1977-08-18-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Im
V7
ll *
flastele pub-ida
ajaleht
)n mõeldud
generatsioo-communistide
?mat generat-iega
n ^ - u i l
ta, pühend^
)ris (m-. 31,
leheküljelise
lurele nõuko-kgust
Kork^ile,
iis 4. a u ^ t l L
fga
m
ie kitsi küdu-
August
ka põhjusi,
sooritas pä-idralstaahiaka-ja
Esunesest
Ivõtmist legen-lunasei
Vene-stal
Vahadus-li
Punaarmee
(vatses mõnin-selt
eestlaste
Id talle polnud
|ivat kohta ja
uinud midagi
paistis oma
eriti silma
kus ta oli
ahu saabudes
kiiresti üles-oli
ta 34-aas-aväeringkonna
ni rinde iilem-nerinde
juha-iia
annee ko-igradi
sõjaväe
1928 sõjayäe-
1929 pmiaar-ja
1935—37
Isõjaväeakadee-jaliste
teenete
d kõrgete nõu-ib
ilmselt näi-
)n August Kor-
|ik teha nõuko-irjääri
kui nad
la ralivuslikuU
|}ng pn valmis
Jia pühendama
lommunlstlikule
lib ajaleht, et
poja August
väärikal kohal
lulsate väejuh-kuid
ta ei maikas
August
surnud ja mil-
Jemaa tänu ees-
• õjamehele, kes
|[u kommunismi
äiendab ,.Eesti
kiöpeedia'*, kus
t Korgi surma
ebaseaduslikult
osthuumselt re-
;e tähendab se-eda
„Kodumaa"
gudemaa kuul-langes
Stalini
onide ohvriks
'as kuklalasuga
aastal -- ainult
50. aastaseks
(Järg lk. 3)
VA3Ä EESTLANE nöCJas^^, m augusti™— , August
mzoim ' • j i i i m t i i i iu
5 -
11
I
'1
I '•3
t
VALVEARST
MÄDÄLÄLÖPUL
20. ja 21. augustil on valvearstiks
dr. Pahapill, tel. WLl-Tm.
Rumeenias
imendataks®
Rumeenia kompartei keskkomitee
teatas otsuse, millega pehmen-dat-
avat ajakirjanduse ja raadio
tsensuuri. Riiklik tsensuur asendar
takse „omatsensuuriga". 1974. a.
trükiseadus keelab avaldada teateid
rassismist, fashismist, vägivallast,
rahva ärevusest jne. Kee-,
latud oh scitsiaiistliku moraali rikkumine,
väMsrükide kriitika, riiklike
saladuste avaldamine jne. Rumeenia
ühiskondlikud ringkonnad
võtsid tsensuuri pehmeneijiise teate
vastu rahuldustundega ja lootusega,
et k e s l ^ tsensuuri kaotamisega
luuakse paremad eeldused
kirjanduse, kunsti ja ajaldrjanduse
arenguks. "
Pole väga kaua tagasi, kui eitati
tsensuuri olemasolu Rumeenias ja
teistes kommunistlikes maades;
Nüüd võtab Rumeenia selle
omaks. Kremlimaa diktaatorid kõnelevad
aga edasi „tsensuuriva-bast''
vene trükisõnast, mida ei
ole Venes ka pisemalgi kujul.
• ' • 1 • • - VES
Dr. E. Sim^on
Äjqkiri „
eesti
0 jüfeiaj^mlse-tabld^sel*^
23 WESTMORE Dr., Süite 2Ö§
Rexdale.0nt.M9V 3Y7
Tel. 745-4622
LOS ANGELES - Suure tiraazhiga ühendrükide ajakiri „Califoraia Life" avaldas pikema Ju-tuajaniise
eesti psühholoogi dr. Eduard S t o ^ kes on Ühendriikides oma erialal eriti
tuntuks saajffiud oma edalalise tööga Ja Eurimusiega Kalifomia oOTgi vangla San .QMentm'is.
P r . Eduard Sinison-Miase töö
viis teda kontalbti kä senaator
Robert Kennedy mlõrvamise pä^
rast vangi mõistetud Sirhan Sir-lian'iga,
kuna eesti arst oli tema
psüMioiloogiks kui Sirhan viibis
surmamõistetute kongis. Dr.
SimsonnKallas on j äänud ka
praegu oma esialgse arvamise
juurde, et Robert KJennedy mõrvamine
on sama segame nagu tCr
ma venna president John Kennedy
taipmine.
Tema arvates on - ^ kogu Joos
palju sündmusi ja fakte, mis
ei tule päev;
•281 BANFORTH AVE. ' TEL/463-33»
K^mmentcKärEd
(Algus lk. 2)
saamist. Nii tasub Nõukogude
maa oma kuulsatele poegadele ja
väärikatele väejuhtidele ning seda
fakti ei saa propagandaleht
, ,Kodumaa" maha salata isegi
oma häbeliku vaikimisega.
Kanada konservatüvide parteisse
kuuluv parlamendiliige Frank
Oberle esitas Kanada föderaalvalitsuse
kohtumihisteeriumi' vastu
väga omapärase süüdistuse, mainides,
et ministeerium on lasknud
RCMP-1 koostada bende organisatsioonide
ja isikute nimekirja
,kes arendavad põrandaalust
tegevust ning on Kanadale
ohtlikud. Nimekirjad on saadetud
ministritele informatsiooniks, et
nad oleksid teadlikud Kanadale
ohtlikkudest organisatsioonidest
ja isikutest.
Parlamendiliikme Frank Oberle
teadaanne on tekitanud Kanada
polütilistes ringkondades ja paljude
ajalehtede veergudel uskumatult
suurt tolmu ning kohtu-rasnister
Francis Fox'ile sajavad
sellised küsimused, et kuidas juletakse
sellist nimekirja koostada
ning kas RCMP-1 või kohtu-ministeeriumü
on sellised volitused,
mis annavad neile õiguse
mõnda organisatsiooni või isikut
ohtlikuks ja kajhtlaseks tunnista-
'da/
Konservatüvid, sotsialistid ning
ajalehed, kes kohtuministrit ja
RCMP-d nende nunekii^ade
koostamise pärast kritiseerivad,
on ilmselt oma asja üle teinud ja
opositsiooniparteidesse kuuluvad
polütikamehed tahavad lõigata
sellega polütüist ^ profiiti. Normaalselt
on see üsna loomulik, et
igas demokraatlikus riigis peetakse
nimekirju nende isikute ja
organisatsioonide kohta, kes võivad
demokraatiale ohtlikuks kujuneda
ning keda nen^e äärmuslike
maailmavaadete ja diktaa-torlike
tendentside pärast tuleb
silmas pidada. Tundub, et paria-mendilüge
Frank Oberle peaks
palju rohkem muretsema selle
'gest kui selliseid nimekirju ei
oleks, kuna siiis ei oleks Kanada
politsei oma ülesannete kõrgusel.
Loppude-lõpuks ei kirjutata neid
nimesid laest ajaviiteks maha
vaid politseivõimudel on kahtlemata
ka oma põhjendused J a
andmed, miks teatu^ isikuid ja
organisatsioone kahtlasteks ja
. ohtlikeks peetalsse. • .
: AMI-Eesti
psüliholoog vaatab võrdlemisi
pessimistlifculit praegusele
ühiäconnale ja selle fbuiLeivikule
mainides, et kui meie laipsed
muutuvad üha suuremal arvul
kriminaalikurjategijateks, siis
peab meie elustiilis gaiipLõtlemis-vüsis
midagi pÕhUiselt muutuma
enne k u i meie endid hävitame.
Ta väidab, et meie peidame endid
mugavalt illusioonide taha,
mis on muudetud seadusteks.
Ajakiri nendib, et dr. Simson-
K?Jlilas on pikakasvuline ja väga
sarmikas eestlane, keililel on paksud
valged juuksed ja sirgejooneline
selge pžlk. Dr. Simson-Kallas
käsitab üksikasjaliselt korruptsiooni
ifeüsimust ning arvab, et tõde
tuleb alati välja ütelda kui
meie ühiskond tahab edasi eksisteerida.
Ta kinnitab, et meie surn-patiseerime
nüüd loirjategijateile,
kuna samal ajal nende kuritegude
süütute ohvrite kannatused jätavad
meid ükskõikseiks.
Ta pooldab surmanuhtlust ning
on seega ühel arvamisel kõigi
nende kurjategijatega, kes viibisid
San Quentinl vanglas ja
khmitasid talle antud intervjuudes,
et surmanuhtlusel on
hirmutav mõju kurjategijatele.
Artikli autor mainib, et see on
selle mehe arvkmine, kes kuue
aasta keätel nägi 'kuidas kurjate-saiad,
struüdelid, soom©
sed. Lihapirukad.
EÜROOFAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID •
Suvised äri lahtiöleku-ajad: teisi^., Isoi-map.,
ndjap. 9-6, r ^ e l 9 ~ 7 , laup. 850
Esmasp. suletud.: ^
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas koolikomisjoni liikmeil
juuli lõpus j a augusti alguses nõupidamisi Kanada keskvalitsuse
nütmekultuurilisuse ministeeriumi ametnik^a ministri poolt
vIUjakuulutatud loiltuuri rikastami^ (Cultural EML-richment
Program) kaudu avanevate võjnialuste iile
saamiseks eesti
Väljavaated toetuste saamiseks 1 tuste soetamisele kocflidetegevu-
Prof. Ed. .Simson-Kallas
meie koolidele /tunduvad olevat
soodsad ikui vastavad sooviavaldused
esitatakse õigeaegselt.
Programmi esimese punikti (Cultural
Enriohmenit Support) aiu-söl
toetuste taotlemise sooviavaldused
peavad olema esitatud augustikuu
jooksul.
Programmi teise ja kolmanda
pmnkti alusel toetuste küsimine
ei ole seotud tähtajaga.
gijaid lasti: tänavatele tagasi,
kus nad sooritesid uuesti samu
kuritegusid.
Inimene on praegu komplitseeritud
tehnoloogia ja muudatuste
keerdtormide pöörises, ütleb dr.
E. Simson-^Kallas. ükski: neist
muudatustest ei too taile aga põhilisi
paremusi. Paljudele inimestele-
on selge; et meie ühiskond on
sõjaolukorras.
, Ajakiri väidab, et selliste inimeste
kaasabil, napi seda on
dr. Simison-Kallas, saame meie
JJ korda seada oma vaimse ja
moraalse olukorra.
Meie vajame korrastatud, ühiskonda,
kusmeie Võime jalutada
vabalt tänavatel ja kus meil ei
tarvitse karta oma perekonnaliikmete
pärast. Ning seda kirnii-tab
ka dr. Simson-Kallas kui ta
lõpuks ütleb, et Ühendriikide tulevikku
ei kindlustata lahingutes.
E K N koolikomisjon saatis kogu
toetuste programmi selgitava
materjali ja toetuste küsimise
. , . , formularid kõigile eesti taiendus-vaid
.laste mänguväljakutel JJ boolidele, paludes koole otsusta.
Massinmmides nmg et vanemad^ nad soovivad asuda tõe-kes
tahavad lapsi, peavad need
korralikult üles kasvatama.
se hõlbustamiseks.
Koolikomisjon ju-htls ühtlasi
Ontarios asuvate eesti täieaidus-koolide
tähelepanu Ontario pono-vintsivalitsuse
kaudu avanenud
võimalustele toetuste saamiseks-nn.,
kolimandate keelte õpetamiseks
väljaspool tavalist koolitööd.
•
.SeMeks tileb kooiidei. as^da^
ühendusse kohaliku koolivalit-sugega
lähema informatsiooni
saamiseks. ?
Olgu mainitud, et dr. E d . Sim-1 ESTO MUTüMi FÜND,
son-Kalilas avaldas hiljuti Rootsis, ^ , , ^
ümuvas Eestlaste Esinduse välja- ^^^^sia hmd reedel, 12. aug. $5.30
andes .,Baihvusllk kontakt" - (Nr.
21,1977) pikema aittlMi koi. Ä. Rebadest
pealkirja all .,Isamaatä süda
ei jää kunagi rahule". E
Smsoh-Kallas oli leitnandina
1945 j a 1944. aastatel koi. A. Re-;
base pataljonis Volhovi rindel
ülie rühma ülemaks.
Walwyn, Stodgell, Codhraäse
Murray Ltd
145 King St. W., Room
Toronto, Ont. M5H U8.
Telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812
go
16 aastat kestnud „armasitusabi-elu"
Albaania ja Hiina vahel on
lõppesnud. Älbaama nõudis, etl Hiina
vilks koju nende maal olevad
tehnilised spetsialistid, kes sinna
saabusid 1961, pärast seda kui Albaania
katkestas suhted Krenlliga.
Samal ajal saatis punane Hüna
oma ülikoolidesife minema 50 albaania
üUõpilast, kasutades nad tagasi
koju. ; ^ ^
Lahkhelid algasid pärast seda,
kui Albaania kommunistide partei
leht süüdistas Pekingit lähenemises
USA-le.
15^1200 spertlcist võttis @sei
LAKEWOOD ( V E ) '— JSesti SpordilutUSA-s korraldas 5.-7. augustimi ;Lakewoo(ilis, /N.-J.
XXIII Eesti Mängud USÄ-s. See üritus M suurem igaaastane USA idaranniku eestlaste kok-
Imtülek, mis tavaliselt toob sinna k a Kanada eestlasi.
Sedakord olid aga spordimän-gud
Kanada lühikesel nädalalõpul
ja ka reklaam oli äärmiselt
tagasihoidlik, miile tõttu _ ainult
üksikuid /tegi. kaasa 'Kanadast
kergejõustikuvõistluses ja • ujumises.
Täies koosseisus olid kohal
väid Toronto võrkpailurite
meeskond:
E. S. S. „Kalevi" lippu võis näha
sportlaste defileel.
Võistlustest võttis osa ligemale
200 sportlast, kuna p-ealtvaatajäte
arv tõusis SOOrle.
Esimeseks sportlikuks ürituseks
oli reede õhtul Jacksonis
peetud veeremängu yõistlus.
, ,Ocean County , Daily Times'1,
Lakewoodi suurem ajaleht, tõi
MÜÜA
Portselan,» hõhe, kristall, keraa^
mika jne. Kirjad slt. märgusõnaga
„Import Saksamaalt"
Teeme uusi Ja parandame varnu
mi linnas kni ka suvilates
oma 6. augusti numbris selle
kohta neljaveeriulise äõnumi. Artikkel
märkis, et.sellest võistlusest
võttis osa 25 eestlast Heino
Maasikase ja Anne Treumiuith'i
korraldusel. Meeste üksiikvõistlu-se
võitis Arvo Steinpiok 585
punktiga, ^ paarismängus Endel
Lonks ja Heino Maasikas 1154 p.
Üldpunktidega võitsid Arvo
Steinpiok 1140, -Heino Maasikas
1056 j a Johannes Põder 1052
punkti. tJiksikuks parimaks nais-võistlejaks
pii Linda Tuvikene-
Palmira 484 p. ^
Laupäeval viidi läbi laske-, kergejõustiku-,
võrkpalli-, male-, tennise-,
^korvpalli-, bridzhi- ja lauatennise
võistlused, kuna ujumine
toimus pühapäeva ennelõunal.
Korraldajate seletusel purustati
neü võistlustel mitmeid rekorde.
Spordipäevade kulminatsioo-nÜfs
oli valguspidü Lakev/oodi
Eesti Maja väljakul ning hilj
em tants Eesti Majas.
Valguspidü defüees domineexisid
lapsed ja noored. Avasõnad ütles
Eric Pallop ning mängude tõotuse
andis Sylvia Vaher, millele
järgnes USA hümn. Tervitasid
USA E. Rahvuskomitee esimees
Ihnar Pleer ja Lakewoodi Eesti
Ühingu esimees Harry Verder.
Pärast Eesti hümni laulimist esinesid
USA idaranniku keskuste
naišvõimlejad Anu-Irja Parnnin-gu
(üildjuht), Marika Peterseni ja
Kai Künnapase juhtimisel. ,,Oma
Poisid" ansambel Baltimorest
Peeter Saare juhatusel laulis neli
laxüu ning balletisoologa esines
Tiia
ilahvatantse juhatasid Fred
Rikka, K a ! Künnapas ja Katrin
Laube.." .. , '\
Akordionil mängil Lea K i i n ning
kandlesoologa esines ise tehtud
pilliga 7-aastäne Heli Peekna.
Järgnev pidu kestis hommiku-tundideni.
Bühapäevail võis märgata um^
bes. lOOnt eesti noort Lakewoodi
ookeani kaldal järelpidu pidamas.
Eesti Spordiliit.. USA-s .juhtkonda
kuuluvad praegu Raimond
Pais (esimees), MaUi Kaid, Heino
Kalda, Jaan Künnapas, Hex-bert
Lääiie, Heino Maasikas (endine
esimees),. Hille Milles, Eric
Pallop, Anü-Irja Parming, Viktor
Puskar, Alfred Skonberg ja Eda
Treumuith:
ÄdStCiS
VHjaspool Eauadal!
/. $17.— V
K I K I P O S T I G A
Kanadas:
$25.50
$53.--
$2^.50
5.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maaiäesse:.
Aastas $62.—, poolaastas $31.50, veerandaastas $16.50 '
Aadressi muudatus 30 centi. üksilmumbri hto ceuti.-
laaada aadressidele palime märlkida .JPOSTAL ^^OT^
USA aatesidele »,ZIP' CODE
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
Free Estonian Pul)Ushers nimele.
Võrulaste Koondise juhatus oli
ni-öödunud nädalal koos, et teha
©ttevalmiatusi j a arutada võrulaste
; kokkuitulekuga seosesolevaid
küsimusi. Järjekordselt neljandaks
võrulaste kokkutulekuks on
ruumid varutud laupäevaks, 15.
okt. k. a: Eesti Majas/
21. kuni 28. augustini toimub
Montreali lähedal Lättemäel laste-
ja laskelaager. Osavõtt kõikidele
eesti noortele 6—16 eluaasita-ni.
Laagnmaiks 25 dollarit tuleb
tasuda koha'peal.
Palun Djiulle saata VABA EESTLANE alastaks/ poolaastaks /
veerandaastaks — tavaJise / Idripostiga alates „—-'' —.
197---.Tellimise kattfe lisan | — — . s i i n j u u r es
rahas 7 tshekiga / rahakaardiga. ( 5 ^ a saata ainolft tahtkirlas).
Nimi • •.
ZDEO
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 18, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-08-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770818 |
Description
| Title | 1977-08-18-03 |
| OCR text | Im V7 ll * flastele pub-ida ajaleht )n mõeldud generatsioo-communistide ?mat generat-iega n ^ - u i l ta, pühend^ )ris (m-. 31, leheküljelise lurele nõuko-kgust Kork^ile, iis 4. a u ^ t l L fga m ie kitsi küdu- August ka põhjusi, sooritas pä-idralstaahiaka-ja Esunesest Ivõtmist legen-lunasei Vene-stal Vahadus-li Punaarmee (vatses mõnin-selt eestlaste Id talle polnud |ivat kohta ja uinud midagi paistis oma eriti silma kus ta oli ahu saabudes kiiresti üles-oli ta 34-aas-aväeringkonna ni rinde iilem-nerinde juha-iia annee ko-igradi sõjaväe 1928 sõjayäe- 1929 pmiaar-ja 1935—37 Isõjaväeakadee-jaliste teenete d kõrgete nõu-ib ilmselt näi- )n August Kor- |ik teha nõuko-irjääri kui nad la ralivuslikuU |}ng pn valmis Jia pühendama lommunlstlikule lib ajaleht, et poja August väärikal kohal lulsate väejuh-kuid ta ei maikas August surnud ja mil- Jemaa tänu ees- • õjamehele, kes |[u kommunismi äiendab ,.Eesti kiöpeedia'*, kus t Korgi surma ebaseaduslikult osthuumselt re- ;e tähendab se-eda „Kodumaa" gudemaa kuul-langes Stalini onide ohvriks 'as kuklalasuga aastal -- ainult 50. aastaseks (Järg lk. 3) VA3Ä EESTLANE nöCJas^^, m augusti™— , August mzoim ' • j i i i m t i i i iu 5 - 11 I '1 I '•3 t VALVEARST MÄDÄLÄLÖPUL 20. ja 21. augustil on valvearstiks dr. Pahapill, tel. WLl-Tm. Rumeenias imendataks® Rumeenia kompartei keskkomitee teatas otsuse, millega pehmen-dat- avat ajakirjanduse ja raadio tsensuuri. Riiklik tsensuur asendar takse „omatsensuuriga". 1974. a. trükiseadus keelab avaldada teateid rassismist, fashismist, vägivallast, rahva ärevusest jne. Kee-, latud oh scitsiaiistliku moraali rikkumine, väMsrükide kriitika, riiklike saladuste avaldamine jne. Rumeenia ühiskondlikud ringkonnad võtsid tsensuuri pehmeneijiise teate vastu rahuldustundega ja lootusega, et k e s l ^ tsensuuri kaotamisega luuakse paremad eeldused kirjanduse, kunsti ja ajaldrjanduse arenguks. " Pole väga kaua tagasi, kui eitati tsensuuri olemasolu Rumeenias ja teistes kommunistlikes maades; Nüüd võtab Rumeenia selle omaks. Kremlimaa diktaatorid kõnelevad aga edasi „tsensuuriva-bast'' vene trükisõnast, mida ei ole Venes ka pisemalgi kujul. • ' • 1 • • - VES Dr. E. Sim^on Äjqkiri „ eesti 0 jüfeiaj^mlse-tabld^sel*^ 23 WESTMORE Dr., Süite 2Ö§ Rexdale.0nt.M9V 3Y7 Tel. 745-4622 LOS ANGELES - Suure tiraazhiga ühendrükide ajakiri „Califoraia Life" avaldas pikema Ju-tuajaniise eesti psühholoogi dr. Eduard S t o ^ kes on Ühendriikides oma erialal eriti tuntuks saajffiud oma edalalise tööga Ja Eurimusiega Kalifomia oOTgi vangla San .QMentm'is. P r . Eduard Sinison-Miase töö viis teda kontalbti kä senaator Robert Kennedy mlõrvamise pä^ rast vangi mõistetud Sirhan Sir-lian'iga, kuna eesti arst oli tema psüMioiloogiks kui Sirhan viibis surmamõistetute kongis. Dr. SimsonnKallas on j äänud ka praegu oma esialgse arvamise juurde, et Robert KJennedy mõrvamine on sama segame nagu tCr ma venna president John Kennedy taipmine. Tema arvates on - ^ kogu Joos palju sündmusi ja fakte, mis ei tule päev; •281 BANFORTH AVE. ' TEL/463-33» K^mmentcKärEd (Algus lk. 2) saamist. Nii tasub Nõukogude maa oma kuulsatele poegadele ja väärikatele väejuhtidele ning seda fakti ei saa propagandaleht , ,Kodumaa" maha salata isegi oma häbeliku vaikimisega. Kanada konservatüvide parteisse kuuluv parlamendiliige Frank Oberle esitas Kanada föderaalvalitsuse kohtumihisteeriumi' vastu väga omapärase süüdistuse, mainides, et ministeerium on lasknud RCMP-1 koostada bende organisatsioonide ja isikute nimekirja ,kes arendavad põrandaalust tegevust ning on Kanadale ohtlikud. Nimekirjad on saadetud ministritele informatsiooniks, et nad oleksid teadlikud Kanadale ohtlikkudest organisatsioonidest ja isikutest. Parlamendiliikme Frank Oberle teadaanne on tekitanud Kanada polütilistes ringkondades ja paljude ajalehtede veergudel uskumatult suurt tolmu ning kohtu-rasnister Francis Fox'ile sajavad sellised küsimused, et kuidas juletakse sellist nimekirja koostada ning kas RCMP-1 või kohtu-ministeeriumü on sellised volitused, mis annavad neile õiguse mõnda organisatsiooni või isikut ohtlikuks ja kajhtlaseks tunnista- 'da/ Konservatüvid, sotsialistid ning ajalehed, kes kohtuministrit ja RCMP-d nende nunekii^ade koostamise pärast kritiseerivad, on ilmselt oma asja üle teinud ja opositsiooniparteidesse kuuluvad polütikamehed tahavad lõigata sellega polütüist ^ profiiti. Normaalselt on see üsna loomulik, et igas demokraatlikus riigis peetakse nimekirju nende isikute ja organisatsioonide kohta, kes võivad demokraatiale ohtlikuks kujuneda ning keda nen^e äärmuslike maailmavaadete ja diktaa-torlike tendentside pärast tuleb silmas pidada. Tundub, et paria-mendilüge Frank Oberle peaks palju rohkem muretsema selle 'gest kui selliseid nimekirju ei oleks, kuna siiis ei oleks Kanada politsei oma ülesannete kõrgusel. Loppude-lõpuks ei kirjutata neid nimesid laest ajaviiteks maha vaid politseivõimudel on kahtlemata ka oma põhjendused J a andmed, miks teatu^ isikuid ja organisatsioone kahtlasteks ja . ohtlikeks peetalsse. • . : AMI-Eesti psüliholoog vaatab võrdlemisi pessimistlifculit praegusele ühiäconnale ja selle fbuiLeivikule mainides, et kui meie laipsed muutuvad üha suuremal arvul kriminaalikurjategijateks, siis peab meie elustiilis gaiipLõtlemis-vüsis midagi pÕhUiselt muutuma enne k u i meie endid hävitame. Ta väidab, et meie peidame endid mugavalt illusioonide taha, mis on muudetud seadusteks. Ajakiri nendib, et dr. Simson- K?Jlilas on pikakasvuline ja väga sarmikas eestlane, keililel on paksud valged juuksed ja sirgejooneline selge pžlk. Dr. Simson-Kallas käsitab üksikasjaliselt korruptsiooni ifeüsimust ning arvab, et tõde tuleb alati välja ütelda kui meie ühiskond tahab edasi eksisteerida. Ta kinnitab, et meie surn-patiseerime nüüd loirjategijateile, kuna samal ajal nende kuritegude süütute ohvrite kannatused jätavad meid ükskõikseiks. Ta pooldab surmanuhtlust ning on seega ühel arvamisel kõigi nende kurjategijatega, kes viibisid San Quentinl vanglas ja khmitasid talle antud intervjuudes, et surmanuhtlusel on hirmutav mõju kurjategijatele. Artikli autor mainib, et see on selle mehe arvkmine, kes kuue aasta keätel nägi 'kuidas kurjate-saiad, struüdelid, soom© sed. Lihapirukad. EÜROOFAMAITSELISED JUUSTUD, KALAKONSERVID, DELIKATESSID • Suvised äri lahtiöleku-ajad: teisi^., Isoi-map., ndjap. 9-6, r ^ e l 9 ~ 7 , laup. 850 Esmasp. suletud.: ^ Eestlaste Kesknõukogu Kanadas koolikomisjoni liikmeil juuli lõpus j a augusti alguses nõupidamisi Kanada keskvalitsuse nütmekultuurilisuse ministeeriumi ametnik^a ministri poolt vIUjakuulutatud loiltuuri rikastami^ (Cultural EML-richment Program) kaudu avanevate võjnialuste iile saamiseks eesti Väljavaated toetuste saamiseks 1 tuste soetamisele kocflidetegevu- Prof. Ed. .Simson-Kallas meie koolidele /tunduvad olevat soodsad ikui vastavad sooviavaldused esitatakse õigeaegselt. Programmi esimese punikti (Cultural Enriohmenit Support) aiu-söl toetuste taotlemise sooviavaldused peavad olema esitatud augustikuu jooksul. Programmi teise ja kolmanda pmnkti alusel toetuste küsimine ei ole seotud tähtajaga. gijaid lasti: tänavatele tagasi, kus nad sooritesid uuesti samu kuritegusid. Inimene on praegu komplitseeritud tehnoloogia ja muudatuste keerdtormide pöörises, ütleb dr. E. Simson-^Kallas. ükski: neist muudatustest ei too taile aga põhilisi paremusi. Paljudele inimestele- on selge; et meie ühiskond on sõjaolukorras. , Ajakiri väidab, et selliste inimeste kaasabil, napi seda on dr. Simison-Kallas, saame meie JJ korda seada oma vaimse ja moraalse olukorra. Meie vajame korrastatud, ühiskonda, kusmeie Võime jalutada vabalt tänavatel ja kus meil ei tarvitse karta oma perekonnaliikmete pärast. Ning seda kirnii-tab ka dr. Simson-Kallas kui ta lõpuks ütleb, et Ühendriikide tulevikku ei kindlustata lahingutes. E K N koolikomisjon saatis kogu toetuste programmi selgitava materjali ja toetuste küsimise . , . , formularid kõigile eesti taiendus-vaid .laste mänguväljakutel JJ boolidele, paludes koole otsusta. Massinmmides nmg et vanemad^ nad soovivad asuda tõe-kes tahavad lapsi, peavad need korralikult üles kasvatama. se hõlbustamiseks. Koolikomisjon ju-htls ühtlasi Ontarios asuvate eesti täieaidus-koolide tähelepanu Ontario pono-vintsivalitsuse kaudu avanenud võimalustele toetuste saamiseks-nn., kolimandate keelte õpetamiseks väljaspool tavalist koolitööd. • .SeMeks tileb kooiidei. as^da^ ühendusse kohaliku koolivalit-sugega lähema informatsiooni saamiseks. ? Olgu mainitud, et dr. E d . Sim-1 ESTO MUTüMi FÜND, son-Kalilas avaldas hiljuti Rootsis, ^ , , ^ ümuvas Eestlaste Esinduse välja- ^^^^sia hmd reedel, 12. aug. $5.30 andes .,Baihvusllk kontakt" - (Nr. 21,1977) pikema aittlMi koi. Ä. Rebadest pealkirja all .,Isamaatä süda ei jää kunagi rahule". E Smsoh-Kallas oli leitnandina 1945 j a 1944. aastatel koi. A. Re-; base pataljonis Volhovi rindel ülie rühma ülemaks. Walwyn, Stodgell, Codhraäse Murray Ltd 145 King St. W., Room Toronto, Ont. M5H U8. Telefon päeval 364-1131 õhtul 925-6812 go 16 aastat kestnud „armasitusabi-elu" Albaania ja Hiina vahel on lõppesnud. Älbaama nõudis, etl Hiina vilks koju nende maal olevad tehnilised spetsialistid, kes sinna saabusid 1961, pärast seda kui Albaania katkestas suhted Krenlliga. Samal ajal saatis punane Hüna oma ülikoolidesife minema 50 albaania üUõpilast, kasutades nad tagasi koju. ; ^ ^ Lahkhelid algasid pärast seda, kui Albaania kommunistide partei leht süüdistas Pekingit lähenemises USA-le. 15^1200 spertlcist võttis @sei LAKEWOOD ( V E ) '— JSesti SpordilutUSA-s korraldas 5.-7. augustimi ;Lakewoo(ilis, /N.-J. XXIII Eesti Mängud USÄ-s. See üritus M suurem igaaastane USA idaranniku eestlaste kok- Imtülek, mis tavaliselt toob sinna k a Kanada eestlasi. Sedakord olid aga spordimän-gud Kanada lühikesel nädalalõpul ja ka reklaam oli äärmiselt tagasihoidlik, miile tõttu _ ainult üksikuid /tegi. kaasa 'Kanadast kergejõustikuvõistluses ja • ujumises. Täies koosseisus olid kohal väid Toronto võrkpailurite meeskond: E. S. S. „Kalevi" lippu võis näha sportlaste defileel. Võistlustest võttis osa ligemale 200 sportlast, kuna p-ealtvaatajäte arv tõusis SOOrle. Esimeseks sportlikuks ürituseks oli reede õhtul Jacksonis peetud veeremängu yõistlus. , ,Ocean County , Daily Times'1, Lakewoodi suurem ajaleht, tõi MÜÜA Portselan,» hõhe, kristall, keraa^ mika jne. Kirjad slt. märgusõnaga „Import Saksamaalt" Teeme uusi Ja parandame varnu mi linnas kni ka suvilates oma 6. augusti numbris selle kohta neljaveeriulise äõnumi. Artikkel märkis, et.sellest võistlusest võttis osa 25 eestlast Heino Maasikase ja Anne Treumiuith'i korraldusel. Meeste üksiikvõistlu-se võitis Arvo Steinpiok 585 punktiga, ^ paarismängus Endel Lonks ja Heino Maasikas 1154 p. Üldpunktidega võitsid Arvo Steinpiok 1140, -Heino Maasikas 1056 j a Johannes Põder 1052 punkti. tJiksikuks parimaks nais-võistlejaks pii Linda Tuvikene- Palmira 484 p. ^ Laupäeval viidi läbi laske-, kergejõustiku-, võrkpalli-, male-, tennise-, ^korvpalli-, bridzhi- ja lauatennise võistlused, kuna ujumine toimus pühapäeva ennelõunal. Korraldajate seletusel purustati neü võistlustel mitmeid rekorde. Spordipäevade kulminatsioo-nÜfs oli valguspidü Lakev/oodi Eesti Maja väljakul ning hilj em tants Eesti Majas. Valguspidü defüees domineexisid lapsed ja noored. Avasõnad ütles Eric Pallop ning mängude tõotuse andis Sylvia Vaher, millele järgnes USA hümn. Tervitasid USA E. Rahvuskomitee esimees Ihnar Pleer ja Lakewoodi Eesti Ühingu esimees Harry Verder. Pärast Eesti hümni laulimist esinesid USA idaranniku keskuste naišvõimlejad Anu-Irja Parnnin-gu (üildjuht), Marika Peterseni ja Kai Künnapase juhtimisel. ,,Oma Poisid" ansambel Baltimorest Peeter Saare juhatusel laulis neli laxüu ning balletisoologa esines Tiia ilahvatantse juhatasid Fred Rikka, K a ! Künnapas ja Katrin Laube.." .. , '\ Akordionil mängil Lea K i i n ning kandlesoologa esines ise tehtud pilliga 7-aastäne Heli Peekna. Järgnev pidu kestis hommiku-tundideni. Bühapäevail võis märgata um^ bes. lOOnt eesti noort Lakewoodi ookeani kaldal järelpidu pidamas. Eesti Spordiliit.. USA-s .juhtkonda kuuluvad praegu Raimond Pais (esimees), MaUi Kaid, Heino Kalda, Jaan Künnapas, Hex-bert Lääiie, Heino Maasikas (endine esimees),. Hille Milles, Eric Pallop, Anü-Irja Parming, Viktor Puskar, Alfred Skonberg ja Eda Treumuith: ÄdStCiS VHjaspool Eauadal! /. $17.— V K I K I P O S T I G A Kanadas: $25.50 $53.-- $2^.50 5.— LENNUPOSTIGA ülemere-maaiäesse:. Aastas $62.—, poolaastas $31.50, veerandaastas $16.50 ' Aadressi muudatus 30 centi. üksilmumbri hto ceuti.- laaada aadressidele palime märlkida .JPOSTAL ^^OT^ USA aatesidele »,ZIP' CODE Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada Free Estonian Pul)Ushers nimele. Võrulaste Koondise juhatus oli ni-öödunud nädalal koos, et teha ©ttevalmiatusi j a arutada võrulaste ; kokkuitulekuga seosesolevaid küsimusi. Järjekordselt neljandaks võrulaste kokkutulekuks on ruumid varutud laupäevaks, 15. okt. k. a: Eesti Majas/ 21. kuni 28. augustini toimub Montreali lähedal Lättemäel laste- ja laskelaager. Osavõtt kõikidele eesti noortele 6—16 eluaasita-ni. Laagnmaiks 25 dollarit tuleb tasuda koha'peal. Palun Djiulle saata VABA EESTLANE alastaks/ poolaastaks / veerandaastaks — tavaJise / Idripostiga alates „—-'' —. 197---.Tellimise kattfe lisan | — — . s i i n j u u r es rahas 7 tshekiga / rahakaardiga. ( 5 ^ a saata ainolft tahtkirlas). Nimi • •. ZDEO |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-18-03
