Vaba eestlane , October 21, 1980

              Nr. 78
Nr. 78 VABA EESTLANE teisipäeval, 21. oktoobril 1980 ^ Tuesday, October 21, 1980 ai
laam
tult töölime oma
tuluvate ameti­ga
Poolas ei lä-jflii
libedalt nagu
I esialgu arvasido
|}asevad oletada,
)artei .ja poola
Jngivad amet'.=
t^ga edasi ja ta=
k/äsitades töölisi
(lleks on parteil
5ik võimalused,
|ja õigus — kui
korra juures
btada — on par-buhte,
kes tegur»
he ametiühingu"
jlntsutataksb pi-ettekäänetega
iga mu-ga taga
skusi ametiühin-
Isega, kuna ko-sihilikult
neile
jga ning samal
kontrolli alla
ametiühingud ;
et peletada
itest vabadest
liita neid tuge-letiühingutega.
liüiüngud tõota-hakata
tööliste
bgi nende poolt
I on selleks liiga
rad, et leida u§"
oma nõudmis-
I ja jäMandma-ilmselt
partei-seda
enam et
Varssavi või-lu
ning tehak-
Itoise ja eksitu-rööliste
kange­ks
ja nende pet-teimehed
äsja
võttega, nõu-id
peavad oma
keskuse põhi-fragrahvid,
mil-sed
vannuvad
stlikule parteile
jüsteemile. Par-
Jlius need seisu-id
ja selle taha
ia vabade ame°
le.
f)oolt avaldatud
võib oletada,
It šelge, millist
lartei nendele
teile truuduse
seavad. Kui
oma põhikir-idust
vannuvad
lirteile ning sel-põhimõtetele,
legeikult endile
lolli alla kuulu-
I iilesanded ning
liki partei ees-jsellega
langek-
Ise ja töölistele
luste nÖndmise
it: uued ameti-laette
iseseis-kaitsevad
or-partei
Maalid.
line ja jõukat-
I päev päeva Jä-
Jala lõpul pidi
|alesa kohtama
|öimumeestega,
ide ametiühin-
Ise küsimust,
line töölistele
annab, kuni^
et kui nad än-le
sõrme, siis
andma terve
luleks kommu-ja
terrorisüs-kokkuvarise-iTist
keegi and-
[nii head õppe-
Toronto äri-tods,
kelle
mk of Canada
t-aritN. Liidu
l:}a lubas need
Ja kui kohus
luse.
[viidu valitsuse
|ad muutusid
|tat tagasi 1967
N. Liidn saat-iegj
Ottawas
laitusel esine-mitmesugii-
Iväartuses, mil-
I venelased loo-
'iioleva summa
(Järg lk. 3)
'J:
EEBSD
; 25. ja
493-7231.
26. dr. A. Mäe,
1. ja 2. nov. dr. J[. Marley, tel.
§21-7777.
lenny¥äl|€i (ürekterifes
Tiheda' lennuliiklusega Florida
Naples linna lennuvälja uueks pea-mänedzheriks
- eksekutiivdirekto-riks
valiti, ilhehäälselt Napelsi len­nuvälja
valitsuse poolt 34-a. Toivo
Tammerk, kes seni töötas Tallahas-see
lennuvälja asedirektorina ope­ratsioonide
mänedzmendi alal. T.
Tammerk lõpetas Rutgersi ülikooli,
mille järele spetsialiseerus lennu­liikluse
alal.
Tallahassees töötas T:,.Tammerk
viis ' aastat. Naples lennuvälja di­rektori
kohale kandideeris 20 isikut,
kellede hulgast lõppeks välja
T. Tammerk. Viimane teatas pä­rast
ametissevalimist, et tahab
hoolitseda selle eest, et Naples len­nuväli
ijääks esmaklassiliseks ja
hästi majändMud lennuväljaks.
Kõne all on ohiud lennuväljale
i2ue lennuhoone ehitamine. Küsi­mus
tuleb iahiendada uuel direkto-rü.
Naples lennuväljal on igapäe­vased
lennuühendüsed üle. USA ku­ni
Alaskam. Toivo Tammark on
arhitekt Heino Tammerki poeg,
kes eluneb Tuskahoes, N.Y.
I pciCiilifi^lilcliiEy roopa kirikyte
^STOKHOLM :(EPL) - f Tallinnas peeti Luteri maailmaliidu Effl°
ffdjopa kirikute kongress/miÜeloU ka poiii^^ aspekte, kuna päe­vakorras
olid ka Euroopa Julgeoleku- ja koostöökonverents Madrii-dis
ja kirikute ülesanded, Eurpopa vaimne ja poliitiline olukori,
Imwlutusralra teenistuses jM^
Nõukogude esindajad olid eriti
huvitatud just nendest küsimustest
ja kongressi juhtkond võeti m.h.
vastu nn. Rahükaitsekomitees,
Toronto Eesti TäiemduskooIS! on tilie kontakt Toronto linna koolivalitsiisega, mis toimub Keelepärandi
Nõuandva Komitee kaudu. Eesti Täienduskooli esindajaks selles komiiie<2s on meie koolikomitee esi­mees
Hans Lupp (paremal), kes 'esitatud.pMil-annalb-ühel
coU Greei^ile mälestosesemeia iie' eesü õllekapa.
kulutatakse rohkem kui sotsiaal-seiks
vajadusiks:
„Mina kui luterlane pean taiest!
alusetuks president Carteri nn. pu-ratud
tuumasõja doktriini'. Iga aa-ülemnõukogu
Presudiumis 3a kui- ^^^^^^^^ ^^j^^^^^
tuurisidemete ühingus.. katastroofi. Evangeelsed luterlikud
^ , . kirikud teevad kõik neist oleneva.
Pressikonverentsil seletas maa- .t.äüitada Euroopa julgeoleku- ja
ilmalüdu peasekretär dr. Carl j^QQg^g^öup^ajjjjsg vaimu" (dr.
Mati, et kirikud peavad lubama- Mau mõtleb siin Helsingi kokkulep-
.iuks, et maaiilmas • relvastisde.pe:vaimu). :^ .'• '
tahetust
Stokholmis toimunud ESTO-80 pidustuste ajal korraldati eestlaste asukohamaade esindajate Ja
ESTO-80 toimkondade liikmete vaheline nõupidamine, et põhimõtteliselt arutada Järgmiste neljandate
Ülemaailmsete Eesti^ Päevade korraldamist, aega Jaasukohta. Koosolekut avadesÄ
komitee esimees Hichard Norvell, et rääkides ülemaailmselst eesti päevadest, tuleks mõelda nende
tõeliselt globaalseks muutmisele. Seni on Esto peöperemeestena tegutsenud Kanada, USA idarannik jä
Rootsi eestlaskonnad. Lisaks neile elab eestlasi veel tihedalt USA läänerannikul ja Austraalias. Mõle­mail
viimatinimetatud kohtadel on suuri kogemusi kohalike eesti päevade korraldamisega. Miks ©i
võiks kaaluda järgmise ESTO korräldami . •. , . . . . .,
Kokkutulek toimus jüubüari kut- tega teostada pa:o^ ja
Ta lisas, et kuigi võiks arvata, et võimalik oma esindajat Me^ on küllalt suurte kogemustega isi- sel, kuigi see oli kavandatud varema k ä r n i s t ka „mõiiel kolmandal
need päevad ei kujune senini näh- bourne'i saata, võivad oma seisu, kuid sellise suurürituse läbi viimi- org-ide algatusena. Meeleolukülla- maal". Peale selle soovitakse suu­tud
suurte rahvahulkade kogunemi- köhad teatavaks teha kirjalikult, seks ühes sealses suurimas kesku- sel õhtul üteldi juubilarile arvukalt rejoonelist teaduslike ja tehniliste
seks, siis vastuvaidlematult olek- Alles nende koosolekul vastu võe- ses. Kuid esialgul on veel lahtme, sürasõnalisi õnnitlusi ühes tänusõ- teadmiste vahetamik^^k^
Sadakond kaasmaalast kogunes STOKHOLM (EPL) — Dag^is
28. septembril N.Y. Eesti Majja, et Nyheter avaldab „eksklusiivse" ar-avaldada
lugupidamist hüjuti juu-tikli (vahendatud agentuuri APN
belisünnipäeva tähistanud E.V. kaudu,..) N. OMu väliskaubaB-esindajale
Ernst Jaaksonile kui me- dusministri abi Juri Brezhnevi su-hele,
kes on kogu oma jõu ja või- lest, kes oh N. Liidu parteijuhi
med andnud oma isade maa ja rah- poeg, kus see pakub suurendatud
va teenimiseks. Kogunenute seas kaubaA^ahetust Rootsiga. Sel puhul
oli juubilari isiklikke sõpru ja ar- on lubatud suuremat, kaubavah©-
vukalt siinsete ameerika eestlaste tust ka „balti liiduvabarükidega".
org-ide tegelasi. Muuseas tahetakse koos rw^
sid sealseile eestrasile need uue tud, kui ka kirjalikult saadetud sei- kas need isikud on valmis ja tahte- nadega tema senise töö eest.
tegevüsinnü ja elujõu süstiks. Järg- sukohtade alusel, koostab ÄESL üsed sellise suure toö tegemiseks.
(Algus lk. 2)
Kui Edwards- aastatC; Jooksul;
miste päevade aja määramisel juhatus üldise kokkuvõtliku Aust-peaks
ka silmas pidama, et prae- raaüa eestlaskonna seisukoha
gusest neljaaastasest olümpiatsük-ÜEPkor
sus mitmesupste võtetega om^ list välja pääseda, mistõttu ESTOlias ja teatab siis sellest ülemaa-töötasu
kätte saada, mis tal ei õi- võiks korraldada juba 1983. a., et ilmse Eesti Kesknõukogu kaudu ka
eestunud, siis astus ta hiljuti des- siis 1987 koguneda suurejooneliseks teistele eestlaste asukohamaadele,
peraatse sammu ja lasi Toronto sa-: laiu rahvahulki kokku- toovaks pi-damasse
saabunud vene kaubalae-dustuseks kusagil^
va ,,StanisIavskyi" N. Liidu valit- keskuses,
-susevastire^tuä n õ u s s e k
teks aresti aHa Pamia. Vene^^^^^^^^ ei jõutud mingüe kindlale
viha oli suur ja nende saatkonnast ^^gj^yggj^^^
Ottawast hakkasid kostma ärrita- *
USA lääneranniku eestlaste esie-d^
jad leidsid, et nende piirkond
ei tule mitmel põhjusel Järgmise
ESTO asukohana
Austraalia eestlased ' arvesta- •
vad ka mujal maailmas ilmunnd
eesti ajalehtedes avaldatud arva­musi,
et iÜEP Austraaliasse vii­misega
jääks eesti suurüritusest
eemale eesti noorus 7—8 aasta
(VES)
te ja mehhanismide vahetamisega.
N; Liit tahab eksportida Rootsi
* masinaid, mille alal „N. Liit om
kaugel ees maaihnas" (metallilõi­kajaid,
presse, sepahaamreid, jõu­jaamade,
elekfcrotehnilist, metal-eestlased
küsivad,
et kuna tlEP peaeesmärk on ka-
Thešugune, ühelt poolt eestlaste
vabadusnõude propageerimiseks
tud ja närvilised hä;äled. See oli ju
ennekuulmatu, et iiks välke äri­mees
hakkab suure ja vägeva N.
Liidu valitsusega protsessima! Ja
hirgüist varustust ja traktoreid).
Eestlanna Tiina Loite sai kohe Omalt poolt sooviks N. Liit osta
S e T sest"mäjais Kaliforma ülikooli lõpeta- Rootsilt laevu, elektrotehnüist ma­iused
ei hiba nü kaugele sõita, mist ametisse suurlehe New York terjali, Mr ja gaasipuunmise apa-
> Timesi juurde. " ratuuri (eriti merel). Veel soovivad
Kõiki neid ja muidki põhjusi ja Loite lõpetas augustis Sta^^^
ja ^äTks'kõigile" S tahetakse arutada eeloleval ülikooHs õpingud televisiooni, raa- tusseadeMisi, li
maaümses ulatuses ühendava lõpliku otsust dio ja ajakirjanduse alal magistri raate jne.
mõju avaldamist, siis on vajalik korraldada kraadiga. Võunalikest Rootsi poolt antava»
leida, kas suudetakse neid ees- tJEP Austraalias. Kui jah, siis kas ^^j^^ Loite on sündinud New test krediitidest pole artiklis juttu,
märke siin Ausfaraalias küUalda- ^y^^neys, - Melboume^iSy Adelaide'is Yorgis arliitekt Manivald Loite ja Tulevik näitab, kuipalju selle pak-selt
saavutada? voi Canberras ja miüal, kas aasta- abikaasa Süva tütrena. Ta käis kumise taga on Rootsüe vastuvõe-
Tahetusel või. juunis/juulis?Tei- New Yorgis eesti koolis, võttis osa tavat reaalsust. N: Liidu^ootsi
veel milline häbematus —-tembel­dada
N. Liidu valitsust omä võlga- sö^a Austraalia Eesti Seltside Lii
_ kõige optimistlikumate^ Mnnangute Eesti Päevade ^k^^^ korp. Filiae Patriae Uikmeskonda. maaihnasõda: pole just positiiv
Austraalia eesüaste poolt võtsid ^^^^"^^^ ^ võidakse seks võimaluseks on Adelaide XH gaidiusest ja kuulub akadeemihselt kaubaleping kohe pärast Teist
„ 'r. ., ^.. koiHe ODtimistlikumate hinnaneute Eesti Päevade korraldamine üks TO:!:^! T T . ^ A ™ : „ > . ; . ^ ^ ^ ^ A r . «rvi« -n/icifiiv»
dest kõrvale hiilivaks ®^^^"saks ^^^^gj^y ^^j^^^ kohaselt arvestada vaid paari tu- aasta varem, s.o. 1983 ja kuulutada
suliks» 1 ^ ^ Simmul ja EŠTO-80 Austraalia ko-^^"^^^^'^^^^^^ ^^^^ ülemaailmseiks Eesti Päeva-
Ummikust välja pääsemiseks ja mitee esimees Paul Kimmel kes ollakse, suutelised sellises ula-, deks (ESTO-83)? Või kolmanda või-laeva
vakstamiseks leiutasiö rõhutasid et neü puuduvad W äratama maiusena lükata Melbourne XI
' ^ ' nagu seda suudeti Rootsis? Kas Eesti Päevad ühe aasta võ^^^
suudetakse isegi Austraalia avalik- si, 1982. aastale ja kuulutada need
' ÜE Päevadeks (ESTO-82).
Selle kõrval leitakse, et kohaliku . Kuid lõpuks AESL esimees R.
eestluse aktiivsuse elustamiseks ja Kalamäe ütleb, et peab olema kül-rahvuslikule
tegevusele konkreetse laldaselt teotahtelisi kaasmaalasi
eesmärgi andmikeks oleksid sama-, nende päevade korraldamiseks ja
sed ÜEP teretulnud. Samuti on kaugelt tulevate külaliste v^stuvõt-selge,
et Austraalia eestlaskonnas miseks.
seks
Moskva huvisid kaitsvad M^anaaa raalla eesti organisatsioonide voli-advokaaffid
uue triM ,,Stanis- tused seU^^ , , . .. ^
lavskyi" ei kuulu N. LüduvaUtsu- Kuid nad lubasid tehtud ettepaneku
sele vaid hoopis-tü^is Venemaal te- kanda ette AESL-ie kui kohaliku
gutsevalelaevaühingule Murmansk eestlaste katusorganisatsiooni kau-
Shipping Co.-ie. Laev lasti vabaks du kogu Austraalia eestlaskonnale,
kuid võis Torontost lahkuda aUes Nad märkisid lisaks, et praegu õn
pärast kai venelased olid maksnud juba käimas järgmiste XI Austraa-kuni
olukorral selgumiseni Ontario lia Eesti Päevade eeltööd, mis toi-tJIemkbhtusse
100.000 dollarilise muvad 1981. a. lõpul Melbourne'is,-
kautsjoni Praegu selgitatakse, misjärel sellele järgneksid uued
kuivõrd tugevale alusele baseeru- päevad 1984. a. Adelaide'is.
vad advokaatide.: väited, et laev • • ^ ^ - j , , ' .
Neid asjaolusid arvestades Võik­sid
ESTO pidustused Austraaüas
olla põhiliselt laiendatud kohali­kud
pidustused^ millele oma pa­nuse
annaksid nii tegelastena kui
ka pealtvaatajaina väiksemad
kontingendid.
OB B D
Väljaspool Kan&isO;
kuulub N. Liidus tegutsevale era­viisilisele
laeyaiiliingule Murmansk
Shipping Co.-Ie. Siin näib tegemist
olevat üsna lihtlabase veesegämise
katsega> kuna N. Liidus ei tegutse
eraisikutele kuuluvaid laevandus-ettevõtteid
— kõik laevad ja laeva-ühingud
kuuluvad riigile nmg on Sellele koospliskule järgnevalt
(EPL) — Esinduse Biaišriigi körraldisel Mmus^
mapäeval,24V septembril Eesti Majas ESTO-80 kohta arutlusõhtu,
mille avas maisringi esinaine Kulla Velliste. ESTO-80 arutluslaui-konnast
võtsid osa Esto esimees Richard Norvell, sektsioonide Ja­hid
Aksel Mark, Heldur Velliste ja Leo Karupää ning Esto uiformatr
sioonijiiht Siim SaarÖ. ÖMst-; võttis osa Imik Stokholmi' eestlasi ja'
E I K I P 0 STS G A
i33.
USA-s:
$67.- •BBSCCD
$35.50
alistatud Kremli kontrolli alla teatas ESTO-80^ peatoimkonna esi-laiuluvas^
e nõukogude süsteemi, mees Norvell oma sõnavõtus laulu-
Royal Panga samm N.LüduP®oi,6tjärgmi^^^^
qaatkonna summadp IdnnilriHirtiiifa- Eesti _ , , j , V SS^S^NSS^S^ kes te albumi nao^nende^P
uttawas N. Luau saatkonnas, baai- . ^ , vajaduse puhul andsid selgitust dud üritustest, aga seekord OB
konna propagandai^ees Igor Loba-^^^^^ nende töösse puutuvais loisimusis. Rootsis teisiti.^ ^^^^^^^^.^^^^^
nov väitis, et raha kühnutamine ja Kuna kogu küsimus nõudis
vene laeva aresti alla panemine on lahendamist, pöördus AESL juha- '
ebaseaduslikud aktid ja kujutavad tus kõigi oma liikmesorganisatsi-endist
rahvusvahelise õiguse skän-oonide poole võimalikult peatselt
daalset rikkumist. Lobanov kiitles, oma :^eisukom „
et venised m M « o m ^ Album ilmub aastavahetusel Žõifci
miks Edwardsile tema töötasu 13 aeg ja T/õimalus. organisats^^^^^^^^^ püt^ selleks sisse saatma
aasta jooksul vaatamata pälludele esindajail selles küsimuses nõu pi- vastu algusmomendist kuni iäbivü- ESTO-80 on filmitud n videoga
^ - ^ 1. Organisatsioonid, keUel pole mise momendini, nende hulk oli ühe, rootsi: videofirma poolt. See
^- • - -'•''••^g^- väike, et aitaks ühe' käe läks maksma ligi 50.000 / krooni.
Eriti elavalt arutati rootsi massi­meediumide
positüvset suhtumist
eestluse küsimusse.
Vaatamata sellele vahelehüppele,
teeb Esto peakomitee oma amet­liku
pildialbumi, mille toimetab
ku-jandustoimkond |a selle Juht
LENNUPOSTIGA ülemere-i
Aastas $76.^, poolaastas $38.-^v veerana
Aadressi muudate centl üksiknumbri liiad 50 c eÄ
; -Kanala aadressidele palume märklda„POSTAL GÖDE"
ÜSA aatessidele „ŽIP CÖDE"
Paagatshekk või rahakaart kirjutada |
FreeEstimlaii Publishers nimele.
nõudmistele välja ei makstud.
Ja meil teada elevatel
ei ole venelased tasunud Kanada
valitsusele ka rjende' kahjustuste
eest, mida tekitas mõni aeg tagasi
Kanada territooriumile alla lange­nud
vene maaümaruumisSfduk.
Kas Kanada valitsus ei peaks lige­male
10 miljonile dollarile ulatuva
kahjutasu kättesaanjiseks hakkar
ma rakendama samalaadseid võt­teid,
mida kasiffltas:;Wallace Ed-.
00:
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
sõrmedest nende üleslugemiseks. Kuid enne küi seda filmi redigeeri-
Majandussektsioon selgitas, et takse jä kokku lõigatakse, peab ole-loodetavasti,
tuleb Esto majandus- ma selge kas Esto peakomiteel on
likult endaga välja, kuid mingit vastavad summad olemas,
kindlatülevaadet ei saa teha enne /
kui kõik arved on sisse tuhiud. Mo- " ;
mendü näiteks pole veel Johannes-hovi
IJäästaadion . ega Messihall
oma arveid esitanud Olles asumas elama New Yorgist
Avaldati ka kahetsust, et „erahü- (Connecticuti, haigestus teisipäeval
vid" on tegemas ESTO-80 albumit, teel autos mag. Voldemar Eiso. Ta
Seni .on Toronto |a Baltimore Esto- viidi haiglasse, kus -suri. ;
Sf C. T0roirfo 3, Olli
/ /
ii
,5:.—_
Falim muie saata VABA EESTLANE
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
_ _ 1 - I 9 l l / . ^ M lisaa $ süajwires
rahas / tehekiga / rahakaardiga. (Raha saafe ainult tähtkirjäs).
•Nimi;': • . - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - r - - - - - - - - - - : - - ^
Aadress ' „_.„__„.„^.„„:—
CDDB