Vaba eestlane , August 18, 1977

              Nr.61 (2^08) XXVI aastakäik Neljapäeval, 18. augustil 1977 Thursday, August 18, 1977 Ülisiknmmbri hisä SS eosilg
yheiidnikide demokmatlik partei kor^aldcss
efiiiliste gruppide esindajate^^
Washingtonis konverentsi
WASHINGTON ~ ühendriiMde demokraatliku partei RaM-vaste
Nõukogu Ja Rahvuslik Komitee korraldasid 2. augustil
Wasliingtonis konverentsi etniliste gruppide esindajatele, kus
peamiseks arutlusaineks olid inimõiguste ja vabaduse küsimu­sed
ja demokraatliku partei panus inimõiguste eest võitlemisel.
Kokkutuleku esimene osal oli pühendatud pressikonverentsile,
taina teises osas esitasid - valitsuse Ja demokraatliku partei
Kongressi liikmed valitsuse ja partei seisukoht! mitmesugustes
• -.Msimustes. ^ 1 •
. Pressikonverentsil küsiti, miks
president Cartsr jäi sel aastal
hiyaks Ikestatuite Nädala proklai-ma/
tsiöoniga. Selle peale' vastati,
et president ei jäänud oma prok­lamatsiooniga
hiljaks kuna Ikes-tatute
Nädal oli veel käimas kui
Valgest Majast avaldati presiden­di
proklamatsioon.
Ühtlasi kinnitati, et president
Carteri seisukohad inimõiguste
Msimustes peaksid olema ül­diselt
teada, kuna president on
^netd probleeme mitmel korral
avalikult käsitanud.
Edasi - päriti, kas Ühendriikide
valitsus tõmbub inimõiguste kü-simiuses
tagasi oma endistest
rangetest seisukohtadest Ida-Eu-roqpa
piirkonnas, millele vastati,
et Ühendriigid jätkavad inimõi­guste
küsimuses oma endist polii­tikat,
m i s on kooskõlastatud
inimjõigujste poliitikaga maailma
teistes osades. Ameeilka Balti
ühendatud Rahvusliku Komitee'
esimees dr. J , Genys kurtis, et
etniliste gruppide esindajatel on
suuri raskusi Valge Majaga kon­taktide
pidamiseks, millist olu­korda
lubati paraiidada ning viia
see küsimus presidendi ette.
Lõpuks nõuti pressSkönverent-sil,
et Ühendriikide välisminis­teerium
peaks võtma ühe etni­liste
gruppide esindaja Bel­gradi
konverentsil oma nõuand­jate
hulka etniliste küsimuste
käsitamiseks.
õhtupoolikul esitatud sõnavõt­tudes
kinnitas ühendriikide põl­lumajanduse
minister Bob Berg-land,
et Ühendriigid ei kuku
enam selliselt sisse kui see juh­tus
197Õ. aastal Venemaaga sõl­mitud
teraviljätehirlgutö puhul.
Kui Berglandilt küsiti, kas presi­dent
Carber ei tee inimõiguste kü­simuses-
järelandmisi ühendriiki­de
ärimeeste survel, vastas mi-nisteri
et president ei tee siin
kontsessioone
ehkki ärimehed vaatavad inim­õiguste
Idisimusele kui takis­tavale
tegurile Ühendriikide ja
N. Liidu suhete arendamiseL
Lõpuks võeti konverenitsil vastu
terve rida resolutsioone, nende
hulgas ka eestlanna Marie Pe-dak'u
resolutsioon, mis nõuab
demokraatliku partei Rahvuste
Nõukogult j a Rahvusiikuit Komi­teelt
ühendriikide poliitika toeta­mist
inimõiguste küsimuses Bel­gradi
konverentsil.
HEL&INGI — Norra ajaleht „Ny Tid" kirjutas oma 27. juuli
numbris, et endine norra ohvitser õpetas 50-dais aastais kuidas
soomlased peaksid spioneerima ja korraldama sabotaazhi N.
Ludu vastu.. ' r
Leht tegi intervjuu spioneeri­mist
. õpetanud • endise major
Sveih Blindheimiga, kes ütles, et
ta on õpetanud tulevasile • soome
spioonidele kuidas avastada eri­lisi
sõjalisi objekte, lennuvälju,
relvaladusid ja tanke.
õpetuse juurde kuulus ka sa-hotaazh
ja õhkimine.
Norra salaluureteenistus oli
saatnud Blindheimi Helsingisse
1353. ^ t a l . Tal oli kaasas- foto­mees,
kes pidi õpetama salaluure-kaamera
käsitlemist. Soomlaste
agentideks värbamist korraldas
Norra Helsingi saatkonna selle­aegne
atashee Magnus Bratten.
Blindheim ise veotis Helsingis
ainult mõned nädalad.
Blindheimi jutu järgi olid
koolitusest osavõtnud soomla­sed
selgelt kommunismi vas­tased,
kes sõja ajal olid olnud
sakslaste poolel.
Mõned neist. olid lahkunud Soo­mest
koos sakslastega 1944 ja
asunud siis välismaale, muu hul­gas
Lõuna-Ameerikasse.
iepcireitistide põhisecaduse vastane tegevus
OTTAWA ^ Liberaalide parteisse kuuluv seuaator Eugene jFor-sey
mainib, et kui Quebeci, peaminister Rene Levesque jätkab
illegaalsete ja põhiseaduse vastaste võtetega oma Separatistlik
ku polütikat, siis on Ottawas asuv keskvalitsus sunnitud Que­beci
vastu tarvitusele võtma majanduslikud sanktsioonid.
Seaiaator väitis süski, et need
on tarna isiklikud arvamised ning
seMiseid seisukohti ei ole avalda­nud
liberaalide partei ega senait.
Forsey, keda peetakse heaks
Kanada põhiseaduse tundjaks,
kinuitas, et Quebecil on iahku-iõomiseks
ainult üks seaduslik
.; tee, milleks on Kanadla põhisea­duse
British North, America
Aeti muutmine.
Sellise - muudatusettepaneku
peab vastu võtma Briti parla-m€
3^t Kanada föderaalvalitsuse
nõudmisel. Sealjuures ei ole
aga mõeldav, et föderaalxfalitsus
asuks enne sellele teele kui ta
saaiks nõusoleku kõigilt teistelt
Kainada provintsidelt.
Rootsis on viimasel ajal Stokholmi noorte leeritumüd t<iimuBiud Metsa koius
Tõldsepp, paremal leeriõpi
vabas looduses. Vasakiü.-.leerilaagri vaimulik. juM^ praost Elmar
' Foto: Paldrcfc^L
laeva Atlandil
BRÜSSEL — Juuli lõpul sõit­sid
umbes 90 N . Liidu allveelaeva
Atlandi ookeanile, et demonstree­rida
venelaste tugevat merej^õu-du.
Üiks NATO salaluure ohvitser
ütles, et rohkem kui kunagi va­rem
läkitati nüüd nõukogude
allveelaevu P.-Ameerika ja Euroo-'
pä vahele. USA ja B r i t i allveelae­vad,
'mis tavaliselt jälgivad N.
Liidu allveelaevade liikumist, pol­nud
võimelised neid küllaldaselt
katma ja NATO pidi võtma kasu-tusiöle
teisi vahendeid, et hoida
silma peal Vene laevade liikumi­sel.
NATO kasutas selleks laevu,
lennukeid ja elektroonilisi apa­raate.
•.
N. Lüdu allveelaevu saatis tu­gev
peaveeläevade saateüksus,
kuhu kuulus ka lennukite ema-laev
„Kiev", mis kannab verti­kaalselt
tõusvaid ja maanduvaid
reaktiivlennukeid.
NATO hoiab lähedast distantsi
N. Liidu allveelaevadele, eriti bal­lis
tilisbe rakettide kandjaile, ku­na
salaluure andmeil võtab sellel
raketil vähem k u i viis minutit ae­ga
märklauani jõudmiseks pärast
õhku laskmist.
BIRMINGHAM — Inglisniaal on vümašte päevade kestel toimunud terve rida kokkupõr­keid
äärmiste parempoolsete ja pahempoolsete vahel, mis on paisunud nii ulatuslikeks, et pbliU^
sell on suuri raskusi nende kontrollimiseks. Lisaks äsja Londoni eeslinnas Levishanüs toimunud
demonstratsioonidele, maUe kestel sai vigastada üle saja inimese, toimusid nüüd samalaadsed rar-hutused
ja kokkupõrked Birminghamis, kus vigastada sai 58 5^
on toknunud
aimiiste pareinpoolsete ja mark­sistide
vahel, kuna! parempoolsed
nõmvad mustade ja Aasiast saa-bimud
immigrantide väljasaat­mist
Inglismaalt. Rahutused Bir-'
miighamis said ai guse parem­poolse
National Front partei
kolikutulekuga ühes koolimajas,
mida marksistid ründasid hüüe­tega:
,;Tap(ke seadl"
Pahempoolsed asusid rüiina-kiiie
punase lipu all ja ründasid
esmajoones
•mSs oli.'rakendatud koolimaja
• kaitseks. •
Politseinikke loobiti pudelite ja
kividega, kusjuures 58 politseinik­ku
said haavata. Politseinike ahe­lik
suutis siiski rünnaku tagasi
lüüa ning kokkupõrge vasakpool­sete
j a uusfasliistideks teirtibelda-tud
parempoolsete vahöl jäi tu­lemata.
Londonis toimus kokkupõrge
ligemMe 5000 pealise Sotsialistli­ku
Tööliste Partei j a 1000 Natio­nal
Frondi partei liiikmete vahel.
Võitlustesse sekkusid 40(M) po­litseinikku,
kes suutsid lõpuks
korra jalule seada*
Kokkupõrge toimus seoses
National Frondi demonstratsioo­niga
mis o l i suunatud mustade
• suure küritegeviisevastiji.
|: Kui punase lipu all marssivad
marksisitid Birminghamis poütsei
; ahelikust läbi ei suutnud murda,
siis hakkas osa neist kividega
loopima ja purustama politseiau­tosid
kuna teine osa asus imxber-kaudseid
ärisid ^rüüstama."
Carter ei teinyd
MOSKVA — N. Liidu president
ja kommunistliku partei peasek­retär
Brezhnev katkestas oma
puhkuse.Krimmis ja sõitis Mosk­vasse,
kuhu saabus külaskäigule
Jugoslaavia 85-aastane piresident
J9sip Broz Tito, kes jääb N. Lii­tu
kaheksaks päevaks' ning jät­kab
siis reisi Hiinasse j a Põhja-
Koreasse. Tito ja Brezhnevi vahel
toimuvad nelja päeva kestel läbi­rääkimised,
millede kestel aru­tatakse
' kõiki rahvusvahelisi
probleeme. Pravda kirjutas Tito
Saabumisel ülistava artikli loiigi
Tito on iseseisva kommunistina
tuntud Kremli suure vastasena.
MEMPHIS ütodriikides,
Memphises, suri südameataki tu­lemusena
42-aa9taselt tuntud
rock'i muusika laulja Elvis Pres-tey,
kes lõikas loorbereid 1960-
nendater aastatel ning oli üks
l^uulsamäid selle muusika zanri
esindajaid, teenides oma heli­plaatidega
ja (kontsertidega mil­joneid
dollareid.
bhfa
WASHINGTON — Ühendriiki­de
president Carter on otsusta-niid
edasi lükata otsuse tegemise
uue neutronpommi kasutamisele
v55mise kohta,. kuna Lääne-Sak-samaal
on tekkinud suur oposit­sioon
pommi vastu. Uus pomm,
mis teatavasti hävitab radioak­tiivsete
kiirtega elusad olevused,
kuid jätab ehitused terveiks, on
tekitanud suure vaiehistormi
Lääne-Saksamaal, . kus uus relv
võinialiku sõja puhul tõenäoliselt
esmajärjekorras'. kasutamisele
tuleb, ühendriikide sõjalised as­jatundjad
kalikuleerivad, •• et
i^feutronpommidega ' varustatud
r?jketid ja kahurid on võimelised
kinni pidama ilääne poole tungiva
Varssavi pakti riikide tankiar-mee.
•' • ,• •
STOKHOLM — Tullinges
Stokholmi külje a l l suri 24. juulil
ajakirjanik, sõiaikirjasäatja ja
kirjanik Agu Kask 70 aasta vanu­ses..
:
: Agu Ka^k oli sündinud 22., no-vembrü
1906 Vana-TännasMmas,
Viljandimaal. Käis ikoolis Viljan­dis.
Töötanud ajaikirjanikuna
.^Päevalehe" 'toimetuses ja Riigi
Ringhäälingus. Alates aastast
1844 põgenikuna Saksamaal, ko­lis
1950 Rootsi.
Agu Kask on avaldanud romaa­nid
„Võara risti aH" (1950),
„Unus(taitud sugupõlv" (1951),
,.Kartu5e ja lootuse vahel"
(1952), „Varjud udus" (1956).
ROOM ~ Saksa sõjäkurjategija70-aaStaneH^
kes oli Itaalias eluks ajaks vangimõistetud, põgenes sensatsi­oonilisel
kombel sõjaväe haiglast, kuhu ta oli toimetatud ma-o-vähja
ravimiseks. Kappleri toimetas suures kohvris haiglast väl-
" ja tema aljikaasa Ännelise Kappler, kes mainis, et ta vüs oma
abikaasa oma koduniaa piimale surema.
Kapplerit siiüdistati selles, et
ta lasi Rooma lähedal 1944. aas­tal
kättemaksuks maha lasta 335
itaallast pärast seda kui itaalia
partisanid tapsid pommiplahvatu­sega
32 saksa relva-SS meest.
Kapplerit külastas möödunud
pühapäeval tema 52-aastane
abikaasa Annelise ning pärast
seda oli Kappler salapäraselt
kadunud. .
Kuna Kappler kaalus ainult 106
naela ning tema abikaasa' on
füüsiliselt väga tugev naine, siis
on tõenäoline,, et Annelise Kapp-.
ler kandis oma abikaasa suures
kohvris 'tõstetooli juurde, sõitis
sellega alla tänava korrusele ja
kandis kohvri ootavasse ^utosse.
Annelise Kappler on saksa
võimudele Bonhis teatanud, et
tema abikaasa viibib Lääne-Sak­samaal
kuid t a ei teatanud tema
asukohta.
Kui Kappler tabatakse, süs ei
ole teda tõenäoliselt võimalik
enam itaaUastele välja anda ku­na
Lääne-Saksamaa seaduste
kohaselt ei anta ühtegi sakslast
välismaale välja.
Ajakiri^ „Time'' kirjutab, et
Teamsterite uniooni president
Frank Fitzsimmons öleva;t andnud
president Nixonüe altkäemaksu
niüjon dollarit selle eest, et Nixon
keelaks uniooni end. presidendü
Jimmy Hoffal kui karistatud isikul
asuda tagasi presidendikohale. •
Ajakirja järele Nixon saanud ra­ha
kätte kahes SOO.QOO-lises osas,
milledest üks toimetatud tema
kätte nõunik Ch. Colsoni kaudu^
Keskvalitsuse uurijad selgitavad
praegu seda teüsimust.
SACRAMENTO Kalifomia
Osariigi parlament lükkas suure
häälteenamusega tagasi 'kuberner
Edmund Browni veto paiiamendi
otsusele sürmanuhitluse uuesti
käiku rakendamiseks. Partaiihieai-.
dis arvestati mõrvade arvu pide­va
tõusuga hing kriipsutati alla,
öt ühiskonnal ipeab olema vahen­deid,
et kaitsta endid bärbaaride
vastu. Parlament tühistas ümber-neri
veto häälite vahefcoTraga
54:26, saavutades täpselt vajaliku
kolmandskulise enamuse.