1986-05-14-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 37 VABA EESTLANE kolmapäevall, 14. mail 1986 — Wednesday, May 14,1986
l'B' 88 nsoa
Pidev asustus Talliuuas ef lase ^^laMda-teadlasi'' ™ arhedooge teha tulemusri-kasf
töödi Asustus Toompeal ja vaualiuEias on katkestamatult eksisteerinud tuhat kuni
tühat-yiflssada aastat. Järjest, on samale pinnasele peale ehitatud — kultuurkihi paksus
on- tükati kümmekond meetrit. See tähendab, et Tallinna algaegade muinas-jälgede
leidmiseks tuleb - kaevata kulfuurkifei pohjanio
SUVISED LAHTIOLEKU AJAP
ALATES 13. MAIST:
esmaspäeviti suletud,
teisipäeval, kolmapäeval \&
neljapäeval 8—6, reedel ~
aupäeval 8°>°-2.
9) eeso
Samuti nagu
ned takistavad muistsete aegade
avastamist, segavad tänapäevased
iiiuljed ja teadmised muistsete aegade
mõistmist. Keskmise eestlase
kujutlust vanast eesti linnusest segavad
iidsed kivist lossid, mida
oma silmaga on nähtud. Need on
fcodaalHärrade varjupaigad, kus oldi
kaitstud vihaste alamate eest.
Linnus oli rolpkem põgenikelaager,
kui püsiv elamispaik. See kuu- i^J^®
ins ühiskonnale ja seda ehitati tal-gu-
korras. nagu praegu Kotkajär-vet,
Jõekäärut ja Seedrioru. Kuna
olud nõudsid, et see ,Jaagrikoht"
on tekitanud spekulatsioone, nagu
ei oleks linnus üldse mõeldud kaitseks,
vaid ainult valvelinnuseks ja
valveüksuse asukohaks, et kaitsta
sadamat ja kaubapunkti ning valvata
sealse korra ja rahu järele;
Kuidas see ka ei olnud, kuid merelt
toimuva rünnaku puhuks ei olnud
linnusel muud hoiatust kui tule-
või suitsusignaalid Naissaarelt.
Teatavasti tuli laevatee Taanist
Eestisse piki Rootsi rannikut, pööras
sealt itta lõunapool Ahvenamaad
Hanko neemeni ja sealt otse
lõunasse. Nii oli Naissaar esimene
punkt Eesti pinnal, kust lä--
Ift inei© syitsnsiiikl jci -kdikumt sivi-
Icesse kdCisci võtmiseks ja pidulaudadele
lergesuitsuYorsi varstid grillimi^
FOODS & IMPORTS
133 Laird Drive, Toronto M4G 3V5 — Telefon 425-0450
Tuule-p,
d, okma alat. korras sus vo.s ^ ra„a^„iatamlse jälgede henejaid võidi näha ja mandrit
seal olla pus.v meeskond. See oli avastamine toimusid iseseisvas Ees- hoiatada. Kui laevastik suutis Nais-aga
vaevalt mingi pagasodunte ^^^^ g^, tosJrueeriti ka saart üllatada ja läheneda Naissaare
lipkondj pigem kull kulakorras vai- g^^^,,,^ sutatusahi, milte läbilõige varjus, sü» polnud ime. et rünnak
veteenistust pidav ja relvaharjuJust ij|ai„ieval Janisel. Tuulekana- tu"' ootamatult. Väike püsiv valve-tegev
noorte meeste rühmitus. ,^5^ ^.^^ . ^^^^ -^^^^ meeskond ei võtnud lahingut ega
..Nõukogude tealJus'" lähtub Henri-ku
kroonika märkustest, kus Le-hola
linnust nimetatakse Lääne-Eu-
OVER 50 VEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGAN M
Limited
gOOO Sh©ppard Av®. E.. Scarborough. Ont. MIS 4L9 -
sasse dEogevsite lõõt§adegsi«
naiseröövli Tuuslari käest.
piiramist vastu voa
korralduse alistuda.
sai kelleltki
roopa feodaalsetel eeskujudel ' ' ^ ' ' ' T " . . Rävalaste ja harjulaste ühisma-
,Xembitu kanbiks- ja järeldab sel- Iru innuses toimunud arheoloo- leva rünnak taanlastele 15. Juunil
lest, et Eestis olid tärkamas .vara- ^^'^^ kaevamised määravad hnnu- lükkab valvelinnuse oletuse ümber „
feodaalsed^' suhted. Selle tõestami- fJ^^T"^''^- ajaks aastad 5 0 0 - ja näitab, et linnust peeti küllalt
seks pole aga mingit muud alust. S""^, havmes voi ha- tähtsaks kaitse-ehituseks, mille pä-
Et meie ajaloolased seda mainivad, ^^^^}'^''^^ f '^'^ lahingusse astuda.
'".^t.''\~^-<" m • I trules ehitamata lust sus, kui kait-see
näitab e praeguse Eest. ajaloo- ^^^^^^^^^ ^^^.^ Küjj^ä^gi alla jäävad linnuse
PAUL JUTTUS
Müük ja rentimine
. 291-5054, kodus 423-5716
Sl.t t.2\Z'JTtZ' ^^^^ vajalik. Kaevamistel-leiti, et vallutamise ja selle kaitsega ühen-vaid
peab tegema .soovitud jarel- . j,,^^^ ... ^^ses mainitud kaks eestlast (vane-duši.
Iru linnuses toodeti rauda kodu (vane-
TORONTO LINN
D n I I » ™;i A l -^hf^ k l maisest soo-raua-maagist. mat või kaupmeest?) — Vililerab
Rikkalike mundileiducfö- puhul ^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ''^..^ ja Clements Esto. Milline oli; nen-mamitakse
tagasihoidlikult nende -^^^^ • jgg ^uli de osa linnuse lahinguta kättemän-muntide
päritolu, kuna sellest nah- ^^^^^^^ ^^^.'^ ^^.^^^^ gimisel taanlastele? Millist osa täit-tub.
et meie muistsed sidemed ve- sid nad hiljem lahingu strateegilises
ne astega olid nõrgad. Ku. kuskilt ^^.'^ sooraua-maagiga ja siis. käigus? Kas vendide ja nende vürst
leitakse moni, slaavipärane ese. sus õhutades sulatada raud Vitslavi laager eestlaste luurele var-seda
märgitakse vaijatostvalt. n^^agist välja. Sooraud oli rabe ja Jatud kohas ei olnud kohalike j
Samasiigunejon suhtumine Mui- ^ ^.^^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^ nõuanne? Nende seljatagu- «
Ms-Eesti ühiskondlikku struktuuri, ja taguda, et saada ne rünnak otsustas teatavasti la-mida
nimetatakse urg-kogukond- ^.^ . ^..^^^ hingu eestlaste kahjuks.
Ukuks ja mitte veel riikliku vormi-ni
jõudnuks. See arusaamine läh- ^^'^f^' . , .... ., .-v, ^ '^'"•emb ja Clemens Esto olid
iubl seisukohast, et n.n. ..riiklik ..^T P J f f ' " ' ' j '^^ttlt
vorm" oli kõrgem. Selleaegsed 'l^fit ^"1"'^ ÄH Jr ^"^^ kinnisvarad mis asusid
..riiklikud vormid" loodi pea eran- ^hlakihunnikute J^^J^^^'' ^eesti linnuse sees ja jäid ka taani
ditult alistamisega, s.a. vägivallaga. T """"'^
Eesti selleaegset ühiskonnavormi '""/'"'^.^ ^«^"^ ^i^L»^ on
tpLeak!s,iTme. . "rni meta,m a /^ü^raf--dfe^mTo- miks jäeti linnums üüsletes eerhiuitmam aotan, p—a- J A A N L A S T E UUS LINNUS
kraatiaks", küna kogukondlik uhi- . / , ... . „ „ . . fimhmc
nemine oli vabatahtlik (külad ki- 7'• f ^ ^' T™f*;„rrT£tu
helkondadeks, kihelkonnad maa- ° ' .' J^^f „ '"'""^''^
kondadeks). vanemad ja sõjajuhid ^ TTln, .^^e^^i '^"^''^ ^^^"^^'^ f valiti rahva pook. Kui esines sõja- «letüs o"-•.>•" hakkasid uut ehitama. See töö al-lisi'konflikte
omavahel, siis need ei ''''^'^^'TTZ S i l e iä Iru •^^«^'^""^ oli laeva-ei
olnud vallutamise ega alistami- P^^^^"^^ ^dJd äksit sea^ "''^'^ '""''""'^ ^'
se iseloomuga. ..Pärandi-moment" ^J"^'"'' !f Idf ü e Tal- "^'"^''""^ K'^'^'^"^^^' iie alles siis kui saksa vallil- tootmine tood ule lal- ^j,^ g, 5g„g ^,^^^5 ,jasy,a(i ^^^^
iie diies sus. KUI saKsa vanu- „ i,„o' i , i,„iHac prfa raua . . . '. • .
flCTORIÄ DAY jco
ipUEEN'S BIRTHDAY
SMASPÄiVJf.MÄlim
Jäätmete kogumist ei toimu esmaspäeval, 19. mail;
Tavaline esmaspäevane (19. mai) kogumine toitul!
esi
rast võidetud lahingut. Kirjeldusest
.ajad hakkasid pantvangideks võt- """f T" ''^.J^tkes.i uuritavas """"^^ 'ammutamise saadud paima
eefeti valitud vanemate laosi «"''•«ämise jalgi raskesti uuritavas y. taanlaste linnus oli puit-
Eestitmisttat. drlrlrja [aO-as? Või tui au avah^^^^^ et linn.use püst-taran-sakslasteW
vastupanu osutamise ^/^^^-IJ^^lS^ jäeti pajka ja muudatusi tehti
pikk aeg lubab oletada, et eesti ^uda et KOO
..muinas-^emokraatia" ei olnud ™ " ! : . :
Tavaline teisipäevane (20. mai) on kolmapäeval^
arenematu, vaid kujunenud ühis- .
de osas. Vastasel korral poleks linuks
oletus Iru linnuse mustee- ^^^g ehitamist mõne nädalaga suu-kondlik
vorm 'ahendamiseks on baseeritud ^^^^^ lõpetada. Taanlastel, kellel
Kas on põhjust oletada, et see nii SlrtudTvltele a ^ £ '^'^ sõjakogemused
oli? Meie ei ole ainsad - sama ^ ^ - f T v t i ^ S l f n t T^^^^^ ja kutselised palgasõdurid, olid
..primitiiv-demokraatiat" (rahva-de- f i k i s t l l e e S ^"^''T''' Ti"T^ rTT"f
mokraatiat?) harrastati antiikses T 1 1? s S s t e tS^^^ kaitseehituste alal. Nn oh taanlaste
Kreekas la hilipm ralati nii maail- «aanlaste ja sakslaste tulekut. Kisti Hnnuse-ehitamme tegelikult endise
mr.sfln. vnhTiir^ ^hir «"^ elamkkond võis arvata, et neid Kalevanlinna moderniseerimine,
ma esimene vabariik - Shve.ts. i^^istlastena ei rünnata (kuna rün-n
A ^ . ^ . . , . ™,«^n™-™^„n dajad olid kristlased) ning et neil Taanlaste puit-linnus jäi Revali
RABARAUA^TOOTMINE ^^'^^^ ^^.^ sjjs olid sealsed (linnus oli nime muutnud!) kaitse-
IRU ILINNUSES eestlased küll esimesed, kes koge- rajatiseks kaheksaks aastaks.'1227
I Sõjaline ja kaitse-tegevus Tallin- sid, et ristisõda Maarjamaale oli võttis Mõõgavendade Ordu Toom-nast
idas paiknevas suures Iru lin- ainult vallutamise ettekääne. Km pea oma valdusesse ja hakkas ehi-nuses
katkes umbes aastal 1000. nad-vallutajate õiget olemust tund- tarna kivilmnust. Bialgu ei tehtud
Sellest ajast peale ei ole Iru linna- ma õppisid, siis oli hilja linnuse muud 4ui ehitati kivimuur_ endise
mäel toimunud nimetamisväärset taastamiseks. pu«dust tarandi asemele. Koik ehi-inimtegevust,
kui mitte arvestada '"''«d selle muun sees ja.d naga
tee-ehitusi ja rändrahnude purusta- KALEVANLINN - KAS need ohd. Ajalugu vaikib se^ est -
mist teesillutiseks Selle saatuse KAITSE- VÖI VALVELINNUS? kas suutsid Vihlemb ja Clemens
osaliseks sai ka rahvapärimustes . , 1 Esto ka seekord osavasti „pere-kirjeldatud
Iru ämm" — välgu- Kalevanlinna linnuse kerge lan- meest vahsrtada voi pidid oma ma-löögist
kivisiünud Kalevi lesk Lin- gemine taanlaste kätte 1219. aasta jad sakslastele üle andma ja taanda,
kelle taevataat niimoodi päästis juunis ootamatu mere-runnakuga dusid koos taanlastega Taanimaale.
Kolmapäeval, 21. mail EI toimu AJALEHTEDE
ja suuremate esemete kogumist.
Säilitage ajalehed ja suuremad esemed kolmapäeval,
28. mail toimuvaks äraveoks.
Pidage meeles: Torontos on 17 klaas- ja metall-nõude
kokkutoomise keskust. Märtsis koguti 255
tonni ajalehti, 41 tonni klaasi ja 9 tonni tina. Lähema
informatsiooni saamiseks helistage 392-7742
PALUME MITTE PANNA KLAASITÜKKE
VÕI MUID TERAVAID ESEMEID PLASTI-R.
M. BREMNER, P.Eng., F.I.C.
Commissioner of Public Works
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 14, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-05-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860514 |
Description
| Title | 1986-05-14-04 |
| OCR text | Nr. 37 VABA EESTLANE kolmapäevall, 14. mail 1986 — Wednesday, May 14,1986 l'B' 88 nsoa Pidev asustus Talliuuas ef lase ^^laMda-teadlasi'' ™ arhedooge teha tulemusri-kasf töödi Asustus Toompeal ja vaualiuEias on katkestamatult eksisteerinud tuhat kuni tühat-yiflssada aastat. Järjest, on samale pinnasele peale ehitatud — kultuurkihi paksus on- tükati kümmekond meetrit. See tähendab, et Tallinna algaegade muinas-jälgede leidmiseks tuleb - kaevata kulfuurkifei pohjanio SUVISED LAHTIOLEKU AJAP ALATES 13. MAIST: esmaspäeviti suletud, teisipäeval, kolmapäeval \& neljapäeval 8—6, reedel ~ aupäeval 8°>°-2. 9) eeso Samuti nagu ned takistavad muistsete aegade avastamist, segavad tänapäevased iiiuljed ja teadmised muistsete aegade mõistmist. Keskmise eestlase kujutlust vanast eesti linnusest segavad iidsed kivist lossid, mida oma silmaga on nähtud. Need on fcodaalHärrade varjupaigad, kus oldi kaitstud vihaste alamate eest. Linnus oli rolpkem põgenikelaager, kui püsiv elamispaik. See kuu- i^J^® ins ühiskonnale ja seda ehitati tal-gu- korras. nagu praegu Kotkajär-vet, Jõekäärut ja Seedrioru. Kuna olud nõudsid, et see ,Jaagrikoht" on tekitanud spekulatsioone, nagu ei oleks linnus üldse mõeldud kaitseks, vaid ainult valvelinnuseks ja valveüksuse asukohaks, et kaitsta sadamat ja kaubapunkti ning valvata sealse korra ja rahu järele; Kuidas see ka ei olnud, kuid merelt toimuva rünnaku puhuks ei olnud linnusel muud hoiatust kui tule- või suitsusignaalid Naissaarelt. Teatavasti tuli laevatee Taanist Eestisse piki Rootsi rannikut, pööras sealt itta lõunapool Ahvenamaad Hanko neemeni ja sealt otse lõunasse. Nii oli Naissaar esimene punkt Eesti pinnal, kust lä-- Ift inei© syitsnsiiikl jci -kdikumt sivi- Icesse kdCisci võtmiseks ja pidulaudadele lergesuitsuYorsi varstid grillimi^ FOODS & IMPORTS 133 Laird Drive, Toronto M4G 3V5 — Telefon 425-0450 Tuule-p, d, okma alat. korras sus vo.s ^ ra„a^„iatamlse jälgede henejaid võidi näha ja mandrit seal olla pus.v meeskond. See oli avastamine toimusid iseseisvas Ees- hoiatada. Kui laevastik suutis Nais-aga vaevalt mingi pagasodunte ^^^^ g^, tosJrueeriti ka saart üllatada ja läheneda Naissaare lipkondj pigem kull kulakorras vai- g^^^,,,^ sutatusahi, milte läbilõige varjus, sü» polnud ime. et rünnak veteenistust pidav ja relvaharjuJust ij|ai„ieval Janisel. Tuulekana- tu"' ootamatult. Väike püsiv valve-tegev noorte meeste rühmitus. ,^5^ ^.^^ . ^^^^ -^^^^ meeskond ei võtnud lahingut ega ..Nõukogude tealJus'" lähtub Henri-ku kroonika märkustest, kus Le-hola linnust nimetatakse Lääne-Eu- OVER 50 VEARS OF GM SALES AND SERVICE OGAN M Limited gOOO Sh©ppard Av®. E.. Scarborough. Ont. MIS 4L9 - sasse dEogevsite lõõt§adegsi« naiseröövli Tuuslari käest. piiramist vastu voa korralduse alistuda. sai kelleltki roopa feodaalsetel eeskujudel ' ' ^ ' ' ' T " . . Rävalaste ja harjulaste ühisma- ,Xembitu kanbiks- ja järeldab sel- Iru innuses toimunud arheoloo- leva rünnak taanlastele 15. Juunil lest, et Eestis olid tärkamas .vara- ^^'^^ kaevamised määravad hnnu- lükkab valvelinnuse oletuse ümber „ feodaalsed^' suhted. Selle tõestami- fJ^^T"^''^- ajaks aastad 5 0 0 - ja näitab, et linnust peeti küllalt seks pole aga mingit muud alust. S""^, havmes voi ha- tähtsaks kaitse-ehituseks, mille pä- Et meie ajaloolased seda mainivad, ^^^^}'^''^^ f '^'^ lahingusse astuda. '".^t.''\~^-<" m • I trules ehitamata lust sus, kui kait-see näitab e praeguse Eest. ajaloo- ^^^^^^^^^ ^^^.^ Küjj^ä^gi alla jäävad linnuse PAUL JUTTUS Müük ja rentimine . 291-5054, kodus 423-5716 Sl.t t.2\Z'JTtZ' ^^^^ vajalik. Kaevamistel-leiti, et vallutamise ja selle kaitsega ühen-vaid peab tegema .soovitud jarel- . j,,^^^ ... ^^ses mainitud kaks eestlast (vane-duši. Iru linnuses toodeti rauda kodu (vane- TORONTO LINN D n I I » ™;i A l -^hf^ k l maisest soo-raua-maagist. mat või kaupmeest?) — Vililerab Rikkalike mundileiducfö- puhul ^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ''^..^ ja Clements Esto. Milline oli; nen-mamitakse tagasihoidlikult nende -^^^^ • jgg ^uli de osa linnuse lahinguta kättemän-muntide päritolu, kuna sellest nah- ^^^^^^^ ^^^.'^ ^^.^^^^ gimisel taanlastele? Millist osa täit-tub. et meie muistsed sidemed ve- sid nad hiljem lahingu strateegilises ne astega olid nõrgad. Ku. kuskilt ^^.'^ sooraua-maagiga ja siis. käigus? Kas vendide ja nende vürst leitakse moni, slaavipärane ese. sus õhutades sulatada raud Vitslavi laager eestlaste luurele var-seda märgitakse vaijatostvalt. n^^agist välja. Sooraud oli rabe ja Jatud kohas ei olnud kohalike j Samasiigunejon suhtumine Mui- ^ ^.^^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^ nõuanne? Nende seljatagu- « Ms-Eesti ühiskondlikku struktuuri, ja taguda, et saada ne rünnak otsustas teatavasti la-mida nimetatakse urg-kogukond- ^.^ . ^..^^^ hingu eestlaste kahjuks. Ukuks ja mitte veel riikliku vormi-ni jõudnuks. See arusaamine läh- ^^'^f^' . , .... ., .-v, ^ '^'"•emb ja Clemens Esto olid iubl seisukohast, et n.n. ..riiklik ..^T P J f f ' " ' ' j '^^ttlt vorm" oli kõrgem. Selleaegsed 'l^fit ^"1"'^ ÄH Jr ^"^^ kinnisvarad mis asusid ..riiklikud vormid" loodi pea eran- ^hlakihunnikute J^^J^^^'' ^eesti linnuse sees ja jäid ka taani ditult alistamisega, s.a. vägivallaga. T """"'^ Eesti selleaegset ühiskonnavormi '""/'"'^.^ ^«^"^ ^i^L»^ on tpLeak!s,iTme. . "rni meta,m a /^ü^raf--dfe^mTo- miks jäeti linnums üüsletes eerhiuitmam aotan, p—a- J A A N L A S T E UUS LINNUS kraatiaks", küna kogukondlik uhi- . / , ... . „ „ . . fimhmc nemine oli vabatahtlik (külad ki- 7'• f ^ ^' T™f*;„rrT£tu helkondadeks, kihelkonnad maa- ° ' .' J^^f „ '"'""^''^ kondadeks). vanemad ja sõjajuhid ^ TTln, .^^e^^i '^"^''^ ^^^"^^'^ f valiti rahva pook. Kui esines sõja- «letüs o"-•.>•" hakkasid uut ehitama. See töö al-lisi'konflikte omavahel, siis need ei ''''^'^^'TTZ S i l e iä Iru •^^«^'^""^ oli laeva-ei olnud vallutamise ega alistami- P^^^^"^^ ^dJd äksit sea^ "''^'^ '""''""'^ ^' se iseloomuga. ..Pärandi-moment" ^J"^'"'' !f Idf ü e Tal- "^'"^''""^ K'^'^'^"^^^' iie alles siis kui saksa vallil- tootmine tood ule lal- ^j,^ g, 5g„g ^,^^^5 ,jasy,a(i ^^^^ iie diies sus. KUI saKsa vanu- „ i,„o' i , i,„iHac prfa raua . . . '. • . flCTORIÄ DAY jco ipUEEN'S BIRTHDAY SMASPÄiVJf.MÄlim Jäätmete kogumist ei toimu esmaspäeval, 19. mail; Tavaline esmaspäevane (19. mai) kogumine toitul! esi rast võidetud lahingut. Kirjeldusest .ajad hakkasid pantvangideks võt- """f T" ''^.J^tkes.i uuritavas """"^^ 'ammutamise saadud paima eefeti valitud vanemate laosi «"''•«ämise jalgi raskesti uuritavas y. taanlaste linnus oli puit- Eestitmisttat. drlrlrja [aO-as? Või tui au avah^^^^^ et linn.use püst-taran-sakslasteW vastupanu osutamise ^/^^^-IJ^^lS^ jäeti pajka ja muudatusi tehti pikk aeg lubab oletada, et eesti ^uda et KOO ..muinas-^emokraatia" ei olnud ™ " ! : . : Tavaline teisipäevane (20. mai) on kolmapäeval^ arenematu, vaid kujunenud ühis- . de osas. Vastasel korral poleks linuks oletus Iru linnuse mustee- ^^^g ehitamist mõne nädalaga suu-kondlik vorm 'ahendamiseks on baseeritud ^^^^^ lõpetada. Taanlastel, kellel Kas on põhjust oletada, et see nii SlrtudTvltele a ^ £ '^'^ sõjakogemused oli? Meie ei ole ainsad - sama ^ ^ - f T v t i ^ S l f n t T^^^^^ ja kutselised palgasõdurid, olid ..primitiiv-demokraatiat" (rahva-de- f i k i s t l l e e S ^"^''T''' Ti"T^ rTT"f mokraatiat?) harrastati antiikses T 1 1? s S s t e tS^^^ kaitseehituste alal. Nn oh taanlaste Kreekas la hilipm ralati nii maail- «aanlaste ja sakslaste tulekut. Kisti Hnnuse-ehitamme tegelikult endise mr.sfln. vnhTiir^ ^hir «"^ elamkkond võis arvata, et neid Kalevanlinna moderniseerimine, ma esimene vabariik - Shve.ts. i^^istlastena ei rünnata (kuna rün-n A ^ . ^ . . , . ™,«^n™-™^„n dajad olid kristlased) ning et neil Taanlaste puit-linnus jäi Revali RABARAUA^TOOTMINE ^^'^^^ ^^.^ sjjs olid sealsed (linnus oli nime muutnud!) kaitse- IRU ILINNUSES eestlased küll esimesed, kes koge- rajatiseks kaheksaks aastaks.'1227 I Sõjaline ja kaitse-tegevus Tallin- sid, et ristisõda Maarjamaale oli võttis Mõõgavendade Ordu Toom-nast idas paiknevas suures Iru lin- ainult vallutamise ettekääne. Km pea oma valdusesse ja hakkas ehi-nuses katkes umbes aastal 1000. nad-vallutajate õiget olemust tund- tarna kivilmnust. Bialgu ei tehtud Sellest ajast peale ei ole Iru linna- ma õppisid, siis oli hilja linnuse muud 4ui ehitati kivimuur_ endise mäel toimunud nimetamisväärset taastamiseks. pu«dust tarandi asemele. Koik ehi-inimtegevust, kui mitte arvestada '"''«d selle muun sees ja.d naga tee-ehitusi ja rändrahnude purusta- KALEVANLINN - KAS need ohd. Ajalugu vaikib se^ est - mist teesillutiseks Selle saatuse KAITSE- VÖI VALVELINNUS? kas suutsid Vihlemb ja Clemens osaliseks sai ka rahvapärimustes . , 1 Esto ka seekord osavasti „pere-kirjeldatud Iru ämm" — välgu- Kalevanlinna linnuse kerge lan- meest vahsrtada voi pidid oma ma-löögist kivisiünud Kalevi lesk Lin- gemine taanlaste kätte 1219. aasta jad sakslastele üle andma ja taanda, kelle taevataat niimoodi päästis juunis ootamatu mere-runnakuga dusid koos taanlastega Taanimaale. Kolmapäeval, 21. mail EI toimu AJALEHTEDE ja suuremate esemete kogumist. Säilitage ajalehed ja suuremad esemed kolmapäeval, 28. mail toimuvaks äraveoks. Pidage meeles: Torontos on 17 klaas- ja metall-nõude kokkutoomise keskust. Märtsis koguti 255 tonni ajalehti, 41 tonni klaasi ja 9 tonni tina. Lähema informatsiooni saamiseks helistage 392-7742 PALUME MITTE PANNA KLAASITÜKKE VÕI MUID TERAVAID ESEMEID PLASTI-R. M. BREMNER, P.Eng., F.I.C. Commissioner of Public Works |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-14-04
