1985-04-11-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
HatJ.onal Lijrary ^SP^^ / • / / • »
E S T L J L M U B IGAL TEISIPÄEVAIL
JA NEUAPÄEVAL
Nr. 28 (3141) XXXIV aastakäik Neljapäeval, 11. aprillü 1985 — Thursday, Apiüll, 1985 XJksiknumbri hind 70 centi
ylemaailmse Eesti Kesknõitogu Täistogy k®os@l^k kioii^it^s pid&iifis^i
kl..
1985 New Yorgi Eesti Majas
lest osa võttis 32 delegaati.,
da. Prantsusmaa, Rootsij
Koosoleku avas ÜEKN esimees
Lembit Savi, konstateerides et
möödunud aasta tegievus oli olnud
intensiivne ja viljakandev. Esimees
tutvustas koosolijaile ka kolme
uut. Täiskogu lüget Mati Koiva,
Virko Kederit ja Kaja Kooli - kõik
Austraalia delegatsiooni lül^med.
Kanadast oli Täiskogu koosolekule
saabunud v44iikmeline delegatsioon,
koosseisus EKN'u esimees
Laas Leivat, Hans Lupp, Harald
Teder ja Walter Pent.
Neist Harald Tede:. • .os avapal-ve,
kuna koosolek juhatajaks
valiti Hans Lupp.
Protokollijateks valiti End Mai
Holland ja Mati Koiva.
: Eesti 'Vabariigi:esipduseja Peakonsul
Erust Jaaksoni nimel tervitas
koosolekut konsul dr. Aarand
Roos>>Studesbma/Sõnavõtus südilt
välja eesti keele kaitseks ning eitades
vaateid nagu oleks eestlus
Ameerika mandril pikemas perspektiivis
mõeldav vaid inglise keerles;;:;;
Viimasel ajal on kuulda kriitilisi
häpli organiseeritud eestluse eesti
keele vastu, konstateeris dr. Roos,
et eesti keelest loobumisega lõikaksime
jalad alt kogu mek organiseeritud
eestlusel.
,,Kes arvab, et eestlust ja eesti
keelt saab teineteisest lahutada i l ma
kahjusid, tekitamata, sellele ütleksin
keelemehena ja Eesti Vabariigi
väiises^iduse teenistujana, et
see eksib; rängalt", lõpetas dr.
•Roos.:'•^•
Kuria^^
saadetudi siis piirdus esimees L .
: S ayi ainult täiendav ate ~ seletuste
r andmisega.' Ulatuslikust tegevüs-äniandest
tuleks esile tõsta:;
: * Asuti: ettevalmistusi tegema
osavõtuks 1985. a. suvel Kopenhaa-genis
asetleidvast tribunaalist. Sä.
muti otsustati moraalselt toetada
noorte RaiI a- j a Vabadusspitu Läänemerel
(majanduslik toetamine
toimub otseselt maade keskesinr
duste kaudu).; :
• * Saadeti märgükirju Lääne-Sak-isa
valitsusele TäÜinna^nnaärMivi
Nõukogude väljaandmise
vastu;:;:
ESTO '88 asukohaks laepäeval^ 23. mMsil
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu Istungil, mil-
Austraalia, Belgia, Hollandi, Inglismaa, Eana-laÜhendrliMde
eesti keskoFganisatsioon®o
tuks järgmisest Euroopa Julgeoleku
ja Koostöökonverentsist 1986.
Edasi näeb tegevus^aya ette
märgukirj ade^ memorandumite ja
selgltuskirjade koostamist ning esitamist
tihedas koostöös lirkmes-maadega.
'
Kavas on IV ülemaailmsel Eesti
RahvuskongressH vastuvõetud
resolutsioonide rakendamise võimaluste
kindlakstegemine ja
edaspidisesse tegevuskawa võt-
;, mine.. • V/j,;;-
Vabadusfondi osas kavatsetakse
iondi laiemalt tutvustada, õhutades
eestlaskonda tegema annetusi/pärandusi.
: T
Need on vaid mõned olulisemad
ülesanded ÜEKN'i 1985. aasta te-gevuskavas,
millest koosolekul juba
täideti üks punkt: määrati kindlaks
ESTO!88 asukoht. Kuna oli esitatud
ainult üks sooviavaldus —•
korraldada ESTQ Austraalias ja
see juba oli liikmesmaadele teatavaks
tehtud, siis kujunes Täiskogu
istung vaid ESTO'88 asukoha kinnitamiseks
29 poolt häälega 3 hääle
erapooletuks jäämisel (Saksamaalt
ei olnud saabunud juhendit
hääletamiseks).
Tegevuskava voeti vastu üks-:
^ meelselt, samuti •; ka ÜEKN ja
Vabadusfondi eelarve,
* Tutvuti põhjalikult dr. A. Roosi
käsikirjaga „Estonia — A Nation
Unconquered** ja otsustati see trükis
avaldada. (Raamat ilmus Eesti
Vabariigi aastapäevaks 1985).
* ÜEKN patronaazhi ali viidi
EKN'u poolt läbi IV ülemaailmne
Eesti Rahvuskongress. Samuti toimus
ESTO '84 ajal maade keskorganisatsioonide
- esindajate ja
ÜEKN juhatusliikmete Vahel kaks
sisukat nõupidamist.
* ÜEKN Euroopabüroo organiseerimisel
toimus konverents Lü*
neburgis 1,-4. novembril 1984.
* Toetati Eesti P E N klubi osavõttu
ülemaailmsest P E N klubi
konverentsist ToMos. Selle aruan-t
depunktiga seoses inälestas Täiskogu
möödunud aastal lahkunud aktiivseid
Eesti P E N khiblJiikriieid
V. Ramiitit ning A.^^TO
•noltit..':.
; ^ Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel
1984 kuulutati möödunud aasta
ülemaailmse Eesti Vabadusfondi
aastaks. Kooistati ja saadeti liikmesmaadele
• levitamiseks Vaba-*
dusfondi voldik •
. Lisaks sellele anti lisaseletusi ka
maade esindajate poolt, •
. ' Nii. .andis EKN'üesimees- • Laas
Leivat inforirtatsiopni Ottawas
toimuva inimõiguste konverentsist
osävõtui eeltööde kohta, samuti
ka kontaktide loomise
kohta Kanada uue valitsuse ja
piarlamendigai
ERKU esimees Juhan Simonson
oma lisaseletuses tõi esile ERKU
poolt kops Washingtoni Eesti Seltsiga
edukalt iäbiviidud Mart NiMuse
: aktsippni. Nii tegevusaruanne; kui
ka rahaline aruaime võeti koosoleku
poolt vastu ühel häälel.
Kesknõukogu 1985. aasta tegevuskavas
omab eriti tähtsa koha Kopenhaageni
tribunaal, millest osavõtu
ettevalmistused ön hoogsalt
käimas. Lisaks jUba ilmunud dr. A.
Roosi raamatule näeb tegevuskava
štte „Lisandusi, mõtete ja uudiste
vabale levikule Eestis" ingliskeelse
tõlke väljaaiidmist.
Kopenhaageni tribunaali kõrval
kavatsetakse osa võtta Ottawa konverentsist,
s amuti alustada üldette^
valmistustega võimalikuks osavÕ-
Toronto Eesti Ühispanga aastakoosolekul tänati kauaaegset mänedzheri Linnu Petersit
ja kingiti talle ühispanganduse embleemiga album.' Pildil vasakult T . E . Ühispanga
ViliemNoolandiy l i n n u Peters Ja uus mänedhzer Paul Kiilaspea.
: ^ :'Foto:;Ilm^_^LiIlevars
seismci
de
MOSKm — N . Oidu^^u^
aniga ja pani seitsmeks kuuks seisma N . Liidu keskula-kusjuures
. viimane näeto ette
100.000 kogumist käesoleval aas-
Austraalia peadelegaadi M. Kari
ettepanekul valiti esimeheks edasi
Lembit Savi, kuna juhatus valiti
tagasi senises koosseisus. Täiskogu
koosolekule järgnenud juhatuse
koosolekul jaotas juhatus ametid
järgmiselt: esimees Leiroit Savi
(Kanada esindaja), esimene abiesimees
Harald Raudsepp (Kanada),
aseesimehed Vaike Lugus
(USA) ja Paul Saar (USA), sekre-^
tär Peeter Knk (Rootsi), laekur
Mäido Kari (Austraalia), juhatus-liikmed
Ylo Anson (Inglismaa),
Heino Taremäe (Saksamaa) - ja
Henno Uus (Rootsi).
Juhatusliikmete aseinikeks vali:
ti: Mati Koiva (Austraalia), Kaljo
Popp (Inglismaa), Rudolf Susi
(Kanada), Oskar Uusima (Rootsi),
Herbert Michelson (Saksamaa) ja
VeUo Areng (ÜSA) kes on ühtlasi
abilaekur. Revisjonikomisjoni valiti
Madis Valge (Inglismaa), k a n
Tüvel (USA) ja Kaja Kool (Aust-laiipäeval,
11. inail 1985. a.
Fountain Dining iRoom,
: ..• ; ••:V'Queen,^Elizabeth;^
s V ; • Õ H T U S Ö Ö K V E I N I G A : T A N T S V : •
eeslmva; SAIi)NGrrANTS i t Böb:€ringaE'i 7-Mikmeto ©irlkester
Piletite teffimine tel.
PUeti hind $ 3 S . ~ - isikult, noored alla 23 a, $27.50
Läbirääkimiste osas esitas Laas
Leivat EKN'u huvitava soovituse,
et ülejärgmine ESTO toimuks
juba 1990 Ja mitte 1992/ kusjuures
asukohamaa kindlakstegemisega
tuleks otsekohe alustada.
Täiskogu töökoosolek lõppes rahvushümniga.
tusega
Gorbatshovütles, et N ; Liidu otsus
pärast novembrikuue^ uuesti
alustada rakettide paigutamisega
Euroopasse oleneb, kas U S A järgneb-
venelaste eeskujule: kaš nad
paneksid ka seisma oma keskulatusega
rakettide paigutamise Euroopas.
N. Liidu juht tegi sellekohase
seisukoha teatavaks kommunistliku
partei ajalehele ,,Praväale" antud
intervjuus.
ÜSA president Reagani valitsus
vastas kiiresti Gorbatshovi „pakku-misele",
öeldes, et-N. Liidu rakettide
külmutamine pole küllalt veenev,
et USA vastaks šamasMgiiBse sammuga,
kuna N. Liidul on juba
kümme ühe vastu rakettide ülekaal,
mis suunatud märklaudadele
Euroopas.
Reagan ütles lisaks, eit •' venelaste
pakkumine polnud talle i uudiseks,
kuna venelased olid seda pakkumist
kasutanud propagandavõttena Genfis
peetaval relvastuse vähendamise
läbirääkimistel.
, Ä s arvamus on, et Gorbatshov
tegi just nüüd sellise^; ettepaneku,
kuna sel kuul teeb Holland oma
viimase otsuse, kas nad võtavad
USA rakette oma pinnale või mitte.
N,L.iit on seda katsunud vältida;
Hollandi välisminister Hans van
den Brock külastas sel nädalal
Moskvat, kus teda katsuti mõjutada
veel rakettide vastuvõtust keeldumiseks.
Gorbatshov ütles, et nende pakkumine
on nende heatahte demonstratsiooniks.
Sellest väljendusest
ongi maailmas paljud „rahuarmas-tajad"
ja N . Liidu mõjualused organisatsioonid
kmni hakanud ja väga
arvukate demonstratsioonidega
avaldanud survet USA' ! e ja
: ; N A T O rüWdele,-:.-.
et Lääs peaks samasugust head tahet
näitama.
1982. a. märtsis sellane N . Liidu
juht Lepnid Brezhnev teatas S S -
20 rakettide paigutamise seisma panekust
Ida-Euroopas ja Euroopa
Venemaal. N A T O riigid võtsid seda
ka seekord propagandazhestina;
hiljem selgus :USA'le, et N . Liit ei
peatanud tegelikult oma rakettide
paigutamist. Nüüdseks on N . Liidul
kohale paigutatud 4 1 4 keskulatusega
raketti, millest kaks kolmandikku
on suunatud Lääne-EuroOpale,
ülejäänud Aasiale, igal neist on
kolm tuumalaengut.
Ameeriklaste :.572 . jiiuest ..ühe
laenguga raketist Lääne-Euroopas,
mis mõeldud venelaste SS?20 vastukaaluks,
on seni paigale asetatud
134 Pershing-2 ja liibfaketti..
Ometi oli Gorbatshov vastanud
Reagani pakkumisele kokkusaamise
korraldamiseks nõustuvalt, kuid
aeg ja koht tulevat hiljem kindlaks
määramisele.
Esialgul olevat mõlemad pooled
positiivselt algatusse suhtuvad.
Arvatakse ka et U S A eitav suhtumine
rakettide paigutamise peatamisele,
ei olevat takistuseks tipp-kokkusaamiše,
korraldamisele.
Äycastati moodus
scKisteiniise
vähendamiseks
WASHINGTON Teadlased,
tonis usutakse, et N.
Liit on lähenemas oma ettenähtud
SS-20 rakettide paigutamise plaani
täitmisele. '
Sellepärast jutul rakettide paigutamise
lõpetamisest pole mingit
.: ' öähendust : ^
kes katsuvad ehitada maaümaruu-mi
relvi ÜSA „Tähtede sõja" programmile,
ütlevad, et nad on leidnud
viisi, kuidas samaaegselt vä-hendada
happelist vihma. Teadlased
ütlevad, et elektroonilised kiired,
samasugused nagu teleyiisoreis
võidakse kasutada korstnais elimineerimaks
90—100% saastainet,
mis põhjustavad happelist vihma.
Süsteem võivat pealegi olla odavam
praegusest saastamist vältivast
süsteemist. •
oor
Pühapäeval, 28. aprinäkel^^^l^^
HaMiiltM/PubMc tibräry Audltorium
55 York M . J HamiltcDE
kontserti EÖH¥ILÄIJD
II
II
:.OOpeiJ!§ionandeIe, õpilastele ja mE.;^
Hikmetele. Pääsmed saadaval Eesti M^^^^ Abistamiskomitee äris
ja kohapeal 2 hindi enne eeskava^^a^
laup., 4. mail jkell 7 õ. Lawrence Park Collegiate aulas
125 Ghalsworth br. (Avenue Rd. &
Juhatab Eerik Purje
. V K A : A S T E ^ G . & V A D : . ' -
- MamHtoni E.:S. Segakoor — juhatab :OLAF KOPVIIXEM: ^
Veteranide kvartett
; • K l a v e r i l - - - O N D A N O R ^ ;
Pääsmed $8.---, õpilased ja pensionärid $6.—, saadaval koori-liikmeiSt
ja kohapeal.
\
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 11, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-04-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850411 |
Description
| Title | 1985-04-11-01 |
| OCR text | HatJ.onal Lijrary ^SP^^ / • / / • » E S T L J L M U B IGAL TEISIPÄEVAIL JA NEUAPÄEVAL Nr. 28 (3141) XXXIV aastakäik Neljapäeval, 11. aprillü 1985 — Thursday, Apiüll, 1985 XJksiknumbri hind 70 centi ylemaailmse Eesti Kesknõitogu Täistogy k®os@l^k kioii^it^s pid&iifis^i kl.. 1985 New Yorgi Eesti Majas lest osa võttis 32 delegaati., da. Prantsusmaa, Rootsij Koosoleku avas ÜEKN esimees Lembit Savi, konstateerides et möödunud aasta tegievus oli olnud intensiivne ja viljakandev. Esimees tutvustas koosolijaile ka kolme uut. Täiskogu lüget Mati Koiva, Virko Kederit ja Kaja Kooli - kõik Austraalia delegatsiooni lül^med. Kanadast oli Täiskogu koosolekule saabunud v44iikmeline delegatsioon, koosseisus EKN'u esimees Laas Leivat, Hans Lupp, Harald Teder ja Walter Pent. Neist Harald Tede:. • .os avapal-ve, kuna koosolek juhatajaks valiti Hans Lupp. Protokollijateks valiti End Mai Holland ja Mati Koiva. : Eesti 'Vabariigi:esipduseja Peakonsul Erust Jaaksoni nimel tervitas koosolekut konsul dr. Aarand Roos>>Studesbma/Sõnavõtus südilt välja eesti keele kaitseks ning eitades vaateid nagu oleks eestlus Ameerika mandril pikemas perspektiivis mõeldav vaid inglise keerles;;:;; Viimasel ajal on kuulda kriitilisi häpli organiseeritud eestluse eesti keele vastu, konstateeris dr. Roos, et eesti keelest loobumisega lõikaksime jalad alt kogu mek organiseeritud eestlusel. ,,Kes arvab, et eestlust ja eesti keelt saab teineteisest lahutada i l ma kahjusid, tekitamata, sellele ütleksin keelemehena ja Eesti Vabariigi väiises^iduse teenistujana, et see eksib; rängalt", lõpetas dr. •Roos.:'•^• Kuria^^ saadetudi siis piirdus esimees L . : S ayi ainult täiendav ate ~ seletuste r andmisega.' Ulatuslikust tegevüs-äniandest tuleks esile tõsta:; : * Asuti: ettevalmistusi tegema osavõtuks 1985. a. suvel Kopenhaa-genis asetleidvast tribunaalist. Sä. muti otsustati moraalselt toetada noorte RaiI a- j a Vabadusspitu Läänemerel (majanduslik toetamine toimub otseselt maade keskesinr duste kaudu).; : • * Saadeti märgükirju Lääne-Sak-isa valitsusele TäÜinna^nnaärMivi Nõukogude väljaandmise vastu;:;: ESTO '88 asukohaks laepäeval^ 23. mMsil Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu Istungil, mil- Austraalia, Belgia, Hollandi, Inglismaa, Eana-laÜhendrliMde eesti keskoFganisatsioon®o tuks järgmisest Euroopa Julgeoleku ja Koostöökonverentsist 1986. Edasi näeb tegevus^aya ette märgukirj ade^ memorandumite ja selgltuskirjade koostamist ning esitamist tihedas koostöös lirkmes-maadega. ' Kavas on IV ülemaailmsel Eesti RahvuskongressH vastuvõetud resolutsioonide rakendamise võimaluste kindlakstegemine ja edaspidisesse tegevuskawa võt- ;, mine.. • V/j,;;- Vabadusfondi osas kavatsetakse iondi laiemalt tutvustada, õhutades eestlaskonda tegema annetusi/pärandusi. : T Need on vaid mõned olulisemad ülesanded ÜEKN'i 1985. aasta te-gevuskavas, millest koosolekul juba täideti üks punkt: määrati kindlaks ESTO!88 asukoht. Kuna oli esitatud ainult üks sooviavaldus —• korraldada ESTQ Austraalias ja see juba oli liikmesmaadele teatavaks tehtud, siis kujunes Täiskogu istung vaid ESTO'88 asukoha kinnitamiseks 29 poolt häälega 3 hääle erapooletuks jäämisel (Saksamaalt ei olnud saabunud juhendit hääletamiseks). Tegevuskava voeti vastu üks-: ^ meelselt, samuti •; ka ÜEKN ja Vabadusfondi eelarve, * Tutvuti põhjalikult dr. A. Roosi käsikirjaga „Estonia — A Nation Unconquered** ja otsustati see trükis avaldada. (Raamat ilmus Eesti Vabariigi aastapäevaks 1985). * ÜEKN patronaazhi ali viidi EKN'u poolt läbi IV ülemaailmne Eesti Rahvuskongress. Samuti toimus ESTO '84 ajal maade keskorganisatsioonide - esindajate ja ÜEKN juhatusliikmete Vahel kaks sisukat nõupidamist. * ÜEKN Euroopabüroo organiseerimisel toimus konverents Lü* neburgis 1,-4. novembril 1984. * Toetati Eesti P E N klubi osavõttu ülemaailmsest P E N klubi konverentsist ToMos. Selle aruan-t depunktiga seoses inälestas Täiskogu möödunud aastal lahkunud aktiivseid Eesti P E N khiblJiikriieid V. Ramiitit ning A.^^TO •noltit..':. ; ^ Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel 1984 kuulutati möödunud aasta ülemaailmse Eesti Vabadusfondi aastaks. Kooistati ja saadeti liikmesmaadele • levitamiseks Vaba-* dusfondi voldik • . Lisaks sellele anti lisaseletusi ka maade esindajate poolt, • . ' Nii. .andis EKN'üesimees- • Laas Leivat inforirtatsiopni Ottawas toimuva inimõiguste konverentsist osävõtui eeltööde kohta, samuti ka kontaktide loomise kohta Kanada uue valitsuse ja piarlamendigai ERKU esimees Juhan Simonson oma lisaseletuses tõi esile ERKU poolt kops Washingtoni Eesti Seltsiga edukalt iäbiviidud Mart NiMuse : aktsippni. Nii tegevusaruanne; kui ka rahaline aruaime võeti koosoleku poolt vastu ühel häälel. Kesknõukogu 1985. aasta tegevuskavas omab eriti tähtsa koha Kopenhaageni tribunaal, millest osavõtu ettevalmistused ön hoogsalt käimas. Lisaks jUba ilmunud dr. A. Roosi raamatule näeb tegevuskava štte „Lisandusi, mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis" ingliskeelse tõlke väljaaiidmist. Kopenhaageni tribunaali kõrval kavatsetakse osa võtta Ottawa konverentsist, s amuti alustada üldette^ valmistustega võimalikuks osavÕ- Toronto Eesti Ühispanga aastakoosolekul tänati kauaaegset mänedzheri Linnu Petersit ja kingiti talle ühispanganduse embleemiga album.' Pildil vasakult T . E . Ühispanga ViliemNoolandiy l i n n u Peters Ja uus mänedhzer Paul Kiilaspea. : ^ :'Foto:;Ilm^_^LiIlevars seismci de MOSKm — N . Oidu^^u^ aniga ja pani seitsmeks kuuks seisma N . Liidu keskula-kusjuures . viimane näeto ette 100.000 kogumist käesoleval aas- Austraalia peadelegaadi M. Kari ettepanekul valiti esimeheks edasi Lembit Savi, kuna juhatus valiti tagasi senises koosseisus. Täiskogu koosolekule järgnenud juhatuse koosolekul jaotas juhatus ametid järgmiselt: esimees Leiroit Savi (Kanada esindaja), esimene abiesimees Harald Raudsepp (Kanada), aseesimehed Vaike Lugus (USA) ja Paul Saar (USA), sekre-^ tär Peeter Knk (Rootsi), laekur Mäido Kari (Austraalia), juhatus-liikmed Ylo Anson (Inglismaa), Heino Taremäe (Saksamaa) - ja Henno Uus (Rootsi). Juhatusliikmete aseinikeks vali: ti: Mati Koiva (Austraalia), Kaljo Popp (Inglismaa), Rudolf Susi (Kanada), Oskar Uusima (Rootsi), Herbert Michelson (Saksamaa) ja VeUo Areng (ÜSA) kes on ühtlasi abilaekur. Revisjonikomisjoni valiti Madis Valge (Inglismaa), k a n Tüvel (USA) ja Kaja Kool (Aust-laiipäeval, 11. inail 1985. a. Fountain Dining iRoom, : ..• ; ••:V'Queen,^Elizabeth;^ s V ; • Õ H T U S Ö Ö K V E I N I G A : T A N T S V : • eeslmva; SAIi)NGrrANTS i t Böb:€ringaE'i 7-Mikmeto ©irlkester Piletite teffimine tel. PUeti hind $ 3 S . ~ - isikult, noored alla 23 a, $27.50 Läbirääkimiste osas esitas Laas Leivat EKN'u huvitava soovituse, et ülejärgmine ESTO toimuks juba 1990 Ja mitte 1992/ kusjuures asukohamaa kindlakstegemisega tuleks otsekohe alustada. Täiskogu töökoosolek lõppes rahvushümniga. tusega Gorbatshovütles, et N ; Liidu otsus pärast novembrikuue^ uuesti alustada rakettide paigutamisega Euroopasse oleneb, kas U S A järgneb- venelaste eeskujule: kaš nad paneksid ka seisma oma keskulatusega rakettide paigutamise Euroopas. N. Liidu juht tegi sellekohase seisukoha teatavaks kommunistliku partei ajalehele ,,Praväale" antud intervjuus. ÜSA president Reagani valitsus vastas kiiresti Gorbatshovi „pakku-misele", öeldes, et-N. Liidu rakettide külmutamine pole küllalt veenev, et USA vastaks šamasMgiiBse sammuga, kuna N. Liidul on juba kümme ühe vastu rakettide ülekaal, mis suunatud märklaudadele Euroopas. Reagan ütles lisaks, eit •' venelaste pakkumine polnud talle i uudiseks, kuna venelased olid seda pakkumist kasutanud propagandavõttena Genfis peetaval relvastuse vähendamise läbirääkimistel. , Ä s arvamus on, et Gorbatshov tegi just nüüd sellise^; ettepaneku, kuna sel kuul teeb Holland oma viimase otsuse, kas nad võtavad USA rakette oma pinnale või mitte. N,L.iit on seda katsunud vältida; Hollandi välisminister Hans van den Brock külastas sel nädalal Moskvat, kus teda katsuti mõjutada veel rakettide vastuvõtust keeldumiseks. Gorbatshov ütles, et nende pakkumine on nende heatahte demonstratsiooniks. Sellest väljendusest ongi maailmas paljud „rahuarmas-tajad" ja N . Liidu mõjualused organisatsioonid kmni hakanud ja väga arvukate demonstratsioonidega avaldanud survet USA' ! e ja : ; N A T O rüWdele,-:.-. et Lääs peaks samasugust head tahet näitama. 1982. a. märtsis sellane N . Liidu juht Lepnid Brezhnev teatas S S - 20 rakettide paigutamise seisma panekust Ida-Euroopas ja Euroopa Venemaal. N A T O riigid võtsid seda ka seekord propagandazhestina; hiljem selgus :USA'le, et N . Liit ei peatanud tegelikult oma rakettide paigutamist. Nüüdseks on N . Liidul kohale paigutatud 4 1 4 keskulatusega raketti, millest kaks kolmandikku on suunatud Lääne-EuroOpale, ülejäänud Aasiale, igal neist on kolm tuumalaengut. Ameeriklaste :.572 . jiiuest ..ühe laenguga raketist Lääne-Euroopas, mis mõeldud venelaste SS?20 vastukaaluks, on seni paigale asetatud 134 Pershing-2 ja liibfaketti.. Ometi oli Gorbatshov vastanud Reagani pakkumisele kokkusaamise korraldamiseks nõustuvalt, kuid aeg ja koht tulevat hiljem kindlaks määramisele. Esialgul olevat mõlemad pooled positiivselt algatusse suhtuvad. Arvatakse ka et U S A eitav suhtumine rakettide paigutamise peatamisele, ei olevat takistuseks tipp-kokkusaamiše, korraldamisele. Äycastati moodus scKisteiniise vähendamiseks WASHINGTON Teadlased, tonis usutakse, et N. Liit on lähenemas oma ettenähtud SS-20 rakettide paigutamise plaani täitmisele. ' Sellepärast jutul rakettide paigutamise lõpetamisest pole mingit .: ' öähendust : ^ kes katsuvad ehitada maaümaruu-mi relvi ÜSA „Tähtede sõja" programmile, ütlevad, et nad on leidnud viisi, kuidas samaaegselt vä-hendada happelist vihma. Teadlased ütlevad, et elektroonilised kiired, samasugused nagu teleyiisoreis võidakse kasutada korstnais elimineerimaks 90—100% saastainet, mis põhjustavad happelist vihma. Süsteem võivat pealegi olla odavam praegusest saastamist vältivast süsteemist. • oor Pühapäeval, 28. aprinäkel^^^l^^ HaMiiltM/PubMc tibräry Audltorium 55 York M . J HamiltcDE kontserti EÖH¥ILÄIJD II II :.OOpeiJ!§ionandeIe, õpilastele ja mE.;^ Hikmetele. Pääsmed saadaval Eesti M^^^^ Abistamiskomitee äris ja kohapeal 2 hindi enne eeskava^^a^ laup., 4. mail jkell 7 õ. Lawrence Park Collegiate aulas 125 Ghalsworth br. (Avenue Rd. & Juhatab Eerik Purje . V K A : A S T E ^ G . & V A D : . ' - - MamHtoni E.:S. Segakoor — juhatab :OLAF KOPVIIXEM: ^ Veteranide kvartett ; • K l a v e r i l - - - O N D A N O R ^ ; Pääsmed $8.---, õpilased ja pensionärid $6.—, saadaval koori-liikmeiSt ja kohapeal. \ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-04-11-01
