Vaba eestlane , September 13, 1984

              2 VABA EESTLANE neljapäeval, 13. septembril 1984 — Thursday, Septemtel3,1984 Nr. 68
•I •,
TABA]» ESSILASTE HMLEEANMA
VABA P.ESTLANE
Vaba E^tlane, 1955 Leslie St.
Ont M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TpIMETUSE KOLLEEOIUM: M Arro, Hdao 01©^ Träss
lEIJSFOMD: toimetus 444-4823, taHtus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELUMIMNNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas $28.—
|a veerandaastas $15.—
TELUMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—, pooli-'
aastas $35.— ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70 e«
KUULUTUSTE HINNAD Uks toU ühelycerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.5Ci
FREE ESTONIA
Published byFree Estonian Publi^er Ltd.
1955 LesUe St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
Torontos ESTO-84 ajal toimunud Ülemaailmsest õpetajate konverentsist osavõtjad. Istuvad I rida vasakult: Aho Rebas, Kersti Lüiask, Helgi
Nipak, Ivar Paljak, Lilian Bain, Edgar Marten, Vaike LUÄWS. Herman Rajamaa, Hans Lupp, Gaston 0. Randvee, Tiiu Salasoo, Oskar Paas,
Margarita Vaga, Henn Rüiidva,' Endla Komi Foto; Lembitu Ristsoo
5P'?)iij,nHii!iiiiLiu KiiiTa
Kuiikuulsad n.n. Jalta kokkulep­ped,
mis sõlmiti Kolme Suure —
Ühendriikide presidendi Franklin
Roosevelti, Briti peaminilstri Wins­ton
Ghurchilü ja No I J i d u ^ d^
tori Jossif Stalini--^ vahel Te^^
maaümasõja lõppfaasis 1945, aasta
veebruari algul Krimmis, Jaltas, OHI
kerkinud ootamatult päevakorrale.
Nende kokkulepete unustusehõl­mad
yäljatoojaks on Ühendriikide
president Ronald Reagan, kes 17.
augustil Valgeis Majas toimuMUsd
Varssavi ülestõusu 40, aastapäeva
tähistamiseks korraldatud lantshil
väitis, et Ameerika Ühendriigid ei
aktsepteeri Jalta kokkulepete sellist
tõlgendust, mis väidab, et Ühend­riigid
Ott nõustunud Euroopa jaga­misega
kahte suurde mõjusfääri.
Ühendriigid ei saa passiivselt aM-septeerida
Ida-Euroopa rahvasite
ikestamist, kinnits^ president kuula­jaskonnale,
kes oli teataval määral
üllatunud sellistest ^ürastest ja otse-kohestest
väljendustest, mida p
seni söand^ud avalikult esUe tuia
tiksid läänmikide juhtidest.
Presidendi sõnavõtt kergitab iil^
aastate taals päevakorrale küsimu-^
še, mida Jalta konverentsil õieti ot­sustati,
kui suured lubadused Sta-linile
anti ja milliste järeleandmis-ttega
teda rahustati -— kuigi kõigi
N. Ludule antud kontsessioonide
kohta puuduvad täpsed andmed
niiig tõenäoliselt tegi Rooseyelt
Staliniga ka suulsõnaliselt erikokku-
; ^Konverentsil oli peamiseks küsi­museks
Saksamaa tuleviku küsunu^
se arutamine ning lõpuks lepiti
kokku Saksamaa jagamiseks nelja
okupatsioonitsooni, millist mooduist
otsustati laiendada ka Lääne-Ber-liulile.
Ppola idaosast otsustati aii?
dä suur juurdelõige N . Ludule ja
kompenseerida seda kaotust S^fisa-jtnaalt
äravõetud äiadega. Poolas
otsustati rakendada ka koalitlsiooni-valitsus,
kus kommunistide kõrval
anti ka Inglismaal tegutsevale
poola pagidasvalitsusele; Konve­rentsil
ei tõstetud kindlakujuliselt
üles punaarmee poolt vallutatud
Ida-Euroopa riikide tulevikuküsi-mulst,
millega läänorükide juhid
kaudselt nõustusid nende rükiäe
kuulumisega N . Liida mõjusfääri.
Tõenäoliselt anti Ida-Eüroopa osas
Stalinile vabad käed tegutsemiseks,
kuna hilisemad sõjalised operat-
Moonid kinnitasid, et lääneriikide
vä«d ei kasutanud ida poole tungi-misd
ära kõiki yõimalusi ning soo­dustasid
vene rinde* kaugele läände
viimist ja suurte Euroopa alade
Vokupieerimist.,
Kuid läbirääkimistel 4e^^ Stalin
Euroopa tulevikuplaanide arutami-
|sel lääneriikidele mee moka peale
i määrimiseks süsM ühe järeleandmi­se,
nõustudes vabade valimiste
korraldamisega sakisa okupatsiooni
alt vabastatud Ida-Euroopa riiki­des.
Seda lubadust ei temud ta
Edndlasti heas usus, kuid see annab
lääneriikidele nüüd ühe tugeva ar­gumendi,
mida on võimalik Mosk­va
surve vähendamiseks Ida-Eu-roopas
ära kasutada. Maailma tu­levikuplaanide
arutamisel otisustati
ühflasi endise Rahvastelüdu ase­mele
luua kõiki maid ühendav
siOon ja määrati
koosoleku asukohaks Bm Francis­co
linn Ühendriikides.
On selge, et lääneriigid tegid
Euroopa tuleviku määritlemisel
Jaltas jämedaid vigu, mida võib
osalt seletada sõjaolukorraga ning
president Roosevelti vaimse alla­käiguga,
kuid sam^ ajal ei saa
kuidagi vabandlada Helsingis 1975.
aastal toimunud Euroopa julgeole­ku-
ja koostöökonverentsi ,35 riigi
osavõtul. SeUe konverentsi lõppfaa-^
^kirjutasid tolleaegne Ühendriiki­de
p-esidentGeraldF^ ja teised
lääneriikide juhid muu hulgas alla
ka kokknleppdej mille alusel tun­nistati
Itooopa pärastsõjaa^sed
pürid pühaks ja puutumatuks ning
deklareeriti, et neid võib tulevikus
muuta ainult siulike läbirääMmis-te-
teel..;
Seega olid Moskva tõlgenduse
kohaselt ametliku tunnustulse saa­nud
Jaltas tehtud järeleandmised:
Saksamaa . poolitamine kaheks,
Poola piui nihutamine kaugele
läände, venelaste territoraalsed
vallutused Poola ja Saksamaa arvel,
Balti riikide vägiv^dne liitmme N .
Luduga, varem TshehhoslovakMale
kuulunud Ruteenia ja Rumeeniale
kuulunud Bessairaabia liitmine N.
Liiduga, Ungarile allunud Transil-vaania
andmine Rumeeniale jä tei­sed
N . Lüdü huvides tehtud väik­semad
piiride „õgvendused^^ Kogu
seö suur tehing toimus Ühendriiki­de
president Nixoni ja tema välis­ministri
Eissingeri poolt rakenda­tud
ja vahulišelt ülesküdetud de-tente
polütika raamides.
Kui vene punaarmee poolt Teise
maailmasõja lõppfaasis vallutatud
Ida-Euroopa riikides rakendati
kommunistiikud rezhiimid, mils ei
tunnista vabu valimisi, siis on pre­sident
Reaganil nüüd Jalta kokku­lepete
põhjal siiski õigus nõiuda
nendes riikides vabade demc^kraat»
like valimiste kaUdu rahva tahte
selgitamist Selle Moskvat häiriva
küsimuse oleläsid pidanud läänerii­gid
juba ammu päevakorrale tõst­ma,
kuid detente rammestavas ui­mas
jäeti paljud asjad tegemata,
mis oleksid tuhiud ära teha. Lää­neriikide
passiivsusega harjunud
Moskvale oli president Reagani'
nõudmine nüüd kahtiemata oota­matult
ebameeldivaks üllatusekSs
ning nagu juba ette arvata võiSj oli
seahie reaktsioon väga äge ja prö-pogandakäristi
aurukatla alla h ^ t i
palavliku kürnsega viskama uusi
• siisit _
: • V^ Tass piro-testeeris
kohe pärast Reagani väi­teid
ägedalt, et president tahab
oma valinouiskampaama elustamiseks
hakata muutma Ewoopa pärastsõ­jaaegset
poliitilist struktuuri. Tass
käratses, et mitte keegi, kaasaarva­tud
Ühendriikide Valge Maja, ei
oma õigust Jalta ja Helsingi kon­verentsidel
tehtud otsuste muutmi­seks,
mille raamideis määrati kind­laks
Ida-Euroopa piirid. Y ^ e tea-deteagentuur
väitis, et Poola „va-bastamisel"
kaotasid oma elu
600.Ö00 vene sõdurit ning seda
kangelastegu hindavad kõik patri-botUiselt
häälestatud poolakad.
lisakaristaisi
13. septembrü 1983. a. avaldas Vene ^N^^
kriminaalkoodeksi täiendamisest uue paragrahviga, müle Järjekorranumber on 188.3 Ja pealkiri „Kuritaht. presiidiumi president Arnold Ruu-lik
mitteaUumine parandusliku töö asutuse administratsiooni nõudmistele." tel, keda normaale rukliku struk-tuuri
juures voib nimetada rugi
Selle paragrahvi järgi saab niiiid või et tema väljalaskmine traataia avaldused, rahvusliku meelsuse presidendiks, on viimasel ajal sün
,,kuritahtliku mitteallumise'' või tagant on teistel põhjustel ebasoo- näitamine, kõigest sellest piisab ja seal kõva häält teümd, mis tõe-
„teisel viisil administratsiooni ta vitav. Neid korduvaid karistusi nüüd, et määrata vangile uut iriit- näoliselt Mosina asehaldurile Ees-
Mstamise eest tema funktsioonide määrati tsKekistide ,,erinõupida- meaastast karistust lisaks. Nü pai- tis, kommunistliku partei peasekre-täitmisel"
määrata vangidele, keda mistel" seljataguse otsusega, ilma ju erineb uus kord Stalini-aegsest, tärile K. Vainole kaugeltki ei meel-laagris
bn juba karistatud kambri- et vangi oleks üldse välja kutsutud et on vaja uut kriminaaltoimikut ja di. Arnold Rüütel on „presidendi'*
rezhiimile paigutamisega; või kes ja^^^^^^
korrarikkumise eest on üle viidud
vanglasse -ja sellele vaatamata ei
ole alistunud, uue karistusena va­baduskaotuse
kuni 3 aastaks, „eri-ti
ohtlikele riiklikele kurjategijate-
.le" aga kuni ;5 aastaks.
Teatati üksnes allkirja vastu, et
karistust on pikendatud 10 aast&
võrra.
Uus vangistusaeg
le karistusele otsa.
vana-
A. Solzhenitsõn on seda kirjeldanud
jutustuses „üks päev Ivan Denisso-vitshi
elus".
Ja kuna enamus polütvange on
„eriti ohtlikud riiklikud kiir jätegi-
Jad", võivad nad protestide eest
Juurde saada kuni 5 aastat van­gistust.
ülesannetes Vaüio kõrval polütüi-selt
võrdlemisi tagasihoidlikul ko.-
hai, kuid tema viimased sõnavõtud
lasevad oletada, et talle on antud
Moskvast suuremaid ülesandeid —
võibolla Vainole surve avaldami­seks,
kuna Kremli poliitbüroo ei
Suur osa viimastel aastatel Ees- ole viimaste aiidmete põhjal sugu-
Permi laagreis ja Tshistöpoli tist „suurele kodumaale" saadetud gi rahul Eestimaa Kommunistlike
vanglas peetavaid poliitvange saa- poliitvangidest ori laagreis tõrkšu- Partei polüttööga rahvuslike ten-yad
nüüd tshekistid ja laagriüle- se eest määratud kambrirezhiimile dehtside väljarookimiseks Eestis,
niad terroriseerida koodeksi uue (kinnipidamisele suletud kamb-paljudele
laagreis.peetavaile polax- paragrahvi abil. Tööst keeldumine reis), Mart Niklus äga vüdi üle
vangidele määrati ühe ja sama as- protestiks raskete töötingimuste TshistopÖH vanglasse. Tõenäoliselt
ja eest korduvalt uusi kümneaas- vastu või ebaõiglase karistuse pä- ei tule neil rahvuslastel oodata
taseid karistusi, sest tshekistid leid- rastj isegi töönormide pidev mit- kaua kohtu ette viimist uue pära­sid,
et vang OK osutanud tõrbustv tetäitmine.
Nü on süs nüüd peaaegu taasta­tud
Stalini ajal kehtmud kord, kui
ine elab põranda all d
I@iiiiiiyiiiištid õhutavad rah vastu
Arnold Rüütel oli muide see
mees, kes kommenteeris Moskvas
Torontos hiljuti toimunud ülemaa-
Umseid Eesti Päevi, kinnitades, et
need on Ühendriikide luureasutuse
CIA poolt organiseeritud. Äsja an­ti
taile, uus vastutusrikas ülesanne
- „sotsialistliku teeraja" ülesküt­mine
Eesti N. Luduga lütmise 44.
aastapäeval. Sel puhul tähendas
Rüütel Tassi esindajale, et Eesti
Vabariigis valitses suur tööpuudus
Ja Eesti oli majanduslikult üks ma-yARSSAV
- Poola kommunistlik vaUtsus teeb suurimaid pingutusi, et süüdistada Poola majandusü- hajäänumaid maid Euroopas. Pä-kes
raskusis Ameerika Ühendrüke, kes rakendasid kindral JaruzelskUe surve avaldamiseks Poola vastu
majanduslikud sanktsioonid. Kuid kommunistid ei suuda mõjutada rahvast oma propagandakampaaniaga,
kuna poolakad on väga hästi teadlikud, et Poola majanduse ummikusse Jooksmme on tingitud kommunist­liku
süsteemi majandusükest uperpaUidest, kommunistlikust süsteemist, asjatundmatust Juhtimisest Ja kait­seseisukorra
rakendamisest.
rast Teist maaUmasõda olevat Ees­ti
saanud aga „vennasvabariüdde"
abiga kiiresti Jalad aUa ning nüüd
olevat asjad nü kaugele arenenud,
et Eesti produtseerib nädalas nii
palju kui Eesti vabariik produtsee-
Kommumstid on poola majandust tööHste palgad on tunduvalt suure- lehti, ^^^^ ris aasta Jooksul.
mi halvasti ajanud, et Poolal on
praegu 27 müjardit dollarit välis-yõlga,
mUlede intresside tasumine
valmistab suuri raskusi. Halvad va­hekorrad
lääneriikidega on kaasa
toonud olukorra, kus Poola töös­tus
on vananenud, tehnoloogia on
mad ja mõned neist teenivad kaks olekuid ning peetakse kontakte ka-korda
rohkem kui ülikooli profes­sorid.
Vaatamata rangetele abinõudele
keelatud ametühmgu Solidaar­suse
väljajuurimiseks, elab ame­tiühing
põranda äÜ edasi.
lääne tööstusriikide tehnoloogiast Antakse välja põrandaaluseid aja-aastakümneidmäha
jäänud • • r • • -
Ja omal ajal läänest importeeri-
^ tud masmatel puuduvad :tagava- J^UQEJA KIRJUTAB:
raosad.
toliku kirikuga, kes annab ameti­ühingule
moraalse toetuse. Soli­daarsuse
suur populaarsus ei ba­seeru
tõenäoliselt niivõrd töölislü-kumisele
kui Poola vabadusliücumi-sele.
mis leidis Solidaarsuse sildi
all endale väljendusvormi.
Arnold RüüteU statistika toob
kahtlemata esüe maagUisi ja ime­väärseid
arvusid Eesti suurest
arengukäigust, kuid kahjuks ei sel­gita
need numbrid, miks Eestis
puuduvad kõige elementaarsemad
elatistarbed ning seal peavad ini­mesed
isegi tualettpaberi saami­seks
sjabas seisma kui seda üld­se
saada on.
Tavalisele mimesele annab eriti
tunda tarbekaupade puudus. Nii
näiteks ei ole ühel kuul saada tua­lettpaberit,
kuna teisel kuul puudub
seep. Poola majandusteadlased,
kes amalüüsivad olukorda erapoole­tu
puguga, mainivad, et süüdi on
Noorte Konverentsile
Eestis kommunistliku partei pro­pagandaosakonna
estraadile astu­nud
Arnold Rüüteli karjäär on nõu-
3. Tõnu Parmingu kommentaar
vene keele Õppimiseks vajab aren­damist.
Referent väitis, et üheks
põhjuseks, miks eestlased ja teised
bdtlased d ole saanud kohti rii- kogude oludes v^^^^^
Vaatamata teie ulatuslikule ar- giasutustes, mis tegelevad N . Liidu Une, kuna ta on põhüiselt põllumä-tiklile
EStO-84 Noorte Konve- probleemidega, on vene keele mit- jandusüku haridusega nüig ei ole
rentsi kohta (VE 26. juulil), pean te tundmine. Need, kes oskavad läbi temud kõrgemat parteUtooli.
sÜiT^eriesuruM^s^^^^ vajalikuks teda täiendada. vene keelt, võivad kergemini pää- Ta on sündüiud Laimjala vaUas
protsess kuna süsteem ei suuda ^' KonverentsUe kogunes 83 seda nendele kohtadele ja seal oma 1928. aastal iüng 1964. aastal võeti
lihtsalt produtseerida semseidtar- maksulist osavõtjat, kellele lisan- mõju m^sma panna. ta vastu kommunistliku partel iük-bekaupasid,
mida mimesed oma dus arvukas esindus mitme mand- 4. Keele ja kirjanduse küsimus meks. 1977. aastal oli ta Juba Ees-igapäevaseä
elus vajavad. pagulasajakirjandusest. Seega oli mängib kahtlemata suurt osa meie timaa Kommunistliku Partei kesk-
Kommunistid kiitlevad, et nad ligemale sadakond isikut. ühiskonna tulevases arengus. On komitee lüge, partei üks sekretär
on rakendanud Poolas 'klassideti 2. Tõnu Parming ega Juta Rist- selge, et eesti keele säilitamiseks Ja partei büroo (poliitbüroo), Uige.
üMskonna, kmd erinevad palgad ^^^^^^
on tekitanM suured Rassivahed eesli keelt. Kumbki ei. soovinud sin aga siinkohal rõhutada, et ing- Jääb ainult oodata kui kaugele
Nü näiteks teenib tööstustöölijie näha selle kadu. Väideti, et silma- liskeelse ajalehe Esto-America ees- ^^^^^^ Rüütel Jõuab parteiredeH
keskmiselt amult 16.500 zlotti (ca paistval osal meie pealekasvavast märk on õhutada lugejaskonda PuU^adel üles turnida." Varem tegi
150 doUarit) kuus M d kaevänduS" g^^^^^^^^^ raskusi väljen- eesti ühiskonnas tegutsemisele. samalaadset suurt karjääri Hüu-
: dada ennast eesti ^'k^^^ Kokkuvõttes võib nentida, et maal sündmud Vämo Väljas, kes
'.. ^ •• ti noored võivad tunda eesti kokkutulekul kerkis üles palju degradeeriti aga müstüistel põh-kommunistUke
rezhiimide alla yä- probleemide vastu ka siis huvi kui probleeme, mida väliseestlased l"^*®lPä®vapealf Ja saadeti väHs-glvaldselt
painutatud Ida-Eurocpa nad ei räägi eesti keelt. Kui me ei peaksid katsuma lahendada. Kon- maale yma meelt Jahutama. Välja
Ja Balti riiidde elanikele suure tee- osuta^^^^^t^^^ noorte verents oli informeerivat laadi ja ""^
ne kui ta Jalta kokkuleppe vabade viletsale eesti keele oskusele või andis võimaluse kontaktide loomi-demökraatlike
valüniste korralda- täielikule eesti keele oskamatusele, seks laiemal pinnal. Konverentsist
mise kohta avalikult üles tõstis, siis tõrjume nad eestlusest eemale, osavõtjad täitsid ka ankeetlehe,
Ka Vaba Eestlases avaldatud ar- mis tegeles konverentsi teemadega,
tiklis hinnati "Balti Noorte Kong- See sisaldab huvitavat mat^rjgli ja
ressi tegevust nende eesti noorte- tuleb lähemal ajal avaldamisele..
ga kontaktide otsimisel, kes ei rää- Peeter Einola
gi oma emakeelt. - Noorte Konv
Jääb ainult loota, et sellele sõna -
võtule järgneb veel teisi aktsioone
ning et Reagani nõudmisega liitu­vad
ka teised lääneriikide juhid,
• : : - - ' ' ^ " ; / - K , . A . -
se lugu'näitab, et Moskvas ei usal­data
Eestis sündinud kommuniste
Ja Arnold Rüütel ei saa Kremli
meeste ees kuidagi maha salata, et
ta on sündmud Laimjala vallas,
Saaremaal.
Nr. 68
• \
NSDi
15. ja 16. se|
dr. R.Pai
22. ja 23. seJ
dr. R. Va
Eestis
Juulikuu
ses, kui Los
olümpiamiini
turistide vo<
jutulstavad
tagasi jõudnu
Kõik hoK
täis, nende
sportlasi, kej
oma sihuagi
eoni repörtj
dest.
Tallinn oli
koht, kus s|
kogude oni;
nud boil
kurn kui
boikott J^ol
vastu Afganl
USA ja teisi
gipoolest oH
Kommej
Katoliku
tegemist oh
duvad katol
kõrvale ja
propagccriul
pidamisi, u|
vad. VimuM
dciitidc Icgl
nilc ja puaf
dina-Auicci
rid on hai
Saarnasid
põhimõtctcj
Õpetuste
maailmas
Ictsuste vaj
Seda ui
„vabas(aiii|
on Kesk-jcle(
ud juj
Vatikanis
arengufend|
ma aja kes
ga ja nüü^
kaugele, cl
IchcküljdL^
nicndi, niif
kiriku aml
probleemil
DokuuK
kardinal
avaldatud
oli kii(nu(
ü. Näib,
eriti sui
Lconardo
tataksc sel
tcs ja kirj
loogilisi v(
tud „vabi
tikani rnsl
Boffi loctj
sad katoij
toonitaval
mise vaji
vaesematel
sotsiaalse ii
Vatikan
sc hukka
tunnista iij
hoiatataks
ateistlike
vad võilill
sildi ali.
eriti, et ij
Kristuse <1
na paraül
selc ja väi
Tmubif
annab
kinnilub,
rcyJuiinidl
vabasfaml
vad süsi)
mim, õ<!
dinc susil
tcga |a i |
tegele raj
ka riiki lj
sed' vM
preestHil
salt IHU
ideede
mhmol
maksvat
ininn'scdl
orj^iscsycj
kust poi]
pääsu,