Vaba eestlane , March 24, 1981

              VABA EESTLANE teisipäeval, 24. märtsil 1981 - Tuesday, March 24,1981 Nr. 23
võitis Coloradm
Eesti suusäsportlase Paul Vester-steini
poeg Kirk on ai;tunud . isa
jälgedesse. Teraast on saanud
võistlusspõrtlane. Jaanuaris võist­les
ta ¥ailis, Golo., tulles meeste
„llie Bakter's Slope giant slalo-mis"
esimeseks ajaga 36,03.
Samas Vailis võistleiis ta kaasa
ka „The Elbert Trophy Series", ol­les
selles 5. kohal kombineeritud
aja kogusummas 1.38,74. Esikoha^
le tuli N . Scherrer aeg 1.36o20.
Spordlyydiseid
kodumaalt
Tallinnas peetud tõstevöistiustel,
millest võttis osa 34 tõstjat alates
kergekeskkaaluga, valmistas ülla­tuse
Võrumaalt pärit, kuid Tartu
rajooni nimel võistlev poolraske-kaallane
Sulev Tarros. Noormees
oli just sõjaväest vabanenud, kus
ta oli tugevasti tegelenud tõste­spordiga
ja täitnud meistrinormi.
Nüüd ületas ta kahel korral Ees­ti
rekordi,
Tarros alustas rebimist 150 k i ­lost,
sai teisel katsel 155 kg ja l i -
sakatsel tõmbas sirgetele kätele
160,5 kg. Tõukamise algraskus oli
190 kg ja teisel katsel tuli rekordi­line
200,5 kg. Mõlemad annavad
kokku tulemuseks 355 kg. Noor­mees
aga arvatakse olevat võime­line
neid tulemusi parandama.
Teistest tulemustest: 75 kg:
Valdek Brakmami 232,5 kg (96
pluss 137,5); 82,5 kg Ennu Kotkas
270 kg (117,5 pluss 152,5); 90 kg:
Sulev Tarros 355, 2) Rein Annus­te
325 kg (150 pluss 175); 100
kg: V. Perepjolkin 352,5 (152,5
pluss 200); 110 kg: Raimo Poo-mann
322,5 kg (137,5 pluss 185)
ja üle 110 kg: Tambet Tiits 327,5
kg (152,5 pWss 185).
Esmakordselt, korraldati Ote­pää
suusastaadionil kahevõistluse
meeskonnavõistlus. Selle esimene
ala on mäehüpped. ja teine 3 x 10
km teatesuusatamine. Hüpetes oli
parim Margus Kangur hüpetega
68 ja 69,5, mis andis talle. 220 p.,
teiseks jäi Tiit Heinloo hüpetega
69,5 ja 67,5, mis andis 215,5 p.,
kolmandaks Hillar Hein hüpetega
67 ja 62 ja sai 198,8 p.
Suusatamises arvestati ajavahed
eelmiste punktide põhjal 3x 10
km stardiks. Eelnimetatud suusa-sportlased
Tallinnast sõitsid selle
ji' . \ - * k " i «u. M T^onmir iseseisviBse aastail 0I8 meie skaudüiikomisel kolm ssiirt täht-
42 44 H ' £ 4 00 S'T Hefn ^^^^^ ^ ^ SkaTtld^ Maleva aastapäev 20. märtsü, Jüri-f
^ Av n r T päev, 23. apriUÜ ja skautUk emadepäev 1. detsembrü. Enamvähem ori
loo 40.52. Meeskondhkult oh pa- ^^^.^ ^ ^ ^ ^ ^ a ^ ^ ^ ^ ^ ^ puM ümns
nm iallmn, teme valga. peavanema eri-käskkur^ eriti ka skaudijöhtide edotamlstega.
Vasaloppet, rootsi suusapordi
uhkemaid traditsioone, toimus
märtsi esimesel pühapäeval juba
58-ndat korda. Kaugelt üle küm­ne
tuhande startijä hulgas olid es­makordselt
ka naissuusatajad, kes
tuli üpris hästi toime 85,5 kilo­meetri
pikkuse võistlusrajaga —-
parim oli tuntud naissuusataja
Meeri Bodelid, kes tuli 411-ndaIe
kohale korraliku ajaga 5.28,08.
Võitjaks tuli vanameister Sven
Äke Lundbäck, kes esimest korda
õli kaasas ja osutus niitmete root­si
ja soome kuulsuste hulgas üli­võimsaks.
Aeg oli 4.29,32. Ta ka­vatseb
sellega punkti peale panna
edaspidisele võistlemisele.
Vasaloppetist võttis ka sel aastal
osa hulk eestlasi, keda on aga ras­ke
leida kümne tuhande hulgas.
Ajakirjandusest oleme leidnud M i -
kael Sepa Borisist 126-ndaU kohal
ajaga 4.59,06, Jaan Sepa Tidahol-mist
427-ndal kohal ajaga 5.29,15,
Toomas Liivi Vällingbyst 5067-n-dal
kohal ajaga 7.44,02, Gunnar
Orro Stokholmist ajaga 10.25,52
ja Hanno Põldma 1763-ndal ko­hal
ajaga 6.22,41. Võib aga kin­del
olla, et nii startijaid kui ka ko­gu
tee läbisõitjaid oli palju roh­kem.
Paljudel võttis see üle küm­ne
tunni aega.
Ä. KUngI
Ä DREAM OF
01
DD
Rahvuste säilnmisest veEeimpem-^
lismls m a. jooksul (1940—1980).
Raamat on heade arvustuste osali­seks
saanud mitmetes Euroopa rii­kide
ajalehtedes.
Sobiv kink mitteeestlastest šõprl-
Saadava!
VABA EESTLASE toliltiias®s^
Miinaga $19.40, postiteel $20.—
Ilillllllllllilliilillilllilillilillillllliilllllilliliilllliiiiillilllll
MANA 46 on hinnaga 19.75 (koos
postikuluga) saadaval (kas ,,Vaba
Eestlase" talitusest või aadressil
Hellar Grabbi, 3602 Albee Lane,
Alexandria, VA, USA 22309.
Eesti Skautide Maleva ja selle
peastaabi kui legaalse keskuse ra­jamisest
1921. aastal ja selle saa­vutusist
järgnevalt, on oluline mär­kida
meie skautluse edukäiku, eri­ti
väljajõudmist tõsise kriisi^ ajas­tust
üleminekut tõelise skautluse
rakendamise teedele küllaltki mit­mete
aastate kestel.
Siinkohal ei ole kirjeldatud meie
skautluse algeid 1912. a. Pärnus,
1915/16 aastaist Tartus ja järgne­valt
Tallinnas, ka mitte paguläs-aastate
laialdast Eesti skautlust.
Eriti vääöh märkimist esimesel
tõelisel Maailmakonverentsil
1922. a. Pariisis Eesti Skautide
Mareva (Estonian Boy Scouts
Associätion) registreerimist
Maailma Konverentsi asutaja
' SSakmena 30 maa hulgas.
Nagu üldiselt teada, teostus
1920—1921 aastail laiaulatuslik
skautide organiseerimine, siis juba
iseseisvas Eestis. See oli rahvuslik
noorte suurliikumine suure hoo ja
vaimustusega. Vabadussõda oli
veel haritipul ja paljud noored lah­kusid
koolipingilt ajaloolisele rin-deteekonnale.
Tühjad kohad koo­lipinkidel
püsisid aukohtadena.
1920. aastal algas skautluse suur
organiseerimine peaaegu kõigis
Eesti linnades; eeskätt Tallinnas,
Tartus, Valgas, Narvas, .järgmisel
aasifal ka Võrus, Haapsalus ja mu­jalgi.
Süiaresti virgutas seda Ameerika
ja teistelt lääneriikide sõjaväelt
saadud sõdureile kitsaks jäänud
vormiriiete ja ka saabaste välja­jagamine
skautidele, h'sades
skaudi tunnuseid.
Seda. mööda siis Ajutine Valitsus
oligi õieti ainuke skautluse toetaja
ja kaitsja, sest liikumisel puudys
veel õiguslik alus. •
Sisuliselt oli skautlus veel alg­astmes,
Skaudieksami teoreetilisest
sooritamisest kaugemale ei jõutud.
Riviõppus, tänavail marssimine oli
üheks peaharrastuseks. Laagrielu
veel ei tuntud, sest juhtkonnal
puudusid praktilised treeninguala
kogemused. Seesugune olukord viis
meie skautluse vastu tõsisele krii­sile,
kestes mitmeid aast^ijd.
Oluliseks sammuks. oli I Eesti
Skautide Kongtessi kokku kutsu­mine
Tartusse 20. ja 21. märtsiks
1921. Algatajaiks olid I. Elken, R.
Antik, E. Jõgi ja teised. Patrooniks
oli dir. K . Treffner. '
. J^onverennts, äratiBnades olukorra
tõsidust j a vajadusi, tegi põhi­mõttelise
otsuse Eesti Skautide
Maleva rajamiseks koos pea-"
staabiga.
Esialgselt nimetati see Eesti Skau­tide
Maleva Nõukoguks. Kongress
näitas ka tee vajalike organite ra­jamiseks.
Ka ajakirja „Eesti Skau­di"
väljaandmine otsustati põhi­mõtteliselt.
- .
Kongressist osavõtjaid oli Tar­tust
49, Tallinnast 32, Võrust 6,
Valgast 2, Rakverest 5, Narvast 1,
Viljandist 2, Noorseppade esinda­jaid
2. Vanematest skaudisõpra^
dest olid kohal peale dir. K . Treff-neri
veel J . Hünerson, kapten L .
Tõnson ja teisi.
Esimene massivaimustuse aja­järk
kestab 1922 aastani. Sealt
edasi saabub aga järsk languse aja­järk.
Järgneb pikk otsimisajajärk.
Üleorganiseerimist pidurdatakse,
võttes käsile ka juhtkonna treenin­gu
küsimusi, mis edenesid pikka­mööda,
eriti 1932—1940. aastail.
Tolleaegne Eesti skautluse suur
töömees Jaan Hünerson koostas
skaudisõprade seltsi ja liidu põhi­kirjad
ning Eesti Skautide Maleva
põhimäärused, korraldades nõupi­damisi.
Temale suureks abiks oli
tema abikaasa gdr. E. Hünerson
ja N . Kams.
Eesti skautide II Kongressil
1923. aastal Tallinnas kehtestati
ESM põhimäärused. Sõduririietust
asendas nüüd nägus skaudiriietus.
Eesti skautluse arengu ja rah­vusliku
kasvatuse edukäik on olnud
pikk ja mitmekülgne, seda eriti
laagrite, treeningu ja välissuhete
alal. Seda kõike on käsitletud põh­jalikult
Eesti Skautluse Koguteoses
ja mälestusraamatuis. Need teosed
on kõigile asjahuvilistele kättesaa­davad,
eriti ka kingitustena ^eesti
noortele käesoleval eesti keele- ja
kooliaastal.
¥arsti ilmub piiratud arvul
< KALEVALA
eesti keeles
Elias Lönnrofi koostatud Soome rahva eepos endise Tartu Üli­kooli
õppejõu dr. fil. August Annisfi tõlkes., Originaaltekst
ümus esmakordselt Eestis 1939. a.
Raamatu uustrükk ihnnb suures formaadis ( 8 X 1 0 toOi) kolme-värvi
trükis, happe-vaba pärgament paberSl koos vastavate pr-namentaal-
joonistegaa
Hind $45. USA 388 lk. Kõvas köites
te saanuseü
Kiijutoge: SYMPOSIA PRESS P.O. BOX 418
MOORESTOWN, NEW JERSEY 08057 USA.
ILMUS
Oskar Lutsu KEVADE
Saadaval „yABA EESTLASE** taUtoses ja kooUõhtatd Eestf
Majas raamatute müügilaual. '
^ HIND $6.00 — i postiteel $6.50
VABA EESTLASE taUtuses müügU:
Mario Koppermani^
Minu 12 aastat Siberis
eiND $ 1 2 i— -f- saatekulu 700
..EESTI RAHVASTIK"
Mootsi eestlaste esinduse väljaanne 16 lk
HIND $4.— -t- saatekulu 400
KODUMAAL KEELATUD RAAMATUD"
Raamatukogudest ja antikvariaatidest kõrvaldamisele kuuluvate
kodanlikul okupatsiooni ajal Eestis ilmunud väljaannete koond-iiimekiri
II osa. Ümbertrükk kodumaal ilmunud raamatust, 1963
HIND $9.— -{- saatekulu 700
a i
Palume kõiki maakondade esin­dajaid
kokku tuUa pühapäeval, 29.
märtsil kell 3 p.l. Eesti Majja K i l -
lamängude koosolekule.
Hanno Kompus'©
«.KUSTUTAMATA NÄLG KUNST!
JÄRELE..."
Hind $11.—, saatekulu 35
MüügU „Vaba Eestlase" talituses
Silmade ees aina mornid - .
^neljajalgsed vahitornid
püssimes j a okastraat.
Kes küll selle läbi lõikaks?
seal kaugel nagu hõikaks?
Paadimees,.. ja tühi paat,
. ' ^,Tuhande üheksasaja neljaküm­ne
üheksandal Issanda aastal" lu­ges
Mari ja ta õlad nagu värisesid.
Ruttu võttis ta ette teise paberile-
Telliskivikillulilled
Põhja pakases ei närtsis
nad on aina sama värsked
augustis:ja-kigset märtsi»'• •
Pudelite kaelte roosid
teevad ülemused uhkeks..:
Alamaid on, kes ei usu, .
et nad üleüldse puhkeks.
luba enne juuli lõppu
tuleb esipüsilumi.
Ja see katab, ja see matab
IVANI panoptikumi
Vorkutas 1949
Helin korjas köhviplekid kokku
ja Pärja aitas neid ära viia. Riina
rääkis parajasti midagi ja k u i Mari
lõpuks Ivani panoptikumi Võlust
vabanes, kuulis ta:
„ . . .eesti naistel peab nüüd pal­ju
lapsi olema, meil on ju vaja uus
rahvas sünnitada."
,, Jah," kinnitas Jaak, „üheski pe­rekonnas
ei tohi. olla alla. vile lap--
„No-noo!" hüüdis Mari. „Need
põle ju. enam poisikesed siin, kol-me-
neljakümne aastased mehed! Ja
kui neil viies laps sünnib^ siis on
isa juba kuuskümmend — kes neid
lapsi siis koolitab ja kasvatab?"
„Ega?siis nii harva, vaja kohe
"kärmesti ja järjesti", arvas Jaak.
,,Enne peab uurima, kas niisu­gused
üks-kaks-kolm abielud, nagu
neid siin sõlmitakse, üldse kauem
kui ühe lapseni vastu peavad"^ se­letas
Mari. „Mina ei usu, et need
esimese ettejuhtuja võtmised siin
kaua kestaks^ — 'lahutused ja jät-mised
tulevad peagi sama robinal."
.„Too on väga halb rahva arvu
suurendamise mõttes," muigas
Jaak. „Meil on siin Teises rajoonis
üks Lipp — eesti tüdruk, tuli nel­japäeva
õhtul Siberist sii^, jumala
võõras — ja laupäeval j u k regist­reerisid.
Eks näe, kas elavad tule­va
aastani koos. .
„Meie meestel •— aga miks l a
mitte naistel — pole enamasti või­met
oma ürgtunge sublimeerida,"
väitis Mari.
Nüüd ei Osanud Helin enam
vait olla, vaid märkis ära Mari tut­vuse
Sigmund Freudiga. See oma­korda
vaimustas Jaaku, kes lisas,
et Maril ja temal olevat ikka veel
vana hea aja kuldne haridus. Tehti
kindlaks, et neil pü tõesti sama
sünniaasta,
„Minul ka?" rõhutas Helin. Kas
kohvi või Jaaguga kroonitud selts­konna
mõjul t§ deklameeris:
„Aurea prima sata est aetas,
quae-vindice nuUo..." Noh, kuld-haritlased,
kes skandeerib järgmise
rea?"
Jaak naeris päris häbitult ja tun­nistas:
. . m a Võtan
pilli ja p u h u n . . k u s t r a a t e . " *
•;Sponte sua, sine lige, - fidem Jaak kinnitas, et tema korjab ja
aectumque colebat" pomises Mari hoiab nii palju kui saab. Ja iga tei-omaette
ja edvistamata. , ne peaks kah katsuma — midagi
„ 0 n jah!" hõiskas Jaak. „Tüdru- ehk ikka kuhugi jääb.
kutel on palju parem mälu kui „Aga näed, mehed rääkisid
minul. Ega ma ei julge öelda — Seitsmendas, et Konrad teinud so-meestel.
Võib olla neil on nii mõ- netipärjay ikka päris nii nagu va-nelgi
midagi muud peas kui naise- nad itaallased. Poisid kirjutasid sel-võtmise
mõtted.. le kolmes eksemplaris ümber — ja
Selle jutu peale tuli Maril äkki kõik kolm olevat läinud läbiotsi-pähe
Jaaku paluda, et see ei kõne- miste nahka. Aga üks mees. Liiv,
leks kuski tema. ja Helina ukse ees tore poiss ütles, et kui selle tüki lä-seisvast
vabanemisest. bi oli lugenud^ siis tulnud nii hir-
„Tulete välja, eks nad siis ise"mus himu püssi järele, et kui aga
näe'^, arvas Jaak,„mis mina.sellest kätte saaks, kõmmutaks nad kõik
seletan, kui te ei taha." . maha,; postide otsas ja maa peal,
Aga ta teadis siiski ja ei hoidnud niipalju kui aga padruneid .jätkub,
sugugi endale, et Ellä on juba pa- Sest „A & 0 " olnud selle pärja ni-ranemas
ja kõnnib omal jalal. R i i - mi ja nii kuradi kurb ja vihane oi­na
saavat temaga niikuinii varsti nud see aina korduvate aaga ja oo-kokku,
Predshahtnaja likvideerita- ga riimide rida, et muud midagi
vät ja kuhu neid siit ikka mujale enam ei taha kui kõmmutada. -4
panna, kui Teise Telliskivisse. ; . Noh, püssi Liivil ei olnud ja puna-
Ega see Meeri-preili palju eksi- pagunid ning sinipagunid on elus
nudki kui Jaaku biograafiliseks lek- — ja panid selle tigeda A ja 0
sikoniks hindas. Mari mõtles, et kah ahju. Ainult autor ise hakanud
sünniks veel juurde panna: see mees sellest ajast igasugu värsse kohe
on kahel jalal kõndiv teadeteagen- ära kinkima, andnud ükskõik kel-tüur;
oli väga vähe asju, millest lele, kes aga ette juhtunud. Mis
Jaak eileadnud. Süüdlane ise nagu mõtet neid hoida on; niikuinii võe-luges
Mari mõtteid ja ütles: / . takse ühel heal päeval ära! vaa-
„Ega see minu vaikimine palju ta siis,- mis moodi need lood meil
küll ei aita. Siin on praegu laagri- siin kultuuri tegemisega ja kogumi­te
ja vabade vahel niisugune traa- sega on!"
dita telegraafivõrk, et iga uudis on „Lõppkokkuvottes võib öeldk,"
juba natuke enne kõigil teada, kui noris Helin, „et on väga hea, etj
asi ise j u h t u b k i . e e s t i meestel nii vähe võimeid on
,,Üks asi teeb mulle muret," ütles' oma ürgtunge sublimeerida. Kõik
Mari. ^,Kus neid paberiraasukesi ja need sublimatsiooni produktid pä-üht-
teist muud. huvitavat .-hoida ja neh punaarmee niikuinii nahka."
säilitada! Meil on neid ehk kunagi Jaagul oli aeg minna. Aga Mari
hädasti vaja. Järeltulijaile pole see kinnitas, et irvitagu Helin pealegi,
vist mitte päris ükskõik, kas nad ta ise hakkab sama usinalt kui
ainult punaste ajalehtede järele Jaak korjama rahvaluulet ja doku-meie
sugupõlve ajalugu peavad uu- mente.
rima või on neil ka teise poole, to- „Meie ei tohi endale lubada seda
luksust, et eestlased kunagi tulevi­kus
teavad meist ainult seda, mida
need ordumeistri kroonikud kirju­tavad..
Henrik oli veel üsnagi ob­jektiivne
mees, julges Lembitutki
kiita —-aga nende pasatskite kroo­nikud
meist ju ei iitsatagi! Oleks
kole, kus meie laste-laste-lastel
meist midagi teada ei oleks, kui et
oli üks sadatuhat või rohkem spi­ooni^
reeturit ja rahvavaenlast, kes
kõik oma palga. Siberis kätte said.
Hoiame, lapsed, kõike, mida vähe­gi
hoida saab!"
Jaak läks viistteist kilomeetrit
oma laagrini jalgsi. Asi see vangil
ära ei ole need paar penikoormat
astuda! Ja oli harukordselt vagane
kevadeõhtu.
,,Tosi on", mõtles ta, „kohvi me
jõime. Aga leivast ei rääkinud kee­gi
sõnagi. Tähendab - - m i d a g i on
selle aastaga ikkagi muutunud. Vist
on see ainult nende naistega nõn­da?
E i ole, meestega oli ka hiljuti
sama lugu, mitte mingit näljakisä,
vaid äge vaidlus, mis siis õieti teae-ma
peab, kui siit minema pääseb?
Kas koos venelastega kommunisti­de
vastu või koos kommunistidega
venelaste vastu? Hehee! Igatahes
r - hakkavad domineerima, tee mis
tahad, peale naisevõtmise ja maja­ehitamise
ka vaimsed huvid. Nais­tel
eriti nemad ju maju ei ehita
ja mehi on jalaga segada... Aga
suurepärased naised -— Need kaks
noorukest, Lembi ja Katre, olid
vaiksed, ühegi jutu vahele sõnagi
.ei^ poetanud;, kenad arad tüdnikud.
Pärja oii teistega ja minuga võrrel­des
üsna vana inimene, aga põsed
roosad pärast pikka laagriacga-gi.
Võib olla sellepärast, et tal on
mx väga heledad juuksed.
(Järgneb)