Vaba eestlane , May 10, 1979

              Nr. 36
WäBA M T L O T S 'sii^apä©^, 10. ^^^^ ^ 'Kiujsday, May 10,1979
Lõnna-Eesti Ta­imest,
selle sba-ty
aga ka «nna
Ija tähelepanaeri^
)imnd kogsdest*
icenti
mzD
itsirjalile. Ta
ItSna^evast obr
it, Soome valu­les
Soome saato-
UNSTD
6
•OB
r:^davacl seda,
il hea tul-iiümegi
on teada,
^ta Ja mss, mille
saiDQsiana
lü
JSES
ikujyks
minult küsima kas
/iidata Lääaele, nii
aipäeval, kui ees-pdumaal
rakendami-
[pean vastama otse-
E i , ma ei saaks
pthiskonda selle prae-is,
kui ülit ideaali
I tranformeerimiseks.
matuse läbi on meie
kud vaimse arengu
et Lääne süs-kuses
kurnatuse sei-
I sugugi veetlev. Isegi
|Ls€loomujooned, mil-
•nainisin, on äärmi-
?d.
ei saa mitte kurn-lolendite
nõrgene»
[sellal kui need Idas
laks ja tugevamaks:
imet meie rahvale
[di Ida-Euroopa rab­aja/
jooksul oleme
|id vaimse treeningu,
ette jõudnud Lääne
keerukus ja surma
3utseerinud tugeva-naid
ja enam huvi-
|oomusid, kui nec^
id standardiseeritud
k Sellepärast, kui
oleks transformee-äkonnaks,
tähendaks
teatavates asj^kti-muutust
halvemale
olulistes seikades,
tõsi, et ühiskond ei
iusetuse kuristikku,
praegu meie maal.
[i alandav valida sel­le
seaduslik siledus,
(Järgneb)
ADVOKAADI B.
Room 1912, Royal Trust TowcF
Toromto Domimioia Centre •'
Postiaadress: P.O. 326; ToromU
..©Et. (Bay & Eiiig).M5K IK?
Telefoa: 869-1777
24-tuBdi telefoni valveteenistus
lETHERINiSTON, FALLBS '
.. Advokaadiffi-n®Mdl '
JB§ Bay St.,; Saite i O l . 36S44S1
õhtuti 447-2017 või 929-3425
••.NEW :YORK ( T O )—
päevade esimene ,vtõöpäev'* algas
kahe Kodu-Essti f f a i g a : -„Laiilu-taat'*
— -telefilm Gustav Emesak-sast
j a ,;Maised žhad" — Edimrd
Wiirfalti mdaldel Eestis, Pariisis^
Marraikeahis j a Lapimaal. LüJh^
film Eraasaifcsasit o l i teihitud seo­ses
laulupidude sejanaiastase juu­beliga
j a sisaldas lisalks isiklikele
moomientidele miaastrost värvikaid
pilte rongkäigust j a laulupeost.
Film. Wiraltist oM mäiiksa u l a t e
likum. M e s 'feülafitaiti meie kuul­sa
graafifeu elupaika, usutleti i d -
mesl, ikelle^ ta oli suihelnud ja
vesteldi tema endiste modellid©^.
. |i1Im oH: M s e l t Stes&iMud,
im miAm ikm
m EichmoinKä: St. W*, Ste M
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7072
Erilist väljatõstmist v Ä b FferlS-si
osa oma tabavalt moodsa saia-temuusikaga.
iFilmietöndusele järgneva lom-gu-
sarja E. Majas ams astrofüü-siika
doktor Vald®;? Oinas. T a tiit-vusitas
nsmfiikat K o d u - E ^ i kirjor
nlkiku, ajaloolast ja füimlmeest
nart Meri ettejkmme peegeldas te=
iria suurt 6i*uditsicioniil •
Prof. P e l k Oinase" n^^amt tee­mal
„Kitzbergi draamia ^UJo^
hunt" j a selle tagapõhi «aihvaluu-yles"
Msitles 200 aasta vanuseid
iisifeuimisi ©osti rahValuules. Kitz-bergü
oli huvi ^^ainavam wstti ja
ta leidis üh^t 19. sajandi algu­sest
pärinevast jutust Tiina pro­totüübi.
Tä a m l s t e Tiin^e vägi­valdseid
o m Ä s i , et tfeta draaP
mät, l u u ^ idee vabast eWkirdhin-g^
t. Libahunt, ikuigi erinleva ku­juga,
esineb rahvusVaheülses vü^]
tea?. Libahunti^ ©li Ika Vanadel
ta3©aklastel j'a: mbmiastel. Soom­lased
aiiflsid talie mlmetes „Viru
süsi" j a taa rasikemaid nõidus-tõUal
viia teistes-kointosi
võitnüsest Rooanas.
muidugi tulevikukavadest,
et päraišt A i m e kontserti
Kjspaania Rahvusliku Sümfoo-i^
aopkestriga Miadriidis, on tal
^ kontserdid El^ti RüMüfcu
Stimfooniaörkestriga Leningipdis,
M<3toas ja siis Pärnus.
se maadesse; siis öeldi «il rootei
kui soame libahundid tavaliselt
pärit olevat Eestist. ^
^otr^OSias kõneles ka soeks
mooMimüsestj-inis.vS^ tolmu-äa
kas valial'* t a l iM v5l M e
soovi ja
Bachi feaintaatide juhatamine on^
stte nähtud k a Tallinna Niguliste
^J^tkus, sele lõplikul valmimisel.
..Tälitsalmaiks kutsaks c n aga mui­dugi
kutee juhatada Smetam oo­peri
,Müdud mõrsja" etendusi
Metropolitanis 1®80. a. sügisel.
Samuti on Eesti Riildik Sümfoo­niaorkester'tiüiitud
kontserdibü-
?öplt „Columb{a Artists*' saamid
Isul^e ringireisisks Ameeriaiks 1961."
?õi 1982. a. i g i s e l . Ta.valniustub
sellest mõtt^, sest see a n n a^
töile võimaluse eesti , muusika
laiaulatuslikuks tutvustamiseks.
Chartered Accoamftaitt
55 University Ave., Ste.
Tel. 862-711S
Toronto, Ont. M5J 2H7
Ui
5E
c
g
UI
^ICHMOWOSr.W
1^
,,Valia Eestlase**-, toimetuse ja
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9-4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitiss 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega*
' Karl Ärro , 766-2057
Hannes Oja 481-5316
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. bomm. kella i r f ja
nädala teise ajalehte kuni hiV-iaap.
hcmm. fceHa l l - i ! .
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
m tasuv ajalehe laialdase
levüni tõttu.
ülö toU ühel veerul - $3.25
$3.75
. $3.50
MimuTUsi vmkvm
_VABTU:
1,. Vaba Eestlase taltias
135 Tecmnseth Streefe
Telefon 3^7675
Stn. e, Toronto 3, Ont.
Talitus väli
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida Madey -
149 Bishop Ave.
Willowdale, Oit.
Telefon: 223-0080.
Lennart Meri, kes "aitas paäju
kaasa .päevade sisülisdes rifeaster
miieks. Meri on :s,ellel mandril
saanud tuntuks. peamiselt oma
teosega „Hõbevalge*, mille poee­tiliseks
alapealkirjaiks on ,Jleisi-k
i r i tuulest ja muinasluulest".
Reisi- j a filmimehena on ta vai-
I mistanud kaks ainulaadset doku­mentaalfilmi,
„¥eelinnu rahvM"^
^a „Ljamutee -tuuled"^ müle tee­maks
on soome^urgi • hõimude
niuinasminevik.
: käesolevalt oli Meri algupärar
seks teemaiks y,Dökume(nit ilukir­janduses
ja filmis". Ta iseloomus­tas
dokumenti kui inimese ja te­ma
kesibkoima vastupeegeldust,
kui' üht. loomingu ehituskividest,
mis.sütitab fantaasiat.,Tema osa­tähtsus
on suur nii filmis k u i kir­janduses.
Filmidokument on aga
kirjandusliku loominguga vastu­olus,
kuna ffenija elab vaid käes­olevale
hetkele. Optika ei suuda
täpselt jälgida inimese psüühikat,
ta on kiretu jälgija. -
Alles montaazM-laud, sulatab
fimS kokkia MrjaMiislIllm, loo­minguga.
•Muinaskultuure ffflmides tuleb*
neid dokumenteerida, m i t t e taas­tada.
Nende valmistamine on kül­lalt
keerukas j a aeganõudev töö,
kuna selektsiooni tegemine ei toi­mu
fümBmisel. Kaamera jäädvus-tas„
Linnutee tuulte" jaoks näi-telss
12.000 meetrit filmi, millest
suur osa jäi kasutämiata.
Oma dokumentaalfilmidele saab
ta anda subjektüvse värvuigu ja
see on Merile meelepärane. ^ Ta
räägib k a oma uuest projektist,
milleks on film paadist, mida tu­geks
filmida Siberis, Ameerikas-ja
Kanadits. O l i ju muinasühis-konnias
paadil suur tähtsus j a te­ma
kuju on üllatavalt vähe muu­tunud;
Oleks huvitav jälgida, m}l-list
osa on etendanud veeteed.
Lennart Meri arvates on eesti do-kumentaalfüm
oma ülesannet
mõistnud. K a on ta populaarsus
väga suur.
Samist! dokmneEtalMr-
Jandusel ja seda globaalses
Samuti tagasi inimeseks saami­sest
vastupidiste tempudega. Ette­kanne
oli huvitav j a tõstatas hul­ga
iküsimusikuulajaüt.
Esimese päeva kavas oli veel
„Küsimusi ja vastusi muusikast"
xjsutlejaks Lüvi Jõe kuulajas­konna
rohkel kaasabil; usutleta-vafcs
— Neeme Järvi, kes • võeti
vastu aplausiga. Kuna mainekas
külaline juhatas talvel enne New
Yorki tuiökut: kõrgetasemelist
Rootsi Raadio Sümfooniaorkest­rit,
kus avastati j,nagu"uus Tu­bin",
siis kandus jutt Tubinale,
keda Järvi peab kõigi aegade kõi­ge
suuremaks eesti siümfooni-kuks,
'Eesti Sibeliuseks, kelle loo­mingut
ta kavatseb rahvusvaheli­selt
tutvustada j a kelle kümmet
sümfooniat ta tahab heliplaadista-da.
Küsimusele teistest Kodu-
Eesti helilooj atest tõstab Järvi
välja Arvo Pärdi> Eino Tamb^rgi,
Jaan Koha, Jaan Räätsa, Antti
Marguste ja Veljo Tormise, -kõnel­des
nende loomingust j a selle eri­pärast.
Alates aastast 1960 on iõik
nende tööd olnud tema juhatada.
Ka on palju eesti muusikat
salvestanud. Näiteks'on n i i Tobia­se
ikui ^ p i sajanda sünniaasta­päeva
puhulikummagi helirtdeist
valminud kolm plaati.
Järvilt -päritakse k a ta karjääri
kulgu j a ta jutustab oma õlpin-guist
Tallinna muusikakoolis ja
süs, dirigendina fakulteedi puudu­misel
kodulinnas, vastava ala
õpingust Leningradi (KxMiservatoo-riumis.
Taheti k a ilähemait infor­matsiooni
rahvusvahelise dirigen-
M
Toomkirlkas, mis on kiaju-
Eestl IM Kanadas: iUdköo^leka jnbaiajad Ja^ ^
m v ^ s M I t EmMiiSoomet, .Hell K o p t i Maffgös Tae ja TUu Kaljsa-
Foto: Vaba Esstlasi©
nevasse orkestiisse on tal aga
suur usk j a meil pole vähimatki
põhjust sele suure inuusiku
W e r t i m t s kaWda. / , •
Pärast Järvi-vestlust toimus
Kultuuripäevade raames veel'kir-jandusõhtu,
mis sisaldas leidliku
luulepõimiku nii Kodu- k u i Välis­kesti
luulest. Etlejaid poole tosi­na
ümber.
Selle väikese meelelahutusliku
vahepala järel olikavas veel „Ho-bevalge"
arutamine koos autori-llmysld
..J^iraal
Baltic Sfudies" jca
„AABS NewsleWer^"
Äsja ilmus Balti teadusliku
ühingu Associatiogi for^tiie/Ad-vanoement
of Baltic Studies
(AABS) ajakirja „Jbunial Bal­tic
Studies" järjekoordne number
(Vol. IX, No. 3, Fail 1978). See
sisaldab seitse lühemat või pike­mat
artiklit, neist kaks eesti auto­ritelt.
Marju Rink Parming aiinab üle­vaate
tehnoloogia arengust biblio­graafias,
mitmesugustest^ kasutu­sel
olevatest elektroonilistest in­formatsiooni
baasidest, tuues näi­teid
neisse talletatud informatsi­oonist,
Balti maade ja rahvaste
kohta.' Heino Taremäe artikkel
kirjeldab USA viimase saadiku
_ ^ ^„ . . Eestis, John C. Wiley arhiivikogu
ga^ K a Lennart M e n voeti vastu ^.oosevelti arhiivis,
aplausiga. Ta kõneles oma popu­laarse
teose ajaloost. Ta mõtted
(Ml pannud liikuma konkreetne al­gus.
Selleks fenomeeniks oli h i i -
gelmeteoriidl langemine Saare­maale
kaks jä pool tuhat aastat
tagasi, millega seotakse Kaali jär­ve
tekkelugu. i
Meri oma raamatus otsib sellcv
le katasroöflle seletusi ja kajas­tusi,
leides neid mltmest-sajast
•kikast..-
HMavaim vüde: soome rahva­laul,.
Nägin Saaremaa põlema..
Teda on abistanud paljud õpetla­sed
nagu Paul Ariste j a Ülo Te­der;
samuti, astronoomid. Sünd­musele
viitab jpba iprof. Saares-te
broshüür „tulihähnast" a. 1932.
Alles 1938 suudeti meteoriidi lan­gemine
lõplikult tõestada. ,,Hõbe­valge"
ei piirdu agakaugeltki vaid
Kaali kaatriga j a Merile esitatud
küsimused viivad meid n i i rahva­luule
toi geograafia valdkonda.
On üllatav, kui paljud kuulajad
on Lennart Meri raamatuga tut­tavad.
Edasi tuleks märkida AABSl
eksekutiiv-direktori Janis Gaigu-lis'e
pikemat ajaloolist -ülevaadet
AABS1 esimesest kümnest aastast
ja John B. Genys'e kronoloogilist
ülevaadet Joint Baltic American
Committee tegevusest seoses E u ­roopa
juigeoleku konverentsiga
Helsingis.
Patricia Kennedy Grimsted
avaldab JBS veergudel ülevaate
nõukogude arhiivide organisatsi­oonist
Baltikumis, samuti- kui
nende kasutamise võimalustest.
Samas JBS numbris annab aja­kirja
toimetaja Valdis J . Zeps üle­vaate
Balti ametel ühendriikides
kirjutatud dissertatsioonidest ku­na
William Urban kirjutab ven-dide
tungist itta.
Parming on vaatluse ,alla v&tnud
IlmaiT Arensl .poolt ' toimietatud
, Jurisipmdenoe, Politioal Science,
Sociology, Economy, 1942-^-1976".
Karl L. Ozolins omaifcorda vaat­leb
H . Salasõo koostatud kataloo­gi
„Poreign Language "Pubüi-cations
In Estonian Archieves in
Austraalia", kuna Sulamit Ozolnis
arvustab Hugo Saiasoo j a Vello
Salo poolt koostatud„Välis-Besti
perioodikat 1944—1Ö75". Peale
eelpool nimetatute leidub ajakir­jas
veel iterve rida arvustusi Balti
küsimusi käsitlevate tööde koh­ta.
/: . ••' •
Vastupidi ajaikirja „Joumal of
Baltic Srtjudies" teadusüifcule ilme­le
on „ÄABS Newsletter" põhüi-selt
teadete ja informatsiooni va­hendaja,
tuues informaitsiooni
mitte üksi AABSI tegevuse vaid
ka muude ürituste kohta, mis
võiksid huvitada neid, Ikes tegele­vad
Balti küsimustega.
Nn ,Joumal of Baltic Studies"
kui „ÄABS Newsletter" saade­takse
tasuta kõigile .Associatib\i
for the Advancement" of Baltic
Studies liikmetele. AABSI lük-'.
meks võivad o l a kõik isikud, kes
toetavad 'ühingu püüdlusi. Nad ei
pruugi ise olla seotud teadusliku
tööga, küll aga peavad nõustuma
ühingu teaduslike ©esmärüddega.
Liikmemaks on $20 ^aastas nor-maalliifcmetele,
SIO jiuhkepalgal
olijaile ning $7.50 täisajaga õippi-jalle.
Tshekid liikmemaksu sum­maga
palutakse saata aadressil:
Exeoutive Director, AABS, 366-86
Street, Brooklyn,NY 11209, USA.
AABSI Kanada komitee aadres-sB&
on: D r . i E . Aruja, 37 Grove-land
Cresc, Don Mills, Ontario,
Arvustuste osas Marju Bink' M3A 3C4, Oanada.
K a Kodu-Eästis müüakse vasta­vad
raamatiid ailäti kiirest! läbi.
Samuti on loetavaimaks ajakh*-
jaks ^Eesti Loodus" ema väga
mitmekesise temaatikaga. I^en-
CfflROPRACTIC
/ . • • •
DOCTOk rOF CHIROPRACTIC
'331 JSheppard Ave. E . WillowdaSe
TELEFON 224-0444
Aeg kokkuleppel
Tallinlasi varustab lilledega
„Agro'^-nHneline lillekasvatus,mi­da
j i l i i v a d agronoomid Olev Joo­nas
j a Urve Grishakova. 8. märt­sil
olnud rahvusvahelse naiste­päeva
puhul müüdi sdlest
106.000 lõike ja 18.000 potilille.
Ettevõttel on, praegu viis osakon­da,
üks Jõhvis, teised^ V a ^ e p i -
mas, Lillekülas j a Koplis, kuna
Irus asub suur 6.000 ruutmeetri­lise
klaasiaiuse pinnaga karantiin-aiand;
viimase ehitustööd veel
jätkuvad..-.
" Kodumaal kasvatatakse loomi
vabrikuis. On seakasvatuse vabri­kud
ja põrsavabrikud. Tallinna
linnuvabrlkta on Haapsalus hau­dejaam,
kust linnukasvatusmajan-did
j a maainimesedj kes kanu
peavad, on saanud igal aastal üle
n^iljoni valge leghonii tibu. Täna­vu
kevadel on, inkubaatorist juba
väljunud mm tibu, millest üks
osa viidi lennuteel kaugele Vene­maale.
„Lääne Kaluri" kolhoosil on
kokku seitse kalatööstust. Need
asuvad Haapsalus, Nõval, Ristnas,
Pirhamis, Puises j a Virtsus. Me­rel
on 'kalatöötlemislaevad, kus
püügilaevadelt vastu võetud icala
kohe konserveeritakse ja karpi­desse
pannakse, et Eestimaalt
välja reisida.
Mõned aastad tagasi •
Tartus ülejõe linnaosas Anne bus­sipeatuses
jaamahoone. See pol­nud
mõeldud mitte'üksnes reisi­jaile
kaitseks ,iümasitiku vastu,
vaid sinnakatuse alla rajati k a
ajalehtede kiosk, kolm> Mefoni-putkat
ja l i n n a kaubandusvalit-suse
suvine inüügipunkt. K a oli
hoones pikem pink bussi ootajaile
puhkamiseks. Nüüd jätab ehitu-,
se sisemus niai^dava mulje.'
Ajalehekidksi ruum on korras,
kuid teistest kohtadest oldks nar
gu torm üle^Jcäinud. Teiefoniput-kade
uksed j a 'põrandad on riku­tud,
kaks telefoni hoopis kadu­nud,
ka kaubandusvalitsuse kasu­tusel
olevat ruumis on uksed ja
aknad lõhutud lüng jõudu on kat­sutud
isegi põranda kallal. Anne
bussijaam on muutunud otsekui
Tartu häbiplekiks. Tihti on kor­rast
ära k a ainuke säijinud tele^
fon. Lõhutud on k a massüvne is-tepink.
Ehitust vaadates jäävat
mulje, et sel ipolevat õiget pere­meest.
FINN TASTE BAKERY
1 Grantbra^ik Ave. (Fineh Plasci
(Fimchi nurgal, Bathursti Ja YongevatoeB)
- TELEFON 225-0824
Äri avatud: teisip., kolmap, neljap. 9 - « , r e eM 9—7, laup.
(Esmaspäeviti suletud)
xrm
Omavahelistes sõprussidemetes
on Haapsalu ja Hiiumaa kaks ma­jandit.
Karuse ja Emmaste kol­hoosi
liikmed käivad vastastikku
üksteisel küllas, tutvutakse elu ja
tööga, kuid selle kõrval toimuvad
ka spordivõistlused majandite
poolt välja pandud fcarikaüe. See­kordsed
talvemäBgud' . toimusid
Emmastes, üheks sportlikuk?
sündmuseks oli köievedu mõlema
majandi meeskonna vahel. See pee­ti
jääl ja Emmaste mened suutsid
B&V INSTALLERS
Bsistalleerime ja parandam©
KütTESEADELDISf
¥. WÄNS
'?63-3374
E. BULOVS
638-5478
FINNISH bELICATESSIN
(Endine Parkway äri)
5 ost läänepeol Spadina Ave.
TÄHELEPANU! Uued lahtioleku ajad: esmasp. — reeiepi
lanp. 8—4
Paliime swemad leiva ja mnnde pagaritooSetc
sisse aiSa 2 päeva varem. Aitali!
Läti äri
WOOLS ARTS & CRAFTS
9 Queen St. E . Toronto — TeL 368-5011
Meil on rikkalikus valikus Importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgediel kudumiseks, põnnimisdos, heegeldamiseks,
tikkuniseks ja sõlmimiseks (macrame). SKANDINAAVIAST
HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA, Kan^
vaa mitmes värvis SOODSAD HINNAD. Avatud: esmasp.-4M)l-map.
9—6, \ieljap., reedel 9M, laup. 9.30--4. Meie teine äri:
674 Broadview Ave. Tor. Tel. 469-2205, kell 3-5 p.l.