliselt
|9dasi Moskva sulaseks ja Kreml
soovib sellega hoida : 'Hispaania
väljaspool NATOt, Aga Castro
võib omakorda meelitada Mosk­vat
kolmanda maaürna poole te­da
otseselt ärritamata ja vihasta­mata.
Edasi aitab tä iseennast tu-gevndada
sõlmides tugevamaid
sidemeid Hispaaniaga^ kui väljas-poole
NATQ't jäänud riigiga, kui
kolmanda maailma liikmega. -
Castro positsioon ei ole nii tu­gev,
et ta võlkš 'katkfötada vahe­korra
N. Luduga, kui ta seda ehk
pma südames ;loodakski. Kuid
sõltumatuse ja sulasekoha vahel
«n tohutu erinevus ja oma tege­vusega
Aafrika Sarves on Castro
tembeldanud end just sellesse vii­masesse
sülaste gruippi kuul^
vaks. Kolmas maailm pakub te­male
võimaluse taanduvuseks sel­lest
alandavast positsioonist koos
jätkiiva maatoappMise rolliga,
ims temasugusele meheje vägagi
ineeMib.'•../•'..:.' : ::•
Castro ees olev rada on kahe­palgeline.
Ta ei saa alustada uut
.siajakäiku ega; eriti aktiivselt sek­kuda
Rodeesia 'Sün Ee-aimle
jäämine pole raske, kuna
Rodeejšia partisanide n.h. Isamaa­lik
Rinne näib olevat võidule klnd-del
oma jõududega. .
:OMd palju rohkem is^oonius^
tab Castro sõltumatuse püüdeid
Aafrika Sarves olevate kmib^
javäeiiksuste: arv- Sealse, olukorra
lahendamine näitab, Castro
on võimeline tooma:sealt iseseis­valt
oma poegi tagasi kodumaale
või mitte. •••-y( ^ •;
idiiibid jnio ;
fcifekkidf katted jm
: esmasp., teisip., neljap.^ reedel 9^9.
sisse
p (¥2 miili põhjapool Steeles'i)
NüM ola sieg korraldada soodsate hindadega resemtsioome
IHjaiwäüsse; lõunasse ja, ,icruisidel©"
Telef ©II 757-^^^
4,
ÄVATüB
AINO LÄÄNEMETS
1
ta saareoiigist.
Ja püüd Siiaresi M
ühine hispaania (kultuuri on mui-
Titötkäasaarvažnatö
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ 1 kus.,
kohal olev ,,sängärikuju^,/SeUe-'™^^^
tõttu Bölgram k o n v e ^ ,Suarez;^avännas palju socxj^
mus6ksdi,^K.Liitjaekp
tud rügid on üksteisest mmidesM ^ nõudnuks,»
asjus eriarvamusel ja et nad p e a k - k o n k r e e t s e i s t tulemusist
sid k a e*aldÄs jääina^^^^l^ kaJi®
vangi vr' "
, suurem
- Kuna Castro ptL tuleval aastal Kuiibas konfiskeeritud '
vastava - t o
' Teea kõiM mehaanilisi parandlnsi [tuleb tal seda tulemust uue kor- hetiiskaup, millega Hispaaiüa
(mitteteetöid) : firaldamisel aryeštš^
Liidii ja kolmanda maato
; ei oie sellepärast talle hõlbus, j nii&lemale maale v ä h m ^ ^
: N. Uit on 'kohelnud teda suure-; portiddud. ' •
päraselt, aga kolmas maaito ai«^ * «ia
3323 Danlorth Ave. Tel. 691-1
1 .RISTO S M I Ü E J ^ ^
7;. detsembril 1978 k ^ l 7,. 30" T'
kogunevad T. E.-Naisseltsi ;>liifc-med
koos perekondadega j ä fcüla^
listega Peetri lüriku seltskondli­kesse
mumesse lühisele, jõulupuu­le.
• /'•'.^^ / • -
Kavas ettekandeid lastelt. Koh-
•vüaud.. :-;:'••:,..•• ..••v-;^'- .' '
3. detsembril EIOC
föo ikörraidusel antaval kontser­dil
Towh Hallis esineb ka s o p r^
Epp-Karlke JürimarSonin Bosto^
nist.:- • • ::.••.::/,-':'.:•
Epp Kärlke JlirinmjŠonin^^^^^^^Ä^^^
neid noori eesti helikte
kes; eana pröfessionaalse^^^^I^
M a ja j ä l e rakendab ka eesti
heiiiloomMgu • t o e t a m i š f e j a tut­vustamiseks^
Tema kafede kaudu
on ©efeti yöG&äimm^ kõlanud
paHudes aineeokä k ä
deš: küll MlT^fcüU Harvardi ülir
koolide (kontsertide; seeriates ja
Epp^arlkeJürinia-Sonin on
teinud ka muusikalavastus­tes,
Eriliselt i m a i ^^
sika^ajaloolisdt / h Ä Purelll
ooperi;, ,J^6;-sš^ lavas­tust
':•••;•• ";,r.,; ,•;,•'?;:•
LaulutÖö on Epp-Karikb
Jürima-Sonin rakendunud fca pe­dagoogilisse
tegevusse Bostonis.
Ta on Bostoni: Yaniiaha Muusika^^
kooU direktoriks ning s ^ ^
riiaha üleHmaailmse muusikaõpe-tamise
süsteami nõukogu lüge.
Päevast päeva tegutseb ta eriti
klaveri kui ka teoreetiliste ainete-
Peeter TanMiiearu j a Läryssa
Kuzmenko Mäveriniuüsto kõrv^
le toob Epp-
3cahtlemat#^. p^
muusikaiUst;l|sa. 'V:"^ V • •. •
iteapäeval, 3; detsembri
Hallis. Kell 6 õhtiil avataks© graa-fBc
Jaan Põldaasl näit^^^ ning k #
7 algab kontsert Eipp-Karike Jii-rimarSonin1,/
lAryssa^^^^
ja Peeter Tammeara feaastegevü-
"sei.;v';.:;:;v;•;;:;•'':; :.••-'•;•••:•;;•"'•
avarii
•; TORONTO -r-tional
Services minfeter GordonJ ^
Walker kõneles WeOlandis oma]
plaanist kuidas panna ühi^ondli- j
kule tööle sotsiaalabi saajad. Ta OT)W OTKK V - Üks maailma
ütles, selleasemel et kodus -istuda;
ja tsheiski oodata, võiksid nad tä­navail
lund rookida. Praegu elar
vad Ontarios 350.000 meest, naist
ja last 534 miljoni dollari suuruse;
toetusraha abil aastas. Neiide
ühiskondlikule tööle suunamisega;
võivat iieil tekkida hitvi töö vas­tu
ja ühiskondlik kohusetuime.
Mitmed on seda mõtet pidanud
siiski - Intoväärikust^ alandavates: •
suurimaist tanklaeVadest jooksis
karile väikese kaljusaare juures
East RiverS ja hakkas lekkima,
vabastades tuhandeid galloneid
kerget (kütteõli vette. „Cibiro
Philadelphia", 160.000 viaadilise
õlilaadungiga, end vastu
üht Miil Ro<M nimelist : väikest
saart. Avarii juhtus just Hell's
Gäte'ist lõunaS' kus East j a Kar­mis.
Buffdöf
Kunstnik Joahn Saamüt esineb
Buffalös oma Sumeri aega kuju»
tavate töödega pühapäeval,
dets: Eesti Ev. Luth. Pauluse )«>.
guduse ruumides, kunstnik annab
selgitust oma sümerimotiivüist©
väljapaniekute kohta. j
ohtilkemaist kohtadest Argli­kul
"