Vaba eestlane , May 14, 1986

              .37 Nr. 37
¥ÄLVEÄIIST Omariikluse saavutamise järele ehituskuludeks, õppejõudude pal-
17., 18. jia 19
dr. A. EebaBie, tel.
ja 25. mml
dr. T. MaiDmiiets,
27. aprillil möödus 25 aastat
Ühendatud Balti Ameerika Komi­tee
(ÜB AK) ellukutsumisest.
Rahvuskomitee pn teatavasti ko­gu
aja olnud selle balti koostööor­ganisatsiooni
üks kolmest liikmest,
aastaeelarvelise kuluga ümmargu­selt
10,000 dollari piirides. Juubeli­ürituste
lisakulutusteks lähetas ER­KU
neil päevil ÜBAK-ile veel eri-toetusena
1000 dollarit.
Seda balti juubelisündmust pü­hitseti
1. mail Washingtonis Baltic
Freedom Award'ide üleandmisega
järgAiistele Ameerika riigitegelas­tele:
senaator William Armstrong
(R —- GO), kongressiliige William
Garney (R — NY), .senaator Do-
Hiald Riegle, Jr. (D
Kojelis, Special Assistant to Ihe
President, Office of Public Liaison,
Mark Palmer, Deputy Assistant
Secretary for European Affairs.
See baltlaste auhind kavatsetak­se
üle anda ka president Ronald
keaganile juunikuul, Balti Vabadu­se
Päeva pidustuste raamis.,
VES
: JEEUUSALEMM -
heoloog ütles, et ta on avastanud
piibli-aegse Jeruusalemma värava,
Juuda esimese templi perioodist
2500 aslstat tagasi. Arheoloog Eüat
Mazar ütles, et 15 m lai struktuur
võib olla üks neist väravaist, mida
on nimetatud piiblis, mis oli alama
Ja ülema templipiirkonna vahel.
tõusis esile vajadus riigi hariduse
korraldamiseks. Esimene tähtsam
samm oli eestikeelse ülikooli raja­mine.
Selle järele teised kõrgkoolid,
kus Tallinna Konservatoorium oli
üks neist.
Montreali Pensionäride Klubil
avanes võimalus kooli tekkimisest
saada huvitav ülevaade kahelt selle
kooli kasvandikult, Dagmar ja Erik
Kokkerilt, kes esitasid reedel, 4.
aprillil huvitava vestluse kooli tek­kimisest
koos muusikaliste näidete­ga
helilindilt. Kõnelejad esinesid
vaheldumisi, rääkides konservatoo­riumi
saamisest ja seal õppimisest,
lisades vahepeal juurde isiklikke
mälestusi.
Konservatooriumi asutamise mõ­te
oli tekkinud juba 1918 a. keva­del
Tallinnas, Estonia muusika osa­konnas,
mille juhatajaks oli tuntud
muusikamees August Topman.
Moodustati vajalik asutamiskomi-tee,
kuhu valiti Georg Hellat,, Aug.
Topman, Mihkel Lüdig ja Raimond
Kull. Nad koostasid vastava põhi­kirja
ja õppekavad, mis Vabariigi
Valitsus hiljem kinnitas. Esimeseks
kooli direktoriks sai Mihkel Lüdig.
Koolil puudusid ruumid, rääkimata
oma hoonest. Õppimine toimus Es­tonia
seltsi ruumides, erakorterites
ja Lenderi gümnaasiumis. Sisseas­tujaid
oli esimesel aastal suurear­vuliselt,
kuid kasutada oli alguses
ainult kaks Estonia seltsi klaverit.
Mihkel Lüdigul õnnestus oma alga­tusel
n.ö. kombineerida Peterburist
12 klaverit Tallinna, mis oli suu­reks
kergenduseks nii õpetajaile kui
ka õpilasile. Raha- ja ruumipuudus
andis tugevasti tunda.
Koolile otsiti sobivat ehitusplat­si,
mis leiti Vabadusplatsi. ääres
Krediitpanga hoone kõrval, kuld
hoone ehitamiseks puudus raha.
Selles osas hakkas energiliselt te­gutsema
Juhan Aavik, kes oma
veenva jutuga tõmbas kaasa koha­likke
äriringkondi. Esimesena avas
oma rahakukru kirjastaja ja äri­mees
Gustav Pihlakas, andes kooli
jaoks 10.000 marka ja temale järg­nesid
nii mitmedki teised. Korjatud
rahaga hakati ehitama konservatoo­riumi
hoonet, mis valmis 1922 aas­taks.
Hoone ehitusega käis kogu
aeg kaasas pidev rahapuudus, nii
seks.
Sel ajal; opteerusid Venemaalt
Eestisse mitmed tuntud eesti muu­sikainimesed
nagu Jaan Tamm, Ar°
tur Kapp, vennad Theodor ja Artur
Lemba ja teisi. Mihkel Lüdigu di­rektori
kohalt lahkumisega sai
uueks direlftoriks Jaan Tamm, kes
oli juba varem tegelenud majan-dusalaga
ja nende probleemidega.
Tema suutis olukorda niivõrd pa­randada,
et isegi asuti laiendama
senist hoont põrandapinda ja juur­deehitus
valmis 1930. a. Hoones
oli. nüüd 20 vähemat harjutusruu-mi,
esinemisrüum 2Q0 istmega, di­rektori
korter, kantseleiruumid ja
veel rida teisi ruume. 1933. a. suri
J. Tanim ja koolidirektori kohustu­sed
võttis üle Juhan Aavikv kes pü­sis
sel kohal 1944. aastani.
Erik Kokkeri ettekande järele
võttis sõna Dagmar Kokker, kes
rääkis kooH õppekavadest jae jõudu­dest,
mainides ka, et ta ise oli
alustanud klaverimängu õppimist 5-
aastaselt. Isa soovil ta läks Õppima
konservatooriumi, kuhu pääses sisse
eksamitega, õpetaja valikus oli oi- ^^^^ südamlik ja mõistev ses vastavad kontsertaktused New
nud raskusi, kuna isale oh soovita- Samas õlid Theodor ja Ar- Yorgis ja Torontos. New Yorgis
tudpri.Hprschdmanni,^la^^^
'^^""Iv?"^^^^^ kus kaastegevad olid
Morfddt-Vntoli. kes^ oh d D. Kokker, K. Raid ja V. Kangro,
muti ka vaga hea ^^^^^^^^
õpetamine toimus^ Ä kogu Moodsa muusika suhtes olnud ta lilindih.
Unna, paljudes Komades. Daparj^^^ kritiseeriv. A. Kapil ja A. Okupatsiooni ajal oli D . Kokker
Kokker märkis, et temale oli seJ j^^^^^^j ^^^^^ omavahel mingisu- olnud koos Arno Niitoviga konser-ajal
hakanud vagameeldima^^^^^^^
me tants^TniHe toüu^^^m Vestluse lõpul kuulis publik veel
teooriatundid^t jemale j^^ jj^^j,^
teistest maha jai.Lopüks joudiSp^^^jj^^j^^^^
ta siiski otsusele, et klaver on te­ma
irais 100 aastal
riumi hoone koos muusikariistade sele vähetuntud ettekannet suure
eaala. ja siis^ ««^"'flf""^ ja rikkaliku noodikogude^
dati Estonia teatri kontsertsaalis V
õpilasõhtuid, ühtlasi ka kinniseid . . ^ -
esinemisi, 14-aastaselt ÖIB tai a^^^
nenüd võimalus esineda kphtserdil
solistina. Helilindüt kuulsime kla­veripala,
millega ta seal oli esine­nud
seekord mitte D.-Kokkeri • -1/ • • I 1 I V : J ^ * 1 ..1- ^ • .1 . • . • • * :
g • p Km kakskümmend aastat tagasi kulas eestlasi arvatavasti enam ei ^*)P!JMI i)ffi ^S n ^ oHS mpi Hfr Sr- ^ tfaasNavasõtatiu eeksti okülga Tuürgdis, e4 5 ^olAe.." 1 9 ^ ^ k ^ ar-ninuii
V • r» f n I • • Ludu purist, oli see omamoodi sen- heoloog Paavo Roos (Rootsist), et
üEp^pePieg^e vus! 0T11 t.o«iim^i! "v!iu!d^ ' ÕRpIe!t»aj^a sJa, tsi,o on - . ja v.a s,ta. v. alt ,k oheldi^ se-Karsi .ü mbru.ses . el.a b .e estlasi. P•ä«-
kodus, kes oli olnuo Väga suur f^^^^^^
muusikaentusiast ja soodustanud
eriti andekaid õpilasil üks nendest ^^!1„S^ T^^""™ donnast kunagises^m kiilas, te
oli olnud ka Hubert Anton-Aume- f , Novo-Estonskoje nuud elas peamiselt türklasi. Tui.
re kelle ta oli iseei kaasa võtnud ^ Novestonka eestlaste endi valja, et grupp koosnes umbes 50
ot^a suvekodusse.^ teda sea! pi- '^'^ '''^.f^^f^^ \rimes^ kelledest pooled rääkisid
devalt õpetada. Prof. Paulseni kau- ^^^^^<^J9m^ keelt, nendest^ka mitmed lap-du
sai ka H . Aumere korraliku T^*^.?-^-^"^!?'^^^
riikUku õppestipendiumi; Prof. ^'""t^^lE^f"^^ elevust ja rõõmu! , ^ _
Paulsen, olles rahvuselt baltisaksla;P'.'^^°"'^; 3^^^^ külastas ^ neid
ne, valdas siiski eesti keelt. mifl^veidub, rahvast^ ^
y . . . . , Laane-Sakšamaal, kuhu kunagised meerisime eestlaskonda. Krast se-
Konservatooriumis õpetati pea^^e TO^^^^ da olen neid külastanud veel viiel
muusikahste-iunete veel terve^Tidapean,iseit 1970-ndail aastail. korral, viimati a: 1981, mil oli kü-gumnaasiumi
üldaineid olemaks ka , , „„p npr,..
üldteadmistes vajalikul tasemel. A i - Teise suure väljarä
USAtuyiiia
Olev Härm (vasakul) ja Arnold Aasma laulsid Maakon­dade
Päeva eeskävalises osas.
neõpetajaid oli olnud üle paari- Eestist 1880-ndail aastail jõudis tu- ^c^id kohne_ lapsega. Teised^^ olid
kümne handeid eestlasi Kaukaasiasse. Nn. vahepeal üksteise: jarel asunud
Mõlemad vestlejad iseloomusta- Tagakaukaasia alad oli tsaar võit- ''^^"f:^'«^!??^?^ i
sid õpetajaid ja nende käitumist. J. «ud Türgüt 1877-78. a. sõjas ja "n. külalistöölistena, hiljem juba
suur tugev mu- hakkas nüdü asunikele maad jaga- ^isserandaja staatusega. ^ ^
sa meeJ, I. Aavik K^^^^
rajas grupp eestlasi Karsi linnuse Wurttembergi. eemal eestlaste^kes-lähistele.
A. 1908 oli neid rahva- "^"^test, mõned aga snurhnnadesse
loendi järgi 347 hinge. A 1912 õn- "ag" Berliin ja München. Nad on
nistasid nad sisse oma kiriku-kooli- °'""<J "Mõnevõrra kontaktis organi-maja,
mis on veel tänapäeval asula seeritud eestlusega, osa võttes ^e^^^^^
suurimaks ehituseks. Esimese maa- laste suurematest üritustest Geislin-
MGHLAND. Wasti. - ÜSA "masõja_keerises võitis Türgi oma gems Ja Münsteris ja
valitsuse tuuma õujaama Washing- '«""«"""""i «agasi, kusjuures osa lastest-on vnbinud Keskkomitee
toni osariigis Briti M u m b i ä l ä h t f ^ t l a s , taganes ^_kop^ venelastega. PP»^» ^JJ^^^^J^l^t wSEstonia
dusesolevSohtulikusseisuhdis,ku- jä^Tü^
jahutusveetorud tulevat asenda-
- - nimed esialgu kirja araabia tähes- Laa"^-Saksamaal, nende ^
dukohas. Türgi-periood koos seatt
sugupõlvede mällu 'sööbinud raš-
. . . , , . aega ei teatud nende saa- kustesä võõra rahva ja võõra ku^^^ T ^ ^ ^ i - "^-^ kuni Eesti Vaba- tuuri^keskel, sõdade a rahutuste,
aega ja maksvat 17 miljomt doUa- riigi peakonsul Türgis. Ernst Ve-maavärisemi;te ja ikaldustega ei
M I,. • * • '^''™a"n a.^^ 1^ tun-
Njeakton tegevus, mis produt- „umi ..Päevalehele". Välismaalase- netf Eesti kultuuiajalukku kuulub
seenbptaiumrtuumarelva^^^
voetud Jahema^^v^ pa^ külastada, A . 1960 avaldasid okup. ke tah^sgrupp. k š pidas seal ees-i^
eaktorid kasutavad grafuti ,a mo- Kirjandus" kaks endist Kars
on samasuguses h o o n e s . . . . t ä n a p ä e v a l ;Uus-Estoma ^ ' : ' :
reaktor on sarnane venelas­te
Tshernobõli omale. Torude asen­damine
!23-ääštases Hanford N
Toronto Eesti Seltsi Täi
N
Venelostel puudusil
NEW YOftK-et
N. Liit on tagasi liii
troofi tagajärgede leeyt
president Ronald Reag^
tööstusdemokraatiate i|
kurnist, kuid ei tunne
Kui USA välisministrilt
kas Moskva on võimeline hai
saama asetleidnud katastroofi
les Shultz järgmist: „Ma loo(
nad on. Probleemi jätkuv edj
nemine suurendab ohu t(
nende naaberriikidele ja hei
•diie.*V\: :
Moskvas tegi Kremli jul
näo pähe nagu ei oleks sui
dagl viltu, võttes Lenini mai
mil seistes vastu tavakohase
raadi.
Napisõnalised ja äärmiselj
butavad (et mitte ütelda
tud) uudised Tshernobõli
hiigelavariist olid hoolikaU
tud nõukogude ajalehtedj
lehekülgedele —
rahvast ei ole ometi mõtet
ärritada! Võib sellel ju vi
mõttes tekkida igasugusi pj
küsimusi.
Reaktsioon mujal oli väj
ritatüd. Shultz näiteks,
ajakirjanikele teravamasc
kui seda on senini teinudi
küsimuses ükski USA
ametikandja avalikult, üth
mist: „Meie teame oma enl
kätest rohkem, kui see mi(
kogude juhtkond on ütlemi
— ja ka oma enda rahvale|
tuse ulatuslikkus on suur.
inimohvritest pn arvuliselt
suuremad, kui see mida N . |
öelnud." ,
Suurbritannia välisniinij
Geoffrey Howe süüdistas
^tõsises eksimises £uro<
naaberiikkuse vastu^*
varjates esialgselt täieliki
stroofi olemasolu ja kl
nüüd andmast vähegi ükj
kumat informatsiooni maaij
Ükkusele asetleidnu kohta.l
Harilikult N. Liidu suht
väga ettevaatlikult väljen
ne-Saksa välisminister H
rich Genscher nõudis, et
sulgeks kõik Tshernobõr
sarnaselt kavandatud tuü
jaamad nii kauaks kui polj
tud suurõnnetuse põhjuse
„Mis laadi inimesed
N. Liitu?" küsis Lääne-Sal