Vaba eestlane , February 7, 1985

              aa
r 7. Veebruaril 7,1985 Nr. 11
Vaba Eestlane, 1955 LeisHe St 13^
•TOIMETOSE KöIiBEGIÜH: KM
.TE14iMISHINNAD Kanadas: aastas
jä veerandaastas $16.-=-
lEIiJMISHINNÄD^^^^
aastas $37.—|a veerandaastas $19.—
muudatus 70 e.
«fftoUMel veenü: $5.00, esiküljel $5.50
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 I ^ a p o n Mills, ^O^^ M3B^2M3
Tükks1it,ieine
ESIMENE ÜTLES, et tema nut»
tis, kui nägi televisioonis filmi
Etioopia näljastest . . . kuid ta ei
kasuta sõnu, mida teised on kirju­tanud
— ta kogub ise andmeid.
Aafrika eksport on vähenenud,
võlg kasvanud ja laekumised vähe-henud.
Aafrika maad peavad is®
kujundama rahvusliku arengu
plaanid, et kriise vältida . . ,
TEINE ÜTLES, et Aafrika rah­vaste
blokk, mille enamuse elu
oleneb suuresti USA abist — need
hääletasid ÜRO-s 14 prots. USA-le
ja 78 prots. USSR-ile. Selle vahe­korra
muutmiseks on vaja murda
mõned tabud. On vaja hakata võit-
Pensionäride laulukoori pärastlõunakohvü korraldatiid loteriil võitudeks valmstatud lemaUSSR valede ja USA süüdis
esemed. Eaua otsas istub to^^ Kreem vestlemas Jakob^^ V tamiste vasta, ön vaja rääkida va-
\ ;";Foto:'J.:Säägi
baduse edust majanduses ja polii­tikas
. . «
• ;. • '/-,[::•: • KOLMAS ÜTLES, kiites Kuuba
sõdurite abi Angoola valitsusele,
^ Ä
bariigi atakid ja oma rahva kestiev
vasturevolutsioon laial rindel —
„ V õ i b - o l l a on tarvis tsivilisatsiooi
hävitada, et järelejäänud maailm
võiks kujuneda vabaks ja vennali-teemadelvKõmelejaks
aUes 1983/^^^ kuks ühiskonnaks",
koju jõudnud ajateeuija. Sdles „Iseku^ ära jutuajamfee/Tekstist on^^^^^^^^^g^^ Aafi^ikast,
Intervjuu ÄfgpBiis
Kanada rügik^ ära jäetud tõigad, mis võiksid viidata selle Mtervjuu andnud isikule» Seepärast võibki kes nad olid,
toeraahde väMtsuse a j^ juba aastaid vastutustu^ / v , ,
Äšelsse^^^ Esimene oli Stephen^Lewis, Ka-peaaegji
Ä l i k u i r T^^^
gevvaeU«te^^^a^^^^^ eeist le^^^^^^
nmig koiga vaelukide relvastus ja koostöös '^o on kutsutud teid üles mitte põleta- ja kas see mõju ka avaWas? Teine oü Jeane Kirkpatrlk, kon-varustusirfi
ajast m^^ ma afgaanide põlde ja ehiasemeid. . . servatüvi Reagani ÜRO esmdaja,
mn| ebaküllaldane. Lisaks isellele Kanada maksab selle töö läbiviimi- Niisiiis tiiüstad afgaane Ilma va- ^ind huvitabki see, kas te põleta- Ma ise seda ei leidnud, vaid, see demokraat, ülikooli professor,
mõjbs kanada relyastatud^^^j^^^ ar- tikuta Jä teed s^^^^ maa taktikat ei* kasutanud? Sa juba ka juttu oli. f ;
moraalile eriväeliikideie iihisero-yates maksab radariliiniajak^^ ja iseenese hirmu pärälst? sellest nasu ei rääkinud Ta oli saanud mitu ja andis mõned Kolmas oli Andre w Young, de-
MekashalM metsavaM miindri and- ta 6 miljardit dollarit ja prae- . . ' mulle Kavatses lendleheä Leedus- mokraat Jimmy Carteri ÜRO esin-mine,
miUega loodeti sumi rahalisi g^^ ei õle veel nähtavasti selge, kus v-^^^^^^ kaherse kaasa vüa.. .Minus tekitas e^^^ daja, neeger,, pastor, ja mitmes
^kokkuhoide teha, kliid ei mõeldud sum-Msase^^ sa lased, kas afgaani korral. Esimene ko väga kommunistUkus frondiorganisat-sugugi
relvaliikide traditisioonidele tab Kanada panus. " voi oma
Ja möödunud aegade lahingutele, Seos^^ radarisustedml modemi- Kuid, kas selliseid külasid, mii­mis
alati tihedalt on seotud otoed seerimisega mainis Muh-oney, et ta leg^ kus elu on juba
sõjameestde antud mundritega ja pooldab seUiseid polegi?
väliste tunnustegav^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^r^ uuri- V r i
tundub kddägiarusaam^^
eit riigikaitse küsimust, varematel tuntud „Tähtede Sõja^» nimefeise Pooltühjad kulad, yaljasumud ukrainlane, väga sadistlik ja kuu-
.aegädel väga harva pudutati — ja aU. Peaministri arvates on Ottawa kishlakid. Sellistes püütakse raja- niline, tema pani põllu, õigemini.
külaga, kuhu me vastupanu tõttu erutava tunde. Näha kusagil pära- sioonis tegev,
sisse ei pääsenud... siis süüdatigi põrgus, maailma lõpus eestikeelset
põllud... Teisel juhtumil oli tege- trükki — seda tunnet ei oska sele--
mist ühe ajutiselt maha jäetud väi- tada... Ega tal üleskutsuvat väär-kese,
kishlakiga, kust mö kedagi tust eriti ei olnudki. Vähemasti mi-eest
ei leidnud. Meie ülemus oli nü jaoks*
WPC (World Peac© Council —
Moskva polt ülalpeetud ühing, pea­korteriga
Helsingis), lADL (Inter-
^ ^ Sim on palju üleskutseid: ,,IJnus- nationalAssociation of Democratic
ü S S , siis^rSt^
likult ja pinnapealselt. Neid polüti- ühinema Ühendriikide plaaniga, ku- sovhooside sarnast. Sinn^ on nud afgaanidele ei tohtinud midagi ie, kus afgaamd joivad neid leida! nas, Kuubal) ja paar tosmat sugu-
M ja avaliku arvama
oMüksikuidvkesJühtifeSdtähS^ j„^hQä.Jjmeä^^i^^ poide ja eluasemeid!*Vka^t sojakunto
^ & .... . . . . , . . . . . .. Ega sa ei jargmud neist ühtegi, na- mist. Pärast nurjatute karistamist
gu ma aru saan? Saksamaal, on maailma jäänud
vaid üks suurem kurjategija ja see
Ma olin paratamatus olukorras, on Ameerika ühendriigid, selle rü-
Kui poleks mina lasknud, siis oleks g[ valitsus ja seUe riigi presidente
vpidud mind lasta. Mudshahediinid
ja meie — me olime . . . me ei saa- Seesuguseid kohtuid on peetud
nud ju üksteist usaldada . . .Vahel terve rida - Vietnamis, Angoolas,
ma mõtlesin sellele, mis saaks, kui Iraanis ja mujal sooritatud kurite-
Yu^^^ia^m. oci^y^i uimic UI- ^ . v a n d kui ma variei g«ae pärast. Nüüd oh kohtu ees
es_ Kandahan juru^^^^ ara tulnud, Z^^i^Sl^ M lübanonis, Salvadoris,
mu Kaimda laostunud armeele ja seks^^ j • •' puutusmie vägivalla ajal.., Armastas türan-
Kõudsid vajalike korrektiivide tege- misekis. kokku külaeluga vahe, sest mere niseerid^
mist riigikaitsele ja sõjaväele suu- Kanada toetus Ühendriikidele ^ mõnele^ operatsioonile
r e ^ tähelepanu pööramist. SeUemaaihnäruumi kaitseva
asemd räägiti kunsflikult ülešpuhu- se
tud ebareaalset^ rahukampaania- täieükult vastuolus opositsioonis nistanis toimuvate metsikuste lõpe-ttest
ja arvati, et Kanada prunaar- olevate Mberaah^ ja sotsialistide tamiseks? Mida peaks selleks le­seks
ülesandeks ei ole oma riigi- polütiliste arusaamadega nmg need gema? Kas peaks seUeks kaasa ai-me
mmemas, õhutas ta meid ikka
davai, terroristõi, bei: fashistov...
Ta oH rühmas kõigile vastik, keegi
teda ei sallinud. Ja nii oli see juba
algusest peale, kui ma tema allu­Ikaifee
tõhustamine vaid hoopis-tü- vastuolud ähvardavad p^^^ vusse läksin. Sel kevadel olime al-
Mskõi^elennuliserahupomtika^^v^^^^ ^ • , . • ^ p ^-^^ langeksin . Võib-olla oleks sel
jelemiiie, mis pidi ^ t ^ ^ vabadusvõitlejatele Nikaraaguas, Grenadal - igalpoo!
rentsUaua. M a maail^^ senis- ^^ja<>ks.v Sellega ei saa hakk^^^ ..^^i^d ellu poleks
mud ja vinna mid vastastikusele tt^e^^s^t sõnavõttudest järeldada, et mõ- ' " ^ " ^ ^ ^
koostööle ja relvastuse^häv^ vaaflevad rakettide ^oh, aga si Mhtea
le. Mdleks siis kulutada Kanadas W a sA ifm^^ _=ji.-_i f._..i._u_fl<.«
dega kaubitses...
. . . vastase kaitsevööndi rajamist maa- gõduri seisukohalt?^ Kas Afganistanis võetakse
raha sõjaväele, kui maailma oota- i i j n ^ aastat vastu sižs kevadel?
sid: sellised.hiilgavad:;:ra^ kosmose Tuleks ilmselt abistada mingil . '/ : • . '
ied! tulevikusõja tandriks kujundamise- moel afgaane... võitluses nende Jah, 20. märtsil Neil on ajaar- ^^^^ ^ ^...«....p^
Maailma asjad^^^^^^^^^^^^ • maa eest;;.^^^^^
relvastamise; ijäad esadrmeseaerrmimeiesen^m^^is^e^ ^^ lumeõ jat ai sroadbenti sseeiissuukiioo-- llaahneennuduiis^,, kJS.uULi mmuuMshiaaiih^e^d^i^i ni ali^^^ k.vaaso x1^36^1x,, vvowii 1x^3u62^.. aaaa^sttaa —— ^^jj^^^^ kõik rräännggaadd vvaaeennllaasseedd kes
p-obleemid ei ole siiski kaugeltki ^^h^^ tuks ja afganistanlased ennast ve- ma täpselt ei mäletada .
MMhtsad hagu mõned rahuidee-^^^R me ohme pidutsemise ajal,^ ohtu- ledama nabaväädiga
dest vaimustatud poliitikud jä nen- tavad oma huvisid silmas pidades rahvas variseks jü sel juhul nagu- poolikul .korda valvamas> Sõitsime
de toetajad seda Kanadas arvasid ^^^m^ EMP-1 äärelinnas ringi. Üks meist Miks sa selles nii kindel oled?
ja veel praegu arvavad. Sellele Juh- jamiše hukka, kartes et sell^ Afmüoni*! ti,JiiJJflM«« RrnPaii^o mir , ^^^^^f; ^^J^^l^ P^^^^^^ tema müügi- Noh, aga see on ju nii. Kuhu
mudshahediinid vange ei v õ t a . . . julmusi^ pimamist, tapmist.
Pealegi ei oska nad ju keelt ja ^a^^^arsust ja rahyusmõrva ^ sa-meie
muidugi ka mitte. Neü poleks l^ndi algusest kuni tänapäevani,
mingit yõimahist vange/ hoida. Ise 28.-30. sept 1984 peeti kohut
on nad ju- pidevalt .jälitatoise Brüsselis, 9.; oktoöbrü 1984 Cohun-bia
ülikoolis ja ka Manhattan Rl-verside
kirikiis — peamiselt Rea­gani
kuritööde kohta. Ligemal ajal
on plaanitsetud pidada kümme^
kond kohut, tribunaalideks nime­tatud,
mÜle otsused esitakse ÜRO
sekretärile lADL alalise esmdaja
miüd % u l « t ä h e l ^
da prog^eslmv-konservatiivide par-voSmaMc hävitada ^^,^Ü^^ ^ ramis seria vDfra ^ee raneies—i . „ . . ^ i . *^
tel valitsuse Brian Mnlroneyr kes oma vümasel pressi- lemulsena Moskval ei ole enam või­tu
otsus, mis esitati ÜRO-le, oli
USA rahvusvaheliste õiguste rik­kumise
kohta Salvadoris.
Aga kas afgaanid võidavad? On
Risti hoole all ning ootavad välja­vahetamist
. . . Pealegi mõned neist
ei tahagi NSV Liitu tagasi tulla,
toetubki okMpat^oon Afganistanis? vaid soovivad Läände jääda. Osa
Kindlasti... sellistele, kes tenx)- Nõukogude armee vangüangenud
(Järg lk. 3)
riseerivad oma alluvaid ja kes...
Kui suur
Ma ei tea.
sõdureist viibivad vabadusvõitiejä­te
baaslaagrite^ Pakistanis.
Võimalik, kuid need on ilmselt
erandid. Ma ei usu, et neid palju
:on. • •.-, •
tahtis seda ara vptta. See rabeles upii mineit oma riiki lU nole
* ' ^ " ' = ^ ' ^ V TT:'^\,*r" ' ^, ^ . « ^ - - ^ NSVL-Ž võimutsemise all? • vastu hakkas teda sõimama Noh «ung«. omd umi ju puie...
tei uue vahtsuse peaminister Bnan aladele suunatud raketid, mille tu-
vasiu,naKKas leaa sõimama. jMon, . J, ~
Muidugi; Kusjuures nemad ju ta^s^^^^^^^^^^^
feonverentsU: Ottawas iiflesseDe ^s Alganistanis on van-av^
tailt väljav mfflest seni sosm^^ rahvuse, kui just usu ni- jalgadega taguma... Si
®n räägitud^ Mulroney ei valinud Mulroney omakorda leiab, et Ka- mel... Nõukogude^ Liidu jäädav rainlane lasigi... .
sõnu ning ei rääkmi^„ümber nada ei saa jääda selle küsimuse okupatsioon ei saaks mingil juhul äkki selliste inimeste abUe
murga" kui ta maiEiis, et eel^^
IberaahdevaUtsuis lasi kanada kon^ seisukoht ön ühest küljest tingitud
veiitsiohaaise relvadega varustatud Kanada ja JUhendrUkide vahelisest
sõjäväeiiksused, nende relvastuse ja meda^^ kuld — selleks persp^tiiye.
Kanada põhjapürile rajatud radari teisest küljest ka Kanada oma teii> Nende tähe on k ^ tugev
hoiatusliini niivõrd laosttida, et Ka- ritooriumi kaitsmise huvidest ja praktiliselt murdmatu. Vastupa- jsikiäosseis^
iiada liitiäsed meW enam ei res-^^^^^^^^R^^ kindiasõnalised jä nu kestab nii kaua, kuni afgaanid
pekteerinud. Kuld küsimus ei seis^ seisukohad Kanada riigi- pole hävitatud. Sellepärast see võit-nudmitte
auiult Kanada prestüzhi kaitse ümberniöbleerimiseks ning lus Afganistanis ongi nii verine,
kaotud, vaid Kanada riigikaitse neile vastukaalu
iiböletusesse jätmine tõi peaminis^ listiikele ja ebareaalsetele mõtte- I#üd veel kahest asjast, miilist
ri hmnangui kaasa käolukoiraymõlgustustele rajatud opositsiooiu » » » k ä i v i f a -
tus Kanada suveräänsus saittushä- seisukohad lasevad järeldada, et " " ^ ^^^i™ ning millest meie ^
daohtu mng Kanada tüüris sellega Kanada riigikaitse^ küsimuste ü m - v ^ ^ pole ohmd, A ^ badfinaanS — 1^
teatab määral oma liiflastle ees^ ber läheb vaütsuse ja opositsiooni- ganistanis on ju tõesti verd palju Q^^^^ saatsime ^toronge
kostmise alla. parteide poliitiiištes sepikodades^ nagu sa asja üttelsid — »5flg valvas bulgaarlasi ka
Need oUd tõsiM kmd ühiasi lä^^^
iffim-elikud sõnad. Peaministri väl-jSeUeks on ka juba äeg^^^^ j^^ tungiv le kohta> et te ei arutaks peale Kust teate
Jendused pressikonverentsil lasevad yajaduls, kuna Kanada on juba küI- ieenistusega Afganistani sündmus- olid?
oletada, et olukord Kanada riigi- lalt kaua oma riigikaitse läostiiBimist^^*^^ ega jagaks selle kohta nsifot, ^ . . ^ , . , Nn et sõdurid on valmis sõhni-kaitse;
alal peab muutuma^^ ning iikskõikselt pealt vaadanud^ Sma olid nõus yesflema, kuna är- _ J^i^JU neea pme ei mg afgaanidega kasvõi isekeskis ra- ^^--^j^ .-.^^«.w..
praegune valitsus siihtub j^^^ ' K. A. ^^^^^^^^^^^^^^^^ et Afeamstam ei tohi maha f^^^^^ hu^ kui muud võimalust pole. Hü- paljutki veel ei teata Afganistani
- -^^^^^^^^ V kohta. Ja oleks kohutav, kui see
^ ~ '~ ~~~ — — — _ aig„5^'j^gjjgjggjj|jg^^ g^^^^ noorte poiste surma?... Nad ju Muidugi, see on nii. Loodame, et
Kas; teile siis. et
Mainiti, öeldi, et Nõukogude ar- valamist saaks vähendada
i c n A A o ^ u Ar vangiandmise võimaluse
mee on 150 000 mehega Afganis- ^
tanis,' aga näiteks Kabul-Dzhelala-
Noh, sina smna nimetult ohvri-iauale
vedelema ei jäänud, jõudsid
tervena tagasi Eestiss^. Aga mÕnda
tei^t maetakse võib-oUa täna õh­tulgi
s^aja kusagile veniiaskalmis-tule.
Salaja, et keegi teda avalikult
taga nutta ei saaks, sest si£s oleks
see protestidemonstratsiooniks...
Kas sind näiteks ei puna südame­tunnistus,
et jätsid äkld midagi te­gemata
vereyalamise vähendami­seks
Afganistanis? Et sa ei teinud
Võib-oUa. Nõukogude sõjaväe- kõike, mis sinu võimuses?
laste olukord on niivõrd talumatu,
SüsM. Mida ^ arvad, kas vere-sellise
laiema
praktiseerimisega?
et kahtlemata sellist, kes poleks
mõelniid enda vangiandmisele, sel­list
pole.
Ma ei kujuta ette, mida ma
oleks saanud teha... Ma olin
nõus rääkima Afganistanist, sest
ma võin sellest üht-teist rääkida,
kuna olin seal... Vaatamata sel­lele
allkirjale.. . J a tõepoolest
S0IIRI EESTLANE'
Ühe lendlehe, mis.;.
aga isegi mitu lendlehte.
;s : küll,^ tõesti' isegi- kolm.
bulgaaria kedest ka aru. See on sõdivad seal praegugi. Iga hetk on seegi aital^ mmgil määral, mida sa
vene keelega sarnane... Need, jälle mõni neist verest tühjaks nõustusid rääkima. Aitäh sulle.
kellega me rääkisime, olid tulnud jooksmas... Ja mille jaoks? Kelle
1982. aasta lõpu poole. Jaoks? • Lindistatud 1983. a. juunis.
i:
Nr. U
Vi
NÄDJ
9. ja 10. vee
dr. R. vl
16. ja 17. v
dr. R. PJ
Eesti Vanj
jäte Abistai
Eesti vasN
aluste kroor
tete . ja uu(!
Eestis'' koini
mine hilinef
/ justel. Kolm5
nikate kogu(
te lisadega:
nimestik seis
Poliitvangide
sed, 3) Polil
ja tagakiusa
aadressid, 4]
vangilaagrid!
tis, 5) Eestil
damiskohad
Eesti vangisl
tega kirjävj
Juhend paki
se koos N.
soovitusega
de koosta mü
de sõjalised
Kroonikatel
k.a. veebrual
köidet on või
tud eeltellii
veebruarini
koos saatekul
USA-s US-d<
Gan. dollarit
ygistavalt
Kroonikatel
vastu ja-üi
EVV Abistj
poliitvangidel
hooldajad ni|
tused. Eeltel
se tasuda E^
aadressiU
Stockholm,
500104-5.
Kaaseestls
kordset, võin]
nuliikumise
kate omani
maise vabai
düsvõitlejate!
ge eesti rai
davat okupj
da^ Toetage
liikumist!
0
IDAL on
sioon, mis v|
eest, presid<
vastu (lADl
55 kongressil
paneku prcJ
HU ÄKADEj
raha tarvis.
. (Am Speel
Üks 20 aal
Chicago Sul
teatab, et vel
ne Väärtpabj
bariigi omac
kuigi nendel
makstud 194]
sed (s.o.
$90.— Eesti
kroonilise \A
Näeme,\ct|
vabariigi ki;
lootuste aii
Nüüd, mil üj
nud vabarü^
sest — liole
rohkemat vi
rariteedi hinj
Kuid veel
südames Ei
on endiselt
Eesti Maju,
guid, kuTundj
vad kapitali
luseks, õpetal
lugu ja eeslil
igaühega,
väärtj»abereid
Need on n
Pole ka miti
oad kunagi