Vaba eestlane , October 18, 1984

              VABA MTTLANE neljapäeval, jg oktoobril 1984 , Ootober 18,1984 Nr. 77
Kuigi enamus ei mõtle suusata­misele
emie jaanuari algust, kogu­nes
möödunud laupäeval pisut vä­hem
kui IQO murdmaasuusatajat
hooaja esimesele võistlusele. Kuna
isegi suusafanaatikute palved-; ei
suuda Torontos oktoobrikuu tae­vast
lund alla tuua, siis toimus
võistlus loomulikult ruUsuuskadel.
Hommikune jahedavõitu udu haih­tus
stardiajaks ja Toronto Riill-suusätamise
Meistrivõistlused
„Science Centre'^ taga asuvas par­gis
kujunesid igati meeldivaks nii
tõsistele võistlejaile kui ka väikse­mate
ambitsioonidega tervissport-iastele.
Nii nagu tavaliselt
lased, järjekordselt kasinaarvuHselt
esindatud. Viieteistkfa kilo^
meetrilisel rajal sõitsid meestdclas-sis
Robert Vellend . (37.50), Allan
Mägi (45.25) ja ; Mehis Kivüo
(49.25).^ Ä 40-aastaste meeste
Idassis ainsa eestlasena suusatava
Harri Kivilo aeg o^ 55.43. Võist­luse
kõige kiirem mees oli Kanada
rahvusmeeskõnda kuuluv Pierre
Harvey (3540). K^ge aeglasemal
«uusätajal kulus raja läbimiseks
65 minutit.
põhjamaalastena peaks eestlastel
olema üsna tugev huvi murdmaa­suusatamise
vastu, eriti kui on tea­da,
et linnas elajate tervisele on
selÜne tegevus ülimalt kasulik.
Osalemine kõigil mõeldavailvöist-lusil
on tore ajend selle eestlasele
loomupärase kutsumuse suurenda­miseks.
Suusatamise eelisasend^.ter^
visspordina otsekui nõuab, et seni­sest
palju rohkem eestlasi murd­maaradadele
tulelcs. Andmeid
eelsfeisvate võistlust'^ kohta peaks
otoa kerge saada kõigilt Eesti
Suusaklubi liikmeilt või Ontario
Suusaliidult. Murdmaasuusataniise
populariseerimine võiks olla ka
meie noorteorganisatsioonide
üheks eesmärgiks.
. • Emhu Peltoneffl :
1. Eesti: vanemaid
ajalehti, 7. Poola lennuliin, 9.
Teistele teadmata, 10. USA osa-,
riik, 11.; Erk, 12. Esimene õppe­raamat,
13. Silmapilk, 15. tsl, juu-möcas,
16. Hankima, saama, 19.
Teatiid liiki muusikapala, 21. Ees-m
s m ^ 23. Eesti kirjanduse
Jä muusika huvialadeks: kogu pe- suurmehe eesnimi, 24. Koht seinas
rekond on tuntud kiirkõndijaina ja ^^amisas^ Toiduai-kanneldajaina.
Pildü Maijä mehenimi, 30. Ilu-
Roos kiirkõniBil. nauti3a,.31. Kella haaUtsus. 32.
Igihaljas valgete või värviliste õite-
• -gaTilltaim.'.'
KAJLEVIPOEG (õppe. > tööraamat lastele)
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele yärfltiüUs)
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraanasDä
eelkooUeallstele lastele värvitrfl^ ..................
EEOT i O E ^
PIKKE MIKKE — Tntteaba |a Tnttsabc . >
5.—
5.—
3.—
2.50
M
.50
JO
.50
1
6^
6^
Texaco poolt korraldatud 1
niiili jooksust 29. sept. Toronto
Queens pargis, lisaks maaihnakuul-süstele,
oli kutsutud osalema oma­ette
grupis 14 spordimasterit ii^le
50 a. vanuseklassis. Valden Sadul
tuh viiendaks ehkki on juba:60
phiss vanuses. Tippklassi "võitis
John Walker Uus-Meremaalt.
.; Füstread:' 1. Vähe — prantsuse
- keeles, 2. Linn Venemaal Eesti pii-rllähedal.
3. Ühe elukutse rahva-
Detroidl pargis toimus 30. sept. pärane nimi, 4. Kanada provints,
suur kõmüvõisflus, kus osalesid
Mehhiko, Itaalia ja USA rahvus- • . . . \ \—
meeskondade parimad 20 km dis­tantsil^
Jaan Roos, 45 pluss mas-terMasšist,
jäi sellel lahtis
lusel il-ndaks ajaga 1:43.48. Nais- Kanada masterite kergejõusti-te
lahtisi võistlusel Reet Roos, 4© esivõisüus peeti 7.-8. juulil
puss masterMasšist, 6M Š ima k Riohmondis, Briti Kolumbias 147
mis nelji Välis-Eesti tSpimjaga osalejaga, nende hulgas 17vnaist.
29.07,00. Algajate ^ Massis 3 km Tehti 19 uut Kanada . rekofait,
ilstanstatovutasid RiM (l© a.) ~ „Estoma".Masterite Klubist potaud
23.09, Martin (12 a.) — 19.50 |a seekord osalejaid, seoses ESTO .'84
Marja (13 a.) — 22.19. maavõisÜüsega 10. juulil Torontos
Kanada ja USA masterite vahel.
Nädal .hiljm:(^^^^
maariteekõimivõistlusel Burlingto-uis,
Ont saavutati järgimsi^ae^ 17^ndast USA masterite kerge-
20 km — Jaan Roos 1:47.03; 10 j,õustikü esivõisüusest 17.—19. au-km
— Reet R90S 62.56, mis^oM ^ Eugene'is, Oregonis võttis
Väliskesti tippmark; 4 osa 853 sportlast. Kõige • vanem
;Röos 28,59, MartiBi Moos 2^-24 Fv^ j ^ d a d^
Maria.21.36. V- • : ^ ;.,v . v , -
erk erk
5. Vana Testamendi väike prohvet,
6. Väheste puudega troopilme
rohtla, 7. Toa osa, 8. Parandatud,
Uuesti üles ehitatud, 13. Finants­asutus,
14. ^ardkos elava rahva
hige, 17. Kuuhis taani kirjanik, 18.
Hüüatus, 20. Mitte vanem, 21.
Gruusia rahvaviis, 22. ....hallid
— omaaegne menukas lavateos,
25. Laastav taud, 26. Elu — ladina
keeles, 29. Purjepuu.
RISTSWA NR.; 1213 ,
LAHENDUS^ •
Põao-ead: 1. Isamaa ilu hoieldes,
11. La, 12. Ai, 13. Udar, 14. Kol-hoosi
15. Imal, 16. ToUa, 18. Et­tur,
20. Ajend, 21. Endla, 23. Sän­na,
25. Sa, 27. Aa, 29. Äi, 30. P.s.,
31. Pätt, 33. Maret, 34. Pala, 35.
Anu, 37. Sai, 39. Titaan, 41. Hur­mav,
44. Mõtus, 46. Ava, 47. Iha,
48. Vaal, 50. Kasm, 51. Sant, 52.
Kiöts, 54. Kahur. 56! Seal, 58. Ais,
60. Kaos, 62. Sa, 63. Suvi, 64.
Sent, 66. Vi, 61. Vähsministeerium.
Püstread? 1. Ihistus, 2. Aia, 3.
Mare Leet, 4. Asks, 5. Lolita, 6.
Hoovus, 7. Isse, 8. Laimjala, 9.
Dim; 10. Saladus, 17. An, 18. Elar
mu, 19. Rääts, 20. An, 22. Da, 24.
Ni, 26. Appi, 28. Prantsšai, 30.
Paha, 32. Taara^ 34. Piusa, 36;
Nn, 38. Ah, 39. Turvas, 40. Tasa-kaaj,
42. Mudaravi, 43. Vaatus,
44. Maks, 45. Sink, 49. Lll,;51.
Suk, 53. Tuum, 55. Ahne, 57.-E^,
58. Ain, 59. Sss, 61. Oiu, 63. Ss,
65;T^. :
MAARJ AM AA kiriqstusel nmunud
raamatud müügil Vaba Eestlase talituses
IQri Uluotsa ^Eestlaste lepfaigiid ylMKraitega XII
.'tojandll**
Uko Maasing ^,Udii Toonete |6e!t"^ . .
Ukn Maaring gPilriddePyydM"^^^^^.^^^^^^^
npoety estoiü*< — eesti hnde antolooi^ itaalto fcedü
Kalja Lepik — Death has • OiikPs Eyca . .
Salasoo Ja Salo — VäJte-Eertl perioodika
V. Sido — Rift |a kirikod
Anftthnmg zn der Etnlscfaen Sprich (EifaiiMM kalie
eeMi keele grammatika |fi lihiaraamatB koottamiMlai
H. StahH sidest aastd 1637) . .
Reedik Wfliem WOmamii ^Vafaii^ . . . . . ..
BWsePMcal Mõtted
Antonio Posie?ino — Kiri MantOTa lierttoginBRfo
AiBO Vihalemm — Kunstnik eesti kfajandoses ..........
Aarand Ro<M--imitide knnkigas Tallinnas
Dona Laaman — Üks üma ker^ haigm (ImMMed)
Kaogm-r- 40 Ic&tlnalt
R. Tagwc ^ PmnrillapOfai
A^ Roos Jonalaga, |ÜM }a Ensmnn . . . . . . . . . . .^
PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT
6 ^ -
IlmiH koidosträkki T/E. S. Tftiendi^^ XVII
•ä^aandena hvrita? laste-ja noonooJoSt
tedsvd postiteel: L. Mariey, 9 Fteimno Cowt, VlUlowdale),
Ont. M2R 3SS viM „Vaba Eestiase^ taHtnsesi
HIND $4.00 — postitee! $4.75
IKK Kultuurlfafidt auhinnaga krootiitud
IVAR IVASICi poeem
Lradeta^ kabeitsas Imilenuunat on pAlicodalitd oma
•anemafle nkeBe falmiist Ja yaimostascst sibdisid manda |B
yeffandaraamatD antor**.
Hind $7.(K) pluss
Müügil VABA EESTLASE toHtaseš
l-KcffUlflil. liu lUiuiuiuuimuiininimniinnniniuiniBM
. Ainult seisatage see röövsaagi Ja
ebamoraalse tasustamise rmgkäik
— ja sellega 'üksi langeks kölcku
kogu eliitlik struktuur. Aga se­da
ei saa sündida enne, kui rahva
enamus leiaks endas sellevõrra mo­raalset
vaprust ja enesekindlust, et
nad lükkaksid tagasi neile pakuta­va
„midagi-mittemillegi-eest" pette-sööda
ja asendaksid selle vabataht­likkusele
põhineva ühiskondliku
tegutsemisega ning sinnajuurde ko­haliku
ja detsentraliseeritud valitsus
sega. ).
Eelpoolsete ridadega jõudis lõ­pule
kahe prof. Suttoni teose kir­jeldus.
Ka yiiihäseria toodud töö
ingliskeelne originaal' „Wall Street
and the Rise of Hitler" on saada­val
samal aadressil: GIS Publica-tions,
Box 130, Flesherton, Oht.,
NOC lEO. Hmd koös saatekulude­ga
$6.00. Mõlemad raamatud si­saldavad
suurel arvul viiteid au­tori
poolt kasu|;atud allikmaterjali­dele
ja dokumentatsioonile. Samas­se
triloogiasse kuuluv kolmas (te­gelikult
esimene) töö „Wall Street
and the New Deal" on eesti luge­jaskonnale
vähemhuvitavana jää­nud
väljapoole vaatlust. Rohkemat
tähelepanu vääriks veel sama auto­ri
„National Suicide", olles üksik­asjalik
kirjeldus eriti jUst sõjalise
tähtsusega läänemaise tehnoloogia
sisseviimisest N. Liitu pärast revo­lutsiooni
kuni ca 1973. aastani, kes
seda tegid ja kuidas.
Peamine kriitika prof. Suttonl
töödele on seisnud nende peaaegu
täielikus ignoreerimises eriti „aka-deemilise
maailma", aga ka massi­meedia
ja poliitikute poolt. Ei ta­heta
tunnistada sääraste tõsiasjade
olemasolu, milliseid ise on püütud
paljude aastate vältel olematuiks
vaikida. Ka Hoover Instituut, mil­line
varem oli vääristanud prof.
Sutton'it ta teadusliku töö eest Re­search
Fellov/ akadeemilise autiit-liga,
reageeris pärast nende raama­tute
trükist ilmumist temalt selle
autiitli tagasi võtmisega...
Väheste tegelike kriitikute hul­gas
ei kahelda prof. Sutton'i poolt
esitatud faktide tõepärasuses " ja.
täpsuses, aga tehakse etteheiteid,
et ta on oma töödes käsitlenud
kogu Wall Streefi .finantsilist eliiti
nagu mingit välj aspool meile tun­tud
maäihna omaette eksisteerivat"
homogeenset ja peaaegu anonüüm­set
ühiskonda; et ta ei ole küllal­daselt
identifitseerinud' sinna kuu­luvaid
isikuid, ega ka valgustanud
neinde rassilist ja pohitilist kuulu­vust.
Üks' kriitik Washingtonist
avaldas aga pahameelt, et Sutton
on oma töödes teinud ainsaks pa­tuoinaks
Ameerika ja ei c' • isegi
maininud' mitmeid Euroopa suur­kapitaliste,
kes olid bolshevik? iga
eriti veel Hitleri võimule ztrn^^
niisama sügavalt segatud.
VAAllAJSI JA .'
: lÄREIMÄRKUSI . :
Et riiklikku rahandust, kontrol-
; liv Federal Reserve System ÜSA-s
on tegelikelt erakorporatsioon, se­da
on rõõmsal meelel valmis kin­nitama
ka selle juhatuse esimees
Paur Volcker — kelle küll presi­dent
Reagan uuesti ta kauaaegsesse
ametisse tagasi ,,määras". Aga
Volcker armastab lüüa oma kriiti­kuid
tummaks vastuküsimusega:
„Ütelge, kas teie selleasemel siis
tõesti usaldaksite oma poliitikuid,
kontrolHma üht niivõrd tähtsat ala
nagu seda on riiklik rahandus?" —
Ei ole mingiks komplimendiks po­liitikuile
— ja nende läbi ka kogu
rahva moraalsele tasemele — et
selle küsunuse saaja suu jääb su­letuks
ja ta on sunnitud pikemale
järelemõtlemisele.
Niisiis, mujal maailmas süüdis­tatakse
president Reaganit kõrgete
intressimäärade läbi neile majan­dusliku
allakäigu tekitamises, aga
ignoreeritakse tõsiasja, et Ameeri­ka
presidendil täielikult puudub
V õini intressimäärade üle otsusta­miseks.
Pigem vastupidi: kui presi­dent
ei talita' rahanduse kontrolli­jate
eeskirjade järele, siis võib et-tehoiatamatult
uuesti korduda
1930-ndate aastate depressioon...
Hästihoitud saladuseks 'on veelgi
jäänud selle korporatsiooni koos­seisu
kuuluvate isikute nimestik.
Riigil ja riigiametnikel pole aga õi­gust
€ga autoriteeti isegi selle era-korporatsiooni
asjaajamiste ja raa-matupidamiste
inspekteerimiseks.
(Selle süsteemi, kui mitte autoriks,
siis arhitektiks ja väljatöötajaks
1907—1913 aastate vahel oli Paul
Warburg.) • :
Järgnevalt üks piltlik näide sel­lest,
et. suurkapitalistidel ja vasak-poolseil
sotsialistidel on samad.si­hid
maailma tuleviku kujundami­seks.
— Mao Zedongi võimuperi­oodi
lõpupoolel külastas Puna-Hii-nat
David Rockefeller New Yor­gist.
Sealt naasnult avaldas ta
„New York TimesT' veergudel pi­ka
ja ülimalt kiitva kirjutise, jii-metades
selles Mao punast dikta­tuuri
„kõige edukamaks sotsiaal­seks
eksperimendiks inimkonna ko­gu
kirjapandud ajaloo vältel..."
Sellest ei ole siis ka raske järelda-^
da, kuidas näeks välja Rockefelleri
poolt eelistatud tuleviku inimtüüp:
tahtetu, algatusvõimetu, osavõtma­tu,
tundetu ja iseseisvast mõtlemis­oskusest
loobunud nüri inhnloom
või ,,eläv robot"; kelle üle võiks
siis ohutult ja vastuhakku kartma­ta
valitseda mingi nähtav või
nähtamatu „eliit", koos juurdekuu­luva
terrorisüstcemiga üksikute jä­relejäänud
dissidentide vaos hoid­miseks
või nende kõrvaldamiseks.
Sest selles just seisis Mao-aegse
Puna-Hiina „sotsiaalse eksperi­mendi"
kõrgelekiidetud „edukus".
See väike äpardus, et ca 60 mil­jonit
hiinlast ei saanud nendega
tehtavat eksperimenti üle elada, see
oli Rockefellerile niivõrd tühine, et
ei väärinud mainimist.
Vähe hiljem, aga veelgi Mao
ajajärgul külastas" Puna-Hiinat
omakorda ka Kanada sotsialistide
tollane liider Tommy Douglas'.
Sealt tagasijõudmisel esines ta pi­kemas
TV-intervjuus,- kus ta ligi­lähedaselt
kordas Rockefelleri k i ­tust
punasele diktatuurile ja selles
ühtki viga ei olnud märganud. Jäi
ainult välja ütlemata, et just nii­sugune
süsteem oleks ideaalne
meile siia Kanadasse... Ja miks
teeb hiljutistel föderaalvalimistel
tagasivalitud NDP-parteilane Dan
Heap rahalisi annetusi Kanada
konununistlikule parteile?
Kapitalismi j.^ sotsialismi oma­vaheline
liitlus (kapitalsotsialism?)
on veelgi avalikumalt märgatav
nn. ,,Willy Brant Commission" ni­metust
kandva organisatsiooni*
koosseisus, milline 1978. aastast
alates sai südamikuks sotsialistlik­ku
maaihnavalitsust taotlevale In-kumisele.
Selle .komisjoni 20-ne
liikme hulgas oHd esindatud sot­sialistid
(SotsialistHk Internatsio­naal)
ja kommunistid, aga tervelt
üheksa neist olid otseselt või kaud­semalt
seotud internatsionaalsete
pankuritega. Komisjoni koostatud
ettepanekud on omaks võtnud par­lamentide
liikmeist koosnev, (suu­res
osas kanadalased!) Pariiamenta-rians
for World Order, Worid Fe-deralists
ja Kirikute Maailmaliit; ja
teisi kiriklikke või muid organisat­sioone.
Selle komisjoni rapordi
põhjal (mille väljatöötajaks jugo­slaavia
kommunist Dragoslav Av-ramovish)
mõni aasta tagasi lasti
massimeedias käiku hoogtöö loo­misele
tuleva „maailma majandus­süsteemi"
propageerimiseks, nime­tuse
all New.International Econo-mic
Order (NIEO). See originaal­selt
Lenmi ajudest pärinev kava
olnuks vajalikuks eelastmeks kogu
maailma liitmiseks üheainsa ^.sot­sialistliku"
valitsuse alla...
Komisjoni esunees Willy Brandt
(endise nimega Herbert Frahm)
kuulus varemas minevikus suure­mate
Stalini austajate ja imetlejate
hulka. Hilisema Lääne-Saksa
karitsleriköha kaotas ta teatavasti
aastal 1974, kui tuli avalikuks, et
ta oh teadlikult pidanud oma riik­likus
kantseleis üht kommunistlik­ku
agenti ja teinud sellele kätte-saadavaiks
NATO salajasi doku­mente.