1977-12-29-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE' neljapäeval, 29. detsembril — 'Biiiärsday, Debember 29,1977
Nr. 96
• O B o o
iseker|f
vahemere idakaldal sõidame
veeikordselt^maismaaie ja teeme
peatuse Türgis; Kusadasi: sadamas.
Vahepealsed kuulujutud nagu
oleks Türgis^ kooleraoht liig-selit
suur ja meid ei lastavat maale,
kuigi ettevaatuse mõttes olime
oma kooleraisüstid saanud juba
eime Torontost väljumist, osutub
siiski põhjendamatuks ja keegi jei
tee sellest juttugi.
Laev peatub kai ääres otse linnakese
juures j a , ostuhimulised
tõttavad otsemaid poodidesse;
Nahkasjad, manfclidv pintsakud,
jakid on oma ilusa väljatöötluse
ja soodsate hindade tõttu esm-a-seks
ostuartildiks, aga ika kuld ja
vääriskivid leiavad ostjaid, koha-pealseist:
käsitöist ja raälestus-
Gsemeist kõnelemata..
ADVOKAAT-NOTÄR • ,."
toom 1912, Royal Trust Tower
Toronio Pominiom Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Oüt. (Bay •&/Kinig) M5K 1E7 .
. Telefon; .869-1777. V
24-tundi telefoni valveteenistus
Efesose varemetel Türgis. Tagaplaaisil ssiur amfiteater,, .mis .MaSyatas
24.000
Nimi .Kusadasi* tähendab ,4!n-dude
saar" ja vaatamata linnakese
väiksusele (10.300) .elanikku),
on turismipaigana niivõrd populaarne,
et ta aastas 28.Ö0Ö turisti
vastu suudab võtta. Mereäärsed
maa-alad on täis kauniraainalisi
suvituskohti,. mis praegu alles
hindadelt soodsamad on, kui mu-jaa
kuurortides; kui kauaks,-on
muidugi iseküsimus. (Tipp-hotelli
toahind on $22.00 öö-ipäevas).
elus oli ta ameeriklannaga, M s i - i Antiikaja seitsme ime • hulka
musele, et kas pole kavas Ameeri- loetakse samas asuvat Artemise
ka poolele üle tulla, vastas:
,iEi kimagi! MUWe meeldib mu
oma inaa, siin olen lõpetanud ülikooli,
siin on mu perekond, ka
mü nainegi ei tahaks siit tagasi
minna." •
1; Türgi oma pindalalt oh kolm
korda nü suur kui Inglismaa ja
Euroopas Venemaa järele suuruselt
teine rük, elanikke on seal
22 miljonit, neist 2 miljonit krist-
1-ast — ortpdokse ja katoliiklasi.
Suurlinnad Istanbul oma 4 milj.
elanikuga ja pealinn Ankara 2
miljoniga jäävad kaugustest ja
aj anappuisest tingituna nägemata,
ent huvi Türgimaa vastu on äratatud
selle vähesegi järele, anida
näha õnnestus. Kuigi äjakulg ei
-saa meid enam tagasi vüa kujut-ietavaisse
aegadesse, kus puhvis
südpükstes türgi sultan oma haaremi
kesked vesipiipu suitsetas ja
kaunitarid ta ümber kõhutantsu
tainitsisid, ön kindlasti moodsal
ja tänapäeva Tür^ilgi palju huvi-,
tavat pakkuda, seda'fteadiš meile
kinnitada ka meie tuurijuhit oma
soravas inglise keeles, humoori-kailt,
abivalmilit ning väga teadli-
Eriliseks põhjuseks, miks n ii
paiju! turiste Kusadasis maandub,
on siit vaid 15 km eemal asuv vanaaegne
TÜkHlinn Efesos. Selle
linna suurejoonelisus seisab juba
ta pindalalises ülikiiUas — ta on
9 korda 0 km suurune linn, millest
praegugi vaid 1/7 välja kaevatud
on, ent oma ühiskondlike
hoonete ja'kommertsiaailse kujunduse
poolest on ta harukordne
eeskuju kas või tänapäevalinnale.
Sellist hoonete suursugusust,
sammaste võimsust j a vägevust,
või kas või vaid 22 marmorist tänavat
vaevalt kuskil ja kunagi lei-davõiks.
templit, kuhä see oli Hellenistlikul'
ajastul maailmas suurim
konstruktsioon, tehtud täielikult
marmorist. Efesose varemeist on
imetlustäratavad veel 200 ruumiga
viiekordne palee, linnaraekoda,
Celsuse. raamatukogu, äritsemis-keskused
j a eelkõige n. n. Suur
Teater, milles 24.000 istekohta jä
mille ümber ,,'õhujahutajaiia"
vboias rennides vesi. Mitmete valitsejate
kõrval on selles uuendusi
ja juurdeehitüsi teinud 'ka Imperaator
Nero (60-ndail a. p,
Kr. S.).:'-
Advokaat-notar
Bigelow, Hendy, Sliirer & Uukkivi
• 189 Bon Mills
429-3110
kodus 699-239S
• ADVOKAAT - NOTAK
.. Garveyj Ferris
Süite 3170, South Tower
P.O. Bos 56, Royar Bank Plazffl
Toronto, Ont. M5J 2J2
Telefon 416-865-0222
HETHEHINGTON,. FALLIS
Advokaadid-notarid
J65 Bay St., Suäte 401. EM; ,3-4451
Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
Nägu paljud rteised samataoli-sed
on Efesos ehitatud erinevaü
aegadel, lähemalt selgitatuha —-
ta on asutatud kolmel korral. On
teada, et mingi asula on samas
olnud juba 2000 e. K r . s., ent
Ailexander Suurt peetakse Efesose
asutajaiks (330 a. paiku e. K r . s.)
j a ;kristlasile mäletamiseks on, ©t
Neitsi Maria elas oma viimased
Huvitav on, et kuulus Celsuše
raamatukogu, mille restaureerimine
äsja lõpetati, asub ühelpool
tänavat ja selle vastas, teiselpool
tänavat on lõbumaja, mille lähistel
bn säilunud isegi marmorisse
raiutud „reklaaim", näidates piltlikult,
kust leida tee paljude südamete
juurde. Raamatukogu
pakkus vaimutoitu ja üle tänava
võis end kumatud vaim otsemaid
kehalisite lõbudega karastada. JTa
näidati meile tollest ajast säilu-nud
.rahva-väljakäiku, mis ema
kivist istekohtadega tänapäevast
palju ei erinegi. Siiski — see o l i
kasutatav ainult meestele.
." • . ' . . • • -
Efesos häyihes maavaringu tagajärjel,
esimeste väljakaevamis-tega
alustati juba 1386. a. ja töö
Clartered Aceountant
55 University Ave., ,Ste. 606
• Toronto,: Ont. M5J 21T
862-7115
kult igat küsimust vastates. Abi- elupäeva Efesoses.
kulub vähemalt nädal, ent eks ole
kestab. BtseUe juba pindalalt nii teada vanast ajästiki üti-us: „On's
tohutu suure linna väljaikaevamis- veel suuremat linna kui Efesosl'
te ja ajalooga tutvuda — selleks (Järgneb)
DRAPERIISID VALMISTATAKSE
162 OAKDALE, RD. DOWNSVIEW,
TELLIMISE PEALE
I .TELEFON 745-0507
T., E. Maleklubi korraldas
treentngtumiiri Toronto Eestil
Majas. Võitjateks tulid; 1. P.
Beekwith 8 p.; L. Joselin. 6 p.;
3. W. Singer 3 p. Järgihine turniir
toimub 15. .jaanuaril kell 2 p. 1.
Kavas 6n lühike koosolek ja uue
juhatuse valimine. Külalised on
teretulnud. •
.Aeg.;'
, . 0 p T I : K , :..
• ••.:-TeI. 5314251 - .
412 RONCESVALLES:
HOGAN PONTIAC BUICK LTD. ;
348 Danforth Ave.
Telefon äris: 461-3561
•• PONTIAC .. ...
. "r'.:: BUICK,.-
LEMANS.
PHOENIX
FIREBIRB
ŠUNBIRD
. CENTURY •
ACAblAN
. SKYHAWK
' • • .'I G.M.C. veoautod ,•
Pruugitud autod
'iil.
m
lj Vi
m
•{•il
•
m
iv:
%•
i :
li.
m
II-l!
r. V.
%\x •
i
I
Im-
-i
i
1
.1
l
lilli!
Väi
Telli
•,!..E-
3. Pi
•4. W
r> Pi
E
amm
Nii kaua kui miügi nimi oli venelaste
arhiivide kaartidel, ei tohtiv
liud nime kandja end julgena tun-
(k, Need 21 nime olid märgitud
„ Ä olevad" venelaste kirjadesse
ja aktidesse, kus nende kuriteoks
oli, et nad OÜd tsaariajal töötanud
kommunistliku korra vastu. Ainus
erand oli Urito Boman-Parvilahti,
Ivelle patuks kuulumine SS-pataljo-ni
oli täiesti küllaldane tema vangistamiseks.
^ seik, et kõik venelased
olid saanud juba kaua tagasi
Soome kodakondsuse, ei takistanud
hiljem nende likvideerimist.^
Järelmärkus: ;
ühes sõja järgus venelased edenesid
ootamatult kiiresti põhjarin-del
Kemi linna suunas. Meie sõja-väeuksused
ei suutnud mõista,
, miks neü õnnestus võitlustegevus
nii hästi just selles suunas. Ühel
päeval sai üks soome seersant kä
su suusatada soome positsioonilt
oi-kellegi maal asetsevasse tühi-maa
hütti. Mees pani suusad alla
j ja suundus rajale. Jõudes 5—10
minutilise suusatamise kaugusele
hütist, kuhu t a i oU
et ta oh otsustanud end anda venelaste
käsutusse ebaõnnestunud
äriasjade tõttu. Järgneval ülekuulamisel
juhtus selline õnnetus, et
keegi minule alluvaäst vihapurskel
tulistas tema suunas sõjaväepüs-tolist,
mis oli olnud laual. Selle
liiga tulise sammu tulemus oli, et
me mitte kunagi ei saanud teada
üksikasju, mis oleksid kindlasti
paljastunud lisauurimusii. Juhtum
näitab, et venelased olid juba aastaid
enne sõja puhkemist hankinud
omale sidemehi Soomes ja et nad
olid värvanud ka kaitsejõududest
omale spiooniülesannete täitjaid.
kaasaantud kiri, seisatus ta ja jäi j juhtum oh küü erand, enamus nen-keppidele
toetudes kuulatama.
ülesande täitmine tundus talle
riks. Viimane miiüster enne Talvesõda
oli E r ic Assmus — kes kõigest
järeldades hukati — talle
järgnes ametikohale minister Zo-
'ria.- , i J
Ministri hmnatav omadus,oli pirj
mepäine kuulelikkus Stalimle; selle
puuduse tõttu oli eehnine ametikandja
kadunud, mistõttu ettevaatlikkus
oli vajalik. Tema teadmised
läänemaaihnast olid vähesed, peaaegu
usun, et Helsingi oli tema esimene
ametikoht väljaspoor Nõukogude
Liitu. Minister Zorin sai peaaegu
kõik oma teated soome kommunistidelt.
Informatsiooni saamine
ja edasi saatmine annab seUe
staapidesse sõjaväelasi, kes soovi- tavalisi tarbeaineid, nagu liha
vaistlikult vastumeelsena. Samas
meenus taile, et teine sama üksuse
käskjalg oli saanud umbes nädal
tagasi saniasuguse ülesande. Ta ei
ohiud kunagi tulnud oma kõman-'
deeringult tagasi. Kui ta parajasti
omaette olukorra üle mõtles, i l mus
nähtavale soome ohvitseri juhatusel
liikuv hiuresalk^ suusata-des
kergelt üle hange. Salga juhataja
küsis:
„Mis no()remseersant siin teeb?
Ja mida te mõtlete?"
Mees seletas oma ülesande ise-loonfiu
ohvitserile, kes küsis kirja
oma kätte. Avades seda nägi ta
paberil kaardi, kuhu oli märgitud
see suund, mida mööda venelastel
tuH liikuda järgmisel päeval kui
nad asusid rünnakule soome positsioonide
vastu. Kirja lõpus oli lühike
käsk: likvideerige selle kirja
toojal
Kirja saatja oli soome piirivalve
ohvitser. Seda meest üle kuulates,
kes oli olnud; piirivalve lõigu ülemaks
peagu kümme, aastat, ilmmes
de agentidest olid amatöörid, kelle väärtusest hea pildii ühe soome in-informatsioon
oli vaevalt seUe pa-1 seneri ütluse põhjal, kes vahistati
beri-väärtusega millele see oli kir-
Nõukogude spioon' hoidis erksalt
silma peal kõigel sellel, mis juhtus
rindel ja rinde taga. Jätkusõja
ajal, aga juba enne sõja puhkemist
oli luuretegevuses hoopis teine
toom kui oli Talvesõja / ajal, mil
venelased usaldasid selliseid teateid
Soomest, mis andsid neile olukorrast
vale pildi ja viisid vene.sõ-ja
jõud täiesti ekslikele järeldus-špioneerimise
pärast: „Andsin neile
selliseid teateid, kui nad soovisid
saada. Tõde nad mitte kunagi ei
uskunud." N i i oli see alul, aga peksasaamisel
muutusid targemaks.
Ja venelased Õppisid kiii'esti oma
eksimustest. •
Selle järel nende luUretegevus
Soomes oÜ ääretult tulemusrikas.
Meil tuli märkida kõik komandeeringu-
ja puhkusetunnlstused salajaste
tunnusmärkidega. Need
vaheldusid kas igal, või igal teisel
nädalaL Tihti võisime tähele panna,
et venelased olid teadlikud seisid
komadeerimiseks tunnistusi.
Meile tundus mõnikord, et venelased
olid võimelised oma spioone
otse hirmutaval kombel salaja
saatma igasse paika. Aga kus ja
kes nad olid? Igal juhul nende lähedal
olemisest oli mitmeid tunnuseid.
;
Paljud venelaste poolt alla las-,
tud langevarjurid kandsid soome
sõjaväevormi, mis oli viimse detailini
meie vormist kopeeritud.
Tõsi küll, parimgi kopeerija võib
teha eksimuse. Valesti asetatud
kursuse märk ja liikumatu s.õduri-kuue
nööp paljastasid meile Vene
andekamate h i i a kuuluva Soome-spiooni.
tema tabamine põhjustas
kogu vangistuste ahela, mis andis
meile kätte paljusid agente. Igal
juhul me olime sel ajal õppinud
austama venelaste Soome-spionee-rimise
oskusliklcust ja andekust
ning olime äärmdseltvhuvitatud, et
tundma õppida nende menetlusi.
Meie sõdurikuue nööbid oHd nagu
teada hällivärvilised ja varustatud
lõvipildiga. Metallist silmus,
mis moodustas nööbi kanna ja kinnitatakse
niidiga riidesse, oli liikuv.
Nööp oli nimelt valmistatud
kahest eri osast. Kui tabasime langevarjureid,
siis nende riietust uulest,
millal sõdurid ja ohvitserid rides märkasime, et venelaste
tele. Meid pani tihti üllatama see |komandeeriti eriülesandeisse või valmistatud soome sõdurikuue
oskus, kuidas venelased said oma 1 sõitsid puhkusele. Venelastele oli nööbid ohd liikumata kannaga. Te-nende
tunnusmärkide teadmine gime selle tähelepaneku raadio^^j^
väärtushk selletõttu, et nad ise
olid võimelised soovikorral ; oma
agente varustama selliste tunnistustega.
Neid tunnistusi-tuh rongides
ja liinibussides esitada kontrollivale
sõjapohtseile. Ilma selliste
kätte Soomele otse saatuslikke teateid.
Allikaks oli Soome kommunistlik
partei, mis oli küll ebasea-duslik,
aga töötas kogu maal erifie-vate
seltside ja organisatsioonide
gruppide abil. Amethk luurekeskus
oli suursaatkond, kuhu venelased
õlid paigutanud uue ministri, lama ' paberideta võunatu sõjaajal
sattus ,,puhästuse" ohv- reisida Soomes. Igapäev ilmus
ajalehtede vahendusel rahvale teatavaks
ja hoiatasime igaüht, et
nad oleksid ettevaatlikud, kui nad
oma ümbrüskonhas kohtavad tundmatuid
sõjaväelasi, ühel päeval
siis ümus Helsingi lähedal asuvas
Oulunkyläs asetsevasse ärri noor
ünivorniis mees. Ta ostis
juustu, võid, leiba ja muud. Samal
ajal oU äris väü^e ergas poiss. Kõigu
väikestel poistel on head silmad
automarkidele, vormu-iietusele,
aumärkidele ja sõjaväe tunnustele. ;
Vaevalt oli sel ajal ühtki soome
poissi, kes ei oleks tundnud reservohvitseride
kooli kursuse märki,
mida kantakse vasaku rinnatasku
allservas.,.Selle vänriki märk aga
oli kinnitatud tasku ülemise serva
külge, Poiss jäi niõtlema, kas vani
k . võis\ olla õige soome vänrik,
kuid ei saanud, asjas selgusele.
Ta oli kuuhiud oma vanemaid
rääkivat valesti tehtud sõdurinöö-pidest.
Et teha kindlaks lipniku
ejlitsust astus poiss lähemale ja
haaras äkki 'kinni keskmisest nööbist,,
samal ajal -süütult lipnikule
silmadesse vaadates. Nööp oli kinnine.
„Kas onu võiks mulle anda marga?
Tahaksin osta karamelle enesele
ja õele."
. Uhke liphik otsis taskust ja leidis
margase raha ning ulatas selle pai-sile.
Poiss tänas viisakalt, ostis
oma. karamellid ja astus ärist
välja. Ta jooksis kui nool piki
teed, kuni iohtas vanemat meest.
Ähkides jutustas ta oma tähelepanekuist
äris. Mees sai. aru, et kiired
sammud on vajalikud, et lipni-nul
ei jääks põgenemiseks aega.
Ta kiirustas lähemasse majja, kus
teadis olevat telefoni. Meie autod
olid päris lähedal minevikuvalmis
ja kohe 'kutse saades. sõitsid kaks
meest kiü^eimalt Oulunkylä suunas.
•'.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 29, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-12-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e771229 |
Description
| Title | 1977-12-29-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE' neljapäeval, 29. detsembril — 'Biiiärsday, Debember 29,1977 Nr. 96 • O B o o iseker|f vahemere idakaldal sõidame veeikordselt^maismaaie ja teeme peatuse Türgis; Kusadasi: sadamas. Vahepealsed kuulujutud nagu oleks Türgis^ kooleraoht liig-selit suur ja meid ei lastavat maale, kuigi ettevaatuse mõttes olime oma kooleraisüstid saanud juba eime Torontost väljumist, osutub siiski põhjendamatuks ja keegi jei tee sellest juttugi. Laev peatub kai ääres otse linnakese juures j a , ostuhimulised tõttavad otsemaid poodidesse; Nahkasjad, manfclidv pintsakud, jakid on oma ilusa väljatöötluse ja soodsate hindade tõttu esm-a-seks ostuartildiks, aga ika kuld ja vääriskivid leiavad ostjaid, koha-pealseist: käsitöist ja raälestus- Gsemeist kõnelemata.. ADVOKAAT-NOTÄR • ,." toom 1912, Royal Trust Tower Toronio Pominiom Centre Postiaadress: P.O. 326, Toronto Oüt. (Bay •&/Kinig) M5K 1E7 . . Telefon; .869-1777. V 24-tundi telefoni valveteenistus Efesose varemetel Türgis. Tagaplaaisil ssiur amfiteater,, .mis .MaSyatas 24.000 Nimi .Kusadasi* tähendab ,4!n-dude saar" ja vaatamata linnakese väiksusele (10.300) .elanikku), on turismipaigana niivõrd populaarne, et ta aastas 28.Ö0Ö turisti vastu suudab võtta. Mereäärsed maa-alad on täis kauniraainalisi suvituskohti,. mis praegu alles hindadelt soodsamad on, kui mu-jaa kuurortides; kui kauaks,-on muidugi iseküsimus. (Tipp-hotelli toahind on $22.00 öö-ipäevas). elus oli ta ameeriklannaga, M s i - i Antiikaja seitsme ime • hulka musele, et kas pole kavas Ameeri- loetakse samas asuvat Artemise ka poolele üle tulla, vastas: ,iEi kimagi! MUWe meeldib mu oma inaa, siin olen lõpetanud ülikooli, siin on mu perekond, ka mü nainegi ei tahaks siit tagasi minna." • 1; Türgi oma pindalalt oh kolm korda nü suur kui Inglismaa ja Euroopas Venemaa järele suuruselt teine rük, elanikke on seal 22 miljonit, neist 2 miljonit krist- 1-ast — ortpdokse ja katoliiklasi. Suurlinnad Istanbul oma 4 milj. elanikuga ja pealinn Ankara 2 miljoniga jäävad kaugustest ja aj anappuisest tingituna nägemata, ent huvi Türgimaa vastu on äratatud selle vähesegi järele, anida näha õnnestus. Kuigi äjakulg ei -saa meid enam tagasi vüa kujut-ietavaisse aegadesse, kus puhvis südpükstes türgi sultan oma haaremi kesked vesipiipu suitsetas ja kaunitarid ta ümber kõhutantsu tainitsisid, ön kindlasti moodsal ja tänapäeva Tür^ilgi palju huvi-, tavat pakkuda, seda'fteadiš meile kinnitada ka meie tuurijuhit oma soravas inglise keeles, humoori-kailt, abivalmilit ning väga teadli- Eriliseks põhjuseks, miks n ii paiju! turiste Kusadasis maandub, on siit vaid 15 km eemal asuv vanaaegne TÜkHlinn Efesos. Selle linna suurejoonelisus seisab juba ta pindalalises ülikiiUas — ta on 9 korda 0 km suurune linn, millest praegugi vaid 1/7 välja kaevatud on, ent oma ühiskondlike hoonete ja'kommertsiaailse kujunduse poolest on ta harukordne eeskuju kas või tänapäevalinnale. Sellist hoonete suursugusust, sammaste võimsust j a vägevust, või kas või vaid 22 marmorist tänavat vaevalt kuskil ja kunagi lei-davõiks. templit, kuhä see oli Hellenistlikul' ajastul maailmas suurim konstruktsioon, tehtud täielikult marmorist. Efesose varemeist on imetlustäratavad veel 200 ruumiga viiekordne palee, linnaraekoda, Celsuse. raamatukogu, äritsemis-keskused j a eelkõige n. n. Suur Teater, milles 24.000 istekohta jä mille ümber ,,'õhujahutajaiia" vboias rennides vesi. Mitmete valitsejate kõrval on selles uuendusi ja juurdeehitüsi teinud 'ka Imperaator Nero (60-ndail a. p, Kr. S.).:'- Advokaat-notar Bigelow, Hendy, Sliirer & Uukkivi • 189 Bon Mills 429-3110 kodus 699-239S • ADVOKAAT - NOTAK .. Garveyj Ferris Süite 3170, South Tower P.O. Bos 56, Royar Bank Plazffl Toronto, Ont. M5J 2J2 Telefon 416-865-0222 HETHEHINGTON,. FALLIS Advokaadid-notarid J65 Bay St., Suäte 401. EM; ,3-4451 Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425 Nägu paljud rteised samataoli-sed on Efesos ehitatud erinevaü aegadel, lähemalt selgitatuha —- ta on asutatud kolmel korral. On teada, et mingi asula on samas olnud juba 2000 e. K r . s., ent Ailexander Suurt peetakse Efesose asutajaiks (330 a. paiku e. K r . s.) j a ;kristlasile mäletamiseks on, ©t Neitsi Maria elas oma viimased Huvitav on, et kuulus Celsuše raamatukogu, mille restaureerimine äsja lõpetati, asub ühelpool tänavat ja selle vastas, teiselpool tänavat on lõbumaja, mille lähistel bn säilunud isegi marmorisse raiutud „reklaaim", näidates piltlikult, kust leida tee paljude südamete juurde. Raamatukogu pakkus vaimutoitu ja üle tänava võis end kumatud vaim otsemaid kehalisite lõbudega karastada. JTa näidati meile tollest ajast säilu-nud .rahva-väljakäiku, mis ema kivist istekohtadega tänapäevast palju ei erinegi. Siiski — see o l i kasutatav ainult meestele. ." • . ' . . • • - Efesos häyihes maavaringu tagajärjel, esimeste väljakaevamis-tega alustati juba 1386. a. ja töö Clartered Aceountant 55 University Ave., ,Ste. 606 • Toronto,: Ont. M5J 21T 862-7115 kult igat küsimust vastates. Abi- elupäeva Efesoses. kulub vähemalt nädal, ent eks ole kestab. BtseUe juba pindalalt nii teada vanast ajästiki üti-us: „On's tohutu suure linna väljaikaevamis- veel suuremat linna kui Efesosl' te ja ajalooga tutvuda — selleks (Järgneb) DRAPERIISID VALMISTATAKSE 162 OAKDALE, RD. DOWNSVIEW, TELLIMISE PEALE I .TELEFON 745-0507 T., E. Maleklubi korraldas treentngtumiiri Toronto Eestil Majas. Võitjateks tulid; 1. P. Beekwith 8 p.; L. Joselin. 6 p.; 3. W. Singer 3 p. Järgihine turniir toimub 15. .jaanuaril kell 2 p. 1. Kavas 6n lühike koosolek ja uue juhatuse valimine. Külalised on teretulnud. • .Aeg.;' , . 0 p T I : K , :.. • ••.:-TeI. 5314251 - . 412 RONCESVALLES: HOGAN PONTIAC BUICK LTD. ; 348 Danforth Ave. Telefon äris: 461-3561 •• PONTIAC .. ... . "r'.:: BUICK,.- LEMANS. PHOENIX FIREBIRB ŠUNBIRD . CENTURY • ACAblAN . SKYHAWK ' • • .'I G.M.C. veoautod ,• Pruugitud autod 'iil. m lj Vi m •{•il • m iv: %• i : li. m II-l! r. V. %\x • i I Im- -i i 1 .1 l lilli! Väi Telli •,!..E- 3. Pi •4. W r> Pi E amm Nii kaua kui miügi nimi oli venelaste arhiivide kaartidel, ei tohtiv liud nime kandja end julgena tun- (k, Need 21 nime olid märgitud „ Ä olevad" venelaste kirjadesse ja aktidesse, kus nende kuriteoks oli, et nad OÜd tsaariajal töötanud kommunistliku korra vastu. Ainus erand oli Urito Boman-Parvilahti, Ivelle patuks kuulumine SS-pataljo-ni oli täiesti küllaldane tema vangistamiseks. ^ seik, et kõik venelased olid saanud juba kaua tagasi Soome kodakondsuse, ei takistanud hiljem nende likvideerimist.^ Järelmärkus: ; ühes sõja järgus venelased edenesid ootamatult kiiresti põhjarin-del Kemi linna suunas. Meie sõja-väeuksused ei suutnud mõista, , miks neü õnnestus võitlustegevus nii hästi just selles suunas. Ühel päeval sai üks soome seersant kä su suusatada soome positsioonilt oi-kellegi maal asetsevasse tühi-maa hütti. Mees pani suusad alla j ja suundus rajale. Jõudes 5—10 minutilise suusatamise kaugusele hütist, kuhu t a i oU et ta oh otsustanud end anda venelaste käsutusse ebaõnnestunud äriasjade tõttu. Järgneval ülekuulamisel juhtus selline õnnetus, et keegi minule alluvaäst vihapurskel tulistas tema suunas sõjaväepüs-tolist, mis oli olnud laual. Selle liiga tulise sammu tulemus oli, et me mitte kunagi ei saanud teada üksikasju, mis oleksid kindlasti paljastunud lisauurimusii. Juhtum näitab, et venelased olid juba aastaid enne sõja puhkemist hankinud omale sidemehi Soomes ja et nad olid värvanud ka kaitsejõududest omale spiooniülesannete täitjaid. kaasaantud kiri, seisatus ta ja jäi j juhtum oh küü erand, enamus nen-keppidele toetudes kuulatama. ülesande täitmine tundus talle riks. Viimane miiüster enne Talvesõda oli E r ic Assmus — kes kõigest järeldades hukati — talle järgnes ametikohale minister Zo- 'ria.- , i J Ministri hmnatav omadus,oli pirj mepäine kuulelikkus Stalimle; selle puuduse tõttu oli eehnine ametikandja kadunud, mistõttu ettevaatlikkus oli vajalik. Tema teadmised läänemaaihnast olid vähesed, peaaegu usun, et Helsingi oli tema esimene ametikoht väljaspoor Nõukogude Liitu. Minister Zorin sai peaaegu kõik oma teated soome kommunistidelt. Informatsiooni saamine ja edasi saatmine annab seUe staapidesse sõjaväelasi, kes soovi- tavalisi tarbeaineid, nagu liha vaistlikult vastumeelsena. Samas meenus taile, et teine sama üksuse käskjalg oli saanud umbes nädal tagasi saniasuguse ülesande. Ta ei ohiud kunagi tulnud oma kõman-' deeringult tagasi. Kui ta parajasti omaette olukorra üle mõtles, i l mus nähtavale soome ohvitseri juhatusel liikuv hiuresalk^ suusata-des kergelt üle hange. Salga juhataja küsis: „Mis no()remseersant siin teeb? Ja mida te mõtlete?" Mees seletas oma ülesande ise-loonfiu ohvitserile, kes küsis kirja oma kätte. Avades seda nägi ta paberil kaardi, kuhu oli märgitud see suund, mida mööda venelastel tuH liikuda järgmisel päeval kui nad asusid rünnakule soome positsioonide vastu. Kirja lõpus oli lühike käsk: likvideerige selle kirja toojal Kirja saatja oli soome piirivalve ohvitser. Seda meest üle kuulates, kes oli olnud; piirivalve lõigu ülemaks peagu kümme, aastat, ilmmes de agentidest olid amatöörid, kelle väärtusest hea pildii ühe soome in-informatsioon oli vaevalt seUe pa-1 seneri ütluse põhjal, kes vahistati beri-väärtusega millele see oli kir- Nõukogude spioon' hoidis erksalt silma peal kõigel sellel, mis juhtus rindel ja rinde taga. Jätkusõja ajal, aga juba enne sõja puhkemist oli luuretegevuses hoopis teine toom kui oli Talvesõja / ajal, mil venelased usaldasid selliseid teateid Soomest, mis andsid neile olukorrast vale pildi ja viisid vene.sõ-ja jõud täiesti ekslikele järeldus-špioneerimise pärast: „Andsin neile selliseid teateid, kui nad soovisid saada. Tõde nad mitte kunagi ei uskunud." N i i oli see alul, aga peksasaamisel muutusid targemaks. Ja venelased Õppisid kiii'esti oma eksimustest. • Selle järel nende luUretegevus Soomes oÜ ääretult tulemusrikas. Meil tuli märkida kõik komandeeringu- ja puhkusetunnlstused salajaste tunnusmärkidega. Need vaheldusid kas igal, või igal teisel nädalaL Tihti võisime tähele panna, et venelased olid teadlikud seisid komadeerimiseks tunnistusi. Meile tundus mõnikord, et venelased olid võimelised oma spioone otse hirmutaval kombel salaja saatma igasse paika. Aga kus ja kes nad olid? Igal juhul nende lähedal olemisest oli mitmeid tunnuseid. ; Paljud venelaste poolt alla las-, tud langevarjurid kandsid soome sõjaväevormi, mis oli viimse detailini meie vormist kopeeritud. Tõsi küll, parimgi kopeerija võib teha eksimuse. Valesti asetatud kursuse märk ja liikumatu s.õduri-kuue nööp paljastasid meile Vene andekamate h i i a kuuluva Soome-spiooni. tema tabamine põhjustas kogu vangistuste ahela, mis andis meile kätte paljusid agente. Igal juhul me olime sel ajal õppinud austama venelaste Soome-spionee-rimise oskusliklcust ja andekust ning olime äärmdseltvhuvitatud, et tundma õppida nende menetlusi. Meie sõdurikuue nööbid oHd nagu teada hällivärvilised ja varustatud lõvipildiga. Metallist silmus, mis moodustas nööbi kanna ja kinnitatakse niidiga riidesse, oli liikuv. Nööp oli nimelt valmistatud kahest eri osast. Kui tabasime langevarjureid, siis nende riietust uulest, millal sõdurid ja ohvitserid rides märkasime, et venelaste tele. Meid pani tihti üllatama see |komandeeriti eriülesandeisse või valmistatud soome sõdurikuue oskus, kuidas venelased said oma 1 sõitsid puhkusele. Venelastele oli nööbid ohd liikumata kannaga. Te-nende tunnusmärkide teadmine gime selle tähelepaneku raadio^^j^ väärtushk selletõttu, et nad ise olid võimelised soovikorral ; oma agente varustama selliste tunnistustega. Neid tunnistusi-tuh rongides ja liinibussides esitada kontrollivale sõjapohtseile. Ilma selliste kätte Soomele otse saatuslikke teateid. Allikaks oli Soome kommunistlik partei, mis oli küll ebasea-duslik, aga töötas kogu maal erifie-vate seltside ja organisatsioonide gruppide abil. Amethk luurekeskus oli suursaatkond, kuhu venelased õlid paigutanud uue ministri, lama ' paberideta võunatu sõjaajal sattus ,,puhästuse" ohv- reisida Soomes. Igapäev ilmus ajalehtede vahendusel rahvale teatavaks ja hoiatasime igaüht, et nad oleksid ettevaatlikud, kui nad oma ümbrüskonhas kohtavad tundmatuid sõjaväelasi, ühel päeval siis ümus Helsingi lähedal asuvas Oulunkyläs asetsevasse ärri noor ünivorniis mees. Ta ostis juustu, võid, leiba ja muud. Samal ajal oU äris väü^e ergas poiss. Kõigu väikestel poistel on head silmad automarkidele, vormu-iietusele, aumärkidele ja sõjaväe tunnustele. ; Vaevalt oli sel ajal ühtki soome poissi, kes ei oleks tundnud reservohvitseride kooli kursuse märki, mida kantakse vasaku rinnatasku allservas.,.Selle vänriki märk aga oli kinnitatud tasku ülemise serva külge, Poiss jäi niõtlema, kas vani k . võis\ olla õige soome vänrik, kuid ei saanud, asjas selgusele. Ta oli kuuhiud oma vanemaid rääkivat valesti tehtud sõdurinöö-pidest. Et teha kindlaks lipniku ejlitsust astus poiss lähemale ja haaras äkki 'kinni keskmisest nööbist,, samal ajal -süütult lipnikule silmadesse vaadates. Nööp oli kinnine. „Kas onu võiks mulle anda marga? Tahaksin osta karamelle enesele ja õele." . Uhke liphik otsis taskust ja leidis margase raha ning ulatas selle pai-sile. Poiss tänas viisakalt, ostis oma. karamellid ja astus ärist välja. Ta jooksis kui nool piki teed, kuni iohtas vanemat meest. Ähkides jutustas ta oma tähelepanekuist äris. Mees sai. aru, et kiired sammud on vajalikud, et lipni-nul ei jääks põgenemiseks aega. Ta kiirustas lähemasse majja, kus teadis olevat telefoni. Meie autod olid päris lähedal minevikuvalmis ja kohe 'kutse saades. sõitsid kaks meest kiü^eimalt Oulunkylä suunas. •'. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-12-29-06
