1987-03-24-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval, 24. märtsil 1987 - Tuesday, March 24, 1987 Nr. 23 Nr. 23
.«sa
^ ValdiBF Reinsalu ja tema eake Desire® olid ainsad Kana-da-
eestlased, kes Los Angeleses toimunud maratoni-jooksust
osa võtsid. Abielupaar elab Willowdale^s^ mitte kaugel meie
Jooksu alustas 15.000 osavõtjatel
lõpetas 10.654. Desiree Rein-salu
lõpetas 839: kohal (1488-st
naisjooksjast) ja Valdur Reinsalu
tuli üldiselt 1706-ndaks. „Balti
karika" raames jooksust osavõtjaid
oli 15, nende hulgas eestlasi
ka Ühendriikidest, Rootsist ja
Austraaliast. Baltlaste hulgas tuli
¥aldur 3-ndaks. Maratonijooks
toimJs I. märtsil 1987. (Vaata
Viivi Piirisild'i artiklit meie
^yõistluspäev oli ilus ja päiksepaisteline.
Oli palju pealtvaata-jaid,^
kes juubeldasid ja plaksutasid.
Paiguti tõusis temperatuur ku
ni 70-le Fahrenheiti-kraadile .Iga
miili p ^ i olid „veejaamad**, kus
maratoni-jooksjad said keelt
kasta. i
Kell 9.00 hommikul alanud
maraton 15.000 osavõtjaga oli
kõige suurema osavõtjate-arvuga
pikamaajooks, mis on kunagi kirja
pandud.
Los Angelese Balti Selts pidas
omavahelise võistluse suurmara-toni
raames Nad andsid auhindu
kolmele kiiremale baltlasele.
Auhinnad anti üle pärast jooksu
toimunud vastuvõtul Eesti Majas.
Valdur Reinsalu tuli kolmandale
kohale ajaga 3 tundi 29 minutit,
millega ta ise väga rahule jäi.
Desiree Reinsalu jooksis oma
esmakordse maratoni, 4 tunni .41
minutiga. Balti naiste hulgas tuli
ta seega teiseks. Iga eestlasest
osavõtja sai vastava diplomi,
T-särgi ja sinise treeningpluusi,
millele oli trükitud ,,Estonia".
Auhinnad anti üle Eesli aukonsul
Jaak Treimani ja uhe Läti Seltsi
juhatusliikme poolt.
Valdur Reinsalu oma lühikeses
sõnavõtus tänas Los Angelese
eesti organiseerijaid nende tehtud
toö ja nähtud vaeva ning lahke
vastuvõtu eest. Ta võttis ka vastu
nende küllakutse järgmise aasta
maratonil osalemiseks.
• D. R.
Maratoni-jooksu pikkus on 42
km 195 m, mis vastavat distantsile
Kreekas, kus originaalselt joosti
täies sõjavamstuses.
• Toimetus:.,
Eestlastest maratonijooksjad Los Angelese Eesti Majas.. Esimene rida vasakult: Jaan Peetre
(Lund, Mootsi)v Valdur Reinsalu (Toronto, Kanada), Desiree Reinsalu (Toronto, Kanada),
Penny Paabo Melbourne, Austraalia), Helen Paabo (Melbourne, Austraalia). Teine rida Jüri
Tint (Los Angeles), Jüri Kai viste (Los Angeles). Kolmas rida Ain Rajala (Los Angeles), Siim
Sööt (Claicago) ja üve Sillat (Los Angeles). Foto: Viivi Piirisild
hakanud
9 9; uisutama 6.6
See, kes on ajakirjanduse spor-diteadetes
jälginud suusavõistluste
tulemusi, on kindlasti tähele pannud
alanime juures lisandeid nagu
,,vaba stiil'' ja klassikaline*'.
Mida need mõisted tähendavad?
Umbes 10 aastat tagasi
,.leiutasid" rootslased uue viisi
suusatamisel. Senise laadi asemel,
mida oleme harjunud nägema
(otsetõuked, suusad hoitud paralleelselt)
nad hakkasid suusatama
uisutamise moodi (suusaninad
pööratud väljaspoole,
külgtõuked).
EERIK LAIDSAAR
JUTUSTUS! 'SöDIÖRIELUST
mujale
ja nüüd harrastab kogu
maailm kahtlaadi suusatamist —
vana ehk klassikaline stiil ja uus,
vaba- ehk uisustiil. Rahvusvaheline
suusaliit on isegi kehtestanud
määruse, et suurvõistlustel tuleb
üks pool aladest läbi viia ühes
stiilis ja üks pool teises.
Uisustiilil on omad head ja
halvad küljed. Paljud tippsuusä-rajad
väidavad, bt ta on kiirem. 50
km distantsil võib ajavõit olla kuni
10 minutit. Uue stiiliga on edu
eriti märgatav tõusudel,muidugi
neil, kes seda hästi valdavad. Ka
fagasilibisemise öht tõukel on
väiksem.
Miinuseks on see, et ta nõuab
laiemat rada (kuni 5 meetrit), mis
igal pool pole võimalik. Ning
varustus on kallim. Uus stiil vajab
lühemaid suuski, pikemaid keppe
ja tugevamaid säpaid, mis kõik
maksavad rohkem. Hinnavahe
võib olla kuni 100 dollarit.
Juuresolev pilt võib anda teatud
ettekujutuse uuest stiilist.
Balti Spordiliidu
Neljapäeval, 26. märtsil keü 7
õhtul toimub Balti Spordiliidu
koosolek leedu kiriku ruumes,
1102 Gollege st. (Dovercourt'ist
Eesti spordijuhid igalt alalt, kes
tegelevad aktiivselt spordiga, on
kutsutud koosolekule. Arutatakse
spordivõistluste ^egu, kohti ja
1988 Vaba Olümpiaadi küsimust.
Kuna eestlased, on viimaseil
aastail olnud väga passiivsed
oleks eesti spordijuhtide osavõtt
hädavajalik. Lähemaks' informatsiooniks
helistada 924-6028.
ipm-^eskujme'J
enam, et varjava katuse ehitamine ülikerge on
Küüni seinad on laotud paekivist, ilma mingi
sideaineta ja igalt poolt paistab valgus läbi.
Vaja torgata vaid paar pikemat ritva otsapidi
seina, neile mantel peale laotada ja ongi valmis
kaitsev katus .
1 Kuidagi möödub päev. Kuid vihm ei lakka»
Õhtuks on ta leotanud meeste voodikaitsed läbi
Ja jälle tilgub kõikjal.
1 Sookaei; kellele just esimese une ajal vihma»'
tilk läbi baldahhiini otse suhu kukub, on äkilise
vihaga. Ta hüppab voodist üles, rebib raevut-sedes
mantli ritvadelt 'maha. ki/ub ja vannub
aagu veel oskab ja ronib aluspesu väel katusele.
Teised käsutab ta endale lauatükke
kätte andma Ja hakkab siis katuseauke kinni
lööma.
Pension lahendab küsimuse lihtsamalt ~ ta
v^õtab Sookäela nurkavisatud vihmakuue üles
Ja laotab oma baldahhiinile otsa. Nüüd ei tilgu
ka temale enam kaela ja
Icögu meeskond magama.
Kuna ka kõige tüütumate! asjadel on oma
lõpp, tulgu see siis päev varem või
iljem, nii lakkab ühe^^^ ka vihmasadu»
naeratab taas asuürsiiiisest taevast Ja
ling ligunenud maapind aurab. Vihma
akkamisele ei järgne siiski tappev kuümuslaine
^agu ennustab Pension; Viimane nimelt põhjendab
oma väidet tõenäolisuse teooriaga ja on
veendunud, et kuna troopikasajule alati Järg-neb
troopikakuumus, siss ka praegusel Juhul
•teisiü :-ei • või olfeo •: •
n aga siiski. Ilmad, ehkki enam mitte sa-
, on
mad.
Kogu laialdasel laagri maa-alal keeb elav
tegevus. Noorte kompanii teeb hoogsat rivi-'
õppust, õppekompanii veab siia-sinna telefoni-'
kaableid ja püstitab raadiojaamu, saekaater
ähib ja puhib hommikust õhtuni, lõigates laudu,
millistest nobedad pioneerid löövad üles uusi ja
uusi laagrihconeid.
Eemalt, metsast aga kostab vahetevahel
maailmakärakaid. Pioneerid lõhuvad kände,
seletatakse noortele, kes laagrielu veel ei tunne.
Kuna Pension Juba loomusunniliselt iga asja
vastu huvi tunneb^ mille tagatipuks suurem või
väiksem mürts, poetab ta enda ühel vabal õhtupoolikul
metsa, pioneerpataljoni ühe rühma lähedusse,
kes praktilisel õppusel viibib.
Ruttu-ruttu kaevatakse maasse sügav auk,
sinna asetatakse paari jala pikkune tõrvatud
puukast, millest ripub välja traat Ja aetakse auk
uuesti kinni. Selliseid kaevandeid bn mitu. Ön
nad kõik kinni aetud; ühendatakse traadid Juhtmetega
ja minnakse eemale.
Pension asitub lähemale, et vaadata, mida
need pioneerid õige miiravad. Vaevalt saab^^^^
teha paar sammu, kui kõlab kohutav iaürts;
maapind k^gub, rappub, lõhkeb ja kõrged sambad
mulda, purustatud puid liing kive lendab
taeva poole. Pension tuigub lähema puu taha.
Ülalt hakkab sadama mulda.
Kui õhk tacis puhas, ilmuvad pioneerid tagasi.
Pension kuuleb, kuis leitnant
see
Kui ta minu õnneks oleks võtnud, poleks ta
enam n ä i t l i k olnud, mõtleb Pension tagasi
Jalutades. Kui Juba nüüd nii Jube oli i— milline
siis see p ä r i s purustus töö veel võiks olla?
Õhtulv kui Pension laagris ringi kolab, saab
tai ka kuulda/ milline see päris purustustöö on»
Nimelt asetatakse laengule suur puukilp ja sek
lele kantakse peale niipalju kive kui aga saab,
Kui plahvatus käib, viskab kilp kivid kõrgele
taeva alla, kujt nad siis vaenlasele pähe kukuvad.
Nii, et kui sa vaenlane oled ja miini otsa
juhtud, siis surm sind nii. ülalt kui ka alt varitseb.
Kui kummaliselt kõik need kaitseväeasjad
kahe halva otsaga on, filosofeerib Pension. Samuti
oli lugu temagagi, kui ta kord ilma öö-loata
ööseks välja jäi. Liigud sa tänaval tU"
leb platsadjutant ja viib su ööloata hulkumise
eest peavahti; lähed kasarmusse — on sul veltveebel
vastas, kes hiljaks jäämise eest sind jitba
sisemäärustiku tule |a mõõgaga (nuhtlema
ins on esmakordselt sealviibijale palju
uut ja huvitavat. Kui tore Jä imponeeriv on
näiteks kas või sisse käi Jcki laagrisse. Suur vcs-vöi
jõe. Jõe kõrval Oli vabriktikanäl
omakorda väike sild üle käib. Vä
kümmekond meetrit laagri pod asub laä
rav,-.'.-
Võõral mi
kirjutatu
Raimond Kolk, Või
maal kirjutatud laulud.
Luulekogumik 1940-1^
EKK, Luiid 1984.159 lk.
Hiljutisel ajakirjandusele ai
intervjuus märkis Eesti Kirjai
Kooperatiivi Juhataja Beri
Kangro., et B'-seeria ümberorgj
seerimisel, võiks alustada pi]
viimasel aasta! ilmu
raamatutest,kus üheks võiks
Raimond Kolki luulekogu]
Võõral maal kirjutatud laulu|
Kolk on nimetatud oma kogi
luuletused luulekogumikuksl
paigutanud sellesse oma seni
munud luule-tuskogud
täht'' (1946), „Kõiv akna
(1952), ,,Müüdud sõrmi
(1959) ja „Kiri'' (1977).
lisaks tsük-kel ,,Möödu|
luuletusi 2'' 1940-1
(samanimeline esimene tsükkc
mus viimases luuletuskogus]
,,Uusi luuletusi"; nii on
luuletust seniste luuletusko^
ömajaile senitundmatud või a
ilmunud ajakirjades. Kokku oj
Kolk kirjutanud raamatu
mumisajaks 179 luuletust.
Ri. Kolki esikkogu „Otsik ti
oli kirjutatud Võru-Mõnistei|
desi Luulekogumikku või
,, Möödu nud 1 uu I e t u s i
(1940-1945) näitab siiski, et t<
sutas oma luulekutsumui
asudes kirjakeelt. Järgm|
kogus on j uba segami n i mu rdd
kirjakeelsed luuletused ja vii
ses vaid kirjakeelsed, nagu
giks see luuletaja eemaldu|
oma kodukoha mõjudest, mi?
nevikku on taandunud, v
Just oma murdeluules saa^
ta erilise tundehelluse nooru:
lestuste j a kodu koha i n i mest(
maastike ning sündmuste
jeldamisel. Need tunded olid
rena pagulusse sunnitud a<
juures sooja emotsionaalse
vinguga. Juba esikkogu nimj
letuses ,,Ütsik täht" seob ti
üksiku tähega, mis pilveni
vilgatas, kuna selline üksik
isegi kurjast ilmast võõrale
pagenud eksija. Kolk kaj
lühikest värsirida Ja val(
nelikstroofi, milles on eesti i i
luule sugemeid, asetades ti
püandi vi imseie varsir(
Murdes jääb luulele humori|
veidi muhedalt vaadi
maailmapilt tõsise olukt>|
juures. Rahvalikud ütluse(|
kasutatava koduainel ise temi
juures jääb talle Juba esikl
oma kindel käekiri ehk nagu
ütleb, pani pilli helisema jj
,,püsiis tutvan timiiiin".
Teises kogus on esikkogu]
sus iriivprrrrjs kui sisus muut
mitmekülgsemaks: vanarno]
nelikridade kõrval on kasutj
võetud ka vabavärss; Senisej
jäs hüurhoris on märgata^
iroonia : varj
maa il matil urelfke illusio(j
purunemisel, millele
resigneerunult reageerib ,
mai ei t u I õ, /s 1 s ku
looda./Junimal tulo sis ku
taht."
Müüdud sõrmus" on en<
ti kirjakeelne ja luuletaja aii
hõlmab ka maailmasündmus
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 24, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-03-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870324 |
Description
| Title | 1987-03-24-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE teisipäeval, 24. märtsil 1987 - Tuesday, March 24, 1987 Nr. 23 Nr. 23 .«sa ^ ValdiBF Reinsalu ja tema eake Desire® olid ainsad Kana-da- eestlased, kes Los Angeleses toimunud maratoni-jooksust osa võtsid. Abielupaar elab Willowdale^s^ mitte kaugel meie Jooksu alustas 15.000 osavõtjatel lõpetas 10.654. Desiree Rein-salu lõpetas 839: kohal (1488-st naisjooksjast) ja Valdur Reinsalu tuli üldiselt 1706-ndaks. „Balti karika" raames jooksust osavõtjaid oli 15, nende hulgas eestlasi ka Ühendriikidest, Rootsist ja Austraaliast. Baltlaste hulgas tuli ¥aldur 3-ndaks. Maratonijooks toimJs I. märtsil 1987. (Vaata Viivi Piirisild'i artiklit meie ^yõistluspäev oli ilus ja päiksepaisteline. Oli palju pealtvaata-jaid,^ kes juubeldasid ja plaksutasid. Paiguti tõusis temperatuur ku ni 70-le Fahrenheiti-kraadile .Iga miili p ^ i olid „veejaamad**, kus maratoni-jooksjad said keelt kasta. i Kell 9.00 hommikul alanud maraton 15.000 osavõtjaga oli kõige suurema osavõtjate-arvuga pikamaajooks, mis on kunagi kirja pandud. Los Angelese Balti Selts pidas omavahelise võistluse suurmara-toni raames Nad andsid auhindu kolmele kiiremale baltlasele. Auhinnad anti üle pärast jooksu toimunud vastuvõtul Eesti Majas. Valdur Reinsalu tuli kolmandale kohale ajaga 3 tundi 29 minutit, millega ta ise väga rahule jäi. Desiree Reinsalu jooksis oma esmakordse maratoni, 4 tunni .41 minutiga. Balti naiste hulgas tuli ta seega teiseks. Iga eestlasest osavõtja sai vastava diplomi, T-särgi ja sinise treeningpluusi, millele oli trükitud ,,Estonia". Auhinnad anti üle Eesli aukonsul Jaak Treimani ja uhe Läti Seltsi juhatusliikme poolt. Valdur Reinsalu oma lühikeses sõnavõtus tänas Los Angelese eesti organiseerijaid nende tehtud toö ja nähtud vaeva ning lahke vastuvõtu eest. Ta võttis ka vastu nende küllakutse järgmise aasta maratonil osalemiseks. • D. R. Maratoni-jooksu pikkus on 42 km 195 m, mis vastavat distantsile Kreekas, kus originaalselt joosti täies sõjavamstuses. • Toimetus:., Eestlastest maratonijooksjad Los Angelese Eesti Majas.. Esimene rida vasakult: Jaan Peetre (Lund, Mootsi)v Valdur Reinsalu (Toronto, Kanada), Desiree Reinsalu (Toronto, Kanada), Penny Paabo Melbourne, Austraalia), Helen Paabo (Melbourne, Austraalia). Teine rida Jüri Tint (Los Angeles), Jüri Kai viste (Los Angeles). Kolmas rida Ain Rajala (Los Angeles), Siim Sööt (Claicago) ja üve Sillat (Los Angeles). Foto: Viivi Piirisild hakanud 9 9; uisutama 6.6 See, kes on ajakirjanduse spor-diteadetes jälginud suusavõistluste tulemusi, on kindlasti tähele pannud alanime juures lisandeid nagu ,,vaba stiil'' ja klassikaline*'. Mida need mõisted tähendavad? Umbes 10 aastat tagasi ,.leiutasid" rootslased uue viisi suusatamisel. Senise laadi asemel, mida oleme harjunud nägema (otsetõuked, suusad hoitud paralleelselt) nad hakkasid suusatama uisutamise moodi (suusaninad pööratud väljaspoole, külgtõuked). EERIK LAIDSAAR JUTUSTUS! 'SöDIÖRIELUST mujale ja nüüd harrastab kogu maailm kahtlaadi suusatamist — vana ehk klassikaline stiil ja uus, vaba- ehk uisustiil. Rahvusvaheline suusaliit on isegi kehtestanud määruse, et suurvõistlustel tuleb üks pool aladest läbi viia ühes stiilis ja üks pool teises. Uisustiilil on omad head ja halvad küljed. Paljud tippsuusä-rajad väidavad, bt ta on kiirem. 50 km distantsil võib ajavõit olla kuni 10 minutit. Uue stiiliga on edu eriti märgatav tõusudel,muidugi neil, kes seda hästi valdavad. Ka fagasilibisemise öht tõukel on väiksem. Miinuseks on see, et ta nõuab laiemat rada (kuni 5 meetrit), mis igal pool pole võimalik. Ning varustus on kallim. Uus stiil vajab lühemaid suuski, pikemaid keppe ja tugevamaid säpaid, mis kõik maksavad rohkem. Hinnavahe võib olla kuni 100 dollarit. Juuresolev pilt võib anda teatud ettekujutuse uuest stiilist. Balti Spordiliidu Neljapäeval, 26. märtsil keü 7 õhtul toimub Balti Spordiliidu koosolek leedu kiriku ruumes, 1102 Gollege st. (Dovercourt'ist Eesti spordijuhid igalt alalt, kes tegelevad aktiivselt spordiga, on kutsutud koosolekule. Arutatakse spordivõistluste ^egu, kohti ja 1988 Vaba Olümpiaadi küsimust. Kuna eestlased, on viimaseil aastail olnud väga passiivsed oleks eesti spordijuhtide osavõtt hädavajalik. Lähemaks' informatsiooniks helistada 924-6028. ipm-^eskujme'J enam, et varjava katuse ehitamine ülikerge on Küüni seinad on laotud paekivist, ilma mingi sideaineta ja igalt poolt paistab valgus läbi. Vaja torgata vaid paar pikemat ritva otsapidi seina, neile mantel peale laotada ja ongi valmis kaitsev katus . 1 Kuidagi möödub päev. Kuid vihm ei lakka» Õhtuks on ta leotanud meeste voodikaitsed läbi Ja jälle tilgub kõikjal. 1 Sookaei; kellele just esimese une ajal vihma»' tilk läbi baldahhiini otse suhu kukub, on äkilise vihaga. Ta hüppab voodist üles, rebib raevut-sedes mantli ritvadelt 'maha. ki/ub ja vannub aagu veel oskab ja ronib aluspesu väel katusele. Teised käsutab ta endale lauatükke kätte andma Ja hakkab siis katuseauke kinni lööma. Pension lahendab küsimuse lihtsamalt ~ ta v^õtab Sookäela nurkavisatud vihmakuue üles Ja laotab oma baldahhiinile otsa. Nüüd ei tilgu ka temale enam kaela ja Icögu meeskond magama. Kuna ka kõige tüütumate! asjadel on oma lõpp, tulgu see siis päev varem või iljem, nii lakkab ühe^^^ ka vihmasadu» naeratab taas asuürsiiiisest taevast Ja ling ligunenud maapind aurab. Vihma akkamisele ei järgne siiski tappev kuümuslaine ^agu ennustab Pension; Viimane nimelt põhjendab oma väidet tõenäolisuse teooriaga ja on veendunud, et kuna troopikasajule alati Järg-neb troopikakuumus, siss ka praegusel Juhul •teisiü :-ei • või olfeo •: • n aga siiski. Ilmad, ehkki enam mitte sa- , on mad. Kogu laialdasel laagri maa-alal keeb elav tegevus. Noorte kompanii teeb hoogsat rivi-' õppust, õppekompanii veab siia-sinna telefoni-' kaableid ja püstitab raadiojaamu, saekaater ähib ja puhib hommikust õhtuni, lõigates laudu, millistest nobedad pioneerid löövad üles uusi ja uusi laagrihconeid. Eemalt, metsast aga kostab vahetevahel maailmakärakaid. Pioneerid lõhuvad kände, seletatakse noortele, kes laagrielu veel ei tunne. Kuna Pension Juba loomusunniliselt iga asja vastu huvi tunneb^ mille tagatipuks suurem või väiksem mürts, poetab ta enda ühel vabal õhtupoolikul metsa, pioneerpataljoni ühe rühma lähedusse, kes praktilisel õppusel viibib. Ruttu-ruttu kaevatakse maasse sügav auk, sinna asetatakse paari jala pikkune tõrvatud puukast, millest ripub välja traat Ja aetakse auk uuesti kinni. Selliseid kaevandeid bn mitu. Ön nad kõik kinni aetud; ühendatakse traadid Juhtmetega ja minnakse eemale. Pension asitub lähemale, et vaadata, mida need pioneerid õige miiravad. Vaevalt saab^^^^ teha paar sammu, kui kõlab kohutav iaürts; maapind k^gub, rappub, lõhkeb ja kõrged sambad mulda, purustatud puid liing kive lendab taeva poole. Pension tuigub lähema puu taha. Ülalt hakkab sadama mulda. Kui õhk tacis puhas, ilmuvad pioneerid tagasi. Pension kuuleb, kuis leitnant see Kui ta minu õnneks oleks võtnud, poleks ta enam n ä i t l i k olnud, mõtleb Pension tagasi Jalutades. Kui Juba nüüd nii Jube oli i— milline siis see p ä r i s purustus töö veel võiks olla? Õhtulv kui Pension laagris ringi kolab, saab tai ka kuulda/ milline see päris purustustöö on» Nimelt asetatakse laengule suur puukilp ja sek lele kantakse peale niipalju kive kui aga saab, Kui plahvatus käib, viskab kilp kivid kõrgele taeva alla, kujt nad siis vaenlasele pähe kukuvad. Nii, et kui sa vaenlane oled ja miini otsa juhtud, siis surm sind nii. ülalt kui ka alt varitseb. Kui kummaliselt kõik need kaitseväeasjad kahe halva otsaga on, filosofeerib Pension. Samuti oli lugu temagagi, kui ta kord ilma öö-loata ööseks välja jäi. Liigud sa tänaval tU" leb platsadjutant ja viib su ööloata hulkumise eest peavahti; lähed kasarmusse — on sul veltveebel vastas, kes hiljaks jäämise eest sind jitba sisemäärustiku tule |a mõõgaga (nuhtlema ins on esmakordselt sealviibijale palju uut ja huvitavat. Kui tore Jä imponeeriv on näiteks kas või sisse käi Jcki laagrisse. Suur vcs-vöi jõe. Jõe kõrval Oli vabriktikanäl omakorda väike sild üle käib. Vä kümmekond meetrit laagri pod asub laä rav,-.'.- Võõral mi kirjutatu Raimond Kolk, Või maal kirjutatud laulud. Luulekogumik 1940-1^ EKK, Luiid 1984.159 lk. Hiljutisel ajakirjandusele ai intervjuus märkis Eesti Kirjai Kooperatiivi Juhataja Beri Kangro., et B'-seeria ümberorgj seerimisel, võiks alustada pi] viimasel aasta! ilmu raamatutest,kus üheks võiks Raimond Kolki luulekogu] Võõral maal kirjutatud laulu| Kolk on nimetatud oma kogi luuletused luulekogumikuksl paigutanud sellesse oma seni munud luule-tuskogud täht'' (1946), „Kõiv akna (1952), ,,Müüdud sõrmi (1959) ja „Kiri'' (1977). lisaks tsük-kel ,,Möödu| luuletusi 2'' 1940-1 (samanimeline esimene tsükkc mus viimases luuletuskogus] ,,Uusi luuletusi"; nii on luuletust seniste luuletusko^ ömajaile senitundmatud või a ilmunud ajakirjades. Kokku oj Kolk kirjutanud raamatu mumisajaks 179 luuletust. Ri. Kolki esikkogu „Otsik ti oli kirjutatud Võru-Mõnistei| desi Luulekogumikku või ,, Möödu nud 1 uu I e t u s i (1940-1945) näitab siiski, et t< sutas oma luulekutsumui asudes kirjakeelt. Järgm| kogus on j uba segami n i mu rdd kirjakeelsed luuletused ja vii ses vaid kirjakeelsed, nagu giks see luuletaja eemaldu| oma kodukoha mõjudest, mi? nevikku on taandunud, v Just oma murdeluules saa^ ta erilise tundehelluse nooru: lestuste j a kodu koha i n i mest( maastike ning sündmuste jeldamisel. Need tunded olid rena pagulusse sunnitud a< juures sooja emotsionaalse vinguga. Juba esikkogu nimj letuses ,,Ütsik täht" seob ti üksiku tähega, mis pilveni vilgatas, kuna selline üksik isegi kurjast ilmast võõrale pagenud eksija. Kolk kaj lühikest värsirida Ja val( nelikstroofi, milles on eesti i i luule sugemeid, asetades ti püandi vi imseie varsir( Murdes jääb luulele humori| veidi muhedalt vaadi maailmapilt tõsise olukt>| juures. Rahvalikud ütluse(| kasutatava koduainel ise temi juures jääb talle Juba esikl oma kindel käekiri ehk nagu ütleb, pani pilli helisema jj ,,püsiis tutvan timiiiin". Teises kogus on esikkogu] sus iriivprrrrjs kui sisus muut mitmekülgsemaks: vanarno] nelikridade kõrval on kasutj võetud ka vabavärss; Senisej jäs hüurhoris on märgata^ iroonia : varj maa il matil urelfke illusio(j purunemisel, millele resigneerunult reageerib , mai ei t u I õ, /s 1 s ku looda./Junimal tulo sis ku taht." Müüdud sõrmus" on en< ti kirjakeelne ja luuletaja aii hõlmab ka maailmasündmus |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-03-24-06
