Vaba eestlane , May 10, 1979

              Nr. 36
aZDB
viuäMBSh: O/Ü Vaba Eestäams, 135 Tecumsdh St Toroatoa.
POSTIÄADSESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto Oal MU 8Bfi7
tEMFOUlD: toim^ 384-7521, talitus (tdlimW, tuulutused,
DL'
V
TEaXHAISHINNAD Kanadas: aastas $32,—,
TELLMISmNNAD väliaž^lfanadatl s@sl®s fS5.-, poolaas­tas
$19.— ^ veerandaastas $10^. liripdst^a USÄ-s: aastas
FubmM hj Free Estonian Publisher, Ltd, 13§ Team^
« 1^
,00
aoas
^ a
on Müdlstätod-: senM
vali
Ises.' Vffi|:a-'lalskdt.lü-anda
k5ig^^
tööd, rakendades. mSIJoiniie'Äe-dase
töötute huga pibduktsMvsde
tööle. S^e eesmäsr^-poole. pMd-lemist
peavad Õigeks kõik kaina^
dal^sed, kuna nende töövili lisaks
Kanada uMskoraialle Jõukust: Ja
paremat elustandardit. Muidugi
on ka senine valitsus katsunud
Sahendada töötust uute töökohta­de
loomisega, kuigi on arvult v^
gagi suur olnud töökohtade Juur­dekasv,
pole selleimÕju ^lisM Jal-nud
küllalt nähtav järjest lisandu­va
emipatsnooni tõttu.
TÖöpuiidiise juures oii ilmne­nud
omamoodi npitdd samal
ajal oleva tööjõu puudusega. Üks
eesti tööstur on otsinud Juba
kolm kuud omaäe i i h e ^ t töölist»
mõnetiste v|h(^nÕud|i^
;tega;; ^Šeile :aja Jooksid;-oa ; talle
tööturu poolt saadetud mitmeid.
On- olnud neid,: kes on'katsunud'
päeva; vastu pidada, teised on Ju-etme
lakkunud kas ^õimetu^
sest ansamblitööga sammu p^iäa-mast
VÕI pole toöneie meeldinud^
Nad on silsk! tööameüsse läinud
Jutuga, ei neid on vallandatud,
mis õigustab! neid uuesü abiraha
nõutada. Osa inimea tiilevad liht­salt
tööstuse kontori, et saada
templit tõöcitsimlse lehele, mis
üseile JäU^ õl^stab abiraha saa­mist.
Ila^des tööle Jäämisest,
iiad näitasid selle vastu. vähest
huvi jä kadusid
sasmilšega^ on'Mulda paljude töö-m
Mäqlhm^rf^ kyydifamisesf 1f47. ^@sta.kevad®
JiDtustaja ©ndine Wehr-müjon
©n töötuid,
Iriimmefeonda töötahtelist inSmest?
• SeMe olukorra muutmiseks.tegl
i$raegune i^alitsus muudatus töö­tust
abiraha saamise tinginsiistes,
kuid^seiü fei näi feee inimesi' veel
tööle suimavat. '
Väga hea: Iseloomustus: praegu­sele
olukorrale andis üks kanada siistel Pösenis.' Alami anti alles
töötu, öeldes, et töötatöolise elu 'siis, feuiniõto^^^ langevarjurid
on kiili raske, aga.. siisM mitte nii gejsid paarkümmend meetrit loeri-raske,
et peaks .tööle-hakljäma.;
, • See am ^^õimäluse
STOISHOLM-(EFL)-..t}sua ss^eH kohtab Sa mehi, kes viibinud kas sõduritena ^^oi
svamgtdeitö EesitSi Paajiidö mälestustes domineerib väljandus „Speck u^d ESer*V Ja „Mensch,
was habenywir g e £ r ^ kelega võib ajada juttu ka teistel teemadel. Ühe selli­se
Mehega oHEPl^ Saksamaal hiljuti pikem Jutuajamine, kuna mees oli viibhiud kaks
aast#sÕJavanghia Eestis. Ta jutustus kaheksast nõukogude sõjavangis veedetud aastasi kõlab pai-
•^ti'nä^ irasSngi Jutustusest need mälestused, mis seoses eestlas»-
maohti MtiMit — langes n5"uko-gude
sõjavangi 1945 a. jaanuaris.
Ta viibis 'pärajasti täiendusfair-
[.Kogameeskmd
/laiigesisoijaA^giil^
se tegemiseks, et töiHatöölisÄ'pg^iigu;^,^^^^(^ veefcmid isaims
olemist on hakatud Juba võtma ^ nnõned kuud sõjavangüaagris ning
elukutsena, >imida;. . 'muu ;elaiiud üle/puim^^
ei talfögi enam va-^ va^ W
kapitulatsiooni puhul, toimetati
ta ühe s u u i ^ a ' traiispordiga Val-
;fea, ja^sealt;edasi:Tartuss8/
See suhtumine töösse aga teeb
ti^iisdks kõik. valimiseelsed; paav^
teljuhtide iübädused töö^bitadie •
Juurde looiniseks, Qh jiiba prae­gugi
töökohti, kuhu hädasti v^^^
takse inimesi, sellepärast tuleb
Sakslased- rakendati. tö-^_
.veskisse jEmaJõe kaldal.|
küsida: missugu^^ 3 ^ , brigadiir|dma tegutsi^^
Ukse neidjni^^I^M^^^^^ mis veMaimad, k e ^ i Ätmid
Mada.^Srfn^n^msa^s jlahen^, i ,a vendceelse;^Sa,mSlesdo-seks
ilrastittsettt.ssmimud igasu^^
i J, a • • > • niineeris „kolmökör<toe", mille
g^te a b » - a l i a # . ^ ^ nimetas e b a M « s .
fatsamaks.muu^^ Sõbralik seevastu oli «veski
^ ' ' f f , a e t * ' eÄla^st j Ä t a j a - ^Mbes^ 6^
katakse W e «.od Jegema. võib- ^^^^^.^^^ Kui venelasi polnud
olla kogum armastama, nagu on I K U ^ J ^ T « ^ I « „ eme.a„l ma.,li., s teedJ,m :u. gZde:.n n,e,i rnag^t•s. s,i oe„oifnie si.d , ka siin; li ashaelKdSaIl,a stelöeei^lnyKudJu- ^ j m^*t. sa^m kin oerisd^t u vveanlte ­ÜliBS
vahetus eestlastega käis. IHihija-dele
tsemendikottidele Idrjutati
tinapulgaga teade, kus seisato va­hetuskaup
— sakslaste pqolt vai-'
mistatud keedupotid, painüd,
noad (kahvlid ja
hing eestlaste poolt toiduained.
Eesitlased ta;suhud' enamasti leiva
ja jüurviljalga.
Varasuvel 1947 olid saH^ s&ja-vangid
tunnistajaks. i^üüditamis-aiktsiooriile,
mille «ohvriks lange­nud
ainult noori otiehi ja naisi.
KOLHOOSITÖÖL '
Mõnda aegai veetis jutustaja
vangipõlve. Swerdlovski (Jiekate-rineburg)
lähedal metsatöölisena.
See amet võimaldas hankida vita-münideks
ikuuseofesi ja nõgeseid,
millest keedeti sakslaisest laagri-arstr
nõuandel suppi. Pühap^
käsutati sõjavangid koos linnast
komandeeritud tšiviilelanikega
kolhoositööle. E r i t i - p ^ u :,žvaha-tahtlifoke"
abilisi oli kärtulino-ppi-misel:
Ees sõitsid Mimniökond
Vangidekoloim marssis mööda traktorit/ mille ta^^^^ 'ikinnitatüd
rtodteejäamast, kiito • veeti sõja-yä
© :V€?öai^ koikilm inoori, ke-aeti
loomavagunitesse. Kui
v a ^ e i d jaamais seisis, se­da
jutustaja ei inäletavTeirria kin­nitusel
olnud tegemist noorte ja
blondide inimestega. v
Metsavendade tegevusest olid
saksav sõjavangid'teadliikud, kuid
jutustaj a polnud pedthi
aktsioonidele.
•HA.
LUND (EPL) — Lundi iilikooli ÄipeugEl
Ja ŠooinfirU^gri Institua^ ^ M ja
lärjahik ^tsent ¥alev Uibopuu^ kes aga aasta lõpid lälieb pensioni­le.
ÜUkool:^ lektora^di, väljši' taottu^^ini MÖö^uniiset
kandideerivad sellele kohale Ä.dr;Äxel.äiÄ Täbyist,
Ijömis Ja; unrisaiisassisteint Lars Önuimar LaršsOia Uppsalast. :
laM^st jäSle ]ahti säallÄ
jujtustänud ka elust Eesti iseseis-yiuse
ajM. Hommifcid avastas^^ sõ­javangid
lauavirnade vahele pei­detud
toiduaineid. Vastutasuna
pistnud vangid endi
poolt meisterdatud
kunstieseoneid.
ARST
masinad pöörasid mugulad (maa­pinnale.
Sõjavangide ja linlaste
ülesandekS; oli kartulite kogumi­ne.
Sellö juures avaldus venelaste
suhtumine riigiomandisse;
õppsid, k a nendelt saifalased, km
das «tööd, sooritada sotsialistlikul
kombd^Suur osa (kartd l^altöi
lihtsalt kogumise asemel jalaga
maa sisse ningrÄati
veidi, mulda peale.
Seega i C i ole eestlasi kandideeri­mas.
Kuid üles <m kerkiflud omaet­te
eesti ke^le lektoraadi loomine,
miilisföse, kavatsusse ivastay:. lial-j
dusamet on ssjihtumid positiivselt,
', Soome-Ugri Institaadi juhatus
on seoses dr. Uiboj^u lahkumi­sega
esitanud ülikoolile ligemate
aastate eelarve raanies rea soö-
• yiavalönsL.
Esiteks sooviti instituudi uurija-sektori
tugevdainai^ §d
teel, et ülllc(^
50% lrorrä,jiii et Vastan määr tuh-de
vabaneks doktorantkursu^ tar­beks.
• /: •
; Teisäkš sooviti 1^% õppelöpho^
sega lisalekteräati S(K)meügri keel­te
ainealal, et katta ettepandud
[a
algõpetuses.
Kolmandaks sooviti eesti keelele
oma lektoraadi - ašiüfamist; põole-iseisiilahises,
kuna ähiet äh­vardab
kriis praeguse soonie-ugri
keelte lektori
ühenduses.
Edasi on hädavajalik et uurijä-e
soome-ugri keelte^ a i -
takse išikuressursid ja mitte ainult
väikesi, lahtisi ressursse, mis on'
selgelt ebapiisavad efektiivseks
uunjals^itusefe 1.;
Ka-žesti keelele oma lektoräadi
loomise sooviavaldusse on vastav
let suhtunud positilyselt:
Eelarveettepariekus ; leotletakse
viis eri ainet, millele soovitakse
kon-alist õppejõus^fe
aastate jöioksull Need ained oa ees^
ti, itaalia ja semiidi keeled ning
ajalugu ja usundi-
Kui jutustaja larigessõjawngi,
oli tal vasakus silmas käsigranaa-di
kild. Tstrtus anti talle õimalus
selle väljaopereerühisäks tälkooli
šümMiinlkus. Eeištiasest arst kä­sutanud
'vahlik>šti kahinal uikse
taha ning kimkiiiud
oma IdunaoõtesMadega,,Sööge
see enne ära ja siis hakkame as­jaga
peale.'* Arst kõnelenud sorar
vait saksa keelt. Poole tunni pä-rasit
oli 9 mm pikkunie kild väüjas
ning 0jayang toimetajti laagrisse
tagasi. Mitmekülgse meisitrimehe-na
9II ta rakendatud (ka ehitus­tööle,
kus teeninud koiT^e vangi-ratšiooni
kõrval veidi lisa ämbri­te
valmistamisega katuseplekist.
Tina puudumisel tihendas ta
ämbrite valtslmiskohad vanade
m-PREISIMAALE •.. :
Kohtla-Järvel oli jutustaja kii­ni
101. a. lõpuni Siis toimetati
ta Leningradi lä^^
yardeiskisse^ (Gatshinia). K a seal
töötas ta ehltustööder torulüku-sepana,
plekisepa ja elektrikuna.
Suvel 1948 võttis ta koos kahe
hulljulge (kaaslasega ette .põg^ier
miskatse Saksamaale. V a r ^ ^
ühest tühjast majast leitud eri-riiete.
ja .töpograalilise maaikaar-diga
olid kaks põgenikku teel
üheksa nädalat. Kolmandal ütle­sid
poolel teel närvid üjes ning ta
läks vabatahtlikult venelaste ko-misyndatuuri.
, ^ i i ^ noukopide
,3eiarmeel oleks.põhjust oma
iile punastada.": •
•Juut
•Moskvas-,oma'
taga.; t a lMb:^uks^avajäU.t: .^^^^^^
,JKas siin elab mtsep Ghaim Rut-
-binovitshr;
• .„Kui teie seda virelemist
«4
vTartus viibis j ü t i ^ Itcjlm
kuud. SesOt viidi t a ^ i ^ ^
le,ehitustöödele. ^ S ^ ^ oli töö-lisasulä
17 majaga. N i i seisis see
vähemale plaanis. Et nõukogude
kord ei saa eibsisteerida varguse­ta,
s ^ t püstitada ainult 151^^^
kuna feaherma^a ehitusmaterjal
Teel hankinud nad toiduaineid
põldudelt, metsa^^ aedadest ja
nälja lajel ka kaevudest, kuš su-saksla^
lejvel säilitati mõhinigaid toiduai­neid.
Teekond sooritati jalgsi lä­bi
Balti rükide,
metsas või küüditamise tagajär­jel
tühijaks jäänud üksiktalude
hoonetes, kiist jutustada seletiisel
polnud midagi võtta, ei riideid
ega toidukraami. Teel kohaixüd
nad ainult üht lätlast, kes soovi­tanud
ainult üht --- põge^
OHeš jõudnud Elbingi lähedale
ida-'Preisimaal, sattusid nad oota­matult
veneiastepatrullile. Jutus­taja
kaž^lane üritas põgeneda,
kuid teti mäha. Jutustaija ise vii­di
tapikorras Dünaburgi vangi-mäjja,
Jkust vüdi n Ä aja päarašt
Moskvast läänes aisunud erüaag-risse
saksakeelse nimega Langen-teich
või „Tal des Tõdes" (suima-org).
Samas laagris olnud k a Hit-leri
eralendüi;' JBraun ja, H i t lm au-l^
ojuht, :kelle nime enam ei mäle­ta.
Hästi mäletab jutustaja Knipi
vabriku viimast omanikku Alfred
1953 märtsikuul viibis
Pervooiiaikä laagris Sverdlovski
lähedal. Ta töötas ,ühes to^de-vabrikus.
Teisel pool tänavat töö­tasid
venelastest orjatöölised. Mõ­lemal
vangidegrupii oli väike oma-vahelme
suhtleniine. tJhel päeval
käisid venelastest vangid ülirõõm
safce. ifägudega rin^. RÖõnlu $^h-justas
Stalini' surm. „Staiin l i r ­vas,'*
tähendanud verielašed;
Kolm nädalat peale seda ei lastud
sakslasi egävka yeiielasi bÄkki-dest
välja, ehiM^i togriä ei esine-riüd
rahutiisi, nagu neid tuil ette
teisal I^Tast diktaatori surma
olevat veidi' ^aa*anemid ka vangi­de
toltlustannne. Taivalise supi h-sana
olevat antud ka portsjon
putru, mida hiljem segatud ühis-katlas
supisse. Valvet teostanud
Eesti ema on kanni põhjamaa
naine, kus loodus ei paita ega hel­lita,
kus olevikku Ja tulevikku
luuakse visa ja lakkamatu tööga.
Künmeid ja kümneid inünpõM
on eesti ema töötanud väsimatu­na
mehe kõrval — põllul, nierel,
heinamaal; luues v^lrtusi tule­vastele
põlvedele. Voki vurisedes
peerutule valgusel, ta on õpetanud
oma lapsi tähti veerima, heina-kaart
kaArutades laulnud neile
hällilaulu^ oUes nii kandnud edasi
meie rahvaluulet, rahvatraditsioo­ne
ja oma rahva kangelaslikku
minevikku põlvest põlve. Alatasa
loovana, kujundavaijLa, kasvataja-nrnia
on ta eeskujuna väledajalg-selt
liikunud oma perekonna kes­tal,
jagades võrdselt hoolt nii pe-
]^ele kuikarjale.
Kalevi kaasa Unda, Punasoo
Mari, Vargamäe Krõõt ja paljud,
paljud teised eesti emad on need,
kes on kandnud edasi elu Maarja-n
w pinnal, kes ennastsalgavalt
ja pisarateta on saatnud inimpõl­vede
välte! oma poegi sõjateedele,
kui vaenlane on ähvardanud
maad, kes on valvanud koda ja
s^ndanud mehi, kus iganes ^aja
ja kui nõildis aeg. H9mmikui esi­mesena,
õhtul viimasena on kaja-wsä
sieaide jalaasted lauda ja tare
vahet, Veel hilja õhtul pn tallanud
vokki nende jalg peretöas, kui ko­gu
pere oli suikumas sügavaimat
und.-
Töö ja murevaod tõsises näos,
hellus karedais kätes, on meie
esiemad kandnud hoolt, et ei lak­kaks
olemast meie rahvas, et jät­kuks
elu Maarjamaa, pinnal, et
teostuks meie rahva saatus. Tänu
eesti emale on meie rahvas püsi­nud
vitaalsena ja elujõulisena, tä-'
nu temale on pärandunud järel-tüllevaile
põlvedele kõrgemaid ide­aale,
rahvuslikku enesehindamist,
ilumeelt, töökust ja visadust.
Kodu sümbolina, kodu hea
lialdjaha oh eesti ema hoidnud
koos perekonda, hoidnud kodu
kaudii koos kogu rahvast. Kodu
on, Inihu iga.tseme lal^eda^^^^
g^t, tänu emale, kes
le sisu, It^eta on kodu^^t^
Millal maksan- memme vaeval
kui pai ju tänu peitub neis sõna­des
ja kui vähe suudetakse t^eli-kuit
olla tänulik. Hilisem aeg os­kas
juba vastavalt hinnata ema
kohustusi ja tööd. temadele loodi
puhkekodusid meie kodumaa kau­neimas
paigus, asutatt tulevaste
emade ja rinnalaste kodusid, et
kõigiti hbolitseäa tärkava elu eest,
mida kannavad edasi emad ning
yõhnaldada emadele ehestäte aeg­ajalt
puhkust
tuist pisiaskdänäst;!, l^snevas-päevade
rivis.: '/y. „• ^ '-i: . v
NKWJ>-lased vangide rõõmu ei j a ­ganud,
välja arvatud kaukaasla­sed,
kes seda näidanud varjatud
kujul, üldiselt olnud kaukaasla-
1 ^ ja mongdid: inimlikumad
valvurid kui vehelasM. - •
varastaiti kas valvemeesikonna sõ- ^ ^ ^ ^ von Bbhlen und Halbäch
jamngide voi
KohtlarJäirvel
eestlaste poolt.
vangidel ot­sest
suhtlemist eestlaistega, kuna
ühes vahetusi töötanud .yvabeid"
eestlased ja teises söjaW^^^
(1907-^1967), kes kandis karistust
samas laagris. i F ^^
Knip>p olnud väga arrogahtne ja
tõirkjas anees, kes keeldus vene­laste
heaks
Selle loo jutystanud saKSiane
vübis kahekia äästajopksui pal­judes
laagrites, mille n i m ^ d po­le
jõudnud kõiki i^üitada; Iga-feprd
kui tuli Aimherkdiiniine, tear
tasid valvurid, et ,ikoa^ x t e
(ruttu koju). Kui rong aga haüskas
liikuma, ida suuna®, oli teada, mi­da
see ,4o(moi" tähendas.
naabmses, mis ©šus
Moskvast lõunas, oli suur ifcellisM^
vitehas, kifö töötas sadasid nais.
Eestist, idar^Preisimaalt kui ka
hispaanlannasid, feeslsattusid N,
Liitu Hispaania ^odusöja päevil
Naised sooritasid rasket t
sõtkudes jalgadega sa4, ;Ä
des plonne ja yalmiskive,
Eestlastest sõjavange jutustaja
oma vangisoleku ajal ei kohaiiud.
Tä oletas, ©t.endised'sõdurid E ^ -
on jällegi ikarfn eesti ema­le,
kaotused on olmid s lõ­hutud
on perekoi^ad Ja hävinud
või maha jäänud Jkii^ükolle. Ema
kas ootab valvsaria^pra^gi ko­duaknal,
mõte ja li^atsus suuna­tud
kaugeisse nu^ilmakaartesse,
kus kõikjal oii kadunud lapsi, või
ta puhkab kndiun^ õn­nistades
veei^^^^^ oma laste
ritl^si kõjliisl^
Ema viiälUUM^^^^^^^^^i^^ kunagi
põimib ^na: palär^^
soovid ffite tuleviku suhtieis, on
kauneim, mis mäe i^rahdanud
tema ja mis heq$eb kõrvusiile
aegade. Tänu oma kai^elaslikele
esiemad^e oleme Euroopa vane­ma
rahvana suutnud püsida siin
ma^eral, tänu eesti emale suut­nud
säilitada oma emakeele ja
rahvapärimused, tänu eesti ema
Unmeelele, leeliitamis- ja kaasi-tamisannile
omame luuletajaid
nagu Koidiia, Haava, Under, Al-ver|
t. 4;;^ .-.^K
Tänu eesti • emale, kaUeimale
maa. p^al, tänu talle haa£
musta mulla katte alla;
E^tiPoster. 36, I S ^
tist ja Lätist 'küüditati roliikem
ida poole.
Säkslajšö kannatiistee l ö p ^
sept. 1953 mil ta saabus P r i k l ^ ^
di laagrisse. ,^See oii üusarhi päev
kogu mu Ä / ' tk. Küsi-miisele.
kas ta k a y a ^ külasta­da
N. Lütu, vastas mees eitavalt.
tJks endii^e sõjavimg M
N, y i t u ningon seUest a^ peale
jäljetult jkadunud.
VALVEARSi
NÄDALALol
12. M 13. maa dr. T.
« 751-6141.
* •
19., 20. ja 2L mail drj
tel. 922-3824.
fiitvustab eesti
fdeyisioonis
.SAN FRANCISCO V
h^päeva, 32. aprilli
P^hjaKalifomias nähta-^
jaam ^ oli oma lasteti
G6d's Chfldren" rajanuj
keeüisete laste esi
V^avaiibud olid vüt
võõikeelt rääkivad 8—9
San Francisco Eesti Täie
li õpilasel Linda Valt€r'il|
p ^ e d a saatesse lalt
keele oskajana. Esin(
veel heebrea, hispaania,
hüna keelt rääkis iad lat
Saate koordineerijal
Brown näitas ,polutüiste|
te(ta maailmakaardil
te maade asukohti, kust
nemad tulnud. Tema
suurelt seinale kirjut
nimi vües keeles, eesti
,.kõifc Jumala lapsed",
pidi kirjutama oma
FRIEND. Linda Vait
kirjutatud sõna . SõBl
terve ekraani. Siis aga |
nik küsis, miks tõrnb^
täht „o4e". Linda sel
täht ei ole „o'' vaid h(
Nü jätkus tut^
' poolt paarkümmet mini
Siis juhiti tähelepanul
rüulüe, müline oli im
seid teoseid. Linda ji
ti välja eestikeelne 1«
kust Linda luges: „Ko]
poiss, kdle nimi oli Jiu
kis selle inglise keelde.
Saate lõpus oiõhi
Brown et ükskõik
keele ofcunine lisaks
lele omab väga suurel
elus edasijõuditnisel.
I läeda, mida praegu
^e edaisi% ütles TV
kümnetele tuhandetele |
le^kmiiajQibele Põhji
Ei saa maininfiaifca jäl|
da Valteri TV saal
dn suured teened
mefU, kellel TV progre
vastaijana on eestlastele
sutoovaid tutvusi.
EKN VABAI
FONDI SEI
I^AEKUNUD
EELARVE
¥EELVAJA
Toetage-mj
vdbactusvõitj
SAATKE OMA
aadressil
EESTLASTE KESKNJ
KANADAS, 958 Broadi
Toronto, Ont. M41
O P T I C A L STU
R. SCHMID, saksal
Suur valik euroopa pri|
Zeiss, Rodenstock,
Spetsialiseerunud cont
alal
1586 BLOOR ST. W. 1 tl
pool Dundas*e STibj
TELEFON 535-6|
KINULUSTü]
23 WESTMORE Dr.
Rexdale, Ont. M91
Tel. 7454622