1978-05-30-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
OM.]. Librajcy 56255
K i A o:
iimm • " ' " I immii ininwmjji
Second class isaail rogig-tration
nninber — lögg.
m 40 (2483) XXVII aistaJcäik Teisipäeval, 30. mail 1978—^^8%, May 30,1978 Üksikkambri hiaä CB c M i
• Tartu CoUegel 10. .aastapäeva' täMsMiMÖöduniid: Feede õhtul Tartu, Collegel suures saalis
tagasihoidlikult kuld sisuka kavaga, mida jälgima oH Emunud rohkearvidhie Toronto eestlaskonna
akadeemiline pere. Enne akiust toimus Tartu Collegel korralhie peakoosolek, kus kinnitati
tegevuse ja rahaüsed aruanded ning teostati põlü^ kohaselt ettenähtud valimised. Rahalise
a?i3aiide kohaselt ölid Tartu CJoUegel tulud 1977. aastal 640.026 dollarit ja operatsiooni kulud
618.528 dollarit, mi^ jättis iüejäägiks 21.498 doHarii^^l^
Kõneleja mainis, et\TartuCol- temtas Eesti . Koiporatsioonide
legel ülejäägid tuleksid suunata Liidu esimees E. Agüir.
peamiselt Tartu Instituudi tege- Tän^^ eest Tar-vtise
toetamiseks ja tõenäoliselt tia CoÜegel püstitamisel aiine
tuleks luua Tartu Fond,
Taatu Goilege'i juubeliaüstusele
oli ilmimud üle saija inimese, kes
istusid maitsekalt lülesseatud laudade
äärde, kus pakuti, veini ja
jmiistu. Avasõna ütles Akadeemilise
Kodu esimees Jaak Klübar,
kes o l i k;a kava teadusfcajaks. Jaak
Kübar mainis, et eestlaste Torontosse
saabumisel oli sobivate ruumide
Misiiinus ' meie '.akadeemilistele
organisatsioonidele tõsi-saks
probleemiks. Tänu väikese
grupi energilisele algatusvõimele
sai tedks Tartu Ck>ilege. i
kes annab välja stipendiumeid ja
toetusi ning ikuhu annetatavad
pärandid ja toetused on maksuvabad.-
^
Fraegu on Tartu CoHege'! ja
Äka^ieemilise ; Kodu iiniber
koondunud 16 akadeemilist or-gacdsatsiopni
ligemale 600 liik-kellede
hulgas on arvukalt noori.
Tartu College pole mitte ainult
suur ja võimas ehitus vaid see on
meie öikadeemilise, pere sümbol j a
kultuurikeskus, ütles kõneleja.
Tairtu College'i praegune esimees
ja selle suurhoon^ püstitaja^
arh. K Tampõld esines pikema
ülevaaitega Tartu ! Collegel saamisloost
ja,selle hoone vajalifeku-sest
Toronto eestlaskonna aka-deeoiiilisele
perele, eriti ülikoolis
käivatele noortele. Kõneleja peatus
iiimuleiinuliselt Tartu Gol-iege'i
saamisloo kõigi faaside juu-resy
idrjel^^^ naõtte tekkimist,
hoone ehitamist, selle
•suurettevõtte praegust olukorda,
akadeemilisi organisatsioone ja-
Akadeemilist Kodu Tartu Col-lege'ss
ja Tartu Instituuti.
Pikem aktusekõne oli Toronto
ülikooli õppejõult arhitekkiuri
osakonna professorilt Ants Elke-nilt,
kes vaimukalt ja iiuunioriga
läbivürtsitafcult kõneles meeleelundite
j a arhitektuuri vahekordadest.
Aktuse muusikalises osas esines
klaveril pianist Tiiu Ha?jmer, kes
kandis ette Griegl ja Debussy
muiisikat ning viiulikxmistnik Jaak
Liivoja kes esitas Stella^Kersoni
klaverisaatel vioolal kaks klassikalist
pala. Jaak Liivoja asemel
pidi originaalselt esinema bass-bariton
Ingemar ikorjus, kus ettetulnud
takistuste tõttu ei saanud
tä kohale ilmuda.
• Kirjalik tervitiis pidupäeva, puhul
oli saabunud aüpeakonsul Ilmar
Heinsoolt, 'kuna suusõnaJiseit
tati y.Muikma poolt valmistatud
portreefotod E. TampõUu-
Muüsikaiisfte ettekannete esitajaid
tänati lilledega.
Aitotusele ütles l^usõna Helge
Kurm, kes .tänas kõiiki aktuse korraldajaid
ja aktusel esinejaid ning
avaldas lootust, et Tartu College'!
tegevuses järgmised kümme
aastat • on veelgi edukamad kui
esimesed kümme.
Enne äktüsit tolmunud Tartu
GpUegel nõukogu koosolekul kinnitati
esitatud aruanded ja viidi
läbi juliatuse valimised. Juhatuse
esimeheks valiti E. Tampõld, abiesimeesteks
Laine Pant ja J. Pahapill,
sökretäriks A. Kerson,
abisekretäriks Asta Toppi, laeku-riks
K. Kangro ning esindajateks ...^oodunud pühapäeval peetud
Tartu Instituuti/Süva Mee«ia, «ekordselThe Provincial lotc:
J . Daniel, P: Einola ja E . 1^- loosimisel langesid kolm,
põld. J\^andu9komisjoni valiti LOOO-OOO-dollarilist peavõitu pile-
A. Irs, E.^ampõld, K. Kangro ja ^^^^ «r. .1367594, nr. 4736942 ja
E Mägi ^132507, kaks lOO-OOO-doUari-
^ last võitu pileteile nr. 2886933 ja
nr. 2007723, Kokku loositi väSja
SJ.OÖO võitu kogusummas
4.880.000 dollail ulatuses..
N. Liidu d i k t a a t o r i Brezhnevi äsjase külaskäigu a j a l Lääne-Saksamaale t o i m u s i d Bonnis ja Hamborgis
b a l t i r a h v a s t e d e m o n s t r a t s i o o n i d ja Mieeleavalöused. Pildil näeme Balti riikidele vabadust nõutavate pla^
ja'varwstatwddemoBstrante k u u l a m a s läti pasto 1 Foto: R. Laev
Läinud laupäeval avaldas „The Toronto :Star"-kaJieveerM5se
artUdi Bürokraatia ei lase poega ema matusele". Selles räägitakse,
et Torontos asuval VeUo Salol ei olnud võimalik minna
oma ema matusele, kuigi ta kaks päeva katsus N. Liidu valitsuselt
saada viisat Eestisse matusele minekuks. Sama uudise andis
edasi ka raadio jaam CKO oma õhtustes uudistes, kus lasti V.
Salol seletada vüsasaamise võimalustest N. Liitu.
Rootsis suri 19. mail pärast
pikemaajalist haigust
kirjanik Albert Kivikas. 18.
Jaanuaril tähistas ta haiglas
oma 80-a. sünnipäeva.
Kadunu esimesi loomingulisi
töid oli novellikogu
„Sookaelad" (1919). Va;ba.
tahtlikuna koolipoisina Vabadussõjas
andis ta edasi
muljed seEest 3-osalises
triloogias. Tema Jüripäev-
Jaanipäev-Mihklipäev kujutavad
ajasündinusi. Pärast
mõneajalist vaheaega ilmus
temalt pihtimuslik romaan
„Vekslivõltsija^* (1931 )\ 1936
ilmub temalt koolipoiste Vabadussõja
eepos ,,Nimed
marmortahvlil". Paguluses
kirjutas ta sellele järjed II
kuni IVV siis novellikogu
,,TuIililled'* ja romaan Kodukäija**.
,iThe Toronto Star" kirjutah,;
et 52-aastane V. Salö on professor
Toronto School of Theology juures.
I^a sai möödunud kolmapäeva
õhtul fteada, et ta ema on surnud.
Ta katsetas viis korda ühendust
saada õega: Eestis, kuid ebaõnnestus.
' -
Pöördudes N. Liidu -.Ottawa
saatkonna poole, öeldi talle, et
loa saaniiseks on vaja hotelli-reservatsioon
Tallinnas, kuigi
ta võinuks olla oma õe juures.
Reisibüroo aga seletas, et sellise
viisa saamine võtab kümme päeva.
Ajaleht toob ära V. Salo märkuse,
et see Ön suur ebainimlikkus.
N. Liidu süsteem on teinud
võimatuks ema matusele miiieku,
.kuigi N. Liidu saatkond Ottawas
lubas teha kõik, et hoiduda bürokraatlikest
ftakistüstest.
Küsides V SaloH otsest irifor-matsioOiii
vahejuhtumi üle, seletas
viimane, et „Kanada avalikkuse
ette pääsenud fteated on liiga
kofkkuvõtlikud j a võivad vale
tje jätta: •
esiteks sain koos teatega ema
surinast ka teada, et viisat mulle
ei aiita ja isegi viisaga ei
lastaks .matusele, sest. see' on
Hehstasin siiski viisa asjus N.
Liidu saatkonda Ottawas mille
vastust on refereeritud, korrekt-
Tahaksin toonitada, et ma võitlen
mimõiguste eeslt (antud Ju-
AKÄDEEMIUSl KOpy
«eda, 2. juunU keU 6.36 TARTU COLLEGE*
hui laste õiguste eest oma vatnie-mate
matusele minilä) ja mitte,
mingisuguse poliitülse aktsiooni
raamides, nagu insinueerib läi-mamisi
Rein Kordes hiljuti kodumaal
trükitud propaganda-raa-matukeses."::
- ^
25. mail toimunud Wintario 1«
terii loosimisel langesid viis
lOO.OOO-dollarilist peavõitu pileteile
nr. 18802 seerias 04, nr. 19161
seerias 50, nr. 62668 seerias 38,
nr. 20456 seerias 17,::ja nr. 50567
seerias 12.
JERUUSALEMM - Iisraeli valitsus
teeb plaane 100,000 uue asuniku
saatmisekis araablastelt vallutatud
Jördani jõe läänekaldale:
Plaani ; esitas üiaatuslikalt kaitse-minister
Ežer Weizman, kes varem
oli uute asunikkude läänekalda
aladele saatmise vastu. Uute
asustamis{^raanide raamides tahetakse
laiendada ka seniseid väiksemaid
asulaid ning kujimdada
need linnadeks. •
BONN (¥E|— Seoses N. Liidu diktaatori Brezhnevi kül^Ä-giiga
maikuu alguses Saksamaale, toimusid Böimis ja Hamburgis
demonstratsioonid arvukate organisatsioonide osavõtul, kus
nõütiinimõiguste rakendamist Nõukogude Liidus.vSõnavõttudes
kritiseeriti teravalt mimõiguste piiramist
Tähelepanu väärivad veaie endise
kindralmajori Grigörenko ja
pastor Wurmbrandi (pärit Ida-
Saksamaalt) sõnavõtud, kuna
mõlemad ka Eestis, Läitis ja. Leedus
toimuvat teisitimõtlejate tagakiusamist
j a sellest tulenevaid
vabaduse taotlusi esile tõstsid.
Wurmbrand nimetas N. Liitu
maailma suurimaks vangikongiks.
Eestlased, lätlased ja leedulased
võtsid ühiselt osa vaikivast
rongkäigust ja sellele järgnevast
demonstratsioonist Friedensplat-zil
Bonnist
.Lätlaste poolt esines ;sõnavõtu-
.; ;ga- pastoi* Klavins:, kes '
Abistainiskomltee kaudu tilie-dad
sidemeid tagaldusatud
kaasmaalastega ja kinnipeetavate
isiIaitega,.täMs. ja mujal
N.iüdus; •,
Politsei hindas osavõt|ate arvu
Bonnis umbes 1300 ja Hrjuburgis
nmbes 7000 isikule. Saksa ajakirjandus
käsitas neid demonstrat- \
sioone vaid möödaminnes^
Demonstratsioonide ajal levitati
massiliselt ka saksaikeelset;
lendiehte,; kus esitati Brezhnevile
terve rida küsimusi inimõiguste
ja vabaduste püramise,, inimeiSite
tagakiusamise jä' usldikkude jälitamise
kohta.
NEW YORK — Prantsusmaa
president Valery Giscard d'Es-taihg
tegi Liitmiud Rahvaste Organisatsiooni
peakoosolekul peetud
kõnes ettepaneku uue desar-meerimiše
organisatsiooni moodustamiseks,
et purata praegust
relvastuse võidujoöiksu. President
mainis, et relvastuse püramist on
taotletud viimase kolmekümne
aasta jooksul kuid n:eed katsed ei
ole andnud soovitud tulemusi
ning tuleb leida ja organiseerida
uusi algatusi paremate tulemuste
saavutamiseks. Prantsusmaa on
böikoteerinud Genfis 31 riigi osavõtul
toimuvaid desarmeerimise
läbirääikimisi paijüde aastate
jooksul, kuna ta ei lepi ellega, et
konverentsil domineerivad N. Liit
ja Ameerika • ühendriigid. Prantsusmaa
ettepandku kohaselt;, tuleks
desarnieerlmise konverentsi
põhialuseid muuta ning valida
towerentsile iga kahe aasta järele
uus esimees väiksemate riikide
esindajate hulgas. /
Möödunud teisipäeva õhtul kogunes T. E. S. Täienduskooli Õpilaspere koos vanemaftega WL-mast
korda Eesti Maja suurde saali, et ametlikult lõpetada pma Õppeaastat ja viimase klassi õpilar
sed,. et jätta jBmalaga oma kuueaastast eesti kooli õppeaega. Noortepere Ja vanemad- täitsid suiii-l
re saali • • . "y, \ . : '
Lõpetajad Sündmius algas iköoli lipu sisser on teinud oma eksa- Robert Sermat, Eve Teder (kiit.),
toomisega, mis jäi kogu aktuse
ajaks auvalvesse. Pärast lipulaulu
vestles koolijuiiatalja H. Ründ-va
noortele loo ikulla j a kalliskivide
otsijaist, kes püüdsid aardeid'
mis piid näha selgesti läbi
vee, aga ikui vesi muutus, sogaseks,
. siis ei saadud neid ' f a t e.
Paljud läiksid sinna ikulla saamise
mõttega, aga ipettusid ^ kui
kulla saamine osutus raskeks.
tiks grupp jäi siiski edasi otsi-jna
ja kui nad olid kaua ptsi-
4ud, hakkasid nende nööbid
imelikult hiilgama ja muutusid
kalliskivideks.
Sel muin^asjutul on sama mõte
3^agu eesti ikoolil. E t midagi kätte
saada, selle eest peab võitlema.
Nüüd oh kooliaasta möödas ja
tunnete, et olete siit midagi kaasa
saanud, midagi väärtuslikku,
mille tõelist väärtust te ehk
praegu veel ei mõistagi.
, Puudutades ^ kooliaasta: arengu^
ta ütles,' et kõik õpilased. lõpeta'-
vad oma klassid. K i d mõnel on
suveks veidi Võdga jäänud, siis
tehke see nii, et sügisel tasute
oma' Võla klassijuhatajale j a hakkate
rõõmsasti järgmises klassis
õppima.-
mitööd suurepäraselt
te arvu iil1-le.
tõstes
Pöördudes, otseselt lõpetajate
poole, ütles ta: „Teü on võti eest
i kultuuri juurde. Tulge sügisel
eesti keskkooli. Kuigi õpetajad on
praegu kurvad, et nüüd lahkute,
aga nad loodavad, et noored jätkavad
oma õpinguid kesikkoqlis,
siis on lõpetajate rõõm veelgi
suurem."
' Järgnes lõpetajaile tunnistuste
kätte andmine. Kooli 26. lennus
lõpetasid Tracey GirolamirSusan
Holniberg ^(kütusega), Jon-Eirwin
Hopp, Krista Jürimäe, Toomas
Kaid (ikiit.), Ingrid Kivi (kiit:),
Linda Kolli, Toomas KoUi, Erik
Konze (kiit.), Hillar Lainevool,
Arjie Lepp, Andres Lillioja, Liisa
Lindström (kiit.), Tiina Loniax,
Erik , Luiker : (iküt.),' Thomas
Mandra, Juta Metsala Oküt.),
Oona Mällo, Mihkel Miüllerbe(^
Mia Teih (kiit.) ja Linda Tüdo.
Lõpetajate poolt kõneles Ingrid
Kivi, kes meenutas seda sooja
septembrit kui: ta oma j ema
käekõrval tüli eesti kooli avaaktusele,
kus ema registreeris ta
esimese iklassiõpüaseks. Ta ütles,
et ei tundnud. end võõrana
Eesti Majas, sest oli varem käinud
eesti lasteaias. Selle registreerimisega
algas uus tähtis aja-
' Noored, vaatasid kooliajale^ vastu
kui suurele seiklusele koos
oma eesti sõpradega, aga selgus
siiski, et tuli palju ka õppida
ja tuli oma kanada sõpradele
sageli ära ütelda, kui need
teda mängima kutsusidj ja tuli
seletada, et ta ei saa tulla kuna
peab õppima eesti kooli jaoks.
Nüüd aga arvab ta, et oskab natuke
rohkem kui nemad. Kogu
aastate jooksul on ema aga nagu
n"^^ • TVT -T - ^ T " . grammofon korranud: Kas sa
ku . , jto^iin^^^^^ oled oma koolitööd teimid? Nüüd
(kut.), E n k Nippak, Derek Pal-landi
« . ) . Carl Pihlberg, Ed-ward
Pürsalu, Monika Pint
(kiit.), Paul Poolsaar, Lisa Por-meister,
Anita Rass, Robert
Rass, Maife Reiclmann Okilt),
kooli lõpul oleme enamuses uhked,
et oleme eestlased kes julgevad
seda k a kanada koolis: tunnistada.
„Täna olen jälle eesti kooli
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 30, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-05-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780530 |
Description
| Title | 1978-05-30-01 |
| OCR text | OM.]. Librajcy 56255 K i A o: iimm • " ' " I immii ininwmjji Second class isaail rogig-tration nninber — lögg. m 40 (2483) XXVII aistaJcäik Teisipäeval, 30. mail 1978—^^8%, May 30,1978 Üksikkambri hiaä CB c M i • Tartu CoUegel 10. .aastapäeva' täMsMiMÖöduniid: Feede õhtul Tartu, Collegel suures saalis tagasihoidlikult kuld sisuka kavaga, mida jälgima oH Emunud rohkearvidhie Toronto eestlaskonna akadeemiline pere. Enne akiust toimus Tartu Collegel korralhie peakoosolek, kus kinnitati tegevuse ja rahaüsed aruanded ning teostati põlü^ kohaselt ettenähtud valimised. Rahalise a?i3aiide kohaselt ölid Tartu CJoUegel tulud 1977. aastal 640.026 dollarit ja operatsiooni kulud 618.528 dollarit, mi^ jättis iüejäägiks 21.498 doHarii^^l^ Kõneleja mainis, et\TartuCol- temtas Eesti . Koiporatsioonide legel ülejäägid tuleksid suunata Liidu esimees E. Agüir. peamiselt Tartu Instituudi tege- Tän^^ eest Tar-vtise toetamiseks ja tõenäoliselt tia CoÜegel püstitamisel aiine tuleks luua Tartu Fond, Taatu Goilege'i juubeliaüstusele oli ilmimud üle saija inimese, kes istusid maitsekalt lülesseatud laudade äärde, kus pakuti, veini ja jmiistu. Avasõna ütles Akadeemilise Kodu esimees Jaak Klübar, kes o l i k;a kava teadusfcajaks. Jaak Kübar mainis, et eestlaste Torontosse saabumisel oli sobivate ruumide Misiiinus ' meie '.akadeemilistele organisatsioonidele tõsi-saks probleemiks. Tänu väikese grupi energilisele algatusvõimele sai tedks Tartu Ck>ilege. i kes annab välja stipendiumeid ja toetusi ning ikuhu annetatavad pärandid ja toetused on maksuvabad.- ^ Fraegu on Tartu CoHege'! ja Äka^ieemilise ; Kodu iiniber koondunud 16 akadeemilist or-gacdsatsiopni ligemale 600 liik-kellede hulgas on arvukalt noori. Tartu College pole mitte ainult suur ja võimas ehitus vaid see on meie öikadeemilise, pere sümbol j a kultuurikeskus, ütles kõneleja. Tairtu College'i praegune esimees ja selle suurhoon^ püstitaja^ arh. K Tampõld esines pikema ülevaaitega Tartu ! Collegel saamisloost ja,selle hoone vajalifeku-sest Toronto eestlaskonna aka-deeoiiilisele perele, eriti ülikoolis käivatele noortele. Kõneleja peatus iiimuleiinuliselt Tartu Gol-iege'i saamisloo kõigi faaside juu-resy idrjel^^^ naõtte tekkimist, hoone ehitamist, selle •suurettevõtte praegust olukorda, akadeemilisi organisatsioone ja- Akadeemilist Kodu Tartu Col-lege'ss ja Tartu Instituuti. Pikem aktusekõne oli Toronto ülikooli õppejõult arhitekkiuri osakonna professorilt Ants Elke-nilt, kes vaimukalt ja iiuunioriga läbivürtsitafcult kõneles meeleelundite j a arhitektuuri vahekordadest. Aktuse muusikalises osas esines klaveril pianist Tiiu Ha?jmer, kes kandis ette Griegl ja Debussy muiisikat ning viiulikxmistnik Jaak Liivoja kes esitas Stella^Kersoni klaverisaatel vioolal kaks klassikalist pala. Jaak Liivoja asemel pidi originaalselt esinema bass-bariton Ingemar ikorjus, kus ettetulnud takistuste tõttu ei saanud tä kohale ilmuda. • Kirjalik tervitiis pidupäeva, puhul oli saabunud aüpeakonsul Ilmar Heinsoolt, 'kuna suusõnaJiseit tati y.Muikma poolt valmistatud portreefotod E. TampõUu- Muüsikaiisfte ettekannete esitajaid tänati lilledega. Aitotusele ütles l^usõna Helge Kurm, kes .tänas kõiiki aktuse korraldajaid ja aktusel esinejaid ning avaldas lootust, et Tartu College'! tegevuses järgmised kümme aastat • on veelgi edukamad kui esimesed kümme. Enne äktüsit tolmunud Tartu GpUegel nõukogu koosolekul kinnitati esitatud aruanded ja viidi läbi juliatuse valimised. Juhatuse esimeheks valiti E. Tampõld, abiesimeesteks Laine Pant ja J. Pahapill, sökretäriks A. Kerson, abisekretäriks Asta Toppi, laeku-riks K. Kangro ning esindajateks ...^oodunud pühapäeval peetud Tartu Instituuti/Süva Mee«ia, «ekordselThe Provincial lotc: J . Daniel, P: Einola ja E . 1^- loosimisel langesid kolm, põld. J\^andu9komisjoni valiti LOOO-OOO-dollarilist peavõitu pile- A. Irs, E.^ampõld, K. Kangro ja ^^^^ «r. .1367594, nr. 4736942 ja E Mägi ^132507, kaks lOO-OOO-doUari- ^ last võitu pileteile nr. 2886933 ja nr. 2007723, Kokku loositi väSja SJ.OÖO võitu kogusummas 4.880.000 dollail ulatuses.. N. Liidu d i k t a a t o r i Brezhnevi äsjase külaskäigu a j a l Lääne-Saksamaale t o i m u s i d Bonnis ja Hamborgis b a l t i r a h v a s t e d e m o n s t r a t s i o o n i d ja Mieeleavalöused. Pildil näeme Balti riikidele vabadust nõutavate pla^ ja'varwstatwddemoBstrante k u u l a m a s läti pasto 1 Foto: R. Laev Läinud laupäeval avaldas „The Toronto :Star"-kaJieveerM5se artUdi Bürokraatia ei lase poega ema matusele". Selles räägitakse, et Torontos asuval VeUo Salol ei olnud võimalik minna oma ema matusele, kuigi ta kaks päeva katsus N. Liidu valitsuselt saada viisat Eestisse matusele minekuks. Sama uudise andis edasi ka raadio jaam CKO oma õhtustes uudistes, kus lasti V. Salol seletada vüsasaamise võimalustest N. Liitu. Rootsis suri 19. mail pärast pikemaajalist haigust kirjanik Albert Kivikas. 18. Jaanuaril tähistas ta haiglas oma 80-a. sünnipäeva. Kadunu esimesi loomingulisi töid oli novellikogu „Sookaelad" (1919). Va;ba. tahtlikuna koolipoisina Vabadussõjas andis ta edasi muljed seEest 3-osalises triloogias. Tema Jüripäev- Jaanipäev-Mihklipäev kujutavad ajasündinusi. Pärast mõneajalist vaheaega ilmus temalt pihtimuslik romaan „Vekslivõltsija^* (1931 )\ 1936 ilmub temalt koolipoiste Vabadussõja eepos ,,Nimed marmortahvlil". Paguluses kirjutas ta sellele järjed II kuni IVV siis novellikogu ,,TuIililled'* ja romaan Kodukäija**. ,iThe Toronto Star" kirjutah,; et 52-aastane V. Salö on professor Toronto School of Theology juures. I^a sai möödunud kolmapäeva õhtul fteada, et ta ema on surnud. Ta katsetas viis korda ühendust saada õega: Eestis, kuid ebaõnnestus. ' - Pöördudes N. Liidu -.Ottawa saatkonna poole, öeldi talle, et loa saaniiseks on vaja hotelli-reservatsioon Tallinnas, kuigi ta võinuks olla oma õe juures. Reisibüroo aga seletas, et sellise viisa saamine võtab kümme päeva. Ajaleht toob ära V. Salo märkuse, et see Ön suur ebainimlikkus. N. Liidu süsteem on teinud võimatuks ema matusele miiieku, .kuigi N. Liidu saatkond Ottawas lubas teha kõik, et hoiduda bürokraatlikest ftakistüstest. Küsides V SaloH otsest irifor-matsioOiii vahejuhtumi üle, seletas viimane, et „Kanada avalikkuse ette pääsenud fteated on liiga kofkkuvõtlikud j a võivad vale tje jätta: • esiteks sain koos teatega ema surinast ka teada, et viisat mulle ei aiita ja isegi viisaga ei lastaks .matusele, sest. see' on Hehstasin siiski viisa asjus N. Liidu saatkonda Ottawas mille vastust on refereeritud, korrekt- Tahaksin toonitada, et ma võitlen mimõiguste eeslt (antud Ju- AKÄDEEMIUSl KOpy «eda, 2. juunU keU 6.36 TARTU COLLEGE* hui laste õiguste eest oma vatnie-mate matusele minilä) ja mitte, mingisuguse poliitülse aktsiooni raamides, nagu insinueerib läi-mamisi Rein Kordes hiljuti kodumaal trükitud propaganda-raa-matukeses.":: - ^ 25. mail toimunud Wintario 1« terii loosimisel langesid viis lOO.OOO-dollarilist peavõitu pileteile nr. 18802 seerias 04, nr. 19161 seerias 50, nr. 62668 seerias 38, nr. 20456 seerias 17,::ja nr. 50567 seerias 12. JERUUSALEMM - Iisraeli valitsus teeb plaane 100,000 uue asuniku saatmisekis araablastelt vallutatud Jördani jõe läänekaldale: Plaani ; esitas üiaatuslikalt kaitse-minister Ežer Weizman, kes varem oli uute asunikkude läänekalda aladele saatmise vastu. Uute asustamis{^raanide raamides tahetakse laiendada ka seniseid väiksemaid asulaid ning kujimdada need linnadeks. • BONN (¥E|— Seoses N. Liidu diktaatori Brezhnevi kül^Ä-giiga maikuu alguses Saksamaale, toimusid Böimis ja Hamburgis demonstratsioonid arvukate organisatsioonide osavõtul, kus nõütiinimõiguste rakendamist Nõukogude Liidus.vSõnavõttudes kritiseeriti teravalt mimõiguste piiramist Tähelepanu väärivad veaie endise kindralmajori Grigörenko ja pastor Wurmbrandi (pärit Ida- Saksamaalt) sõnavõtud, kuna mõlemad ka Eestis, Läitis ja. Leedus toimuvat teisitimõtlejate tagakiusamist j a sellest tulenevaid vabaduse taotlusi esile tõstsid. Wurmbrand nimetas N. Liitu maailma suurimaks vangikongiks. Eestlased, lätlased ja leedulased võtsid ühiselt osa vaikivast rongkäigust ja sellele järgnevast demonstratsioonist Friedensplat-zil Bonnist .Lätlaste poolt esines ;sõnavõtu- .; ;ga- pastoi* Klavins:, kes ' Abistainiskomltee kaudu tilie-dad sidemeid tagaldusatud kaasmaalastega ja kinnipeetavate isiIaitega,.täMs. ja mujal N.iüdus; •, Politsei hindas osavõt|ate arvu Bonnis umbes 1300 ja Hrjuburgis nmbes 7000 isikule. Saksa ajakirjandus käsitas neid demonstrat- \ sioone vaid möödaminnes^ Demonstratsioonide ajal levitati massiliselt ka saksaikeelset; lendiehte,; kus esitati Brezhnevile terve rida küsimusi inimõiguste ja vabaduste püramise,, inimeiSite tagakiusamise jä' usldikkude jälitamise kohta. NEW YORK — Prantsusmaa president Valery Giscard d'Es-taihg tegi Liitmiud Rahvaste Organisatsiooni peakoosolekul peetud kõnes ettepaneku uue desar-meerimiše organisatsiooni moodustamiseks, et purata praegust relvastuse võidujoöiksu. President mainis, et relvastuse püramist on taotletud viimase kolmekümne aasta jooksul kuid n:eed katsed ei ole andnud soovitud tulemusi ning tuleb leida ja organiseerida uusi algatusi paremate tulemuste saavutamiseks. Prantsusmaa on böikoteerinud Genfis 31 riigi osavõtul toimuvaid desarmeerimise läbirääikimisi paijüde aastate jooksul, kuna ta ei lepi ellega, et konverentsil domineerivad N. Liit ja Ameerika • ühendriigid. Prantsusmaa ettepandku kohaselt;, tuleks desarnieerlmise konverentsi põhialuseid muuta ning valida towerentsile iga kahe aasta järele uus esimees väiksemate riikide esindajate hulgas. / Möödunud teisipäeva õhtul kogunes T. E. S. Täienduskooli Õpilaspere koos vanemaftega WL-mast korda Eesti Maja suurde saali, et ametlikult lõpetada pma Õppeaastat ja viimase klassi õpilar sed,. et jätta jBmalaga oma kuueaastast eesti kooli õppeaega. Noortepere Ja vanemad- täitsid suiii-l re saali • • . "y, \ . : ' Lõpetajad Sündmius algas iköoli lipu sisser on teinud oma eksa- Robert Sermat, Eve Teder (kiit.), toomisega, mis jäi kogu aktuse ajaks auvalvesse. Pärast lipulaulu vestles koolijuiiatalja H. Ründ-va noortele loo ikulla j a kalliskivide otsijaist, kes püüdsid aardeid' mis piid näha selgesti läbi vee, aga ikui vesi muutus, sogaseks, . siis ei saadud neid ' f a t e. Paljud läiksid sinna ikulla saamise mõttega, aga ipettusid ^ kui kulla saamine osutus raskeks. tiks grupp jäi siiski edasi otsi-jna ja kui nad olid kaua ptsi- 4ud, hakkasid nende nööbid imelikult hiilgama ja muutusid kalliskivideks. Sel muin^asjutul on sama mõte 3^agu eesti ikoolil. E t midagi kätte saada, selle eest peab võitlema. Nüüd oh kooliaasta möödas ja tunnete, et olete siit midagi kaasa saanud, midagi väärtuslikku, mille tõelist väärtust te ehk praegu veel ei mõistagi. , Puudutades ^ kooliaasta: arengu^ ta ütles,' et kõik õpilased. lõpeta'- vad oma klassid. K i d mõnel on suveks veidi Võdga jäänud, siis tehke see nii, et sügisel tasute oma' Võla klassijuhatajale j a hakkate rõõmsasti järgmises klassis õppima.- mitööd suurepäraselt te arvu iil1-le. tõstes Pöördudes, otseselt lõpetajate poole, ütles ta: „Teü on võti eest i kultuuri juurde. Tulge sügisel eesti keskkooli. Kuigi õpetajad on praegu kurvad, et nüüd lahkute, aga nad loodavad, et noored jätkavad oma õpinguid kesikkoqlis, siis on lõpetajate rõõm veelgi suurem." ' Järgnes lõpetajaile tunnistuste kätte andmine. Kooli 26. lennus lõpetasid Tracey GirolamirSusan Holniberg ^(kütusega), Jon-Eirwin Hopp, Krista Jürimäe, Toomas Kaid (ikiit.), Ingrid Kivi (kiit:), Linda Kolli, Toomas KoUi, Erik Konze (kiit.), Hillar Lainevool, Arjie Lepp, Andres Lillioja, Liisa Lindström (kiit.), Tiina Loniax, Erik , Luiker : (iküt.),' Thomas Mandra, Juta Metsala Oküt.), Oona Mällo, Mihkel Miüllerbe(^ Mia Teih (kiit.) ja Linda Tüdo. Lõpetajate poolt kõneles Ingrid Kivi, kes meenutas seda sooja septembrit kui: ta oma j ema käekõrval tüli eesti kooli avaaktusele, kus ema registreeris ta esimese iklassiõpüaseks. Ta ütles, et ei tundnud. end võõrana Eesti Majas, sest oli varem käinud eesti lasteaias. Selle registreerimisega algas uus tähtis aja- ' Noored, vaatasid kooliajale^ vastu kui suurele seiklusele koos oma eesti sõpradega, aga selgus siiski, et tuli palju ka õppida ja tuli oma kanada sõpradele sageli ära ütelda, kui need teda mängima kutsusidj ja tuli seletada, et ta ei saa tulla kuna peab õppima eesti kooli jaoks. Nüüd aga arvab ta, et oskab natuke rohkem kui nemad. Kogu aastate jooksul on ema aga nagu n"^^ • TVT -T - ^ T " . grammofon korranud: Kas sa ku . , jto^iin^^^^^ oled oma koolitööd teimid? Nüüd (kut.), E n k Nippak, Derek Pal-landi « . ) . Carl Pihlberg, Ed-ward Pürsalu, Monika Pint (kiit.), Paul Poolsaar, Lisa Por-meister, Anita Rass, Robert Rass, Maife Reiclmann Okilt), kooli lõpul oleme enamuses uhked, et oleme eestlased kes julgevad seda k a kanada koolis: tunnistada. „Täna olen jälle eesti kooli |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-05-30-01
