Vaba eestlane , October 21, 1980

              VABA EESTLANE teisipäeval, 21. oktoobrü 1980 - Tuesday, October 21,19^0
Stokholini ülikool sai
ialfI yyrimiskeskuse
BERKELEY - Käesoleva aasta Eesti rahva kõige raskemal, pä- STOKHOLM (EPL) ~ Stokholmi
Nobeli kirjandusauhmd okustati risorjuse ja teoorjuse süngeil aas- ülikooli jtmres avati 1. juulil Balti
anda leedu kirjanikule Czeslaw Mi- ^aü ei saanud Usupuhastuse kirik, uurimiskeskus. Ülikooli valitsus ^an-
. iosz'ile kes elab 1951 aa,t«t -la- mida eesUased ise olid oma usuks dis sellele juba juhtnöörid, mille-
Tänavusel turniirü oUd eestlased '^«^^^^^
soomlasi 106:91 ja rootslasi 86:™ losz on.rahvuselt leedulane ^üigi ta Venema.^^^ j-a,lil e võidu1k aAd, võ-itfes. llaäiüiaacsfiQ9i1.R.8Q| j^^te^s^ ^A^m^^e^er^i^k a ÜhendriiMdes Mi- ^^li^"^' P m^^^^f^"^:.
ning tulid kaheksandat kord, a Ba1J- ^k^assvvaass uüileess pnooooilaa Kkoonmtrroolllüi a.1l1lo nllee - ^m i pani isandate _kä _t^t e orjade saa- vust kui ka õvp.e^t,a^m^icsft m-nRg.mdovknu^-i
„ , . , ^ . .7,1^^ ^^"^ö i^uxiu - . « - - ^ o — — ^ Vilniuses Milosz tönfah\.rnfp<?.tuse. Rootsi aeg, sest S^^ kogumist Baltikumi
Palangas peetud Balti ja Vdge- ^upl võitjaks. Eestlasist said pärisorjust ohmd, oli kuld- kohta. ^ ^ ::
vene male^jate turmml s^ka^ eriaubimi^ Andres Sõber. M i h W ^ ~ ne aeg võrreldes Vene a aga. Sellega kujundatakse see 'a^^^
sikvoidu Eesti malesporüased A. ^hulakov ja Heim Enden. , , S j d S " p S S e l S ^ see hea periood ei kestnmi kaua. mitmesuguseid teaduslikke distsi-
; ning ön tuntud sügavmõttelise luu- P&hja Sõda lõppes Rootsi kaotuse- P ^ ^
letajaiia. Nobeli kirjandusauhinna ga. Vene tuli tag
Jugoslaavias Bledi järvel peetud rahaline s^^^ p^^^g^247.000 ti uue hooga. Sest Venemaa vaht-Leed^
ses mõisnike kaudu. Ka Mriku üle naelu, ^
seati patronaadi Õigus. See tähen^ likke ressursse. Keskus vahendab
dah, et mõisnik üksi määras lo-ist- kä informatsiooni ja toetab ralivus-liku
kiriku vaimulikud. Ega siis vahelist uurijate vahetust.
pole imestada, et need olid mõisni- Administratüvselt aUutakse Stok-ke
truud teenrid, mõne üksiku holmi ülikooli valitsusele eri juha-katrin
Alvin jä Peeter Lamp 25- Jased võitnud maailmameistri- ja USA võtab Raoul WaUenbergi erandiga. tuse kpdu,^^ t^ge-
32.k(Madel. Euroopa meistrivõistlustel 99 me- küsimuse käsitlusele Madriidi ju^ m\i too& ^s^^
. ^ . . . . i . . . . geolekukonverentsi järelkonverent- ainsateks mõistja^^
sil novembris. ; abistajaiks olid Vennastekoguduse P^^^^^;^^^^^^^
Veingold ja G. Uusi, kes said küm­me
•puiktl" võimalilmst-: IS-st.
IX Euroopa meistrivõistlustel sai d^ollarit.
Tashkeidis peeti N. Lüdu meist- ,kuldmedali täheujumises Tiina
jivõistlused tennises. Võistlusest Kompus. Veel oli ta esimene nais-wtsid
osa 48 naist ja 64 meest, korniaharjutuses ning võitis hõbe-
Eesüastest mängisid Lüdia Nurme medali tsooniujumises. Vümase ^
Ja Eivin Lange 17—24. kohtadel, ^asta jooksul on Eesti kllveesport "
. dalit, neist 54 'kuldsed.
Tallimas Kadrioru USA välisministeerium on teinud
palvemajad ja riende „lugijad". teadusliku kaastöölise.
T T ^ i 11 Fpqfi ia Rootsi mitme- . , . • ^ ""-"V^ Need olid rõhuvas enamuses eest-žois,
mme eesiiasea voiism ÖL ^1^^^ meeskonnas Kas ka Rootsi seda küi ' '
punktiga. Eesti võistkonda kuulu- ^ - j ^ ^ ^ ^ 20-aastane tartlane Ri- vatseb päevakorda võtta
sid Tõnu Kaukis, Margus Ka^earu, ^lo Suun, kes saavutas neljandal selgunud.
Tiit Pohl ja Heiki Meier. Indivi- i^i^kilomeetrilisel etapil e s i lÄ
duaalselt oli parim Tõnu Eaukis, ^i^^^ A^om •
kelle punktide, arv oli 7613. Tema ^ " ' '
üksifetuleraused olid 100 m 11,3,
kaugushüpe 7.12, kuulitõuge 13.50,
kõrgushüpe 2.04, 400 m 52,4,
küsimust ka-
^ta, pole veel -'^^«SsŽ^ '
armastatud. 1975;a. valiti sihtasuti^
m t õ M d 147, kettaheide 40.50, ^ ^ ^distantsis tuli Koit Põ^ jagasid esikohti ameeriklane Ben j^,;™^^^^ „Püh
der ühelisel kanuul esikohale. Ka Fields ja itaaltae di Giorgio 2,25, 1'l^t.äL'^^: ^^^^ abielus Li>
1500 m 4.49,7. Teiseks jäi tänavune
Rootsi meister Christer LythelJ
7536 punktiga, kolmandaks eestla­ne
Tiit Pahker 7517 punktiga.
ünhiSes sellises vvepnnnna«s.ttePKkOogguuüduus.eP Vaimulik Ra, amat- , esim. .eh. e. ks_ ja g«a^jri.i iiiUf r«virem PKõahril Njõam mskika uatmnnaalvevada
perekonnas sÜBnib^ EELK Rootsi ^J^^^^ ÄjS ^t^lS S
1500 mSteveinasencial3.5W. 110 P f - S - ^
kõrget kvaUteeti. Ta on ^^^fc^^^^
Püha Tee^
Linda n.Malm'iga ja
. ii-ii - J — A 1 /I siaat, Kicnard üooimeisier üb. nov
N. Liidu juimioride a^rutamis- m tõkkeid voite^pra^^^^^
võistlused peeü Leedus Shiauliais, Dnit ajaga 13.85. Kõrgushüppes . ^ ^ ^ ^ palju artikleid j a ilmumas onft
Foto: Ervin Aleve
. 1 1 ... 1... 1 rv-u ^- hud omale eesmärgi saada eesti . . AI ^ -r u
kolmas koht kuulus eestlasele Kai- kolmikhüppes hunlane Zhen Xiang k^-ikyõpetajaks Et oma rahva po- on amsa tütre isa. Akadeemihselt
mar Kumasele. Kuue parema M v 16.80, vasar^^^ ^^^"ianä astuda teda teenima: See soov ^""^^^ „Sakala" perre.
kodumcaci kultuurielusi'
Möödunud neljapäeva: õhtul toi­mus
Eesti Maja suures saalis Jüri
gas olid veel Agnes Purlau ja Rein Hans Riehm 76.52, kettaheites täitub 1926 ta lõpetab Westholmi Võib küsida vaikse 3a rahuliku
Ruusmann, mõlemad ühisel Ä a l . soomlane Markku^ praosti kohta Ilootsis, kus on
Naistest olid aga eestlannad pai- võistkondlikus arvestuses tulid Teisel päeval jooksis Pietrö Men- usuteaduskomia- Ordineeriti Tal- ^^^^^^ ^^^^"^P"^^^^
ju tugevamad rootslannadest, või- eestlased lätlaste järel teisele ko- nea 200 m 20,03, ameeriklane Ben j^^^g jggg Teoloogia üc-dumaal nooruses ja lühikese ajaga
1 tes neid 953 punktiga. Individuaal- j^aje. ^^^^^^^ pagulu­selt
oli parim EUen Kuivand, kes • <>li ^eiJö^^S^
võitis 4140 punktiga. Tema üksik- " . - inglane ROyMitcheU hüppas kau-^^j^^^ toimetaja ja jätkas s e d a ^ u u b ü a r ettekanne Vkultuuriolükorrast
tulemused: 100 m 14,3, kuulitõuge . ^^^^ ^ meistriteks ammu- ^ « t 8.08. Naistest tõukas hunlane Rootsis; Asutas Tallinnas uue ^^"^^^^
12:55, kõrgushüpe* 1.71, kaugushüpe ^ulid Merike Sikemäe ^^^^ Li-Juan kuuli 17.74, mis on p^^^^^gg koguduse ja oli Niguliste soovime temale EELK^suu. esimesele loenguõhtule, mil saal oli
5.71, 800 m 2.21,5. Ka järgmised yn^andist 781 silmaga tulemused uueks Hüna rekordiks. Võistluste j^^g^^^^^^
kaks kohta langesid Eesti nais- "''-L ^ %7 f. W m 270 sil- ^^^^^^P^^^^^^^ TPinP aiaiärk õn R KoolmP^^^^^^ lest osa sadakond inimest. J. iina
sportlastele.
ma.
Jmmioride vahel võitis Rootsi ^ l ^ m ^ ^ m s i k ^ l ^ ^eri odaMde^9^^^^^
mülest kõneleb prohvet Hesekiel ^^^^^.^,3^ on Rootsis lasknud pressi- vSko^rMdisWiä^ ^TaM^^miyri^
esikohale Kain Paju 6956 punktiga, test lasi 15-aastane Ivar Toome 806
teine rootslane Andres öberg 6938 süma, mis on maaümarekordiks
selles vanuseklassis, i
mas. ja, M d leiba^^t^^^^
na Rootsi keskkoolis Västeräsis,, ^ Kumme Koaumaai neinmaisia
1955. aastal valiti Rootsis asuva -'"^^ ^^^^^^^^
Kato paximat^^sesid Eugene^ e ^
peetud maratoml^ tänavuse maad- seUesse ametisse^ konluva t tagas. . g^,^ , ^ ^, S u S sama"oM ^^^^
Tailinna Kalevi" spordihallis - i - - - — — — — m a kümnes parima hulka. Uus- valitud. Seega juba 25 aastase juu-^^^^^^^^^^ guontu.c.una samas piiamuuguKa
toimus traditsioomline korvpalli- Hiina on avanud oma uksed ka meremaalane Dick^uax_sai a j* heliga ^praost. Ta pn^alituä EELK p^^^^ ^ Koolmeisteru rõõmuks ^^"=3^^^^^^
võistlus Baltic Cupi võitmiseks, rahvusvahelistele kergejõustiku 2.10.47, mis on,aasta ^i^s^parim Kirikukomitee luge ja hdjm K^^^ ar- ' S m i S s Shu^^^^^^^
Sellest võtsid osa Soome, Rootsi, võistlustele. Pekingis peetud võist- tulemus sel aastal. Tagajärjed olid sistoonumi assessor. Seati ulesse vastavad ja on tema sSnäde «'ciaamimiseKs etienamua
Läti ja Eesti koondmeeskonnad. lusel oU 70.000 pealtvaatajat; Eba^ üldiselt suurepärased, sest viis peakiiskoW • : •
See turniir toimus esmakordselt ametlikus puoktidearvestuses oli meest jooksid alla 2.13 ja kaks- Mõlkimise komisjom esimees, mil- —g^^^g j^^^ 5^;^^^ tina kasutas siiski võimalust
3971 ja seni on seda seitse korda esimene USA meeskond, naistest teistkümmend alla 2.16. Uus-mere- le suursaavutus oU 1968. a. ilmunud j^g^ süt Kanadast Temale õn- oma vahekordade õiendamiseks
võitraid' eestlased (1971-1977). oli parim Inglismaa, teine Soome m ^ ; • nendega muuseas ka Vaba Eest-
1978 a OÜ võitja lÄti ja möödu- ja kolmas USA. Tulemustest on landlanna Marja Wokke jooksid keeles. SeUe too juhtimise hinda- nenaega, muuseas Ka vana j!,est
. nudaastal Soomes TJperes pee- märkida: 100 m HaiveyGlance vastavalt 231.40 ja 23239, mis on miseks valiti ta Briti ja Välismaa • KARL RAUDSEPP lasega, kes on mõnikord
tud võistlusel rootslased. 10,27, 400 m WUlie Smith 46,53, mõlema maa rekordid. ; PiibUseltsi poolt eluaegseks Seltsi * piiskop selt suhtunud ta tegevusele.
1-
13:
Veidi nagu'isevärki lusitaanlane
oli ta, patsifist; nojah, see on ju
nagu peab, sest portugaallane, vas­tandina
oma lahinaabrile, hispaan­lasele,
pole suuremat sõjakas, ka
mitte nii väga väljas ei enda ega
Issanda au eest, ^ ent ta oli ka
t>otanist, too kuningas, .ja see on
juba vastu igasugust lusitaanlikku
tava, mis näeb ette kustumatut
merejanu, sadamate loomist. Ent
asja jällegi päri-tava võttes pol­nud
temagi vaba nüüd juba iid­sest
vürtside-ihast, hakates kohe
oma tulivärskes „Real Horto's"
— s.t. „Kuninglilms aias" aklimar
tiseerima eksootilist nelki, mus­kaati
ja kaneeli, — ettevõte, mis
õnnestus hästi isegi ekspordi ula­tuses;
seejärel tuli tee ja kui Na­poleon
1812 a. marssis Moskva
poole, oli ka Portugali kuningal pa­guluses,
mida ta põikpäiselt pagu­luseks
ei tunnistand, omamoodi
asja ida kanti --nimelt .Jcutsüstä
Hiinamaalt paraja hulga hiinlasi
Brasiiliasse oma õukonna juurde,
pühendamaks nü Õukondlasi kui
ka ühiskonna kõrgemat klassi vü-sipärasesse
teepruulimise saladus­se,
andes siis lõpuks hiinlaste hoo­leks
kogu riigi teekäsvanduse.
Ning edukad nad selles olid —
läbi 19. sajandi esimese poole joo-,
di Brasiilias nü öelda oma aiateed,
ennegu laminga kohv oma preroga-tiive
rakendama hakkas. Suures
aklimatiseerimise protsessis akli-matiseerus
vümaks kuningas- ka
ise, nii et jättis tähelepanemata
korduvad kojukutsed t e i ^ o l t At^
lanti ning reisi sinna tagasi alles
troonilt tagandamise ähvardusel —
jättes aga poja regendima Brasii­liasse..-:
'
iEnt kui järgmisel; aastal Lissa­boni
valitsus ka toda hakkas tun­givalt
tagasi kutsuma^ oli temast
saand juba pesueht brasüEane,
kes mõõka tõstes hüüdis: „Ise-seisvus
või surm!" Vanal kimin-gal
Portugalis ep olnud sellise lah-
JŽuIöömise vastu ka.'teps midagi
ja nõnda sai BrasiUia suurema sä-biaata
täitsa iseseisvaks riigiks,
vähe nägu naljakal kombel küll,
kui mõelda, et omaenda kuninga-poja
nõudel.' See juhtus 1822. a:
septembris.
Kõnnime hoolit^et, ent samal
ajal vähe ka nagu hoolitsemata ra­dadel.
Eksootiline kasvuvabadus
on just parajal määral talitset ta­sakaaluks
metsiku ja lopsaka ning
korraldatu ja pöetu vahel, nii et
saab nautida mõlemaid, tohutu
suurt barokk prouks-pirskkaeyu
kunstipäraselt istutet põõsastikuga
ligilähedal, kui ka eemalasuvat
tüki päratute vesilüliatega, mille
lehed ümbermõõdus võivacl olla
kuni 21 jalga ja millede kõrvale,
rohelisse vette, peegelduvad teab-mis
ekvaioörsete hiiglaste pinnal-roomavad
hiigel juured; tükati
kaardub peakohale sõre bambuse-võlv,
tükati lahvatab silme ette
siniheledaicj kaügvaateid, üllatusli­kud
igakord.
On midagi rahustavalt leebet Ja
laineü triivivat kogu aia atmosfää­ris;
paistab siiagi Kristus taamal
mäenukil, ent tema õnnistavad
käed ei näi hoopiski mitte hõlma­vat
-sünset onnist rahu.'., ning
üpris raske on seejuures mõelda,
et juba ligemale neljasaja aasta
eest lasti siin käiku suhkruveski ja
higistasid orjad kuninga tulekuni
merede ^•affn.Tif-i
Jardim Botänico jääb viimseks
mediteeriv-pastoraalseks elamu­seks
kogu järgneva aja kestel siin
maal. Sest mds nüüd järgneb oleks
nagu tükk atonaal^t muusikat,
rünnates närve ja taju kümne
erinurga alt.
Hotelli fuajees sumiseb koolilas­test,
on õppetöö vaheaeg ja eks­kursioonid
Riosse ilmselt tavaks.
P.EJ^. kohgresslasi saabub mand­reilt
ja saarilt, paljud vanad tutta­vad
ühest või teisest maailmanur­gast.
Ja juba käib jutt, et, jaii,
peale eksekutüv istungite on kong­ressi
programm kärbit samahästi
kui nullini — ära on jäet tore ja
lubat laevasõit Guanäbara lahel,
ära on jäänd mitmed lantshid ja
ära on jäänd ka ,,lõpuspurt" uude
pealinna, Brasiliasse, presidendi ja
valitsuse v a s t u v õ t u l e n ü et kui
midagi ikkagi näha tahad, teed se­da
täitsa omal käel ja jõul, kui
just ei võta ette leppida teisipäe­val
, näidatava filmiga Bräsiüiast
CO. Teöme otsuseks, et kasvõi
obligatsioon kodukatusele peale,
kord siin, midagi ei jää nägemata
muidu kui ajapuuduse tõttu.
tus". Ent kui taksojuhüe seletame,
et soovime Jeesuse juurde minnay
hakkab ta vaat' päris südamest
naerma, sest Jeesus siin on, noh,
rohkem mi nagu niisama meeste­rahva
eesnimi.
Asume autosse, viis hinge, igal
süda pisut põksvel, sest äsja käis
kui kulutuli teade läbi fuajee, et
üks Belgia delegatsiooni liige röö­viti
täna seal — päise päeva
Esimese hooga võtame ette enne
kongressi avamist veel Corcovadol
ära käia, nimeseletuslikult — „Väi­kesel
Küürakal", mäel, müle otsas
juba 1931. a. alates seisab too
Cristo Redentor,,,Lunastaja Kris-ning
keset rahvamurdu — puru-paljaks,
löödi pikali ja võeti käe­kott
kõige täiega; daam ise ilmus
ka fuajeesse, käsi kaelas, ranne
sinine.
Ent sageli röövitavat ka veidi
nagu meeldivamal kombel, mär­kamatult
— 'käid suurimas rahus
ringi, käekott käsivarrel, ja ep ole
sul sinist aimugi, et sellest on al­les
veel vaid sangad ja mõlemad
küljed, põhi ammu ära lõigat, sisu
läind! Nisukest õnne ühelgi ohvril
siiski ep olnud, 'kuigi üle selle veel
neli paljaks tehti — aga ikka:
mitmekesi kallale, ohver pikali ja
siis puhas töö; Copacabana rannal
juhtus see veel nii põhjalikult, et
võeti sõrmused sõrmest nii mehel
kui naisel ning viimasel veel ka
rõngad kõrvast.
Hetkel aga on nood seigad tule­vikus;
optimistlikus meeles ko­hendame
käekotid kõvasti kaenlas­se,
sangad üle õla, mehed pista­vad
oma rahakotid südame vastu
põuetaskusse, patsutavad paar
korda veel peale, ilma et keegi
teist kahtlustaks labases mammo-na-
ibas ning alustame, esiteks kii-ra-
käära läbi linna, siis samal kom­bel
üles. Läheb alt mäe jalalt
üles ka pisike punane rong, roh­kem
nii trammi nägu, ent meie
probleem on aeg — ei tahaks jää­da
maha päikeseloojakust seal
üleval ei hiljem ka kongressi ava­tseremooniast.
Ja siis — millises suurlinnas, või
ka väikelinnas, see nüüdsel ajal ei
riisutä?• Ja" k u i ei riisuta, k u i
võid kartmatult käekotti vibutades
ringi liikuda, siis, enamasti, on nii­suguse
kõva korra taga rusikas,
mis võib su lausa isikliku kätte­maksu
korras hoobiga saata „tead-mata
kadunute" küda — ka siis
kui südamel pole ainsatki poliitilist
pattu, kuritööst rääjcimata, nagu
seda juhtuvat lähimais naaberrii­kides
. . . Siin aga — hehh, juhtugu
mis juhtub, sest Kristuse jaige-esine
on ühtviisi sobiv paik nü pa­tukahetsuseks
kui ka kurjaks teoks
— iseäranis kui mõelda, et oma
maise teekonna lõpetas ta ristil
kahe kurjategija vahel... Ainult
et vabas maailmas neid nüüd
enam risti ei lööda ja nõnda ei
löö ka nemad enam mülegi ees
risti ette, pean endamisi „sügav-mõttelist"
aru, tundes kuis huu­mor
kipub hapnema irooniaks.
ilyfu Knstyse sümb^
Nojah — oli ta eemalt mis ta oli,
üpris vastuvõtmatu idee irriteeriv
tulemus, lähemalt on tä aga li^^^
matult labane oma 34 irieetrUises
betoon-pikkuses ning torusirgete
rüüv:oltide korrapärasuses, ent ka
oma absoluutses elutuses isegi
sümbolina! Kuju marmorist pje-destalis
asub pisike kabel, kus igal
pühapäeval peetakš^^ jumalateenis­tust
ja see on vist ka ainuke pü­hakoda
maaihnas, mis sõna tõsi­ses
mõttes on Jeesuse päka all,
olgu süs vaimu poolest lood muli­sed
tahes...
(Järgneb)