1987-03-24-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 23 Nr. 23 . VABA EESTLANE teisipäeval, 24. märtsil 1987 - Tuesiay, March 24, 1987 Lk. 7
ida vasakult: Jaan Peetre
lu (Toronto, Kanada),,
traalia). Teine rida Jüri
ijala (Los Angeles), Siim
Foto: Vüvi Piirisild
iti Spordiliidu
>solek
Ijapäeval, 26. märtsil kell 7
toimub Balti Spordiliidu
dek leedu kiriku ruumes,
Gollege st. (DoverGourt'ist
s).
;sti spordijuhid igalt aialt, kes
[ievad aktiivselt spordiga, on
itud koosolekule. Arutatakse
[divõistluste aegu, kohti ja:
Vaba Olümpiaadi küsimust.
ma eestlased on viimaseil
lil olnud väga passiivsed
eesti spordijuhtide osavõtt
ivajalik. Lähemaks informat"
Iniks helistada 924-6028.
lillltltilllllltitftltiliHllllllltiltliiilililliilfS
oleks võtnud, poleks ta
p. mõtleb Pension tagasi
Lid nii jube oli — miili ae
ustöö veel võiks oÜa?
aagris ringi kolab, saab
ee päris purustustöö on.
jule suur puukilp ja sel-
[palju kive kuii aga saab.
jskab kilp kivid kõrgele
jis vaenlasele pähe kuku-'
nlane oled ja miini otsa
nii ülalt kui ka alt va-õik
need. kaitseväeasjacl
filosofeerib Pension. Sa-
•i. kui ta kord ilma ö ö -
Liigud sa tänaval — tu-liib
su ööloata hulkumise
jasarmusse — on sul velt-iksljäämise
eest sind juba
mõõgaga nuhtlemata ei
4.
>rdsclt sealviibijale palju
i tore ja imponeeriv on
[ukki laagrisse. Suur ves-rieersild
toob üle laia Jä-on
vabrikukanal, millest
iie käib. Väikesest sillast
lagri pool asub laagrivä-lm
ilSiff
Trr 'Mm
oiaal kirjutatud laulude
Luulekogumik I940-19S3,
EKK, Lusid 1984.159 lk.
Hiljutisel ajakirjandusele antud
intervjuus märkis Eesti Kirjanike
Kooperatiivi ju^hataja Bernard
Kangro, et B-seeria ümberorgani-seerimisel
võiks alustada paaril
\iimasei aüüstal ilmunud
raaniatutest^kus üheks võiks olla
Rainiond Kolki luulekogumik
Võõral maal kirjutatud laulud".
Kolk on nimetatud oma kogutud
luuletused luulekoguniikuks ja
paigutanud selldsse oma seni ilmunud
luule-tuskogud ,,Üisik
täht'' (1946), „Kõiv akna all"
(1952), ..Müüdud sõrmus*'
(1959) ja „Kirr' (1977). Neile
lisaks tsük- k e l , ,Möödunud
luuletusi 2'' 1940-1945
(samanimeline esimene tsükkel ilmus
viiniases luuletuskogus) ja
Uusi luuletusi* , nii on 21
luuletust seniste luuletuiikogude
omajaile senitundmatud või ainult
ilmunud ajakirjades. Kokku on R.
Kolk kirjutanud raamatu ilmumisajaks
179 luuletust.
R. Kolki esikkogu ,,Otsik täht-oli
kirjutatud Võru-Mõniste murdes.
Luulekogumikku võetud
,, M öö d u n u d I u u 1 e t u s i 2' *
(1940-1945) näitab siiski, et ta kasutas
oma luulekutsumusele
asudes kirjakeelt. Järgmises
kogus on juba segamini murde- ja
kirjakeelsed luuletused ja viimases
vaid kirjakeelsed, nagu märgiks
see luuletaja eemaldumist
oma kodukoha mõjudest mis minevikku
on taandunud.
Just oma murdeluules saavutas
la erilise tundehelluse noorusmä-lestuste
ja kodukoha inimeste, ja
maastike ning sündmuste kirjeldamisel
.Need tunded olid noorena
pagulusse sunnitud autori
juure.s sooja emotsionaalse värvinguga.
Juba esikkogu nimiluuletuses
Otsik täht'* seob ta end
üksiku tähega, mis pilvemetsas
vilgatas, kuna selline üksik oli ta
isegi kurjast ilmast võõrale maale
pagenud eksija. Kolk kasutab
lühikest värsirida ja valdavalt
nelikstroofi, milles on eesli rahvaluule
sugemeid, asetades tabava
püandi viimsele värsireale.
Murdes jääb luulele humoristlik,
v ei di muhedal t v a a d a t u d
maailmapijt tõsise olukorragi
juures. Rahvalikud ütlused ja
kasutatava koduaineSise temaatika
juures jääb talle juba esikkogus
oma kindel käekiri ehk nagu ta ise
ütleb, pani pilli helisema ja see
,,püsüs tutvan timmin".
Teises kogus on esikkogu 1 iht-sus
nii vormis kui sisus muutunud
mitmekülgsemaks: vanamoeliste
nelikridade kõrval on kasutusele
võetud k^ vabavärss. Senises soojas
huumoris on märgata kerget
iroonia varjundit
mäailmamurelike illusioonide
purunemisel, millele ta
resigneerunult reageerib ,,Jum-mal
ei tulo,/sis ku mii
looda./Jummal tulõ sis ku lima
?aht."*
Müüdud sõrmus" on enama.s-ti
kirjakeelne ja luuletaja ainestik
hõlmab ka rnaailmasündoiysi, n i i .
pagulaste elu Rootsis koi Ungari
vabadusvõitlusile kaasa tundvais
mõtteis. Maailma looiusle purunemine
on avaldanud mõju luuletajale,
kelle pehme muhelev vaatlus
on poleemiliselt ja protesteerivalt
teravdatud kaasaegsete sündmuste
vastu. Ka luule välisvorm
on muutunud: kasutusele on võetud
pikki ridasid vabavärssides,
'^(iiille mõtterütm tugevdab väljenduse
rõhutatust. Müüdud sõrmus'
' on ema laulatussõrmuse
motiiv, mille poeg pidi andma
laevniküle kes ta kord vabasse
koduranda toob, kiiid mille ta kasutas
m agu sa te koo k i d e j a
kohyivee eest maksmiseks
kõhvitommuje naisele Botnia
ääres. See on emotsionaalsemaid
luuletusi, milles nagu süümel
olevast koormast püütakse vabaneda,
sest lootus vabaduse tunniks
oli kadunud.
Viimases kogul
si ja tsükkel ,,MOOÜUI
luuletusi" (1943-1947), mis on
noore luuletaja Xi *^^t ust.
Nimiluuletus ,,Kiri'* on nagu
kusagil asuja ootus luuletajalt kirja
saadaw kes peaks kirjeldama
kuidas elatakse uute sõprade, veenete,
armude ja aadete hulgas.
Saarmata kiri on nagu reetmine ja
pettus, kui tagasimaksmatä laen.
TehVaat ilisemalt on luule
muutunud üldinimlikumaks, on
nagu mingi vaheaeg elus, kuid
,,eksimatult nagu saatus/saabub
draama jõpuvaatus'^ Sügismeele-olulist
nii elus kui looduses on
mitmeis luuletusis/
Möödunud luuletused" on
osalt vanem ajakirjades ilmunud,
sõjamotiiyiga, ja paar-koim
humoorikat murdeluuletust ning
viis luu 1 etust Travemünde
tsüklist. Viiniases luuletuses
„Onn" saavutas luiiletaja kirjakeeleski
humoorika tooni
lühivärssides ja nelikstroofides,
leides resigheerununav et \ , E i ,
õnn ei ole kodus,/on külas kellegi
pool" ning leiab lõpuks, et Ma
ootasin sind,/sä ei tulnud,yei teadnud
tui lagi./Me saame enne
mullaks,/siis tuul viib mullagi. "
Luulekogumikus on veel teinegi
tsükkel ,,Möödunud luuletusi 2*'
(1940-1945). Ka neist on mõned
varem ajakirjades ilmunud, loomisaasta
1940 näitab, et see bn
iiks luuletaja noorusajal valminud
[y Viimases. ,,Uusi .luuletusi^*- on
välikväyaspool kogudes ilmunud
luuletusi. ,,üle lahe'* nimelises
luuletuses arutleb luuletaja üle
Soome lahe mineku tundeid, et
,,luu 1 etus on ainus koht
maailmas,/kus on kindel, usaldatav,
soe./Kuigi vahel pisar läigib
silnnas,/luuletus on ainus koht
maailmas.*' (lk. 147) ja kui kogy
maailma tähelepanu on suunatud
pääsemaks Kuule, siis Maale,
Soornelahe randa paigale jääb
luule". See on ka luuletaja
sisernine enesepaljastus, mida
talle luule pakub, mida looming
loojale on — kindelv usaldatav
; koht.:,'
" on
laule. Et luuletaja neid ise laulu-vanaaegne:
Leetma, Oss Timmas,
teetma. Seisavad vasakult:
Maiteiis, Toomas Koger, Evi H
,;S;Elive^^^
tT.Säi
.9 ii^aJ Kääridj
sa
varem teatatud ilmub sel
aastal .Eesti Gaidide Liidu väljaandel
koguteos ,, Mälestusi tjaidi-rajalt".
EGL palub siinjuures
meelde tuletada^ et ettetellimise
tähtaeg hakkab kätte jõudma:
Kuhi I. aprilhni on raamatu
Kanadas $35.00.
Ettetellimisi on
katta trükikulusid, mis on äärmiselt
suured. Jääme lootma sooja
suhtumist meie ettevõttesse jäädvustada
eesti gaidlust. KogMteqs
oh sobivaks I ugeirii seks
vanematele endile ja kõigile endistele
gaididele. Raamat on
huvipakkuv ka väljaspool
gaidlikku [ilkumist lugejatele, kes
on võibolla mõelnud, millega
need gaidid.küll tegelevad;
Koguteos hõlmab eesti gaidlust
algusest tänapäevani. Kaastööd on
kõikidelt maadelt, kus eesli
gaidlus ön tegutsenud. Raamatus
on isiklikke mälestusi, lehekülgi
kroonikatest, kirjutisi peaaegu
kõikide üksuste (ka endiste)
tegevusest, lugusid laagritest, väljavõtteid
ajakirjandusest,illustratsioone,
laagrimärke ja eriti
rohkesti fotosid üle 450-ne!
Raamat tu leb ü rtibe s
lehekülge, millest neli on
sed.
, ,^Mälestusi gaidirajalt''
pühendatud eesti gaidide Peava-nem
gdr Eleonore Hünersoni
mälestusele. Selle teosega tahavad
gaidid ka märkida eesti gaidluse
tava, vaid väljendab seda lüürilist
m u r de t a u st a, seda 1 a u 1 va t
häälikuist elementide hulka,
millest Kolk on loonud omaluule-maailmay
Sellele on peale ehitatud
kirjakeelne luulelooming, kus
luuletaja teine mina — kui protesteerija
ja ühiskonnakriitik on
koha ieidnudv Luulekogumik m
sellisena ääretult rikas vaimne
65-ndat aastapäeva,
kogumisega alustati juba rohkem
küi kolm aastat tagasi. Alguses oli
karta, et ei tule küllalt kaastööd,
aga lõpupoole tuli rohkesti
kärpeid teha.
Mitmesuguste takistuste tõttu ei
saa raamat valmis kevadel nagu
varem loota oli. Alles hiljuti läks
raamat trükikpttav kus ladumine/
trükkimine võib võtta kuni
kuus kuud. Loodetavasti valmib
raamat sügiseks. Ka palume teatada,
et raamatu jaoks laenatud
fotosid ei saa enne sügist tagas-tada.
Raamatu koostajaks on olnud
gdr Siin Puust, toimetuse liikmeiks
Eesti Gaidide Liidu Keskbüroo
liikmed gaiderid Hilja
Kuutma (ajalooline ülevaade),
Saima Varangu, Helgi Rosenv
Aili Silm. Korr^^ktuuri tegi ngdr
Silva Peek, illustratsioonid Mai
Halling-Raykoff ja kunstilise kujunduse
alal töötab Kaari türk.
Ettetellimised palume saata
aadressil:
gdr Helgi Rosen, Site 340, Box
4, RR #3,• Wasaga; Beach, Ont.'
:L0L:2P0, .Ganada.;: \V.
Tellija aadress trükitähtedes ja
tshekk välja kirjutada Eesti
Gaidide Liidu nimele.
• Eest!,.'oniäaegne • :.:msiaiioorte • -
üleriiklik sekretär agronoom
Ruut Paglant suri Rootsis Aling-sasis
1981. aastal. Hrast^uiin^^^^^^
moodustas ta abikaasa Adele
„Ruut ja Adele Paglanti fondi'
Sealt on korduvalt jagatud stipen
diume parempoolse maailmavaatega
aktiivsetele eestlastele ja eriti
eesti noortele. 1986. aasta stipeii-dium
50CK) Rkr (ca $1000) määrati
Soome kunstniku SamiSuoma-laise
töödega on võidud tutvuda
,;Kanadan Suomalaisen kaahe-jooniste
kaudu, teiiia õlirnaalide
valik, 25 tööd, olid välja pandud
Suojtni Koti ,,lahtiste uste**
päev ai, mispu hui ter-vishoiukeskuse
ooteruumi oli
häitusegaleriina kasutatud.
Üldpilt näitusest d i võrd^^
ühtlane> raskelt roheliste impres-sionistUke
töödega^ kus vaid
üksikuid olid erikolpriidis. Laapte
ja looduse keskel asuvate
ulukitega oli antud ürgne
meeleolu, \ miile pinnale aga
toodud hel^aid liblikaid .Dms^
rohelise kastitamisegä olid
enamus toid saanud loodusliku
puhtuse iseloomustuse.
Kunstnik on sündinud Soomes
1941 ja ta võitis oma esimese
kunstivõistiuse neljaaastaselt, kui
auhinnaks oli Frazer
shokölaadiettevõttelt nii suur
kotitäis niaiustusi, et talle oli neid
liiga raske koju kaiida. Ta lõpetas
oma kunstihariduse Helsingi^ ja
tuli Kanadasse 1962, kus ta pärasU
1967. aastat öii töötanud täisa-jališe
vabakunstnikuna. TaToom-ingus
on in^3tikke, portreid ja
raamatuiilustratsioone; kasutades
materjalina õlivärve, akrüüli ja
akvarelle. Maalikunstniku kõrval
on ta ka skulptor, luues praegu
soomlaste ettevõttele ,yKelonia**
klaasskülptuuriv See ettevõte asub
Thomtohisj Barrie lahedal, kus
on välja pandud tema Põhja-i^
eerika lindude klaasskiilptuu-ri.
Ta on korraldanud ka varem
rea üheinehenäitusi, y i i ^
ka Helsingis Asša galeriis.
riarhiivi bibliotekaarile fil. lic.
Mai Rauale. Stipendiumi pidulik
üleandinine toimus Göteborgi
Põllumeeste Kogude traditsioonilisel
uusaasta vastuvõtul.
Pärast REE büröqjuhataja Ähti
surma asus
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 24, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-03-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870324 |
Description
| Title | 1987-03-24-07 |
| OCR text | Nr. 23 Nr. 23 . VABA EESTLANE teisipäeval, 24. märtsil 1987 - Tuesiay, March 24, 1987 Lk. 7 ida vasakult: Jaan Peetre lu (Toronto, Kanada),, traalia). Teine rida Jüri ijala (Los Angeles), Siim Foto: Vüvi Piirisild iti Spordiliidu >solek Ijapäeval, 26. märtsil kell 7 toimub Balti Spordiliidu dek leedu kiriku ruumes, Gollege st. (DoverGourt'ist s). ;sti spordijuhid igalt aialt, kes [ievad aktiivselt spordiga, on itud koosolekule. Arutatakse [divõistluste aegu, kohti ja: Vaba Olümpiaadi küsimust. ma eestlased on viimaseil lil olnud väga passiivsed eesti spordijuhtide osavõtt ivajalik. Lähemaks informat" Iniks helistada 924-6028. lillltltilllllltitftltiliHllllllltiltliiilililliilfS oleks võtnud, poleks ta p. mõtleb Pension tagasi Lid nii jube oli — miili ae ustöö veel võiks oÜa? aagris ringi kolab, saab ee päris purustustöö on. jule suur puukilp ja sel- [palju kive kuii aga saab. jskab kilp kivid kõrgele jis vaenlasele pähe kuku-' nlane oled ja miini otsa nii ülalt kui ka alt va-õik need. kaitseväeasjacl filosofeerib Pension. Sa- •i. kui ta kord ilma ö ö - Liigud sa tänaval — tu-liib su ööloata hulkumise jasarmusse — on sul velt-iksljäämise eest sind juba mõõgaga nuhtlemata ei 4. >rdsclt sealviibijale palju i tore ja imponeeriv on [ukki laagrisse. Suur ves-rieersild toob üle laia Jä-on vabrikukanal, millest iie käib. Väikesest sillast lagri pool asub laagrivä-lm ilSiff Trr 'Mm oiaal kirjutatud laulude Luulekogumik I940-19S3, EKK, Lusid 1984.159 lk. Hiljutisel ajakirjandusele antud intervjuus märkis Eesti Kirjanike Kooperatiivi ju^hataja Bernard Kangro, et B-seeria ümberorgani-seerimisel võiks alustada paaril \iimasei aüüstal ilmunud raaniatutest^kus üheks võiks olla Rainiond Kolki luulekogumik Võõral maal kirjutatud laulud". Kolk on nimetatud oma kogutud luuletused luulekoguniikuks ja paigutanud selldsse oma seni ilmunud luule-tuskogud ,,Üisik täht'' (1946), „Kõiv akna all" (1952), ..Müüdud sõrmus*' (1959) ja „Kirr' (1977). Neile lisaks tsük- k e l , ,Möödunud luuletusi 2'' 1940-1945 (samanimeline esimene tsükkel ilmus viiniases luuletuskogus) ja Uusi luuletusi* , nii on 21 luuletust seniste luuletuiikogude omajaile senitundmatud või ainult ilmunud ajakirjades. Kokku on R. Kolk kirjutanud raamatu ilmumisajaks 179 luuletust. R. Kolki esikkogu ,,Otsik täht-oli kirjutatud Võru-Mõniste murdes. Luulekogumikku võetud ,, M öö d u n u d I u u 1 e t u s i 2' * (1940-1945) näitab siiski, et ta kasutas oma luulekutsumusele asudes kirjakeelt. Järgmises kogus on juba segamini murde- ja kirjakeelsed luuletused ja viimases vaid kirjakeelsed, nagu märgiks see luuletaja eemaldumist oma kodukoha mõjudest mis minevikku on taandunud. Just oma murdeluules saavutas la erilise tundehelluse noorusmä-lestuste ja kodukoha inimeste, ja maastike ning sündmuste kirjeldamisel .Need tunded olid noorena pagulusse sunnitud autori juure.s sooja emotsionaalse värvinguga. Juba esikkogu nimiluuletuses Otsik täht'* seob ta end üksiku tähega, mis pilvemetsas vilgatas, kuna selline üksik oli ta isegi kurjast ilmast võõrale maale pagenud eksija. Kolk kasutab lühikest värsirida ja valdavalt nelikstroofi, milles on eesli rahvaluule sugemeid, asetades tabava püandi viimsele värsireale. Murdes jääb luulele humoristlik, v ei di muhedal t v a a d a t u d maailmapijt tõsise olukorragi juures. Rahvalikud ütlused ja kasutatava koduaineSise temaatika juures jääb talle juba esikkogus oma kindel käekiri ehk nagu ta ise ütleb, pani pilli helisema ja see ,,püsüs tutvan timmin". Teises kogus on esikkogu 1 iht-sus nii vormis kui sisus muutunud mitmekülgsemaks: vanamoeliste nelikridade kõrval on kasutusele võetud k^ vabavärss. Senises soojas huumoris on märgata kerget iroonia varjundit mäailmamurelike illusioonide purunemisel, millele ta resigneerunult reageerib ,,Jum-mal ei tulo,/sis ku mii looda./Jummal tulõ sis ku lima ?aht."* Müüdud sõrmus" on enama.s-ti kirjakeelne ja luuletaja ainestik hõlmab ka rnaailmasündoiysi, n i i . pagulaste elu Rootsis koi Ungari vabadusvõitlusile kaasa tundvais mõtteis. Maailma looiusle purunemine on avaldanud mõju luuletajale, kelle pehme muhelev vaatlus on poleemiliselt ja protesteerivalt teravdatud kaasaegsete sündmuste vastu. Ka luule välisvorm on muutunud: kasutusele on võetud pikki ridasid vabavärssides, '^(iiille mõtterütm tugevdab väljenduse rõhutatust. Müüdud sõrmus' ' on ema laulatussõrmuse motiiv, mille poeg pidi andma laevniküle kes ta kord vabasse koduranda toob, kiiid mille ta kasutas m agu sa te koo k i d e j a kohyivee eest maksmiseks kõhvitommuje naisele Botnia ääres. See on emotsionaalsemaid luuletusi, milles nagu süümel olevast koormast püütakse vabaneda, sest lootus vabaduse tunniks oli kadunud. Viimases kogul si ja tsükkel ,,MOOÜUI luuletusi" (1943-1947), mis on noore luuletaja Xi *^^t ust. Nimiluuletus ,,Kiri'* on nagu kusagil asuja ootus luuletajalt kirja saadaw kes peaks kirjeldama kuidas elatakse uute sõprade, veenete, armude ja aadete hulgas. Saarmata kiri on nagu reetmine ja pettus, kui tagasimaksmatä laen. TehVaat ilisemalt on luule muutunud üldinimlikumaks, on nagu mingi vaheaeg elus, kuid ,,eksimatult nagu saatus/saabub draama jõpuvaatus'^ Sügismeele-olulist nii elus kui looduses on mitmeis luuletusis/ Möödunud luuletused" on osalt vanem ajakirjades ilmunud, sõjamotiiyiga, ja paar-koim humoorikat murdeluuletust ning viis luu 1 etust Travemünde tsüklist. Viiniases luuletuses „Onn" saavutas luiiletaja kirjakeeleski humoorika tooni lühivärssides ja nelikstroofides, leides resigheerununav et \ , E i , õnn ei ole kodus,/on külas kellegi pool" ning leiab lõpuks, et Ma ootasin sind,/sä ei tulnud,yei teadnud tui lagi./Me saame enne mullaks,/siis tuul viib mullagi. " Luulekogumikus on veel teinegi tsükkel ,,Möödunud luuletusi 2*' (1940-1945). Ka neist on mõned varem ajakirjades ilmunud, loomisaasta 1940 näitab, et see bn iiks luuletaja noorusajal valminud [y Viimases. ,,Uusi .luuletusi^*- on välikväyaspool kogudes ilmunud luuletusi. ,,üle lahe'* nimelises luuletuses arutleb luuletaja üle Soome lahe mineku tundeid, et ,,luu 1 etus on ainus koht maailmas,/kus on kindel, usaldatav, soe./Kuigi vahel pisar läigib silnnas,/luuletus on ainus koht maailmas.*' (lk. 147) ja kui kogy maailma tähelepanu on suunatud pääsemaks Kuule, siis Maale, Soornelahe randa paigale jääb luule". See on ka luuletaja sisernine enesepaljastus, mida talle luule pakub, mida looming loojale on — kindelv usaldatav ; koht.:,' " on laule. Et luuletaja neid ise laulu-vanaaegne: Leetma, Oss Timmas, teetma. Seisavad vasakult: Maiteiis, Toomas Koger, Evi H ,;S;Elive^^^ tT.Säi .9 ii^aJ Kääridj sa varem teatatud ilmub sel aastal .Eesti Gaidide Liidu väljaandel koguteos ,, Mälestusi tjaidi-rajalt". EGL palub siinjuures meelde tuletada^ et ettetellimise tähtaeg hakkab kätte jõudma: Kuhi I. aprilhni on raamatu Kanadas $35.00. Ettetellimisi on katta trükikulusid, mis on äärmiselt suured. Jääme lootma sooja suhtumist meie ettevõttesse jäädvustada eesti gaidlust. KogMteqs oh sobivaks I ugeirii seks vanematele endile ja kõigile endistele gaididele. Raamat on huvipakkuv ka väljaspool gaidlikku [ilkumist lugejatele, kes on võibolla mõelnud, millega need gaidid.küll tegelevad; Koguteos hõlmab eesti gaidlust algusest tänapäevani. Kaastööd on kõikidelt maadelt, kus eesli gaidlus ön tegutsenud. Raamatus on isiklikke mälestusi, lehekülgi kroonikatest, kirjutisi peaaegu kõikide üksuste (ka endiste) tegevusest, lugusid laagritest, väljavõtteid ajakirjandusest,illustratsioone, laagrimärke ja eriti rohkesti fotosid üle 450-ne! Raamat tu leb ü rtibe s lehekülge, millest neli on sed. , ,^Mälestusi gaidirajalt'' pühendatud eesti gaidide Peava-nem gdr Eleonore Hünersoni mälestusele. Selle teosega tahavad gaidid ka märkida eesti gaidluse tava, vaid väljendab seda lüürilist m u r de t a u st a, seda 1 a u 1 va t häälikuist elementide hulka, millest Kolk on loonud omaluule-maailmay Sellele on peale ehitatud kirjakeelne luulelooming, kus luuletaja teine mina — kui protesteerija ja ühiskonnakriitik on koha ieidnudv Luulekogumik m sellisena ääretult rikas vaimne 65-ndat aastapäeva, kogumisega alustati juba rohkem küi kolm aastat tagasi. Alguses oli karta, et ei tule küllalt kaastööd, aga lõpupoole tuli rohkesti kärpeid teha. Mitmesuguste takistuste tõttu ei saa raamat valmis kevadel nagu varem loota oli. Alles hiljuti läks raamat trükikpttav kus ladumine/ trükkimine võib võtta kuni kuus kuud. Loodetavasti valmib raamat sügiseks. Ka palume teatada, et raamatu jaoks laenatud fotosid ei saa enne sügist tagas-tada. Raamatu koostajaks on olnud gdr Siin Puust, toimetuse liikmeiks Eesti Gaidide Liidu Keskbüroo liikmed gaiderid Hilja Kuutma (ajalooline ülevaade), Saima Varangu, Helgi Rosenv Aili Silm. Korr^^ktuuri tegi ngdr Silva Peek, illustratsioonid Mai Halling-Raykoff ja kunstilise kujunduse alal töötab Kaari türk. Ettetellimised palume saata aadressil: gdr Helgi Rosen, Site 340, Box 4, RR #3,• Wasaga; Beach, Ont.' :L0L:2P0, .Ganada.;: \V. Tellija aadress trükitähtedes ja tshekk välja kirjutada Eesti Gaidide Liidu nimele. • Eest!,.'oniäaegne • :.:msiaiioorte • - üleriiklik sekretär agronoom Ruut Paglant suri Rootsis Aling-sasis 1981. aastal. Hrast^uiin^^^^^^ moodustas ta abikaasa Adele „Ruut ja Adele Paglanti fondi' Sealt on korduvalt jagatud stipen diume parempoolse maailmavaatega aktiivsetele eestlastele ja eriti eesti noortele. 1986. aasta stipeii-dium 50CK) Rkr (ca $1000) määrati Soome kunstniku SamiSuoma-laise töödega on võidud tutvuda ,;Kanadan Suomalaisen kaahe-jooniste kaudu, teiiia õlirnaalide valik, 25 tööd, olid välja pandud Suojtni Koti ,,lahtiste uste** päev ai, mispu hui ter-vishoiukeskuse ooteruumi oli häitusegaleriina kasutatud. Üldpilt näitusest d i võrd^^ ühtlane> raskelt roheliste impres-sionistUke töödega^ kus vaid üksikuid olid erikolpriidis. Laapte ja looduse keskel asuvate ulukitega oli antud ürgne meeleolu, \ miile pinnale aga toodud hel^aid liblikaid .Dms^ rohelise kastitamisegä olid enamus toid saanud loodusliku puhtuse iseloomustuse. Kunstnik on sündinud Soomes 1941 ja ta võitis oma esimese kunstivõistiuse neljaaastaselt, kui auhinnaks oli Frazer shokölaadiettevõttelt nii suur kotitäis niaiustusi, et talle oli neid liiga raske koju kaiida. Ta lõpetas oma kunstihariduse Helsingi^ ja tuli Kanadasse 1962, kus ta pärasU 1967. aastat öii töötanud täisa-jališe vabakunstnikuna. TaToom-ingus on in^3tikke, portreid ja raamatuiilustratsioone; kasutades materjalina õlivärve, akrüüli ja akvarelle. Maalikunstniku kõrval on ta ka skulptor, luues praegu soomlaste ettevõttele ,yKelonia** klaasskülptuuriv See ettevõte asub Thomtohisj Barrie lahedal, kus on välja pandud tema Põhja-i^ eerika lindude klaasskiilptuu-ri. Ta on korraldanud ka varem rea üheinehenäitusi, y i i ^ ka Helsingis Asša galeriis. riarhiivi bibliotekaarile fil. lic. Mai Rauale. Stipendiumi pidulik üleandinine toimus Göteborgi Põllumeeste Kogude traditsioonilisel uusaasta vastuvõtul. Pärast REE büröqjuhataja Ähti surma asus |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-03-24-07
