1987-01-15-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• * .Vi
• * \
• 0.
V ••'J:•-^«^^:^• 5 \
» » » » •
i > I • • O
^ ' ^
.2
VABA EESTLANE neljapäeval, 15. jaanuaril 1987 Thursday^anuary 15, 1987 Nr. 4
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDIA
VABA
I
VÄLJAANDJA: O /Ü Vaba Eestlane,
120 A Willowdale Ave, Willowdale, Ont, M2N 4Y2
FREE E S T O N I AD
PUBLISHER: Free Estonian Publishefs Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoiimefaja: Arvi Tinits. Tolmiieiiajgis Olaf Kopvillem
Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9-—3-ni
Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—poolaastas
$34.— ja veerandaastas $18.—-jkiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $111.—, $60.— $31.—
TellimisMnnad väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas
$44.— ja veerandaastas" $23.—. I klassi posti Ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $115.—, $62.— $32.—, mujal
välismaal $140.—, $75.—, $40.—
Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbri hind 70 c.
Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—.
Kuulutusi voeitakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella iÖ-ni jä nädala teise ajalehte kuni teisip., homm.
kella 10-ni. Väljaspool töö^^
St. Ca(harines'i Eesli Seltsi laekur Asta Jostman ja tema mees Benno Jostman, kes on ,,Seedrioru" juhatuse liige, Ne\y Yorki
külastamas, 22. nov. 1986. Vasakult Benno Jostman, Asta Jostman, Väino Kees kes koos Madis Idarannaga asja Eestist Soome
kaudu Rootsi põgenes ja kelle põgenemislugu New Yorgi jyalehes Vaba Eesti Syna'• ilniub ninie all ,»Matk Vabadusse".
Neyas pildilolijaon Salme L^wandovski St. Catharinesjst.^^^^^^^^^^;^^;;^^^v
r . ; , : - , , : ^ ^ AstaJostniaii:
Lääne-Sakisamaa läheb 25,
Jaanuaril vastu järjekordsetele
üldvalimistele ning seekord jälgitakse
valimisi ja nende
tulemusi nii Läänes kui Idas
tunduvalt teravamalt kui
kunagi varem, kuna praegu võimul
oleva kristlik-demokraatli-ku
partei juht kantsler Helmut
Kohi on vaiimispropagandasse
liilitanud tugevaid rahvuslikke
jä antikommunistlikke noote;
Enne valimisi korraldatud ringküsitlused
lasevad oletada j et
Kbhl tuleb valimislahingust välja
suure võiduga ning tal ei ole
vaja võimul püsimiseks ja valitsuse
moodustamiseks enam koalitsiooni
moodustada väikese
vabademokraatliku parteiga,
mis on sildiks Lääne-Saksamaa
liberaalide parteile.
Kohli väljavaated valimiste
võitmiseks on seda suuremad, et
loistlik-demokraatlikule parteile
valimistel alati suuremat
vastupanu osutanud ja varem
Bonnis võimul olnud sotsialistide
jmrtei on viimasel ajal oma
kindla jalgealuse kaotanud.
Partei on saanud üksikute llit-rükide
rahvaesinduste valimis-tei
lüüa ja paljud tundemärgid
vihjavad sellele, et kuna Saksamaa
on juba küllalt kaua olnud
MU Idas kui ka Läänes peksupoisiks,
siis nüüd on aeg hakata
tõsiselt saksa rahva huvide eest
võitlema ning Saksamaale vastavat
tema võunetele ja panusele
inaaUnia poliitiH^^^
Biiate orkestris väärilist kohta
.'irajama.'
Kohli kristlik-demokraätlik
fmrtei läheb valimistele koostöös
Baieris võimul oleva
le kristlik-^otsiaalse
, mille juhiks on
Läane-Saluamaa dünaanulisem
l^iiitik, 71-aastane Franz Josef
Strauss, kes on varem Bonnis
kristlik-demokraatliku partei
valitsustes olnud finants- ja
kjutseminlstriks. Kuna Kohli ja
Straussi koostöö tulemusena
saavad parempoolsed endile
Bonni parlamendis tõenäoliselt
absoluutse enamuse, siis ei vsya
nad enam koostöid väikese libe-igap-
Hans-i
olnud sotsialistidega ja kristlik-demökraatidega
vaheldumisi
kokku mängides Lääme-Saksa-maa
välisministriks juba 12
aastat. Genscheri koha saab ar-^
vatavästs endale - Franz.: J^^
Strauss ning selle vahetuse tulemusena
võib Lääne-Saksamaall
oodata tunduvalt dünaamilisemat
välispoliitikat kui seda vil-s
komDrömisse otsiv Gen-
Saada oma kodumaisele vabadusvõitlusele
määratud toetus
EVV Abistamiskeskuse
nimele väljakirjutatud tsheki-ga
aadressil: Eesti Vangistatud
Vabadusvõitlejate Abis-tamiskeskus,
BÖX 34018, S-
100 26 Stockholm, Svyeden.
rüttnakud
Kristlik-demokraatlikp
agressiivsema sise- ja välispoliitika
kohta partei võimule tulekul
võime teha järeldusi Kohli,
Sraussi ja teiste nende parteikaaslaste
kõnedest, mis ei häiri
mitte ainult Moskvat ja Ida-
Saksamaal võimul olevaid kommuniste,
vaid teataval määral
ka lääneriike; need põhiliselt ei
poolda tugevat Saksamaad vaid
näeksid meeleldi praeguse olukorra
jätkumist, kus Saksamaa
olek jWtatud kaheks nii(^g
Lääne - S ak s am aa oleks
kuulekaks iJhendriikide ja teiste
Lääneriikide partneriks.
Kristlik-demokraatliku partei
juht Helmut Kohi on oma viimastes
kõnedles olnud eriti kriitiline
Ida-Saksamaa kommunistliku
valitsuse suhtes,
märkides, et kommunistlikku
Saksamaad valitsetakse süsteemi
alusel, mis on ihimkonna
vaenlane. Venelased; on• eriti:
vihased, et Kohi yõrdles ühele
ameerika ajakirjale antud intervjuus
Gorbatshoyi Hitleri pro-
Wsiga. Moskva nõudis Kohl'ilt
vabandust, kuid kantsler keeldus
vabandamast.
Strauss oma kõnes käsitab
pidevalt sakslaste materdamist
Hitleri reshiimi pärast, mainides,
et sellise propaganda ning
natsismi allakriipsutamisega tahetakse
saksa rahvast „Biiaas
" Ja kogu maaihna peksu-esitades
oma sõnavõtule Lääne-rnkide
meelehärmaks ka kibedat
soola, rõhutades, et Hitlerd
oleks kunagi võimule tulnud kui
Lääneriigid ei oleks Saksamaad
karistanud Versailles^ karmi lepinguga^
mis pärast Esimest
maailmasõda tõi Saksamaale
suure tööpuuduse.
N. Liitu ja Ida-Salisamaad
atakeerivad teravates isõnavõt-tudes
ka teised kristlik-deniö-kraatliku
partei poliitikud,
mida varematel valimistel kunagi
tehtud ei ole. Nü süüdistas
partei peasekretär Heiner
Geissler hiljuti ühes oma kõpes
Moskvat ja Ida-Berliini, et need
sekkuvad Lääne-Saksamaaa
sisepoliitikasse, toetades sotsialiste
ja n.n. „roheliste*' parteid,
kes nõuavad Lääne-Saksamaa
väljaastumist NÄTO-st.
Lääne-Saksamaa valimiskampaaniat
jälgides jääb mulje, et
sakslased on lõpuks ärganud
sellest üle 40 aasta kestnud ram-mestusest,'
• mülešse viis: :iiietd.
Hitleri poliitika ja natsliku re^
2!hiimi kokkuvarisemine^ Seda
ärkamist oleks võinud oodata
juba varem, võttes arvesse j et
N. Ludus on ikka veel võimul
süsteem, mis on hävitanud kümneid
miljoneid inimesi jä jätkab
seda hävitamispoliitikat ka
Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abista
saatis ühendiises Viinis toimuva HelsW
enam kui kahekümnele lääneriigi valitsusjuhile memorandumi,
lüllles juhiti tähelepanu jäljest suurenevale^ i
rikkumisele okupeeritud Eestis, kasv suuiiaitii-šele
Kremli kallaletungišõtta Afganistanis ning tuhandete
eestlaste sundmobiliseerimise korras Tshernobõli katastroofi-materjal
tehti teatavaks tääne-massimeediumile.
Pressikonverentsil teadeteageri-\
tiiuridel^ üle antud ning samal
päeval inimõiguste küsimustega
tegelevaile rahvusvahelistele organisatsioonidele,
ÜSA kongressi
ja Euroöpapärlamendi liikmeile,
meile sõbralikult suhtuvate erakondade
esindajaile jne. välja
saadetud memorandumi materjal
on leidnud' Läänes erakordselt :
elavat vastukaja. Erilist tähelepanu
on aga äratanud kodu-Eestist
saadud andmeil koostatud raport
Tshernobõli tuumakatastroofi
Strauss kinnitab, et sakslased
terved;
ning
neid on tabanud ainult see halb
õnn, et neid on kahel korral
leiavad lõpuks, et nad oh juba
küllalt kaua peksupoisteks
olnud ning saksa rahvast ei saa
imatuseni nendes
litsesid
nende Junid 50 äästat tagasi. Ar-
5, et on saabunud aeg
la ning
vil\jab ka kristlik-demokraatliku
partei i^op^anda enne 25.
lamen-
Memorändumis paluti valitsus-taotieda
Helsingi kokkuleppe
täitmist järgmiste nõudmiste
esitamisega: 1) Et N ; Liit lõpetaks
tahtlikud inimõiguste rikkumised
Eestis; 2) Et N . Liit lõpetaks eestlastest
sõjaväeteenistuskohuslike
saatmise Afganistani, võimaldades
neil oma ajateenistuse sooritamist
kodumaal; 3) Et N ; Liit lõpetaks
eestlaste Tshernobõli saatmise,
lubades kõigil sundkorras
sealsesse elühädäohtlikku piirkonda
lähetatuil koju tulla; 4) Et N .
Liit vabastaks kõik eesti poliitvangid:
ja 5) Et N . Liit lubaks
raskelt haigel Mart Niklusel ühineda
oma sugulastega Rootsis.
Lääne valitsusjuhtidele saadetud
memorandumile oli lisatud
Eesti demokraatide esindajate
1986. a. septembrikuu Läkitus
Viini järelkonverentsil osalevate
riikide valitsustele, Abistamiskeskuse
poolt koostatud raportTsher-nobõli
tuumakatastroofi
tagajärgedest Eestis koos vastava
k aa r d i g a irõ uk o g u d e
tuumakolletest Eestis, Mart
Nikluse juhtumi kirjeldus ning
E^sti poliitvangide nimestik
seisuga oktoobris 1986^
Samasisuline memoratidüm
koos eeiioetletud lisadega saadeti
veel eraldi lääneriikide Viinis
asuvatele delegatsioonidele.
Memorandum ja selle lisad olid
koostatud inglise-, rootsi- ja
soome keeles. Rootsi keel se
materjali andis Abistamiskeskuse
esimees isiklikul kokkusaamisel
üle Rootsi Viini delegatsiooni
juhile ambassadöör Gurt Lidgar-
4 eelõhtul
korraldas AbistamiskeskusStok-holmi
Eesti Majas pressikonverentsi,
mispuhul lääneriikide va-
' ' tidele ja nende Viinis asu-
Selle raporti üksikosade äratoomine
teadeteagentuuride telegrammides
ja lääne teabevahen-
:dites on okupatsioonivõimu niivõrd
ärritanud, et ei ole jätkünud
mitte ainult nõukogude teadete-,
agentuuri Tassi ümbei^lukkavaist
ja ähvardavaist kommentaaridest,
vaid on välja'toodud ka augustis
1986 „Noorte Hääles" Tshernobõli
osas ilmunud artiklisarjas,
autor Tõnis Avikson, kes Rootsi
suurima, õhtulehe ,,Expressen-'
22. novembri / numbris tungib
K G B : korraldusel kallale
Abistamiskeskuse esiriiehele Ants
Kipparile, süüdistades teda
valeandniptega opereeriMises.
Tõnis Avikson väidab, et raportis
nimetatud ja kiiritushaigusesše
surnud isikud üldse ei eksisteerivat
ja et N. Eesti tervishoiuministri
andmeil ei ole Eestis
käesoleval aastal registreeritud
mitte ühtegi kiiritüshaiguslikku
sunnajuhtumit; Moskva käsul kirjutatud
Ayiksoni kallaletungi ja
tervishoiuministri kinnitust tuleb
vaadelda sama pilguga kui N. Liidu
juhtide väidet, mille kohaselt
aiuvas Rootsi suursaat-
Nr. 4
• v , ^ . J ...^yV :(Järg;lk.Z?):
Kommenta;
Vaatamata Gorba!
kiidetud ,,glasnosti''
suse) poliitikale ei ol|
selge, mis tegelikult
aega tagasi N. Liidi
konna osariigis Kl
Moskva esialgsete
teadete kohaselt oi
huligaanide märal
kuid nüüd on saabi
meid, et pealinnas
puhkes üliõpUaste
ülestõus, mis võttis
kupõrgete vormid nj
ohvriks 30 politseinii
mata surmaohvritest
tutest demonstrantidi
Rahutused olid ih
rahvusliku iseloomul
kesid pärast
Kasahstani komi
partei keskkomitee
olekul 16. detsembi
ametist tagandada
ritoluga partei
Dinmuhamed Kui
asendada ta pesu
Gennadi Kolbin'ig|
poliitbüroo ei osanm
ette kalkuleerida, et
tite vahetus võib ej
suuremõõdulised
demonstratsioonid J5
algu välismaailmale]
ta, et tegemist on „li
misega** ning antik^
ke agentide kihutust
Nüüd ön Göi
tema abilistele sn
hakanud, et lääne
tilkunud rahutuste
šed ning see sünnib
mumehi Alma Ata
kohta täpsemat inf
andma. Ning sed
kõigis suuremates j
tes Venemaa ja alla
kide ajalehtedes —
partei keskkomitee
daaparatüuri poolt
tud versiooni kohas
Moskva ametlik
kohaselt oli üheks
rahutuste puhkemi
ametist vallandatu
sõprade kihutustöö
mehed olevat hinnu
kõrgete positsioo
mise pärast. Kuid k
ga- mainitakse tag
et demonstratsiooni
ja tuleb otsida eri r
le tekkinud etnilises
Sellise pinevuse tek
dištätakse kohalik
juhtkondi ja noork
organisatsiooni, k
olnud küllalt hoolsa
noorte kontröllimis
Kirjeldades
rahutusi, mainib „
kajaPravda", etr
ganiseerijad äratas!
17. detsembrit Al
kooli üliõpilaste
üliõpilased ja tegid
duse linna keskvälj
miseks. Nagu väi
köeti noored de
üles alkoholiga ja u
tega ja ergutati nei
hüüdlausetega. Leh
nitada, et rähutušec
spontaanselt, vaid
orgaiiiseeritud ja e
tud. Linna keskväl
sinud noored olid
autobuste ja äride
rünnanud politsein
tega, kividega ja r
Kuigi Alma Atast
bunud kõrvalisi tei
meid surmaohvri
^,Kom$omplskaj
nendest vaikides m
Moskvas tunti 'j
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 15, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-01-15 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870115 |
Description
| Title | 1987-01-15-02 |
| OCR text | • * .Vi • * \ • 0. V ••'J:•-^«^^:^• 5 \ » » » » • i > I • • O ^ ' ^ .2 VABA EESTLANE neljapäeval, 15. jaanuaril 1987 Thursday^anuary 15, 1987 Nr. 4 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDIA VABA I VÄLJAANDJA: O /Ü Vaba Eestlane, 120 A Willowdale Ave, Willowdale, Ont, M2N 4Y2 FREE E S T O N I AD PUBLISHER: Free Estonian Publishefs Ltd. 120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2 Tegevtoiimefaja: Arvi Tinits. Tolmiieiiajgis Olaf Kopvillem Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9-—3-ni Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—poolaastas $34.— ja veerandaastas $18.—-jkiripostiga lisandub postikulu — vastavalt $111.—, $60.— $31.— TellimisMnnad väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas $44.— ja veerandaastas" $23.—. I klassi posti Ja lennuposti hinnad vastavalt — USA $115.—, $62.— $32.—, mujal välismaal $140.—, $75.—, $40.— Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbri hind 70 c. Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—. Kuulutusi voeitakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede homm. kella iÖ-ni jä nädala teise ajalehte kuni teisip., homm. kella 10-ni. Väljaspool töö^^ St. Ca(harines'i Eesli Seltsi laekur Asta Jostman ja tema mees Benno Jostman, kes on ,,Seedrioru" juhatuse liige, Ne\y Yorki külastamas, 22. nov. 1986. Vasakult Benno Jostman, Asta Jostman, Väino Kees kes koos Madis Idarannaga asja Eestist Soome kaudu Rootsi põgenes ja kelle põgenemislugu New Yorgi jyalehes Vaba Eesti Syna'• ilniub ninie all ,»Matk Vabadusse". Neyas pildilolijaon Salme L^wandovski St. Catharinesjst.^^^^^^^^^^;^^;;^^^v r . ; , : - , , : ^ ^ AstaJostniaii: Lääne-Sakisamaa läheb 25, Jaanuaril vastu järjekordsetele üldvalimistele ning seekord jälgitakse valimisi ja nende tulemusi nii Läänes kui Idas tunduvalt teravamalt kui kunagi varem, kuna praegu võimul oleva kristlik-demokraatli-ku partei juht kantsler Helmut Kohi on vaiimispropagandasse liilitanud tugevaid rahvuslikke jä antikommunistlikke noote; Enne valimisi korraldatud ringküsitlused lasevad oletada j et Kbhl tuleb valimislahingust välja suure võiduga ning tal ei ole vaja võimul püsimiseks ja valitsuse moodustamiseks enam koalitsiooni moodustada väikese vabademokraatliku parteiga, mis on sildiks Lääne-Saksamaa liberaalide parteile. Kohli väljavaated valimiste võitmiseks on seda suuremad, et loistlik-demokraatlikule parteile valimistel alati suuremat vastupanu osutanud ja varem Bonnis võimul olnud sotsialistide jmrtei on viimasel ajal oma kindla jalgealuse kaotanud. Partei on saanud üksikute llit-rükide rahvaesinduste valimis-tei lüüa ja paljud tundemärgid vihjavad sellele, et kuna Saksamaa on juba küllalt kaua olnud MU Idas kui ka Läänes peksupoisiks, siis nüüd on aeg hakata tõsiselt saksa rahva huvide eest võitlema ning Saksamaale vastavat tema võunetele ja panusele inaaUnia poliitiH^^^ Biiate orkestris väärilist kohta .'irajama.' Kohli kristlik-demokraätlik fmrtei läheb valimistele koostöös Baieris võimul oleva le kristlik-^otsiaalse , mille juhiks on Läane-Saluamaa dünaanulisem l^iiitik, 71-aastane Franz Josef Strauss, kes on varem Bonnis kristlik-demokraatliku partei valitsustes olnud finants- ja kjutseminlstriks. Kuna Kohli ja Straussi koostöö tulemusena saavad parempoolsed endile Bonni parlamendis tõenäoliselt absoluutse enamuse, siis ei vsya nad enam koostöid väikese libe-igap- Hans-i olnud sotsialistidega ja kristlik-demökraatidega vaheldumisi kokku mängides Lääme-Saksa-maa välisministriks juba 12 aastat. Genscheri koha saab ar-^ vatavästs endale - Franz.: J^^ Strauss ning selle vahetuse tulemusena võib Lääne-Saksamaall oodata tunduvalt dünaamilisemat välispoliitikat kui seda vil-s komDrömisse otsiv Gen- Saada oma kodumaisele vabadusvõitlusele määratud toetus EVV Abistamiskeskuse nimele väljakirjutatud tsheki-ga aadressil: Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abis-tamiskeskus, BÖX 34018, S- 100 26 Stockholm, Svyeden. rüttnakud Kristlik-demokraatlikp agressiivsema sise- ja välispoliitika kohta partei võimule tulekul võime teha järeldusi Kohli, Sraussi ja teiste nende parteikaaslaste kõnedest, mis ei häiri mitte ainult Moskvat ja Ida- Saksamaal võimul olevaid kommuniste, vaid teataval määral ka lääneriike; need põhiliselt ei poolda tugevat Saksamaad vaid näeksid meeleldi praeguse olukorra jätkumist, kus Saksamaa olek jWtatud kaheks nii(^g Lääne - S ak s am aa oleks kuulekaks iJhendriikide ja teiste Lääneriikide partneriks. Kristlik-demokraatliku partei juht Helmut Kohi on oma viimastes kõnedles olnud eriti kriitiline Ida-Saksamaa kommunistliku valitsuse suhtes, märkides, et kommunistlikku Saksamaad valitsetakse süsteemi alusel, mis on ihimkonna vaenlane. Venelased; on• eriti: vihased, et Kohi yõrdles ühele ameerika ajakirjale antud intervjuus Gorbatshoyi Hitleri pro- Wsiga. Moskva nõudis Kohl'ilt vabandust, kuid kantsler keeldus vabandamast. Strauss oma kõnes käsitab pidevalt sakslaste materdamist Hitleri reshiimi pärast, mainides, et sellise propaganda ning natsismi allakriipsutamisega tahetakse saksa rahvast „Biiaas " Ja kogu maaihna peksu-esitades oma sõnavõtule Lääne-rnkide meelehärmaks ka kibedat soola, rõhutades, et Hitlerd oleks kunagi võimule tulnud kui Lääneriigid ei oleks Saksamaad karistanud Versailles^ karmi lepinguga^ mis pärast Esimest maailmasõda tõi Saksamaale suure tööpuuduse. N. Liitu ja Ida-Salisamaad atakeerivad teravates isõnavõt-tudes ka teised kristlik-deniö-kraatliku partei poliitikud, mida varematel valimistel kunagi tehtud ei ole. Nü süüdistas partei peasekretär Heiner Geissler hiljuti ühes oma kõpes Moskvat ja Ida-Berliini, et need sekkuvad Lääne-Saksamaaa sisepoliitikasse, toetades sotsialiste ja n.n. „roheliste*' parteid, kes nõuavad Lääne-Saksamaa väljaastumist NÄTO-st. Lääne-Saksamaa valimiskampaaniat jälgides jääb mulje, et sakslased on lõpuks ärganud sellest üle 40 aasta kestnud ram-mestusest,' • mülešse viis: :iiietd. Hitleri poliitika ja natsliku re^ 2!hiimi kokkuvarisemine^ Seda ärkamist oleks võinud oodata juba varem, võttes arvesse j et N. Ludus on ikka veel võimul süsteem, mis on hävitanud kümneid miljoneid inimesi jä jätkab seda hävitamispoliitikat ka Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abista saatis ühendiises Viinis toimuva HelsW enam kui kahekümnele lääneriigi valitsusjuhile memorandumi, lüllles juhiti tähelepanu jäljest suurenevale^ i rikkumisele okupeeritud Eestis, kasv suuiiaitii-šele Kremli kallaletungišõtta Afganistanis ning tuhandete eestlaste sundmobiliseerimise korras Tshernobõli katastroofi-materjal tehti teatavaks tääne-massimeediumile. Pressikonverentsil teadeteageri-\ tiiuridel^ üle antud ning samal päeval inimõiguste küsimustega tegelevaile rahvusvahelistele organisatsioonidele, ÜSA kongressi ja Euroöpapärlamendi liikmeile, meile sõbralikult suhtuvate erakondade esindajaile jne. välja saadetud memorandumi materjal on leidnud' Läänes erakordselt : elavat vastukaja. Erilist tähelepanu on aga äratanud kodu-Eestist saadud andmeil koostatud raport Tshernobõli tuumakatastroofi Strauss kinnitab, et sakslased terved; ning neid on tabanud ainult see halb õnn, et neid on kahel korral leiavad lõpuks, et nad oh juba küllalt kaua peksupoisteks olnud ning saksa rahvast ei saa imatuseni nendes litsesid nende Junid 50 äästat tagasi. Ar- 5, et on saabunud aeg la ning vil\jab ka kristlik-demokraatliku partei i^op^anda enne 25. lamen- Memorändumis paluti valitsus-taotieda Helsingi kokkuleppe täitmist järgmiste nõudmiste esitamisega: 1) Et N ; Liit lõpetaks tahtlikud inimõiguste rikkumised Eestis; 2) Et N . Liit lõpetaks eestlastest sõjaväeteenistuskohuslike saatmise Afganistani, võimaldades neil oma ajateenistuse sooritamist kodumaal; 3) Et N ; Liit lõpetaks eestlaste Tshernobõli saatmise, lubades kõigil sundkorras sealsesse elühädäohtlikku piirkonda lähetatuil koju tulla; 4) Et N . Liit vabastaks kõik eesti poliitvangid: ja 5) Et N . Liit lubaks raskelt haigel Mart Niklusel ühineda oma sugulastega Rootsis. Lääne valitsusjuhtidele saadetud memorandumile oli lisatud Eesti demokraatide esindajate 1986. a. septembrikuu Läkitus Viini järelkonverentsil osalevate riikide valitsustele, Abistamiskeskuse poolt koostatud raportTsher-nobõli tuumakatastroofi tagajärgedest Eestis koos vastava k aa r d i g a irõ uk o g u d e tuumakolletest Eestis, Mart Nikluse juhtumi kirjeldus ning E^sti poliitvangide nimestik seisuga oktoobris 1986^ Samasisuline memoratidüm koos eeiioetletud lisadega saadeti veel eraldi lääneriikide Viinis asuvatele delegatsioonidele. Memorandum ja selle lisad olid koostatud inglise-, rootsi- ja soome keeles. Rootsi keel se materjali andis Abistamiskeskuse esimees isiklikul kokkusaamisel üle Rootsi Viini delegatsiooni juhile ambassadöör Gurt Lidgar- 4 eelõhtul korraldas AbistamiskeskusStok-holmi Eesti Majas pressikonverentsi, mispuhul lääneriikide va- ' ' tidele ja nende Viinis asu- Selle raporti üksikosade äratoomine teadeteagentuuride telegrammides ja lääne teabevahen- :dites on okupatsioonivõimu niivõrd ärritanud, et ei ole jätkünud mitte ainult nõukogude teadete-, agentuuri Tassi ümbei^lukkavaist ja ähvardavaist kommentaaridest, vaid on välja'toodud ka augustis 1986 „Noorte Hääles" Tshernobõli osas ilmunud artiklisarjas, autor Tõnis Avikson, kes Rootsi suurima, õhtulehe ,,Expressen-' 22. novembri / numbris tungib K G B : korraldusel kallale Abistamiskeskuse esiriiehele Ants Kipparile, süüdistades teda valeandniptega opereeriMises. Tõnis Avikson väidab, et raportis nimetatud ja kiiritushaigusesše surnud isikud üldse ei eksisteerivat ja et N. Eesti tervishoiuministri andmeil ei ole Eestis käesoleval aastal registreeritud mitte ühtegi kiiritüshaiguslikku sunnajuhtumit; Moskva käsul kirjutatud Ayiksoni kallaletungi ja tervishoiuministri kinnitust tuleb vaadelda sama pilguga kui N. Liidu juhtide väidet, mille kohaselt aiuvas Rootsi suursaat- Nr. 4 • v , ^ . J ...^yV :(Järg;lk.Z?): Kommenta; Vaatamata Gorba! kiidetud ,,glasnosti'' suse) poliitikale ei ol| selge, mis tegelikult aega tagasi N. Liidi konna osariigis Kl Moskva esialgsete teadete kohaselt oi huligaanide märal kuid nüüd on saabi meid, et pealinnas puhkes üliõpUaste ülestõus, mis võttis kupõrgete vormid nj ohvriks 30 politseinii mata surmaohvritest tutest demonstrantidi Rahutused olid ih rahvusliku iseloomul kesid pärast Kasahstani komi partei keskkomitee olekul 16. detsembi ametist tagandada ritoluga partei Dinmuhamed Kui asendada ta pesu Gennadi Kolbin'ig| poliitbüroo ei osanm ette kalkuleerida, et tite vahetus võib ej suuremõõdulised demonstratsioonid J5 algu välismaailmale] ta, et tegemist on „li misega** ning antik^ ke agentide kihutust Nüüd ön Göi tema abilistele sn hakanud, et lääne tilkunud rahutuste šed ning see sünnib mumehi Alma Ata kohta täpsemat inf andma. Ning sed kõigis suuremates j tes Venemaa ja alla kide ajalehtedes — partei keskkomitee daaparatüuri poolt tud versiooni kohas Moskva ametlik kohaselt oli üheks rahutuste puhkemi ametist vallandatu sõprade kihutustöö mehed olevat hinnu kõrgete positsioo mise pärast. Kuid k ga- mainitakse tag et demonstratsiooni ja tuleb otsida eri r le tekkinud etnilises Sellise pinevuse tek dištätakse kohalik juhtkondi ja noork organisatsiooni, k olnud küllalt hoolsa noorte kontröllimis Kirjeldades rahutusi, mainib „ kajaPravda", etr ganiseerijad äratas! 17. detsembrit Al kooli üliõpilaste üliõpilased ja tegid duse linna keskvälj miseks. Nagu väi köeti noored de üles alkoholiga ja u tega ja ergutati nei hüüdlausetega. Leh nitada, et rähutušec spontaanselt, vaid orgaiiiseeritud ja e tud. Linna keskväl sinud noored olid autobuste ja äride rünnanud politsein tega, kividega ja r Kuigi Alma Atast bunud kõrvalisi tei meid surmaohvri ^,Kom$omplskaj nendest vaikides m Moskvas tunti 'j |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-01-15-02
