1977-12-29-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lk.2- ;
) I tfmiF. ntrrmni a iii il •iiiiniimm
VABA EESTLANE Mjapäsval, 29. detsambril 1977 — IlhmBday, Becember 29, im Nr m
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: 0/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecumseth St ToMtos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hamies Ö^^^^
POSllAABiRESS: PO. Bos 70, Stn. C, T^^^
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioOQ) 364-7675
T E L L I M S H i r a A D Kanadas: aastas §30.-,
veerandaastas $§1^--^ kiripostiga aastas |48.--,
j a yeerandaastes $13.50/
TEIIilMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32,—,
tas $17.- ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s:'
153.—, poolaastas |27.a) ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse: aastas $62.—,
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c.-tJksiknumb
Publlshed by Free Estonian Publisher/Ud., mTecumsetSi^a
Toronto 3, Ont.M6J2H2
^hkki Ühendriikide ärimaailmas
suured lootused venelastega äri tegemiseks
ei ole veel täielikult haih*
tunud, on viünaste aastate sündmused
märgatavalt Jahutanud
ameerika ärimeeste meeli ning de-tente
hiilgepävade kontrollimatu
entusiasmi asemele on tekkinud
kainem mõtlemisvüs Ja asjalikumad
käitumisnormid. Kui näiteks
detente unelmate päevil koostati
suuri plaane Siberi Jakutski gäasi-väljade
gaasi toomiseks Ameerikasse,
mis otstarbeks ameeriklased
kavatsesid 25 aastase programmi
raamides rakendada 6 mil-jkrdit
dollarit, siis nüüd enam se^
Ustest suurprojektidest ei räägita,
jfuna poliitilise koostöö unistused
on asendimud karmide majandus-ükkude
kalkulatsioonidega ja külmade
faktidega. '
Kui Nixöni ja Kissingeri detente
poliltikaa-oosipõõsad kÕige simre-maid
Õisi kandsid, siis tehti Mosk-vas
jä Wasliirigtonis plaane suure-
Jocneliseks vastastikuseks kaubavahetuseks,
millest pidi olema mõ-jemale
riigile väga suur tidu. Nüüd
aga selgub, et need lootused on
jkoik haihtunud ning Ühendriikide
Ja N. Liidu vaheline kaubavahetus
^ Oli täielikult kokku kuivanud. Põhjused
selleks on ka väga lihtsad,
beris asuvate suurte
toomine nõuab moodsat tehnoloogiat
ja suuri investeeringuid, mida
ameeriklased võiksid anda, kuid
mida nad ei taha teha polütilištel
ja majanduslikel põhjustel. Juutide
suure mõjuvõimu tõttu Ühendriikides
keelustas Kongress venelastele
valitsuse poolt garanteeritud
odavate kredütide andmise kui
juute ei lubata j N. Liidust välja
rännata. Ärimehed omakorda ei
riski Venemaale investeerida pikaajaliste
programmide raamides
miljardeid dollareid kui neil ei ole
vastavat garantiid Washmgtoni
Eksport-Import Pangalt.
Mõned ühendriikide ärimehed,
kellele dollarite tegemine on tähtsam
kui kaaluvad ja olulised põhimõtted,
loodavad siiski veel olukorra
muudatustele ja äritegemise
võimalustele. Umbes veerandsada
Üliendiiikide firmat oh kulutanud
sadu tuhandeid dollareid selleks,
et avada Moskvas oma ešmdusi
ning nende ettevõtete juhid arvavad
marksistide eeskujul et loogika
ja ajalugu on nende poolel.
Need mehed kalkuleerivad, et Ve
nemaa vajab tungivalt läänemaailma
tehnoloogiat, et turgutada oma
pehme! aluspinnal tammuvat majanduselu
ning et Ühendriikidel on
kuna N. Lüt ja ta satelliitrii^d j sellest tulevikus väga palju kasu
ostavad palju rohkem läänemaail- kui nad aitavad välja arendada ja
mast kui nad sinna müüa saavad, käiku rakendada N. Liidu suured
Neil I ei ole lääneriikidele midagi
müüa ning seetõttu on neil para-
^ tamatult puudus ka kõvast valuutast,
millega lääneriikide kaupade
õli- ja gaasivarud.
Kahjuks on need kalkulatsioonid
tehtud naüvsete ja poliitiliselt eba
'. küpsete meeste loogikaga. Ärime-eest
maksta. Selline ühekülgne ^^^^ töösturid teenivad kahtie-kaubavahetus
on kaasa toonud olu- i ^^^^^; ^^^^^^ protsendid ja
korra, kus N. Lüt ja I^a-Euroopa | jj^yj^^j-^^^y^j..^ j^^. „ad Venemaa
|«nmunistlikud riigid^ õliväljad Ja Õütööstused käiku rakendavad
kuid keegi ei ole võime
line ameeriklastele garanteerima
et nad kunagi oma raha kätte saavad
või tilkagi vene õli näevad. J a
40 miljardit
suur võlasumma
17. novemteri,,Vabas Eestlases"
anti
misjoni pooli
be Ääsita
Kuigi koG^oL
Ht, milline
hakanud läänemaailma
Juba peavalu valmistama.
Venelaste kasutuses on suured ^eed ongi need küsimused, miks
õli ja loodusliku gaasi i^i^g teiste vautsus on venelastele krediitide
maapõuevarade tagavarad,^ «^^^^^ andmisegst tagasihoidlik.
Md võiksidühendrukidele ja teis-j .
J®!® JäänerüMdele- müüa,: kuid •Si-] ;, . -vK.A..'
,^Rahva Hääl" oma 29. novembri .numbris toob ulatusükuma sir-tikli
lugejatega kohtumisist ösavõtaud ajaMrJanikelt, kes külastasid
mitmeid kohti. Vändras selgus, et sealseis kauplustes ei ole kül-kldaselt
müügil kõigis vajalikes suurustes puuvillaseid päeva-särke.
Sama kehtib ka meeste pika pesu j a jalanõude kohta. Juba
pikemat aega puuduvad müügUt maalripritsid. Talv Jõuab kätte,
aga talvemütse püsavalt kõigis suunistes müügil ei ole.
Mõnikord ei jätku kauplus^ leiba
õhtutundideni, sest kaupluses
ilmselt ei osata alati arvestadate-gelikku
vajadust ning leiba tellitakse
Türi l^vakombinaadist vähem.
Ostja seisukohalt on tülikas
seegi, et leiba, liha ja piimatooteid
tuuakse Vändrasse erinevatel kel-
' B K N ' u noprsooko-
. korraldatud Noor-sutamiskoosolekust.
ilm juhaiaja: E. Kii-^
aspea.kiünm|,^ jnirikiti ' s i su jäi
vähe ähmas4^s anti togejal.e hea
ülevaade koo^soleku käiguat ja
päevaproblee midest.
Ei olnud j.s-egi' iillatuseks,^ et,
keegi av.jfildas kahtlust kas
Noorte Ä|istat on üldse vaja
Inma meie noorus on juba
nüüdki t nergiliseit tegevuses
eest! ühisfeonnas.
Kaiiitlemal^a on;fmeie noorim ja
vanim, generatsioon Torontos väga
hästi orga.riiseeritud ja- aktiivsed
ning need'-vkes ühiskondlikust
tegevusest ioiuti osa võtavad, on
peamiselt keskealised ja neid ei
saa kaasa-tõmimata Noorte AaŽia
väi j akuuilutamisega. Kui on tõsi,
et oleme viimase 25 aasta jooksul
sirgunud , ,noorase ära hellitanud"
püüdes neid y^kümne küünega
kinni hoida", siis on. vajalik otsida
nende eemaldumise põhjuseid.
•Tuleb - otsida vtgE, sest, vanas
vaimus edasi rühkimine et anna
lootust olukorra paranda^
•.iniseks. •
Sõehides koosolekul väljendaiud
arvamusi- tekib terve rida küsimusi,
millised on jäänud vastamata.
Näiteks on küsitav kas heade
(kommete või k a kohusetunde
puudumine Kanadas kasvamute
hulgas on mingiks, tähtsaks eemalejäämise
põhjuseks. Saimuti
ei ole tõenäoline, et keskealised
on laisad ja mugavad Tühiskondli-kust
tegevusest osavõtmiseks.
Majanduslikust seisukohast lähtudes
on keskealised paremas
olukorras kui nooremad ja vanemad
inimesed.
Noorte ruumi ülevalpidamise
tagasihoidlikud kulud
($2730.00) e i tohiks oUa takistuseks
ühiskonnas, kus leidub asjahuvilisi,
kes kaalxisid sadade
tuhandete dollarite kogumist
' Imnstimiausemni ostmiseks..
iPea-rõhik ühiskondliku tegevuse
elustamise kavandamisel tuleks
panna keskealiste kaasato^mba-misiele
j a see on raske ülesanne,
sest Toronto eestlaste probleemiks
ei ole mitte igasuguste huviringide
puudus vaid publiku^ puu-dus.-
Segaikoor„Leelo" koosolek uhtus
„Noorte Aasta" kobsoleküga-ja„
Leelo'* noored tegelased otsustasid
oma. tegevuse lõpetada
kuna koori tegevusest osavõtjaite
huvi on langenud kuulaj askonna
puuduse tagajärjel.
• On arusaadav, 'et leidub palju-eestlasi,
kellel lihtsalt puudub
huvi end mõne organisatsiooni
tegevusega siduda, Imid kui hakatakse
eemale hoidma üritustest
kus on võimalus pealtvaatajat
mängida, siis on olukord
: väga tõisine. • '
Suur ja nägus Eesti Ma.ja on
muutunud eestlaste organisatsioonide
iklubi ruumiks ja kaotanud
ajajooksul oma algkuju raiiva-maj
aha. Ruumid on peaaegu
erandita reserveeritud igasuguste
erapidude ja organisatsioonide
omavaheliste koosviibimiste korraldamiseks.
Nn aktiivne on seltskondlik
itegevus, et kõik liikmed
ei suuda aja puudusel isegi igast
üritusest osa Ä t a .
Vähe on neid pidulikke koosviibimisi
kuhu satub mõni „juhuslik
osavõtja".
Kas keskealised eestlased, kes
harva tulevad Eesti Majja, leiavad,
et nendeil on seal igav? Tõe-
Vaatamata Kanada raitmekul-tuurilisuse
polütikale Ja mitteametlike
keelte õpetamise programmide
toetamisele suureneb
inglise j a prantsuse keelt kõnelevate
kanadalaste arv pidevalt j kuna
teisi keeli kõnelevate inimestiv
arv väheneb võrdlemisi kiires
tempos.
i Selle kohta annavad huvitavaid
andmeid Kanada statistskabüroo
arvud, mis on kogutud 1971.Ja 1976
aastatel toimunud rahvaloendüs-tel.
Statistika näitab, et kõigis
Kanada provintsides on kasvanud
lielja aasta jooksul inglise
keelt kõnelevate isikute arv, lama
prantsuse keele kõnelejate arvu
suurenemist registreeriti Quebe
cis, New Brunšwicids, Briti Kolumbias
Ja Yukoni territooriimiil.
Samal ajal on aga nende inimeste
arv, kes peavad oma. emakeeleks
peale inglise ja prantsuse
keelte mõnda teist keelt, tunduvalt
langenud.
Kuid laskem kõneleda külmadel
Ja kainetel arvudel. 1976. aastail
oli Kanadas 22.992.605 elanikku,
kelledest inglise keelt oma emakeelelus
pidasid 14.043.250, prantsuse
keelt 5.865.365, itaalia keelt
482.370, saksa keelt 473.885 Ja ük
raina keelt 280.215 inimesi
1.268.205 inimest andsid oma emakeeleks
üles mõne teise keele
peaie eelnimetatud keelte j a nende
hülksi Imuluvad ka eesti keelt
levad Kanada kodanilmd.
poolest kui inimesel ei ole asj
a Eesti Ühispanka või Abistamis--
komitee ärri, süs ei ole tal ftõesti 1 559.3115 inimest jätsid jküsimusele
Eesti Majas midagi igavuse pele-1 vastamata või ei olnud neid võimalik
vastuse saamiselcs kätte
saada*
Võrdluseks olgu toodud,
1971. aastal oli Kanadas rahvaloenduse
andmeil 21.568.310 ela-nikloi,
kelledest inglise keel oli
emakeeleks 12.973.810-Ie, prant-
' Suurejõe kolhoosi peaagronoom
Tõnu Kippasto tundis muret Suuror
jõe^Kaanspo vahelise nelja kilo^
nfeetri pikkuse teelõigu halva seisukorra
pärast;
Praeguseks on see teeosa miivõirci
aidilikuks sõidetud, et isegi autobusside
üiklus on raskendatud.
Tõstamaa:spvhoosi rahva suuri-maks
mureks on halb telefoniside, • seondati ka kaubandusega, sest
samuti sagedased häired elektrienergiaga
varustamises. Kuigi sellest
on kõrgemal pool sei3]ad teadlikud,
edeneb vigade kõrvaldamme
aeglaselt. Sovhoosi diröktp-r Heino
Andla on aga õnnetu Tartu Autode
Remondi Katsetehase töö pärast.
Tehasesse remontimiseks viidud
automootorid tulevad majandisse
tagasi mõ|iikord niisamasuguses
seisukorras kui rieed suma viidi.
Seda ei juhtuvat aga üksnes Tõstamaa
mootoritega.
Mitmes kohas ora äga probleeme
kasvatustöös, miile all
mõeldakse alkoholi liigpruüki-mist...
Probleenii lahati laiemalt, see
pole uudis, et nii mõnigi kord saa^
yad alkoholi liigtarvitamme ja sellest
tingitud pahandused alguse
sellest, et kaubandustöötaja, miiü-ja
;või puhvetipidaja ulatab liiga
kergekäeliselt pudeÜ või „sada
grammi" sellele, kellele seda ulatada
ei tuleks — alaealisele või juba
joobunud inimesele. Eriti negatiivse
näitena nimetatakse einelauda
Pärnus Roosi ja Nõukogude tänava
nurgal ning Vändra bussijaama
einelauda.
Sauga külanõukogu mureks on,
etiÜe 600 elanikuga Eainetsa
küla elanikud maksavad küll
aasta ringi kütte eest, aga sooja
vett peaaegu ei saa juba 1974.
aastast alates. •
Mõnikord suvel, seda siiski saadavat
paar turxdi päevas, aga süs on
"'"''"•s nagimü .'s<oe. • • . ."
STOHOLM (EPL) — Poolast
ärahüpanud tsensor Tomaz
Strzyzevsici on endaga pagulusse
kaasa toonud tsensorile antud
juhtnöörid, millest avaldab yälja-vötteid
Rootsi ajaikirjanduses.
Paknekülastuse puhul Poolasse
pidi Rootsit puudutav Införmiait-sioon
olema. ;,as3allk - aga mitte
entusiastlik"; E i toMinud niaini-da,;
et Palme nimetas tshehhipear
ministrit Husaikit ,,dikitaituuri
kreäituurifcs". E l tohi kirjutada
selilest, et on kaotatud vüsasun-dus
Rootsi Ja P o d a vahel. Loo-mulfeult
ei tt)hi kirjuitada midagi
sellest, et Poolal pn kaubandus-suhted
Rodeesiaga ja L'5una-Aafrikaga.
Keelatud on mainida faikti, et
Poola importeeris liha Ida-Sak-samaatt
— ja eksiporteeris Vene-maale.
Palkadest ja tööliste nõudmistest
ei tohi kirjütadia, samuti
mitte faktidest, et poola sõdurid
on nõudnud (nagu elaksid nad
läänes!) pikkade juustQ kandmise
õigust, .ametiiihinguid, pikemat
puhkust j a lühemat tööpäeva.
28'isiku nimede nimetamine on
keelaitud (nad pooildavad kodanikuõiguste
kaitseks asutatud liiltu-mist).
Sahharovi Nobeli auhinda
võisid mainida ainult parteiaja-leht
jä Praha suurim ajaleht,
teistele oli see keelatud. E i tohi
kirjutada selilest, et söehunnikud
kühijuvad Poola sadamatesse ja
sütt on raske müüa.
-. Reeglid muutuvad iga päevaga
ja 'kog-u aeg tuleb uusi keeldusid'
tamiseks ette võtta. Eesti Majas
puudub koirralik restoran, kus
võiks sõpradega kohata, lugemissaal,
male- ja^ kaardimängimise
võimalusega, puudub koht kura-meerimisöks,
muusikaks ja tantsuks.
Alati on kergem laitiseorida kui 1 suse keel 5.793.650-le, saksa keel:
orgahiseerida, kuid lugeja vaaite- 561.086-le, ukraina keel 309-855-le
vinklist on Toronto ^estlased end ja teised keeled 1.391.550-le.
liiga hästi organiseerinud ja Nii-siis: isegi Kanada •itiilme-meie
ühiskond on aastate jook- kiiltuürilisuse poliitika ei suuda
sul muutunud lüga kinniseks. aeglustada assjmileerümlsprotses-
Vüibolla on kasulikiun Noorte si. Ümbrus, miljöö ning siinsed
Aasta muuta Rahva Aastaks Ja ametlilvud keeled teevad oma töö
Eesti Maja klubist teha rahva- i^ing pealekasvavad generatsioo-maja.
nid unustavad oma emakeele. See
On küsitav kas see lahendaks saatus; ei taba mitte ainult ecst-meie
ühiskondlikud probleemid lasi vaid ka teisi rahvusgmppe.
või mitte, aga eestlastel oleks nagu kinnitavad ; toodud arvud,
koht, kus oleks võimalik sõpra- Ühendriikides, kasutati varematel
dega koos õhtusööki süüa ja aegadel ranget sulatuskatla süs-võib-
olla isegi klaas veini juua. teemi Ja tehnikat immigrantide
On rusuvalt masendav astuda ameeriklasteks muutmiseks, kiild
mõnel pühapäeva pärastlõunal Kanada kogemused näitavad, et
Eesti Majja, siis kui kohvik on seda protsessi on võimaJik teos-kimii
j a koridorid tühjad, ning tada inimlikumal Ja vastuvöeta-ainult
suleitud uste tagant on varnal vaisil ning lõpptulemused
kuulda sumbutatud häälte komi-1:0311 i k k a samad,
nat. Siis jääb kahjuks tunne, et
elatakse varjusurmas.
Kas keegi on kuinMud midagi
Lääne-Saksamaa Ja Jaapani esindajate
tegevusest Lütunud Rahvaste
Organisatsioonis? Vähe küll.
Meie kuuleme Aafrika Ja Araabia
riikidest, raudeesriidetagustest
rüiudest Ja kahest maailma suur-
STOKHOLM (EPL) - KGB,] Jõust N. Liidust Ja Ämeeiika
Nõukogude Riiklik Julgeolekuko- ühendriikidest, kuid Saksamas*
mitee, saadab aegajalt täiendusi ja Jaapan on jäänud maaihnaor-otshnisnimekirjadele,
mis sisalda- ganisatsioonis täiitsusetuiks nul-vad
mitte amult venelaste, vaid Hdeks, keda Hhtsalt ei lasf^ suur-ka
eestlaste, leedulaste, läUaste, tele asjadele Ja tähtsate Idisi-grusiinlaate,
armeenlaste, juuti-1 muste otsustamisele ligi.
de, ukrainlaste jt. raihvuste liikmete
nimseid.
Nimeikirjad on märgitud kui
,ytäiesti salajased" ja pealkirjas
kõneldakse, et tegemist olevat
„välismaa luureagentidega, kodumaa
reeturitega. Nõukogude vastastest
organisatsioonidest osa-jne.
- V
Vene emigrantide väljaandes
„Possev" on korduvalt ära too-
Jaapanlased on oma kõrvale
tõrjumisest eriti solvatud, seda
enam, et nad on oma majandus-lüai
panuse suuruselt Lütunud
Rahvaste Organisatsioonis kol-mandai
kohal, makstes kolossaalse
summa — 120 miljonit dollarit
aastas — maallmaorganisatsioon!
mitmesuguste asutuste ja agentuuride
ülevalpidamiseks.
Jaapanlaste kõrvaletõrjumist
võib Juba märgata sellest, et nei-dud
N. Liidust väljasmugeldatud Ue on antud ainult üks koht LRO
selliseid K G B otsimisnimekirju, viiekümne tippmehe hulgas. Sel-miilised
tavaliselt koosnevad 40-st meheks on Genicli Genichi
nimest. I Akatani, kes on peasekretäri abS
ning selles kapatsiteedis infor-
Viiniases sellises leidub kolm 1 matsiooriibüroo Juhataja. Jaapa-eesti
nime: Hehnut Valgre, Lud-1 n i peadelegaat Yoshio Okawa ju-milla
Ignaste ja UdoJoala, eelmises
nimekirjas oli eestlasi kaks
Herman Jõgi j a Vladimir" Ignaste
hib eriti tähelepanu Soome suurele
osale maailmaorganisatsioonis,
kuna Soomel on 50-ne tippmehe
hulgas neli meest Jäta maksab
tunduvalt vähem makse maa-ihnäorganisatsioonile
Iral Jaapan.
Praeguste tariifide Järele maksab
^ v v n o u 1- ^ 1 J -v 1 Jaapan Lütunud Rahvaste Orga-nimelt
paljud ohiud varem valis- L , : c o * ' e : o « « 4 i : v xi i - i • , ™ . . -, -i ! _ _ I nisatsioonile rohkem hikmemak-su
ja toetusi laii Hüna Ja Prantsusmaa
ning isegi kaks korda
rohkem kui Inglismaa. Alles hiljuti
, ptiordus . L RO peasekretär
. Lisama peab, et nimekirjadesse
on ilmselt võetud nü raudkardina
taga kui ka väljaspool viibivaid
inimesi —: eestlaste nimedest on
maal viibivad hiimessd.
; Kui K G B niniekirjade järele,
arvestada üksikute rahvuste meeleolusid,
siis torkab sÜma eriti
suur leedulaste, armeenlaste,
i grusiinlaste ja juutide arv. lk. 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 29, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-12-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e771229 |
Description
| Title | 1977-12-29-02 |
| OCR text |
lk.2- ;
) I tfmiF. ntrrmni a iii il •iiiiniimm
VABA EESTLANE Mjapäsval, 29. detsambril 1977 — IlhmBday, Becember 29, im Nr m
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: 0/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecumseth St ToMtos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hamies Ö^^^^
POSllAABiRESS: PO. Bos 70, Stn. C, T^^^
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioOQ) 364-7675
T E L L I M S H i r a A D Kanadas: aastas §30.-,
veerandaastas $§1^--^ kiripostiga aastas |48.--,
j a yeerandaastes $13.50/
TEIIilMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32,—,
tas $17.- ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s:'
153.—, poolaastas |27.a) ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse: aastas $62.—,
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c.-tJksiknumb
Publlshed by Free Estonian Publisher/Ud., mTecumsetSi^a
Toronto 3, Ont.M6J2H2
^hkki Ühendriikide ärimaailmas
suured lootused venelastega äri tegemiseks
ei ole veel täielikult haih*
tunud, on viünaste aastate sündmused
märgatavalt Jahutanud
ameerika ärimeeste meeli ning de-tente
hiilgepävade kontrollimatu
entusiasmi asemele on tekkinud
kainem mõtlemisvüs Ja asjalikumad
käitumisnormid. Kui näiteks
detente unelmate päevil koostati
suuri plaane Siberi Jakutski gäasi-väljade
gaasi toomiseks Ameerikasse,
mis otstarbeks ameeriklased
kavatsesid 25 aastase programmi
raamides rakendada 6 mil-jkrdit
dollarit, siis nüüd enam se^
Ustest suurprojektidest ei räägita,
jfuna poliitilise koostöö unistused
on asendimud karmide majandus-ükkude
kalkulatsioonidega ja külmade
faktidega. '
Kui Nixöni ja Kissingeri detente
poliltikaa-oosipõõsad kÕige simre-maid
Õisi kandsid, siis tehti Mosk-vas
jä Wasliirigtonis plaane suure-
Jocneliseks vastastikuseks kaubavahetuseks,
millest pidi olema mõ-jemale
riigile väga suur tidu. Nüüd
aga selgub, et need lootused on
jkoik haihtunud ning Ühendriikide
Ja N. Liidu vaheline kaubavahetus
^ Oli täielikult kokku kuivanud. Põhjused
selleks on ka väga lihtsad,
beris asuvate suurte
toomine nõuab moodsat tehnoloogiat
ja suuri investeeringuid, mida
ameeriklased võiksid anda, kuid
mida nad ei taha teha polütilištel
ja majanduslikel põhjustel. Juutide
suure mõjuvõimu tõttu Ühendriikides
keelustas Kongress venelastele
valitsuse poolt garanteeritud
odavate kredütide andmise kui
juute ei lubata j N. Liidust välja
rännata. Ärimehed omakorda ei
riski Venemaale investeerida pikaajaliste
programmide raamides
miljardeid dollareid kui neil ei ole
vastavat garantiid Washmgtoni
Eksport-Import Pangalt.
Mõned ühendriikide ärimehed,
kellele dollarite tegemine on tähtsam
kui kaaluvad ja olulised põhimõtted,
loodavad siiski veel olukorra
muudatustele ja äritegemise
võimalustele. Umbes veerandsada
Üliendiiikide firmat oh kulutanud
sadu tuhandeid dollareid selleks,
et avada Moskvas oma ešmdusi
ning nende ettevõtete juhid arvavad
marksistide eeskujul et loogika
ja ajalugu on nende poolel.
Need mehed kalkuleerivad, et Ve
nemaa vajab tungivalt läänemaailma
tehnoloogiat, et turgutada oma
pehme! aluspinnal tammuvat majanduselu
ning et Ühendriikidel on
kuna N. Lüt ja ta satelliitrii^d j sellest tulevikus väga palju kasu
ostavad palju rohkem läänemaail- kui nad aitavad välja arendada ja
mast kui nad sinna müüa saavad, käiku rakendada N. Liidu suured
Neil I ei ole lääneriikidele midagi
müüa ning seetõttu on neil para-
^ tamatult puudus ka kõvast valuutast,
millega lääneriikide kaupade
õli- ja gaasivarud.
Kahjuks on need kalkulatsioonid
tehtud naüvsete ja poliitiliselt eba
'. küpsete meeste loogikaga. Ärime-eest
maksta. Selline ühekülgne ^^^^ töösturid teenivad kahtie-kaubavahetus
on kaasa toonud olu- i ^^^^^; ^^^^^^ protsendid ja
korra, kus N. Lüt ja I^a-Euroopa | jj^yj^^j-^^^y^j..^ j^^. „ad Venemaa
|«nmunistlikud riigid^ õliväljad Ja Õütööstused käiku rakendavad
kuid keegi ei ole võime
line ameeriklastele garanteerima
et nad kunagi oma raha kätte saavad
või tilkagi vene õli näevad. J a
40 miljardit
suur võlasumma
17. novemteri,,Vabas Eestlases"
anti
misjoni pooli
be Ääsita
Kuigi koG^oL
Ht, milline
hakanud läänemaailma
Juba peavalu valmistama.
Venelaste kasutuses on suured ^eed ongi need küsimused, miks
õli ja loodusliku gaasi i^i^g teiste vautsus on venelastele krediitide
maapõuevarade tagavarad,^ «^^^^^ andmisegst tagasihoidlik.
Md võiksidühendrukidele ja teis-j .
J®!® JäänerüMdele- müüa,: kuid •Si-] ;, . -vK.A..'
,^Rahva Hääl" oma 29. novembri .numbris toob ulatusükuma sir-tikli
lugejatega kohtumisist ösavõtaud ajaMrJanikelt, kes külastasid
mitmeid kohti. Vändras selgus, et sealseis kauplustes ei ole kül-kldaselt
müügil kõigis vajalikes suurustes puuvillaseid päeva-särke.
Sama kehtib ka meeste pika pesu j a jalanõude kohta. Juba
pikemat aega puuduvad müügUt maalripritsid. Talv Jõuab kätte,
aga talvemütse püsavalt kõigis suunistes müügil ei ole.
Mõnikord ei jätku kauplus^ leiba
õhtutundideni, sest kaupluses
ilmselt ei osata alati arvestadate-gelikku
vajadust ning leiba tellitakse
Türi l^vakombinaadist vähem.
Ostja seisukohalt on tülikas
seegi, et leiba, liha ja piimatooteid
tuuakse Vändrasse erinevatel kel-
' B K N ' u noprsooko-
. korraldatud Noor-sutamiskoosolekust.
ilm juhaiaja: E. Kii-^
aspea.kiünm|,^ jnirikiti ' s i su jäi
vähe ähmas4^s anti togejal.e hea
ülevaade koo^soleku käiguat ja
päevaproblee midest.
Ei olnud j.s-egi' iillatuseks,^ et,
keegi av.jfildas kahtlust kas
Noorte Ä|istat on üldse vaja
Inma meie noorus on juba
nüüdki t nergiliseit tegevuses
eest! ühisfeonnas.
Kaiiitlemal^a on;fmeie noorim ja
vanim, generatsioon Torontos väga
hästi orga.riiseeritud ja- aktiivsed
ning need'-vkes ühiskondlikust
tegevusest ioiuti osa võtavad, on
peamiselt keskealised ja neid ei
saa kaasa-tõmimata Noorte AaŽia
väi j akuuilutamisega. Kui on tõsi,
et oleme viimase 25 aasta jooksul
sirgunud , ,noorase ära hellitanud"
püüdes neid y^kümne küünega
kinni hoida", siis on. vajalik otsida
nende eemaldumise põhjuseid.
•Tuleb - otsida vtgE, sest, vanas
vaimus edasi rühkimine et anna
lootust olukorra paranda^
•.iniseks. •
Sõehides koosolekul väljendaiud
arvamusi- tekib terve rida küsimusi,
millised on jäänud vastamata.
Näiteks on küsitav kas heade
(kommete või k a kohusetunde
puudumine Kanadas kasvamute
hulgas on mingiks, tähtsaks eemalejäämise
põhjuseks. Saimuti
ei ole tõenäoline, et keskealised
on laisad ja mugavad Tühiskondli-kust
tegevusest osavõtmiseks.
Majanduslikust seisukohast lähtudes
on keskealised paremas
olukorras kui nooremad ja vanemad
inimesed.
Noorte ruumi ülevalpidamise
tagasihoidlikud kulud
($2730.00) e i tohiks oUa takistuseks
ühiskonnas, kus leidub asjahuvilisi,
kes kaalxisid sadade
tuhandete dollarite kogumist
' Imnstimiausemni ostmiseks..
iPea-rõhik ühiskondliku tegevuse
elustamise kavandamisel tuleks
panna keskealiste kaasato^mba-misiele
j a see on raske ülesanne,
sest Toronto eestlaste probleemiks
ei ole mitte igasuguste huviringide
puudus vaid publiku^ puu-dus.-
Segaikoor„Leelo" koosolek uhtus
„Noorte Aasta" kobsoleküga-ja„
Leelo'* noored tegelased otsustasid
oma. tegevuse lõpetada
kuna koori tegevusest osavõtjaite
huvi on langenud kuulaj askonna
puuduse tagajärjel.
• On arusaadav, 'et leidub palju-eestlasi,
kellel lihtsalt puudub
huvi end mõne organisatsiooni
tegevusega siduda, Imid kui hakatakse
eemale hoidma üritustest
kus on võimalus pealtvaatajat
mängida, siis on olukord
: väga tõisine. • '
Suur ja nägus Eesti Ma.ja on
muutunud eestlaste organisatsioonide
iklubi ruumiks ja kaotanud
ajajooksul oma algkuju raiiva-maj
aha. Ruumid on peaaegu
erandita reserveeritud igasuguste
erapidude ja organisatsioonide
omavaheliste koosviibimiste korraldamiseks.
Nn aktiivne on seltskondlik
itegevus, et kõik liikmed
ei suuda aja puudusel isegi igast
üritusest osa Ä t a .
Vähe on neid pidulikke koosviibimisi
kuhu satub mõni „juhuslik
osavõtja".
Kas keskealised eestlased, kes
harva tulevad Eesti Majja, leiavad,
et nendeil on seal igav? Tõe-
Vaatamata Kanada raitmekul-tuurilisuse
polütikale Ja mitteametlike
keelte õpetamise programmide
toetamisele suureneb
inglise j a prantsuse keelt kõnelevate
kanadalaste arv pidevalt j kuna
teisi keeli kõnelevate inimestiv
arv väheneb võrdlemisi kiires
tempos.
i Selle kohta annavad huvitavaid
andmeid Kanada statistskabüroo
arvud, mis on kogutud 1971.Ja 1976
aastatel toimunud rahvaloendüs-tel.
Statistika näitab, et kõigis
Kanada provintsides on kasvanud
lielja aasta jooksul inglise
keelt kõnelevate isikute arv, lama
prantsuse keele kõnelejate arvu
suurenemist registreeriti Quebe
cis, New Brunšwicids, Briti Kolumbias
Ja Yukoni territooriimiil.
Samal ajal on aga nende inimeste
arv, kes peavad oma. emakeeleks
peale inglise ja prantsuse
keelte mõnda teist keelt, tunduvalt
langenud.
Kuid laskem kõneleda külmadel
Ja kainetel arvudel. 1976. aastail
oli Kanadas 22.992.605 elanikku,
kelledest inglise keelt oma emakeelelus
pidasid 14.043.250, prantsuse
keelt 5.865.365, itaalia keelt
482.370, saksa keelt 473.885 Ja ük
raina keelt 280.215 inimesi
1.268.205 inimest andsid oma emakeeleks
üles mõne teise keele
peaie eelnimetatud keelte j a nende
hülksi Imuluvad ka eesti keelt
levad Kanada kodanilmd.
poolest kui inimesel ei ole asj
a Eesti Ühispanka või Abistamis--
komitee ärri, süs ei ole tal ftõesti 1 559.3115 inimest jätsid jküsimusele
Eesti Majas midagi igavuse pele-1 vastamata või ei olnud neid võimalik
vastuse saamiselcs kätte
saada*
Võrdluseks olgu toodud,
1971. aastal oli Kanadas rahvaloenduse
andmeil 21.568.310 ela-nikloi,
kelledest inglise keel oli
emakeeleks 12.973.810-Ie, prant-
' Suurejõe kolhoosi peaagronoom
Tõnu Kippasto tundis muret Suuror
jõe^Kaanspo vahelise nelja kilo^
nfeetri pikkuse teelõigu halva seisukorra
pärast;
Praeguseks on see teeosa miivõirci
aidilikuks sõidetud, et isegi autobusside
üiklus on raskendatud.
Tõstamaa:spvhoosi rahva suuri-maks
mureks on halb telefoniside, • seondati ka kaubandusega, sest
samuti sagedased häired elektrienergiaga
varustamises. Kuigi sellest
on kõrgemal pool sei3]ad teadlikud,
edeneb vigade kõrvaldamme
aeglaselt. Sovhoosi diröktp-r Heino
Andla on aga õnnetu Tartu Autode
Remondi Katsetehase töö pärast.
Tehasesse remontimiseks viidud
automootorid tulevad majandisse
tagasi mõ|iikord niisamasuguses
seisukorras kui rieed suma viidi.
Seda ei juhtuvat aga üksnes Tõstamaa
mootoritega.
Mitmes kohas ora äga probleeme
kasvatustöös, miile all
mõeldakse alkoholi liigpruüki-mist...
Probleenii lahati laiemalt, see
pole uudis, et nii mõnigi kord saa^
yad alkoholi liigtarvitamme ja sellest
tingitud pahandused alguse
sellest, et kaubandustöötaja, miiü-ja
;või puhvetipidaja ulatab liiga
kergekäeliselt pudeÜ või „sada
grammi" sellele, kellele seda ulatada
ei tuleks — alaealisele või juba
joobunud inimesele. Eriti negatiivse
näitena nimetatakse einelauda
Pärnus Roosi ja Nõukogude tänava
nurgal ning Vändra bussijaama
einelauda.
Sauga külanõukogu mureks on,
etiÜe 600 elanikuga Eainetsa
küla elanikud maksavad küll
aasta ringi kütte eest, aga sooja
vett peaaegu ei saa juba 1974.
aastast alates. •
Mõnikord suvel, seda siiski saadavat
paar turxdi päevas, aga süs on
"'"''"•s nagimü .'s |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-12-29-02
