Vaba eestlane , January 31, 1985

              Nr. 9 Nr.S) VABA EESTLANE aeljapäev^, 31. jaanuaril 1985 ~ Thursday, January 31, 1985 L k . ?
LMAS"
3.— .50
5.-- .50
5 ^ JO
3.— JO
2.50 M
4.— .50
3.— .50
6.-" 1.—
LL
.75
ses
LTU9r
e'
lld
$15.-
;EHA
iJBS a?8^
lillis Marie
itud
iiunminiiBHiiflHii»
on õige teha
üle õige pika
leht„VARE-
•TTEMAKS".
iidas seda trü-ka
anti ja jutt
sugune kui ta-felt
eesti oh-pdurite
vahe-
Ipolevat iialgi
Eesti tulevi-eest
hoolitsfi-i
pidada vas-lid.
Eesü sõ­na
juhte ikka
teeb seda ka­llas
olukorras,
ta oma ko-i.
EESTI SÕ-
>xMA JUHT-TEENIB
TA
OiMA ISA"
^^E MIDAGI
TÄIDAB
ICÄSKU K A
TUNNIL!.
iD MÕTLE-pMA
SÕDU-tlHEStoOS
EE^T OMA
^'aimud nüüd
'he on välja
|Timmu.„See
itt, kui meie
löistaks välja
l^ad arneerik"
c<n halb eest-m
ADVOkAADId
ADO PARK, Q.C.
eiTHERINGXON, FALLIS
&
PARK
Advokaadld-notaFiä
365 Bay St., Smte '401. 363-44SI
öhtutä 447-2017 või 929-3425
Ihe luuletaja surmasõnum
TÕNU TOOMI
BwAoSCoB LL«Be
ADVOKAAT — NOTAR
Yorkdale Place, 1 YorkdaJe
Smte 207
Toronto, Ont. M6A 3A1
Telefon 789-7579
kodus 762-2367
Käfft Karja§tej. 13-aastm Eesü kooliõpfflase akvairell j^Hirre sööimke^^, .mis ärattas m°
Mst-tälielepaiiiu KaUfomias, San Maim Gmnty valitsushooiiespeetMd rahvusvahelisel
Moorte kunstnike tööde näitusei Foto: Arno Bender
HARRY UNDRA. Q.C
VANDE-ADVÕKAAT &
REDWOOD GITY: sünse San
Mateo County valitsushoone fua­jees,
mida läbib paar tuhat inimest
päevas, leidis aset möödunud det­sembris
(neli nädalat) rahvusvahe­line
noorte kunstnike tööde näitus
,jPaintbrush Diplomacy", milliseid
oli k<J^'uiUKl ablelupuair Rudy Ja
Charlotte Fribuss, Aafrikast, In­diast,
Burmast, Hiinast ja Soomest
pärinevate laste tüöde hulgas oli
esitatud ka kolm eesti noore maa-n.
vKÄET--KARJASTE 13-a.V,,Hirve-•
söötmine" äratas erilisst tähelepanu
omapärase stiili ja ainekäsituse
pärast. MERIKE NIKS 14 a. oli
mEaliiiud lapsi taluõel mängünas
ja KUMA KOPPEL 15 a. esitas
'stseeni vanaaegsest eesti talust
õlgkatusega,
Iväiiuse avastas üks hoones töö­tav
eestlanna. Sõnum levis kiires»
ti Js nii mõnigi Põhja-Kalifomia
ee saane käis Kodu-Eesti noorte
loommgiit vaatamas. Väljapaneku
korralda jaks oli San Mateo Caunty
A r s Coimcü.
Yltai ^ka Tastn oma eestt! Wkmt^
Falfm helistada)
(519) 794.3C®6 Felgyheif' äsjalõppenud podacistcite
KUUSKNI
B.MXL.B.
ADVOKAAT —NOTAR
1 Flmf Cana^an Place, Sfe. 3450
Tel kontoris 363-0073
kodus 360-8776
UGALALAL'
'1
/ • • • *
Advokaat-notar
Bigelow, Hendy, SWrer & Uukkivi
789 Don Mills
Tel^ 429-311®
TOOMAS ÕUNAPUU
129 John S^eet,
Toronto, Ont M5V
Telefon 597-1714
s.
OPTOMETRIST (OPTIK)
Tel. 531-4251
412 RONCESVALLES AVE.
AT HOWARD PARK
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
INSURANCE BROKEIS •
1482 Bathni^ St, 4 kord
(Bathurst—St. Clak)
Telefon kontoris 653-78^15 ja
653-7816
EESTI SEENIORIDE KESKUS
Hoolimata pidevatest kaotustest
sünses kultuuritegelaste peres lä­heb
elu edasi. Märgata võib vaid.
raskuspunktide nihet seltskondlike
ja kultuuriliste ürituste osasr Elu­jõulisemaks
organisatsiooniks on
kujunenud Eesti Seenioride Kes­kus,
kelle üritused on nii rahvaroh­ked,
et Eesti Maja napimõõtmeline
saal osalejaid sageli ei suuda ma­hutada.
Sügisel pühitses Keskus pi­dulikult
oma 10. aastapäeva. Vii­maseil
aastail on selle tarmukaks
juhiks olnud Meta Mäekask.-Kah­juks
lahkub pr. Mäekask New Yor­gist,
jättes seeniorid vaeslapse ossa.
Koosvübimisi on,sisustatud peami­selt
rahvalike ja praktiliste loen­gutega.
Käsitletud on Eesti arhüvi-de
tegevust (lektor Lakewoodi Ees­ti
Arhiivi juhatuse esimees Heino
Taremäe), fairte Vabadussõjast
(kapten Jüri^ Jürgen), uuemaid
arstimeid ja nende mõju haiguste
ravimisel (keemik Sirje Ainso-
Okas); mardipäeva kombeid (aja­loolane
Elmar Järvet) jne. Vima-kuul
viibis oma võimlejatega läbi­sõidul
New Yorgis Emmi Tõkke-
Bellwood Uus-Meremaalt, kes
nõustus seenioridele kõnelema oma
reisidest ja mälestustest. Kokku­tulekuid
sisustasid vüuldaja Vaide-ko
Kongro, pianist Helen Dues-berg-
Tobias, etlejad Aime Andra,
Velly Kerjan ja Olli Leile, lauljad
Tiia McGovem ja Albert Vaart.
korraldati ka tavapärane väljasõit
Atlantic Gity'sse, aga pole kahjuks
kuulda olnud, et keegi oleks mil­jonärina
naasnud. On püütud hoo­litseda
ka seenioride heaolu eest:
mõõdetud nende vererõhku, tegele­tud
tervjsvõimlemisega ja jagatud
isegi kõrgemalt poolt heldelt saa­dud
toiduaineid; Ükski kivi pole
jäänud kangutamata!
EESTIKÜLTUURIFONDn : :
TEGEVUSEST-Tõhusamaks
puhtkultuuriliseks
organisatsioonilcs New Yorgis on
endiselt Eesti Kultuurfond (esi­mees
Villi Kangro), kes on toime
tulnud kahe ulatusliku ja õnnestu­nud
kirjandus-õhtupoolilmga. Vara­sügisel
pühitseti hiljuti manalasse
varisenud luuletaja, Pen-Mubi esi­mehe,
Aleksis Ranniti 70-nendat
sünnipäeva, ja tähistati Heiti Tal­viku
80. sünniaastapäeva, ürituse
avas j a lõpetas Paul Saar; muusi­kalisi
vahepalasid paklms lauljatar
EUen Parve-Valdsaar. Eannitist
kõneles teemal „Vorm ja joon —
Aleksis Ranniti ars poetica" dr.
Victor Terras ja tema luuliät esitas
Aime Andra, Ürituse pidulikkust
aitas suurendada juubilari ja tema
abikaasa osalemine. Dr. Viktor
KÕressaare ettekande Heiti Talvi­ku
luuleloomingust ja kriitikute hin­nangust
sellele' esitas haigestunud
retsensendi asemel Kadi Taniloo,
kes oli ühtlasi Talviku luule .etle­jaks.
Mõlemad ettekanded olid
mõtte-eredad ja pakkusid sum*t
kuulamisnaudingut
Suur menu kaasus ka "Kultuur­fondi
järgneva ürituse, kirjandus-muusikalise
õhtupoolikuga, millega
tähistati luuleta j a-teoloogi-orienta-listi
Uku Maasingu 75. sünnipäeva.
Avasõna lausujaks oli dr. Kõres-saar,
kes meenutas- kõigepealt hil­juti
lahkunud kirjandus- ja kultuu­ritegelast
Mall Jürmat, keda mä­lestati
leinaseisakuga. Lektoriks
oli palutud VeUo Salo Torontost,
kes oskuslikult lahti mõtestas Maa­singu
raskepärase ja sügavmõtteli­se
luule. Ettekandelise osa täitsid
Aime Andra ja Albert Vaart. Sa­muti
Maarika Järvi trio, mis on
kujimenud siinseks menukaks muu-süca-
ansambliks. Muide, selle esi­nemised
on ulatunud ka väljaspoo-le,
nagu Järvi-Tubina õhtutele
Philadelphias ja Baltimore'is. Esi­tati
ka lõüc Rootsi Riigiraadio poolt
tehtud vestlusest poeediga. Huvi­pakkuv
oli samuti LTrmas Kärneri
esinemine luuletaja ' sõnadele loo­dud
lauludega, milliseid esineja
saatis kitarril.
NEW YORGI EESTI
NAISKLUBI
Elujõuliseks organisatsiooniks on
äänud ka N Y E Naisklubi, kuigi ta
on vähendanud oma varem iga nä­dal
toimunud klubiõhtüd ühele õh­tupoolikule
kuus. Sügisel märgista­ti
Naisklubi 35-aastäst tegevust
kontsertaktusega, kus tehti kokku­võtteid
möödunust. Esinaise Juta
Kurmani ülevaatest selgus, e:t klu­bi
võib onia arvele kirjutada 350
kultuur-poliitüist Õhtut 35,000-le
osalejale. Pidulikku sündmust ai­tasid
sisustada abiesinaised Aino
Suuberg ja Velly Kerjan. Samuti
ajaloolane Elmar Järvet. Kuuldi
Malle Mägi klaverimängu; ja Albert
Vaarti laulu. Juübeliafctuse kavas
oli ka arutlus eesti keeleküsimuste
ja eesti raamatu leviku iHe. ;
Jõulukuul tuldi kokku pühitse­maks
seda rõõmupüha. Lauldi, loe­ti
ja mängiti Mayerit. Sellele eel­nes
kodundusinstruktori Aino Suu-bergi
põhjalik jä huvitav jutustus
eestlaste toitlustamisest j a vasta­vaist
kommetest 18.—20. sajandi­ni.
'•-•-] ^•; • • :•
OLGA FLÄKSi .. •^ • ' : V >•
MALEÖTUSKONTSEÄ :
PubUku-rohkeks ja, menukaks
kujunes ka Naisklubi jä Helikunsti
Keskuse koostöös toimunud kont­sert
Olga Plaksi mälestuseks. Kla­veripedagoog
Olga Maks lõpetas
oma maise matka 1981. aastal. Te­ma
arvukad õpüäsed aga harrasta­vad
seda kaunist kunsti edasi.
Nende hulgas ka N Y E Meeskoori
juht Erik Veski. Mälestuskontserdi
kava oU pühendatud : |)eamišelt
kammermuusikale- Trio,.Helgi E i -
so-Fatovi£ (Ottawast), Valdeko
Kangro ja Jüri Täht, esitas Mozar-tit
ja Schubertit. Esitati ka Raidi
duo ¥iiulile ja tshellole ning „ ö ö -
pala''. Pianistid, Olga Plaksi endi­sed
õpilased Kaja Eiso-Mcdonold
ja Erik Veski, mängisid rea eesti
heliloojate miniatuures' Kadunud
pedagoogist kõneles Kesti H e l -
kunsti Keskuse juhataja Juta Kur-man.
Oli rohkesti tervitusi tema
endistelt õpilastelt • nii sõnas kui
kirjas. Kontserdil vübis ka Kanada
Eesti Kunstidekeskuse president
Stella. Kerson — samuti üks 0.
Plaksi kunagisi õpilasi.
Muusilca-alaüsist üritusist on
meeldetalletuvad samuti NYE
Meeskoori rahvarohked kirikukont-serdid
mõlemate eesti koguduste
kirikuis. Pauluse koguduses oli see
seotud koguduse 35. aastapäevaga,
kujunedes seetõttu eriti pidulikuks.
TÄETU ÜLIKOOLI AASTAPÄEV
Tähtsündmuseks kujunes samuti
Eesti Kultuurfondi ja Teadusliku
Ühingu ühiskorraldusel toimunud
Tartu ülikooli 352. aastapäeva pü­hitsemine.
Avasõna lausus noore­ma
põlvkonna teadlane Sirje Ain-so
ja lõpetas Aino Paide. Mõlemad
sõnavõtud olid sisukad ja mõtte-värsked.
Sisutiheda aktusekõne pi­das
prof. Tõnu Parming teemal:.
„Vastse Eesti Vabariigi sisepoliiti­ka
ja Tartu rahu"; Tema kõnes oli
palju uusi va atekohti, milHstele. ta
on jõudnud rohkete uurimuste tule'
musenä: ' -
Võiks veel nentida, et mitmed
organisatsioonid pidasid juubeleid.
Nendev hulgas siinne E. Haridus­selts,
kes oh eestiaskönna hüvan­guks
tegutsenud juba 55 pikka aas­tat.
Peeti ka traditsioonilist Välise
Eesti Päeva, mida on peetud juba
iile 50 korra; Selle kavalist: osa juh­tis
ja teadustas dr. Valdar Oinas;
avasõna üttes AireSalmreV Peo­kõne
.pidas Heino Taremäe; esines
E l l Tabur meeleohiläuludega Jt.
Paar sõiia ka N Y E Teatrist. Sel­le
juhiks vaUtl Velly Kerjan. Vii­nakuul
toimus Asta:
möödia „Trummid peavad olema"
kordusetendus. Kahjuks polnud
raskesti haige autor enam võime­line
seda nägema . V .
Kui New Yorgi suurkaubamaja­de
esised olid hõivatud jõuluvana­dest
ja süüdati kuusk Rockefelleri
Centeris, iiakkas ka Eesti Maja
elama; pühadetähe all. .Organisat-siopnid
korraldasid üksteise yõidu
jõ tilU-koõsviibimisL ja hapukapsa-v.
erlvorsti ahvatlev lõhn( aga mitte
ameerikiastele, sest Park avenüül
. olevat hapukapsa keetmine keela­tud)
iäitis maja. Katsetati taas ka
varia-aasta õhtu korraldamisega,
aga kuuldavasti OÜ sellest osavõtt
leige. Eestlaskonna aktiivne ena­mik
kuulub puhkepalgaliste perre
VÕI selle ääremaile. Neid võlub
eninialt kodune miljöö — ja lähi-madsõbrad.'
. ; • K.T.
Kodumalt tulnud teate kohaselt
suri 21. detsembrü Abja-Paluojal
iseseisvuse ajal debüteerinud arbu­jate
rühmale lähedane luuletaja
Juhan Sinimäe (enne nime eestita-mist
Beehter, ka Becker, pseudo­nüüm
Pihleneeme).
Sinimäe sündis 2. septembril
1910. a. Põlvas, Lõpetas Väimela
põllutöökooli (1927), õppis Õisu
Pümandustehniioimis, misjärel
töötas alul Saaremaal, hiljem Tal^
linnas Ülemaalise Eesti Noorsoo
Ühmgu Tallinna Osakonna (ÜEN-ÜTO)
sekretärina.
30-nendatel aastatel avaldas ta
rikkalikult proosapalasid ja luule­tusi
ajakirjades ning^ ajalehtedes
(„Eesti Noorus", „01ion", „Loo-mmg"
jt.). T a realistliku põhikoe­ga
luuletused oüd varakult küpsed
avaldamiseks.
1936. a. koondas ta oma sonetid
koguks „Isamaa", mis ümus selle­aegse
noore kirjüastuse „Kuldvilla-ku"
teise väljaandena, ülustreeri-tud
Ott Kangüaski puulõigetega.
„Isamaa" oli mahukaim estikeelne
sonetikogu, mis sisaldas 88 sonetti.
Need olid realistlikud, vahel ko­guni
naturalistlikud zhanripildid,
enamasti nagu kokkusurutud novel­lid;
meeleolu, looduspilt või mõ­tisklus
pääses neis harva mõjule.
Sageli andis Sinimäe' sonett kat-räänides'
sääraseid selgelt nähtud
plastilisi maalinguid, lais tegevuse
kandjaiks oli mere-, maa- ja osalt
ka linnarahvas, enamasti raugad
kaduvusele mõistetud rühklejad.
Sellest krampliku-naturalistlikust
haardest oleks sonetivormi koge­muste
järel arenenud tugev süm-bolistük-
realistlik luule. Aga see-kord
lõppes Juhan Smimäe luule-teekond
samal aastakümnendil. (B.
Kangro „Arbujad").
- Päris ära ei lõppenud luuletami­ne
siiski. Soomes 1944. a. ilmunud
kirjanduslikus koguteoses „Eesti
Looming" on pikem tertsiinides
luuletus ,,Teema variatsioonide-;
ga", mille all looja asukohana m
märgitud Lapimaal, 1944.
Juhan Sinimäe oli eesti vabataht­lik
Soomes, kes ei olnud valinud
eestiaste oma üksust JR200, vaid
soovinud sulatuda kaugel Lapimaal
asuvasse soome üksusse. Kontaktid
siiski sõpradega rügemendis püsi­sid
ja postkardid, kus sonetivormis
oli tervitus sõnastatud, saabusid
sõpradele. Eesti „Loomingus" i l ­munud
luuletus eeldab kontakti ka
väljaande toimetusega.
Enne rügemendi kodumaale mi­nekut,
tuli Sinimäe süsM rügemen­di
juurde ja läks koos'rügemendi­ga
ka tagasi Eesti, kuhu ta võit­luste
keerises ka kadus. Vahepeal-seü
aastaü pole temast midagi
kuuldud, kuigi väliseesüaste hul­gas
OÜ kuuldusi, et ta ongi jäänud
Lapimaale kadunuks. Nüüd lühike
surmateade paneb lõppunkti selle
andeka luuletaja elule^ kes arbu-jal&
ult valitses vormi.
Võibolla Lapimaale asumine oli
mingi maapaovorm maapaos, sest
Lapimaal tundis ta „Nü hea on
süs, kui kõnnid üksi vaid. — E i ole
vaimul tarvis manduda — kaas­tunde
ees ja pUkeist trotsivaist."
Kodumai on ta 40 aastat elanud
suletud suuga.
idenund J. Martin 7S
Lakewoodis, NJ tähistas 13.
jaan. oma 75. sünnipäeva eesti
mängufümide looja paguluses Ed-mund
J . Martin. Ta on sündinud
Pärnus, lõpetas seal Pärnu güm­naasiumi
ja see järele Viini üli­koolis
majandusteaduskonna. Oli
seal ka eesti korporatsiooni, Vienn-la
asutajaid ja esimees, kuni see
liitus korp! Wäinlaga.
Üheaegselt ülikooliga lõpetas ta
Austria Filmikunsti ja tehnika kut­sekooli
lavastaja Heinz Hanuse
juhtimisel ja pärast pralctilist tööd
fümüavastajate W. Sorsti, M. Sus-feldi
ja K. Lamaci juures võeti'
Austria fümüavastajate kutseühin­gu
liikmeks.
Töötas pikemat aega Fabis Fü-mi
juures Viinis ja Berliinis, kut­suti
fümünspektor A. Adsoni poolt
kodumaale eesti filmiala organi­seerima
ja töötas Eesti kultuurifU-mi
juhatajana. SeUe kõrval asutas
oma ettevõtte Ed Martin ja Ko
kunstsarve tööstus. , .
Nõukogude okupatsiooni algul
õnnesüis tagasipääs vüni, kus töö- Rootsi Eestlaste Esinduse
tas fümi alal, oUes ka sealse eesti . _ TT ~ .
seltsi esimees ja organiseeris haa. esmeesJ^^
vatud eesti sõdureile abi andmist. mÖÖdünud aastä kultuiui-
SÕja lõppedes töötas USA armee ]^^^r.f Q|rmp P m t i a
juures show-lavastajana ja mä-^^^^^^^V^^^^^^
nedzherina. Tema loodud eesti lau- - ; - -'^ • • ' , •-
lu- ja tantsusolistidest trupp esmes
ameeriklastele kogu Saksamaal.
Ta oli Saksamaal olles abiellu­nud
„yanemuise" näitieja ja tant-sitari
Valli Ruubel-Hannuraga nmg
asusid koos 1952. a. USA^sse. Orga­niseeris
seal ettevõtte tekstiüi alal
„Scandia Design", kus töötab prae-
••gugi.V;-v->;:;^
: Töö kõrval organiseeris eesti fü-miala
paguluses. Esimese fümina
valmis 1958. a. „Eesti Filmisõpra-de":
tööna „Seitse vüita". Sellele
j ä r j e s A. Kizbefgi draama ,,Liba-'
hundi" aineil loodud „Tün'a", mis
filmiti Lakewoodis Martmite kodus.
Visa töö ja püüdlus jätkata eesti
filmikunsti loomist ka paguluses
on.andnud tulemusi, kuid võibolla
on veel mõne idee lahendamine
ootamas. Selleks edu ja jõudu!
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—-S-ni
Telefonid: toiriietus 444-4823
taHtus 444-4832
KUULUTAMINE.. :
V;:VABA EESTLASES : .
on lasnv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste hinnad
ükstoUühel veerul $5.—
ELEKTRIK
idiEšed Ja pfiraa*
les vöi ettevõtetes.
Utsents nivE 1044
esiküljel . ; . . . . . . . .$
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
.4444832
Leida Marley' 223-0080
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3Š8