Vaba eestlane , May 9, 1986

              1 ••
ZBSI
Nr. 36 . 36
BBXCE
Pensionäridel/ kes on hak^
varusaama>et äritetiiingüd börslr^^d
enam roõniu, vaid hpö^^^ paljude börsisõprade
iandavad meelt, nendel on prae- poolt,
gü õige aeg seda pahet kõrvalda- Hoopis valusama ja kurvema
da. Eriti õigustab seda toimingut pildi saame onia kaotuste kohta al-asjaolu,
et paremaid ennustusi ei les siis, kui lisame sinna juurde ka
ole märgata ka kaugemas tuleviku aktsiate kahjud,
perspektiivis. Need langused peegeldavad puh-
Hiljüti kuulutasid börsil säravad ta raha k teatab aja-signäalidõliaktsiate
müüki. Tdni see on irriteeriv. Pi-i
sin selle kohaselt ja realiseerisin kaajalinepidev; langus on mone
aktsiad. Hiljem selgus, et mõni hoi- aktsia kaotuse tõstnud uskumatult
dis omale armsakssaanud aktsiat kõrgele.
edasi, kuigi selle hind oli nüüd mi- Müüsin viimati Noranda aktsiaid
tutuhat dollarit odavam. Ärimaail- hinnga $35.50, nüüd on nende
mas ei tunta armastust ega halas- hind $ 15.50 jä dividend ei kata in-tust,
selle tehingud teeb ilusaks ra- flatsiooni. Cöniinco akt. müüsin
ha, ja ainult raha, mis paisutab hinnaga $72.00, nüüd on nende
paima. hind $32.00. Müügil ta maksis di-
•Kuliahinna vallatu üles.allahüp-videnti $5.00.^^^^^ffi^
lemine võib kergesti aktsiaomani- ei ole enam Võimeline^^^^^^^d
küle teha väikse kingituse, mida^^^^™^^ P*^^^^^ T E ÜWsDangä teenistuj registreerimas. Pildil vasa-tuleb
kiiresti tänuga, aktsepteerida, aastate^^^
Kõik teised metallidv liagu nikkel, tituleeritud kui Kanada kaevandus- kuit
tsink, vask jne., millede tsükkel on hiiglast j ä s
lavaliselt 5-^6 a; ja nüüd ori jõud- tes broshüürides suurt tulevikku,
mas lõpule, ent nende hinnad püsi- Soovitasin siis põhjendatult nende
vad ikka madalseisu lähedal, kuigi müüki, kes seda pole teinud, siis
Tväikest huvitekkimist on märgata soovitan seda teha nüüd:
nikli vastu. Kui mõiiele on tekkinud lootus;
Üldiselt on metailituru tu et need langenud aktsiate hinnad
me. Iga samm sotsialismi suunas, tõusevad ialle oma varemsaavuta-
Foto: Vaba Eestlane
^ . -IV- . . . 1 , . . , , - Elukindlustus täidab väga vaja- rendise puhul investeeri
mida ICanada praegu mO-stao^ kõrgusele, ^is;onk01,o
leb, nopib börsi roosiaiast tärkava sellest^ b^^ H
öienupu ja muudab aastate möödu- aeg on^p^^^^ vestame väU^^^ summa on tulumaksu alla. Kui kapitaliväärtu-snnse
öörsi samasuguseks kää­buseks,
nagu need on praegu suür-sotsialismi
maades. See peaks eest­lastest
pensionäridele olema selgita- —
matagi selge, oleviku tehingud tu­levad
korraldada tuleviku mustri
••kohaselt.: ^•••r':^---
Varem soovitasin metalliaktšiäid |f
müüa väikse kasuga — nüüd väik- %
se kahjuga^: kavalam (911 väikse
kahjuga vältida suurt.
Selgituseks on vajalik ainult ana­lüüsida
„magavate aktsiate" mõju
investeeringule. Kes börsil kaue­mat
aega tegutsenud, nendele kö- | | y 0 j§g|p
00
A.Tc
Läbilõike iriimeseleönelukind- $442.0^^ ületab
lüstuse vajadus kõrgeim siis, kui ta on^elükindlustus $90.00
leivateenijana omale perekonna jaduseks $352.000; Selle suhmia on juba osa sellest oma eluea jook^^^
sbet% ja kuni perekond on kooli- peale on soovitav terminikindlus- sul ära kasutanud), siis oa soovitav
teekonna lõpetanud. Niisiis, läbi- tust (term insurance) osta; Kui tõenäolike tulumaksude ul^^^
lõikes umbes ;25-eluaästast kuni 50- kindlustus viie või kümne aasta terminkindlustust^^p^^ ei soo-elüaastani.
Kui perekonna soetami- pärast uuendamisele tuleb, on kait- vita, et pärandustombu varadest tu-nevübib,
siis loomulikult lükkub seperi^^^^ elukindlustus lUmaks tuleb tasuda. Kui näiteks
see periood edasi. Kui on esimese töõ kaudu tõenäolikult tõusnud, pärandustombus kapitaiiväartuse
ja A/iimase lapse vahel pikem peri- mistõttu vajaliku kindlustuse surn- tõus on $hOOO.OOO, siis on vajalik
ood, siis venib samuti elukindlus- ma väheneb. kindlustuse kate $125.000, kuna
tuse vajaduse periood pikemaks. Äriliste vahekordade Juures on pool kapitaiiväartuse tõusust, mis
Kui vaatleme näitfinanere^^^ elukindlustus mõnikord üsha vaja- üle $500,000 piiri, läheb tulu-kuf
on^^S 1 ^ ^ Näiteks kui on kaks partnerit, ^aksu aüa. Antud juhul on see ,
kus me^ '^'"^^^^^ on äriettevõte Se $250.000: Kui oletame, et margi-kuna
abikaasa on kodus, hoo itse- fei Rdnepeaie on ariexievoie. öei ^ ^ ^ ^ >..i..«,oVcl ^ « '{(\o/ nn
deš nelja- ja kaheaastase lapse eest 3"^"^ soovitav, et partnerid end «aalne tulumaks' on 50%, on
dunud ja mille vastu M omanik ise juurde kavatsetakse rajada rahvuste Oletame, et mehe praegune palk ori ^^^^^^^^^^ ^tn^iF^^IIf'"^^^
m jäänud passiivseks. Passiivsus sõprusmüür.Sõprusmüüri eestlaste ^^^$^^ kuise Oletame, et äriettevõtte neto- ^ uiaitoow nameies on^^^
on lubamatu nähe ja täiesti vale. m^^^^ üleandmine netosissetuleku $2,500 See on pea- väärtus on $4^^ ^tianent
Kuulus itaalia kiiJanikDante^^^^t^^^ Tasmaa^le tulumakse ja mitmesuguseid j^^^
asetas passiivsed inimesed mitte J^Jsi päriame^^ hüvituste eest veel, et mõlema partneri abikaasad j„MrHp
nn.
siaid", imiUe vastu börsil huvi ka- Tasmaania
taeva ega põrgu vaid põrgu eeskö^^ umbes 50 nagu firmapension, riigipension, J^as ^^^^^^"^^^atud või ei ole^v^^^^^^
tä; Seda ma oma ärisõpradele ei kaasmaalast. Kohalviibijaid tervi- haiglakindlustus, töötaolekukindluš- melised äriettevõtet oma abikaasa f ^ ^ " v;. f " .
soovita, vaid soovitan olla aktiivne tas Tasmaania abipeaminister tus ja elukindlustus. Oletam^^
ja katsuda päästa oma kapitali ar- Gbeff Pearsall, kes asendas; etnilis- et praeguse sissetuleku juures pere- partner A ostab termin-poliisi, mis Permanentsed ^ poliisid ei (wi ^
vestada ja kalkuleerida kõiki või- te alad Roger Grbõmi. kond elab selle sissetulekuga muga- temale $200.000 m
Hbbarti Eesti Seltsi esimees dr. vait ära. Elukindlustuse vajaduse ^^r B peaks surema. Partner Bos- . _ ^ . , u
Võtame häi^^^ kus Kalev Kruup oma lühikeses sõna- suuruse kindläksmä^ samasuguse poiiisi,T"^-^^^^ aastas^^mis on ^ aim es-i,
magavatesse aktsiatesse" on'inves-^õtus^^^^^ P^'^""'^^"^"^^ P"^"'
leeritud $10.000, Kui sama summa iaarengu^^^ mS^ll pö-paigutame
hoiuarvele, siis annaks tiskivi^^^e
^e ip%.ga viie aasta^^i^^^^ vajalike kvalifi-'"'^v/^^"^^"^^^^
'.110 ja kütone aasta jooksul asetab
5 940. On ^ga investment kuhu osavõtvate maade rahvuspü- jaminekud' $2,000 kuus. Järgmise- ta. _ Üheks sääraseks uueks produk-
00.000 mis ei ole eestlaste juu- hadel heisatakse nende lipud. na tuleb otsustada kauaks seda sis-S»skui^^^^^^ pärandushiaksud tiks on 15-preemialine elukindius-fes
enam haruldus, siis tooks se^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^A^ setulekut vaja pn. Kui me o on eri-tulu
$59.940, keskmiselt $15,940 . me, et seda kaitset on vaja kuni liväärtuse tõus teatud piirides veel ti.^^^ \^o$W'
aastas. Jiiba 8% juures ületab tulu Kai te siis maksuvaba ei olnud, oli eiukind-^isel.. Näiteks 50-aastknemeess^^^^
algkapitali ja oleks vastavalt Sydnef^^^^t^^ aastat, austus vajalik osa pärandustombu
15.900. Õppides edasi saavutas ta möödu- Järelikult pn mdl vaja kindlustu- Planeerimisel. Nüüd oa^^^^s
^eUiqel Icniiil kaotik^^ pstab aatarendise 4us vähenenud, kuna kapitaliväär- ta jooksul. See annab talle
^euibei iiuiui Kdoiuse Kanomme 23-ks; aastaks, makstes $^
kuus. Aastarendlise puhul on vaja i^aksuvabaks^^^^ $40.000 säästus on
^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ a^^ k k h I 65*aa$täne. Kuna^ b^^^^^ elu-
S;E.S. Segakoori ..VanemuineV ja inflatsiooni, ^^^i^s 'aias 'aastuš j^^j; ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^."^^
M.jas 19. veebruaril. Koori i„ha.
i , ei tundu mitte nii valusana ega ole
irriteeriv^ mis ongi
tüse koosseis 1986. tegevusaastaks
Pn järgmine: koorijuht ^ Eili An-nuk,
esimees — Erik ¥ainb, abi­esimees
-~
V Ja 11. BUSJBI vanem ^Gert MjrIieb,abikooriva;^^
^ ... , , Sidest väHävoetÄ^üm^
rijatele peale abikaasa, sus loeb tu- . . /O^. ninl
lumaksuamet varanduse müüduks , ^ / " ^ "'^'^ f'"f
lahkunu surma kuupäeval nine^?^^^ jat^b sel^
tpirHn..A \. ^ sssse .seni kui ta TO^aastasjeks saao.
, tel
nem —• Elve >1, sekretär
Helju Vaino, laekur — Linda Maa-sepp,
varahoidja Rai^ö Kala-nriäe.
Ühenduses XIII Eesti päeva­dega
Austraalias seisab kooril ees
.tegevusrikas aasta. ^ • /
dused es voi etHevõteteš.
Litsents nr/E. 1044
lahkunu viimase aasta sissetu^'^^^^!^
lekule. Erandiks on elumaja ( p r i n - " ? Ä !^
' ^ . r r «• $100.000-Iine elukindki
kasvanud
cipal residence), mille pealt kunagi g^.?'^«000-1 ine elukindlustus ning
taliväärtusetõusM ei arvestada. g^S^^
Kiina Kanadas alates 1990-st aas- ''/"^'-»ev
tast iga isik võib
Läane''Aafrika m
Dakar, 11. veebruar 1986
sõidame lõpuks
välja sellest prantsuse milj)
kogeme, et see lõpeb nii]
Dakar oma kaugele ulatuv;
linnadega seljataha jääb.
neegrikülad, värvikirevad
kad turud, kidurad lehma- j |
karjamaad. Mõnel pool kii
autost väljudes hüüavad a!
dilased endiselt prantsuse
„Cadeau", nuiates raha^il
midagi suhu pistmiseks ja
nõutuks, kui vastame neilel
või koguni eesti keeles. Oi
liseks lävimiskeeleks on siil
likud murrakud. Aafrika
kõneldakse fenam kui tuhai
keelt, Senegalis räägitak!
ehk tosina ümber ja tähtj
nendest on wolof, mida ka;
protsenti rahvastikust.' Kj
reisijuht Abdou kuulub wol(
musuguharru. Ta kõneleb
ka prantsuse ja inglise ke(
õppinud Dakari neljafa]
lises ülikoolis inimõigusi,
mab kuuldavasti ka juurat j|
loögiat. Wolof on aga jääi
ikagi päriskeeleks ja ta-oi
uhke. Ning kui paar päe
ilmauudistest ilma olnuinal
sime, mis on vahepeal tä|
juhtunud, ei tõsta ta esile
de presidendivalimisi egj
rahvusvahelisest valdkonni
ütleb kurvalt, et eelmisel 1
suri üks nimekas wolofi kel
ja, kelle teooria kohaselt
selle juured väga kauges^
vikku. Sellel olevat kogui
sugulus Egiptuse hierogli]
Meile meeldib viis, kuidas
leb oma väikesest keeles!
näib koguni kajastuvat jl
meie endi sumeroloögid|
kaelset optimismi.
Saheli piirkonna ma;
troostitu ja ühetooniline j ai
juht võtab omaks, et ega
lis peale Dakari palju mu(
}m tühimaad, liivaluited jj
tud külad. Äga võibolla oi
ki võõraid millegagi üllatl
oleme näiteks kunagi näiri^
järve? Vastame eitavalt
me umbusklikult, et teal
ristilõks see ähvardab ol|
võib ju küll laulda järve
sest eha paistel, aga ega|
vett ennast roosaks värvi
gi on alles ennelõunane j
me aga sihtkohta j6uam<
:-:v:';-:':*;<-Ä
1
Pärismaalaste sooh