1985-02-07-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
l a t i o n a l Library 50253
OTTAWA^ Ont ~^ - ^^"^'^
:3 vm '
JANEUAFAEyAL
Nr. 11 (3124) XXXIV aastakäik Neljapäeval, 7. veebruaril 1985 — Thursday, February 7, 1985 ÜksäkBiunbri hind 70 centi
yk 300 l^unstnlku, teiiiillis@ fcs
T:
msus Stoldiolim^'1^ IpistaMu; ja
Teater ann^
jaspool Ooperit^^^^^^^k^ kava pole
Sfokhoinii laevaga
Mavšdtvteostadac^
Estonia ballet esines viimati rentsi/See toimus vene-keeles, hoo-
Root$is 1982. aastal, foii üks pa^^^ olid kas
maid meestantsijaid / VaxjÖs ära^ rootslased või eestlased, \^staimilt
hüppas. : ; ; oli venelane. '
.i::Seekea:d'võeti: . ' e s i i
EstOTiia teatriga juba eeMse Aarma,^^^^^^
Ooperi-juhtkonna ajal, kuid prae- ChärlieNordblomi raamatus m
gunie rootsi Öopertjüiiataja Lars af metati EGB
Malmborg öö pidannd otsekontakti
eesti ooperitegelästega ja külastanud
ka. Tailinna,^-^^H^^
kontakt Gož-^ontserfi kaudu, mis
on see ametlik kanal, miÜe kaudu
lõplikud lepingud sõlmitakse.
Eesti ooperi esindajad tone
Mikk jä direktor Ants Sõber andsid
jaanuaris Stokholmis, pressikonve-a
E$toiua teater täies koos«
administratÜTset
.Teatri tegelaskoiidsõidafe
Kui küsiti,:' miks pressikonverents
toimub vene keeles, vastas Aarne
Mikfc ainult, et isadivõivad vastata
ka eesti keeles.
Aame Mikk - andis ülevaate Estonia
teatri ajaloost ja rääkis, et
nüüd on uue teatriboone ehitamine
kavas. Estonia juhtkond lootv
uiis hoone valmib lähema 5—6 aasta
jööksüi. Teatri fehniline ji
ja Jaan Mikkel, kes samuti pidanuks
pressikonverentsist osa võtma,
oli nii kinni läbirääkimistega
rootsi ooperi tehnilise personaliga,
et tal polnudki aega konverentsile
tulia> Ta 1 ^ Stokholmist kaasa
vüa paljusid ideesid, mis võivad
uue' hoone ehitamisel kasulikuks
osutuda. •
Estonia paneb suurt rõhku klassikalistele
ooperitele^ aga püüab
samas leida ka midagi uut, mida
hea meelega näidatakse just teisi
teiatreid külastades. /
EgaiicM^ajat püütakse püiaendada ^stonia Koor esinemas Eesti Gaiderite Kogu poolt korraldatud Taliharjapeol^^ 2
mõssife^^^ eesühesiiooja- jaan. Juhatab dr. R. Toi. Foto: Vaba Eestlane
Vancouveris.
^kas kuidajäskoiid jälgis lieyiga
Nimelt on professuuri avamme
Simon Fraseri ülikooli (SFÜ) juurde
võtnud paljutõotava ^^^^^^s
asutakse aktüvselt toetuslubaduste
kogumisele. On tarvis vähemalt
: 200 000 dollarit, et nõutav suinma;
SFÜ-le tasuda. Kuiia meüe on juba
125 000 dollarit lubatud, siis on
vaja veel 75 000 hankida. Koosole-ku
õhtul hakkas Juba see idu kasvama,
] Liikmeskond sai aru, kui ülimalt
tarvilik on kiiresti tegutseda, et
kingistatud (endowed) uurimistöö
meie kultuuri säilitamiseks saate
teoks: Kodumaal toimuv äge vero
tamine võib lüüa olukorra, kus ole-
• me ühd heal päeval indiaanlaste
tasemel
; Meie kultuur ei tohi aga kaduda,
selle hoidmine ja uurimine tuleb
Läänes talletada ja meiigenerat"
' sioonil on kohustus seda teha.
See peaks olema südameasjaks
mitte ainult Vancouveri eestlaskonnale,
vaid globaalsele Eestile. Kanadast,
eriti lääne-provintsidest ja
, Ühendriikidest näeksime healmee-
' lel abi. Kirjavahetus peaks twriUv
ma aädressü: Eesti Kultuuri ühing
Kanadas, 6520 Oak Street^ Vaneou-ver;
B.e. W3Z2. m
osas informeerime meeleldi maksuvaba
staatuse kasutamise mop-dust.
- i.
Valimistel anti usaldus möödunud
aasta juhatusele, kes tagasi valiti.
Nii saS preside^^ Juta Kitc-
Mng, asepersidendiks Lembit
Pütsep, laekuriks Johann Eilau,
sekr. Hilja H^nssoii, direktoriteks
Toomas flyes, Paul Lepik,
Laurenee Kitching, Irene Olljum,
Miivi iPuusepp, M
Revisjonikomisjon: Katrin ÄMari^^
Paul Sander, Perenaised; Helga
PäakspuUj Erii Lppdk ja Evi Saar-nok.
;y;v^:v:':-;
Peakoosolek otsustas astuda Eesti
Organisatsioonide Liit Läiäiieran-lükul:
(EOii)^^^ Ä ja selleks
esitatakse sooviavaldu^ liÖLLI ju-õhtu
teinö osa pühendus peamiselt
meie lahkunud sõna- ja näite-taiduri
Asta 1?^illmann Linnolti mälestusele.
Teatavasti elasid Linnol-vtid
aastaid Vancouveris enne Connecticuti
siirdumist. Asta Willmann
on sün jätnud tugevad jäljed, eriti
näitekunsti aial, mis ilmnes mäles-
, tusis kaasaegsete poolt.
Peale Juta iötchingu ülevaadet
Asta Willmänni elust ja tegevusest,
andis kauneis hiiu rahvarõivais
Aet Ruus pildi Hiiumaast, kus
olid Asta Willnianni juured, lugedes
ka viimase kaks luulettast
• ; h i iu murdes..
Huvitavaid mälestusi tõid esile Aino
PürigarjLain^^ Nääb ja Arno
õunapuu, kes Vancouveri näiteringis
olid saanud osa Asta Wülmanni
võrratust talendist. Kõik^ esitasid
ka valiku luulet ja proosat.
Järgnes ludetusi kolmelt kohalikult
poeedüt: Liisa Kann (enda ettekandes).
Taimi Proos (Larissa
Pühyeli; esitusel) ja Erii Lepik
(Juta Ejtchingult).
Peale Hüja Hanssoni vahepala
Kalju Lepiku ,,KiriMs" näol,
., siirdus mõte.-tagas! Asta
mannile, kui Larissa Pwhvel
ges Valtman-Valloti ,,Ästa
m^ahn Linnöltlt mälestades".
Jaan Wister lõpetas õhtu Asta Wülmanni
ühe hiliseima eluiiiosoofili-selt
mõtiskleva luuletusega.
Juta Kitchingu hästi kavandatud
programm jättis kuulajaile tugeva
mulje Ja lilledega kaunistatud laual
Kusto Pikkeri poolt laenatud fotod
meenutasid kõigile seda säravat
isücsust, kes rikastas MiM
da tundsid. Puhka rahusj armas
. Asta! • •:•'••:•':'[:•
Järgmine EKÜKbeaguõhtu toimub
15. veebruarü kell 7.30 Eesti
Kodus. Kavas on laudkonhavestlus
,;VikingiIaeväd€l Rootsist Kanadasse"
j kus oma isiklikke mälestusi
jagavad asjaosalised Vancouveri
Praegu on Estonia koosseisus
umbes 500 sikut, kellest pooled on
esinejad^ ülejäänud on tehniiineT
^administratiivne personaL
Estonia teater on siiani peamiselt
Esinenud N. Liidus ja Ida-
Euroöpas aga ka Soomes. Balleti- •
trupp on peale selle reisinud Ladr-iia-
Ameerikas, Austraalias ; ja
Aasias. Kodu-Eestis on neil tänavu
ettenäha osavõtt Georg Otsale pühendatud
festivalist maikuus ja
laulupeost juulis.
• Külastuskavas: on:
25. märtsil Verdi„AttUa" eesti
keeles; 26. märtsü Veljo Tormise
,,Eesti1)allaadid", 27. märtsil Ver-di
„Luisa Miller", kõik kolm es-.
makordselt Rootsis. 28. märtsil>
Mussorgški „Boris Godunov" vene
keeles^ 29. märtsil Donižetti
,jLucia di Lammermoor-* itaalia
keeles; 30. märi:sü teistkordselt
„Boris Godunov". Operietenduste
kõrval esineb balletigrupp erikoh-tades
Stokholnüs!
Esinevate solistide hulgas on
kõik Estonia nimekamad kunstnikud,
nagu Anu Kaal, Margarita
Võites, 73-aastane Tiit Kuusik,
Hendrik Krumm, Mati Palm ja
Helve Raamat. Dirigentideks Eri
Klas, Paul Mägi ja Tõnu Kaljuste,
neist vünane ön spetsialiseerunud
Tormise loomingule.
Science Monitor'!^^ korrespondent
jy^X^tlander^^^^^
tist poliitvangi karmist olukorrast nõukogude vangistuses.
Nõukogude sunnitöölaagrite süsteemi
võimud !on karistanud Janis
Rozhkalns'i selle eest, et ta kirjeldus
vangide brutaalsest transpõrti-misqst
N. Liidus jõudis keerulisi
teid pidi Lääne ajakirjandusse. Läti
pagulaste informatsiooniallikate
kohaselt pandi Rozhkalns möödunud
hilissügisel 15-ks päevaks ük-sikvangistusse
Permi rajoonis asuvas
sunnitöölaagris number 35 selle
kirja kirjutamise eest. Rozh-kalns'i
karistati veel sel viisil, et temalt
võeti ära tänavuaastase perekondliku
külaskäigu õigus, samuti
vähendati tema toidünorme. Rözh- -
kalnsi abikaasa Gunta oli kavatsenud
teda külastada märtsi kuus
koos nende kaksikutega.
Möödunud aasta juuli kuus kirjutas
Rožhkäins avaliku kirja
Stokhohnis asetleidvale Euroopa
desarmeerimiskosverentšile.
Kiri lõuidis Läände alles sügjsel
jä •.saavutas teatud jtähelepami-
, Lääne äjaMrianduses. •
harilik viis, kuidas karistatakse po- möödunud aastal artiklr „Izvesti-liitvange
(ja arvatavasti ka teisi ja's", milles ta astus välja ameeri-kinnipeetavaid),
siis kui nad kaeba- ka-indiaanlasest vangi Leonard
vad vangistusplude üle. Külastus- Peltier'i kaitseks, kes on muide
õiguste äravõtmisel on veel teine Ühendriikides süüdimõistetud ka-tagamõte
•— nii ön võimalik takis- hes mõrvas. Peltier tulistas nimelt
tada informatsiooni väljaimbumist 1975. aastal ühes indiaanlaste re-antud
vangi või vangistusolude servaadis surnuks kaks Föderaalse
kohta üldiselt, kirjutab „TheGhris- Juurdlusbüroo töötajat, mille eest
tian Science Mo»nitor'i''korrešp ta mõisteti kaks aastat hiljem eluks
dent Lettlander. ajaks vangi. Miezhelaitis, kooris
^ ., ... , ...„ . terve nõukogude propaganda-apa-
Ta^tsiteenb seejärel^ jällegi pa- ^ ^ ^ ^ süüdistas oma artiklis, et
plasla laste inform m,lle ^ ^ ^ ^ varalt koKeldu amee-kohasel
teme I«i bapttstist^polnt- Hka vanglavõimude poolt,
vang, ule 60-aastane Lidi3a Doroni- j
na on südikalt jätkamas oma inim- ndija Doronina koos ukrainlan-õiguslikku
tegevust, olles sunnitöö- ^ast poliitvangi Olgä Matuš&vich'-
le määratud naistelaagris numbriga iga väitsid oma avalikus kirjas, et
Zh 385 3 - ^ Mordvas. Lidija Do- olud nende sunnitöölaagris on kau-ronina
on praegu kandmas viie-aas- geit hullemad, ^ mida peab
ySTOKHÖLM ^ R o o t s i t^^
riumi rikkumine' võõraste allveelaevade
poolt |ätkusŠtdkh6lmi ja Sö-dermaniandi:
skäärides aastal 1984.
Vähemalt kümnel korral leiti, et
tõendid allveelaevade olemasolu
kohta olid niivõrd selged, et saadeti
kohale- sõj aväe jiilgeolekuük-
•sused. • ;
Kirjas Ädistati nõukogude vang-lavõime,
et; need meelega näljuta-vad
ja kühnutavad vange, kes on
transiidis sunnitöölaagritesse ja
keelduvad neile andmast vajalikku
arstiabi. •
Endised nõukogude poliitvangid
Läänes seletavad, et üksikvangistüs
ja külästusõiguste äravõtmine on
tast sunnitöölaagri karistust,
kusjuurels üheks süüdistusele tema
vastu oli asjaolu, et tema
korteris leiti põrandaalust kirjandust;
mida oli avaldanud mitteametlik
rahüliikumiue N. Liidus,
Lidija Doronina, sügavalt usklik
baptist, on vägagi tuttav nõukogude
suimitöölaagrite oludega, kuna
teda on süüdimõistetud juba kaks
korda varem poliitilistel süüdistustel
— esiteks aastal 1948 ja siis
taluma mõrvades süüdi riiõistetud
. • •• ../•••••
•Peltier.;./^ •,'
Lidija Boronina lipsas kirjale veel
isikliku märkuse, et Miezhelaitis
võiks näiteks sõna võtta ka sarnaste
juhtumite puhul nagu aka-dcemiks
Andrei Saliharovi ja Jelena
Bonner'i näljastreik Gorkis
möödunud aastal.
IIBIMINE
laup., 16. veebr, kell 7 o.
Lidia Doronina arreteeriti N,
Läti KGB poX)lt kolmandat korda
jaanuaris 1983 ja viie-aastane sunnitöölaagri
karistus mõõdeti talle
Vene samizdat-allikad teatavad, välja sama aasta augustis. Äsja
et Lidija Dorina on koos mõnede saabunud teade tema poolt allakir-teiste
naisvangidega kirjutanud alla jutatud avalikust kirjast kinnitab
avalikule kirjale, mis oli adressee- eelnenuid kirjeldusi Lidija Doroni-ritud
Leedu NSV tuntud rezhiimi-na'st, kui järeleandmatust võitle-truule
luuletajale, Lenini preemia jast inimõiguste ja poliitvangide
laureaadile Eduardas Miezhelai- heaolu eest, vaatamata tema nõr-tissile.
Miezhelaitis oli nimelt võt-gale tervislikule seisundile ja kuu©
nud julguse rindu ja kirjutanud aastakümnesele vanusele.
HKUNGLA" esitab suuresinemise
Tantsuks V. Gustavsoni orkester
reservcenmme Oonete
telefonil Georg L b ^
;il kell 7 õ.MinMer Auditoorium.,
1750 Finch Ave. E.
Metid täisks^aMuile $8.—, õpilased; penäoiiärid $6.-
Filotid saadava! Pokost, Abistamiskomiteest, Eesti Kodust ja
rahvatantsijatelt.
/
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 7, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-02-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850207 |
Description
| Title | 1985-02-07-01 |
| OCR text | l a t i o n a l Library 50253 OTTAWA^ Ont ~^ - ^^"^'^ :3 vm ' JANEUAFAEyAL Nr. 11 (3124) XXXIV aastakäik Neljapäeval, 7. veebruaril 1985 — Thursday, February 7, 1985 ÜksäkBiunbri hind 70 centi yk 300 l^unstnlku, teiiiillis@ fcs T: msus Stoldiolim^'1^ IpistaMu; ja Teater ann^ jaspool Ooperit^^^^^^^k^ kava pole Sfokhoinii laevaga Mavšdtvteostadac^ Estonia ballet esines viimati rentsi/See toimus vene-keeles, hoo- Root$is 1982. aastal, foii üks pa^^^ olid kas maid meestantsijaid / VaxjÖs ära^ rootslased või eestlased, \^staimilt hüppas. : ; ; oli venelane. ' .i::Seekea:d'võeti: . ' e s i i EstOTiia teatriga juba eeMse Aarma,^^^^^^ Ooperi-juhtkonna ajal, kuid prae- ChärlieNordblomi raamatus m gunie rootsi Öopertjüiiataja Lars af metati EGB Malmborg öö pidannd otsekontakti eesti ooperitegelästega ja külastanud ka. Tailinna,^-^^H^^ kontakt Gož-^ontserfi kaudu, mis on see ametlik kanal, miÜe kaudu lõplikud lepingud sõlmitakse. Eesti ooperi esindajad tone Mikk jä direktor Ants Sõber andsid jaanuaris Stokholmis, pressikonve-a E$toiua teater täies koos« administratÜTset .Teatri tegelaskoiidsõidafe Kui küsiti,:' miks pressikonverents toimub vene keeles, vastas Aarne Mikfc ainult, et isadivõivad vastata ka eesti keeles. Aame Mikk - andis ülevaate Estonia teatri ajaloost ja rääkis, et nüüd on uue teatriboone ehitamine kavas. Estonia juhtkond lootv uiis hoone valmib lähema 5—6 aasta jööksüi. Teatri fehniline ji ja Jaan Mikkel, kes samuti pidanuks pressikonverentsist osa võtma, oli nii kinni läbirääkimistega rootsi ooperi tehnilise personaliga, et tal polnudki aega konverentsile tulia> Ta 1 ^ Stokholmist kaasa vüa paljusid ideesid, mis võivad uue' hoone ehitamisel kasulikuks osutuda. • Estonia paneb suurt rõhku klassikalistele ooperitele^ aga püüab samas leida ka midagi uut, mida hea meelega näidatakse just teisi teiatreid külastades. / EgaiicM^ajat püütakse püiaendada ^stonia Koor esinemas Eesti Gaiderite Kogu poolt korraldatud Taliharjapeol^^ 2 mõssife^^^ eesühesiiooja- jaan. Juhatab dr. R. Toi. Foto: Vaba Eestlane Vancouveris. ^kas kuidajäskoiid jälgis lieyiga Nimelt on professuuri avamme Simon Fraseri ülikooli (SFÜ) juurde võtnud paljutõotava ^^^^^^s asutakse aktüvselt toetuslubaduste kogumisele. On tarvis vähemalt : 200 000 dollarit, et nõutav suinma; SFÜ-le tasuda. Kuiia meüe on juba 125 000 dollarit lubatud, siis on vaja veel 75 000 hankida. Koosole-ku õhtul hakkas Juba see idu kasvama, ] Liikmeskond sai aru, kui ülimalt tarvilik on kiiresti tegutseda, et kingistatud (endowed) uurimistöö meie kultuuri säilitamiseks saate teoks: Kodumaal toimuv äge vero tamine võib lüüa olukorra, kus ole- • me ühd heal päeval indiaanlaste tasemel ; Meie kultuur ei tohi aga kaduda, selle hoidmine ja uurimine tuleb Läänes talletada ja meiigenerat" ' sioonil on kohustus seda teha. See peaks olema südameasjaks mitte ainult Vancouveri eestlaskonnale, vaid globaalsele Eestile. Kanadast, eriti lääne-provintsidest ja , Ühendriikidest näeksime healmee- ' lel abi. Kirjavahetus peaks twriUv ma aädressü: Eesti Kultuuri ühing Kanadas, 6520 Oak Street^ Vaneou-ver; B.e. W3Z2. m osas informeerime meeleldi maksuvaba staatuse kasutamise mop-dust. - i. Valimistel anti usaldus möödunud aasta juhatusele, kes tagasi valiti. Nii saS preside^^ Juta Kitc- Mng, asepersidendiks Lembit Pütsep, laekuriks Johann Eilau, sekr. Hilja H^nssoii, direktoriteks Toomas flyes, Paul Lepik, Laurenee Kitching, Irene Olljum, Miivi iPuusepp, M Revisjonikomisjon: Katrin ÄMari^^ Paul Sander, Perenaised; Helga PäakspuUj Erii Lppdk ja Evi Saar-nok. ;y;v^:v:':-; Peakoosolek otsustas astuda Eesti Organisatsioonide Liit Läiäiieran-lükul: (EOii)^^^ Ä ja selleks esitatakse sooviavaldu^ liÖLLI ju-õhtu teinö osa pühendus peamiselt meie lahkunud sõna- ja näite-taiduri Asta 1?^illmann Linnolti mälestusele. Teatavasti elasid Linnol-vtid aastaid Vancouveris enne Connecticuti siirdumist. Asta Willmann on sün jätnud tugevad jäljed, eriti näitekunsti aial, mis ilmnes mäles- , tusis kaasaegsete poolt. Peale Juta iötchingu ülevaadet Asta Willmänni elust ja tegevusest, andis kauneis hiiu rahvarõivais Aet Ruus pildi Hiiumaast, kus olid Asta Willnianni juured, lugedes ka viimase kaks luulettast • ; h i iu murdes.. Huvitavaid mälestusi tõid esile Aino PürigarjLain^^ Nääb ja Arno õunapuu, kes Vancouveri näiteringis olid saanud osa Asta Wülmanni võrratust talendist. Kõik^ esitasid ka valiku luulet ja proosat. Järgnes ludetusi kolmelt kohalikult poeedüt: Liisa Kann (enda ettekandes). Taimi Proos (Larissa Pühyeli; esitusel) ja Erii Lepik (Juta Ejtchingult). Peale Hüja Hanssoni vahepala Kalju Lepiku ,,KiriMs" näol, ., siirdus mõte.-tagas! Asta mannile, kui Larissa Pwhvel ges Valtman-Valloti ,,Ästa m^ahn Linnöltlt mälestades". Jaan Wister lõpetas õhtu Asta Wülmanni ühe hiliseima eluiiiosoofili-selt mõtiskleva luuletusega. Juta Kitchingu hästi kavandatud programm jättis kuulajaile tugeva mulje Ja lilledega kaunistatud laual Kusto Pikkeri poolt laenatud fotod meenutasid kõigile seda säravat isücsust, kes rikastas MiM da tundsid. Puhka rahusj armas . Asta! • •:•'••:•':'[:• Järgmine EKÜKbeaguõhtu toimub 15. veebruarü kell 7.30 Eesti Kodus. Kavas on laudkonhavestlus ,;VikingiIaeväd€l Rootsist Kanadasse" j kus oma isiklikke mälestusi jagavad asjaosalised Vancouveri Praegu on Estonia koosseisus umbes 500 sikut, kellest pooled on esinejad^ ülejäänud on tehniiineT ^administratiivne personaL Estonia teater on siiani peamiselt Esinenud N. Liidus ja Ida- Euroöpas aga ka Soomes. Balleti- • trupp on peale selle reisinud Ladr-iia- Ameerikas, Austraalias ; ja Aasias. Kodu-Eestis on neil tänavu ettenäha osavõtt Georg Otsale pühendatud festivalist maikuus ja laulupeost juulis. • Külastuskavas: on: 25. märtsil Verdi„AttUa" eesti keeles; 26. märtsü Veljo Tormise ,,Eesti1)allaadid", 27. märtsil Ver-di „Luisa Miller", kõik kolm es-. makordselt Rootsis. 28. märtsil> Mussorgški „Boris Godunov" vene keeles^ 29. märtsil Donižetti ,jLucia di Lammermoor-* itaalia keeles; 30. märi:sü teistkordselt „Boris Godunov". Operietenduste kõrval esineb balletigrupp erikoh-tades Stokholnüs! Esinevate solistide hulgas on kõik Estonia nimekamad kunstnikud, nagu Anu Kaal, Margarita Võites, 73-aastane Tiit Kuusik, Hendrik Krumm, Mati Palm ja Helve Raamat. Dirigentideks Eri Klas, Paul Mägi ja Tõnu Kaljuste, neist vünane ön spetsialiseerunud Tormise loomingule. Science Monitor'!^^ korrespondent jy^X^tlander^^^^^ tist poliitvangi karmist olukorrast nõukogude vangistuses. Nõukogude sunnitöölaagrite süsteemi võimud !on karistanud Janis Rozhkalns'i selle eest, et ta kirjeldus vangide brutaalsest transpõrti-misqst N. Liidus jõudis keerulisi teid pidi Lääne ajakirjandusse. Läti pagulaste informatsiooniallikate kohaselt pandi Rozhkalns möödunud hilissügisel 15-ks päevaks ük-sikvangistusse Permi rajoonis asuvas sunnitöölaagris number 35 selle kirja kirjutamise eest. Rozh-kalns'i karistati veel sel viisil, et temalt võeti ära tänavuaastase perekondliku külaskäigu õigus, samuti vähendati tema toidünorme. Rözh- - kalnsi abikaasa Gunta oli kavatsenud teda külastada märtsi kuus koos nende kaksikutega. Möödunud aasta juuli kuus kirjutas Rožhkäins avaliku kirja Stokhohnis asetleidvale Euroopa desarmeerimiskosverentšile. Kiri lõuidis Läände alles sügjsel jä •.saavutas teatud jtähelepami- , Lääne äjaMrianduses. • harilik viis, kuidas karistatakse po- möödunud aastal artiklr „Izvesti-liitvange (ja arvatavasti ka teisi ja's", milles ta astus välja ameeri-kinnipeetavaid), siis kui nad kaeba- ka-indiaanlasest vangi Leonard vad vangistusplude üle. Külastus- Peltier'i kaitseks, kes on muide õiguste äravõtmisel on veel teine Ühendriikides süüdimõistetud ka-tagamõte •— nii ön võimalik takis- hes mõrvas. Peltier tulistas nimelt tada informatsiooni väljaimbumist 1975. aastal ühes indiaanlaste re-antud vangi või vangistusolude servaadis surnuks kaks Föderaalse kohta üldiselt, kirjutab „TheGhris- Juurdlusbüroo töötajat, mille eest tian Science Mo»nitor'i''korrešp ta mõisteti kaks aastat hiljem eluks dent Lettlander. ajaks vangi. Miezhelaitis, kooris ^ ., ... , ...„ . terve nõukogude propaganda-apa- Ta^tsiteenb seejärel^ jällegi pa- ^ ^ ^ ^ süüdistas oma artiklis, et plasla laste inform m,lle ^ ^ ^ ^ varalt koKeldu amee-kohasel teme I«i bapttstist^polnt- Hka vanglavõimude poolt, vang, ule 60-aastane Lidi3a Doroni- j na on südikalt jätkamas oma inim- ndija Doronina koos ukrainlan-õiguslikku tegevust, olles sunnitöö- ^ast poliitvangi Olgä Matuš&vich'- le määratud naistelaagris numbriga iga väitsid oma avalikus kirjas, et Zh 385 3 - ^ Mordvas. Lidija Do- olud nende sunnitöölaagris on kau-ronina on praegu kandmas viie-aas- geit hullemad, ^ mida peab ySTOKHÖLM ^ R o o t s i t^^ riumi rikkumine' võõraste allveelaevade poolt |ätkusŠtdkh6lmi ja Sö-dermaniandi: skäärides aastal 1984. Vähemalt kümnel korral leiti, et tõendid allveelaevade olemasolu kohta olid niivõrd selged, et saadeti kohale- sõj aväe jiilgeolekuük- •sused. • ; Kirjas Ädistati nõukogude vang-lavõime, et; need meelega näljuta-vad ja kühnutavad vange, kes on transiidis sunnitöölaagritesse ja keelduvad neile andmast vajalikku arstiabi. • Endised nõukogude poliitvangid Läänes seletavad, et üksikvangistüs ja külästusõiguste äravõtmine on tast sunnitöölaagri karistust, kusjuurels üheks süüdistusele tema vastu oli asjaolu, et tema korteris leiti põrandaalust kirjandust; mida oli avaldanud mitteametlik rahüliikumiue N. Liidus, Lidija Doronina, sügavalt usklik baptist, on vägagi tuttav nõukogude suimitöölaagrite oludega, kuna teda on süüdimõistetud juba kaks korda varem poliitilistel süüdistustel — esiteks aastal 1948 ja siis taluma mõrvades süüdi riiõistetud . • •• ../••••• •Peltier.;./^ •,' Lidija Boronina lipsas kirjale veel isikliku märkuse, et Miezhelaitis võiks näiteks sõna võtta ka sarnaste juhtumite puhul nagu aka-dcemiks Andrei Saliharovi ja Jelena Bonner'i näljastreik Gorkis möödunud aastal. IIBIMINE laup., 16. veebr, kell 7 o. Lidia Doronina arreteeriti N, Läti KGB poX)lt kolmandat korda jaanuaris 1983 ja viie-aastane sunnitöölaagri karistus mõõdeti talle Vene samizdat-allikad teatavad, välja sama aasta augustis. Äsja et Lidija Dorina on koos mõnede saabunud teade tema poolt allakir-teiste naisvangidega kirjutanud alla jutatud avalikust kirjast kinnitab avalikule kirjale, mis oli adressee- eelnenuid kirjeldusi Lidija Doroni-ritud Leedu NSV tuntud rezhiimi-na'st, kui järeleandmatust võitle-truule luuletajale, Lenini preemia jast inimõiguste ja poliitvangide laureaadile Eduardas Miezhelai- heaolu eest, vaatamata tema nõr-tissile. Miezhelaitis oli nimelt võt-gale tervislikule seisundile ja kuu© nud julguse rindu ja kirjutanud aastakümnesele vanusele. HKUNGLA" esitab suuresinemise Tantsuks V. Gustavsoni orkester reservcenmme Oonete telefonil Georg L b ^ ;il kell 7 õ.MinMer Auditoorium., 1750 Finch Ave. E. Metid täisks^aMuile $8.—, õpilased; penäoiiärid $6.- Filotid saadava! Pokost, Abistamiskomiteest, Eesti Kodust ja rahvatantsijatelt. / |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-02-07-01
