Vaba eestlane , March 24, 1981

              . Nr. 23 -MsA t^ii^XL-^wh teisi-äf7d, 24. märtsü 1981 — Tuesday, March 24,1981 ' . Lk. ä
intaarid
I, et iga eestlase kep
räike külmavärin kai
Kanada päevalehte--
teadet^ et Põhja-Ea^
kohalik raadio saate­id
majanduslikkudesse
ing talle ei paku nüüd
(e keegi muu kui
lada saatejaam asub
li-West Territöoriumü
lelest tuletatud^ kurn-
Tuktoyaktuki linnas
lus umbes 2000 doB^
\, et hoida saatejaama
ttejaama Tuktoyaktuk
z^sting Society presi-jeen
ütleb, et jaamale
abiks tasuta pro°
M neid. ei ole võima-saada.
Lahkel käel
oma abi Moskva
b lubab Tuktoyaktuk!
te anda Igas kuus fsi°
|s helilindistatud saa-oleks
võimalik täita
uvaid lünkasid. Neid
kanadalased Mosk-egä
palunudj kuid
pealinnast - näidatakse
lale sõbralikku nägu
meil on teie
külliises, tulge ainult
siis need saated, iM°
it pakutakse? Nende
levad mõndagi. Nii
[UU hulgas helilinte^
d selliseid pealkirju
a postikott**, j,Elu N.
ukogude ajaldnandu-ja
,,Noukogude=
ted." Ei tarvitse olla
nõukogude küsimus-aimata
nende saade^
puhtakujulisemat N.
idat ja kommunist-milledega
on juba
toidetud oma maa
id mida suunatakse
iuhul ka välismaailma,
hõõruvad kahtlemata
see J, tehing** läbi lä=
saavad endile Põhjan-da
ta^ta raadio saa­le
kuulajaskonna ena°
iVad kohalikud eski-nlased.
Saatejaama
Steen nendib» et
siooni ja raadiosaate-trolliv
asutus Canad!-
ivision and Telecom-ommissioni
seisnko-
^eeb Moskva saadete
eks otsuse kohalik
Mest võib järeldada
1 kavatse omalt poolt
kommunistlikn pro°
jaalma tegevuse astu-hja-
Eanadas. Ja ime-anada
valitsusel, kes
süa-sinna kulfuurili-ks
suuri toetussum-^
võimalik kahetuhan-summat
iga kuu või­da,
«t takistada se^
peenelt läbimõeldud
ostatud raadiopropa-
Kanadasse' siin-ade
kaudu?
U huvitav teada, kas
ub veel teisi selliseid
valmis võõrastel või-loral
ideoloogial omal
ropagandat teha või
us selline maa maa-e
nii edasi läheb, siis
varsti kõige populaar-J
niudeks „Suur ja
Katjusha", mida Ka-
Uisutamise täht Tracy
Iba oma uisutamispro-ks
kasutab.
: • -•
lisja toimunud N. Liid^
partei kongressil
suuremate meeste kõ-imaade"
väikestel ase-kongressi
kõnepulti
Moskvale oma truu-fdtusi
ette lugeda. Ee§-
lunlstliku partei lakeill-
[ezhnevile ja N. tudu
kule parteile kandis
äalt Eestisse valitsema
Inestunud eestlane Karl
kõne esimene osa oli
ja lääge Brezhnevn
la teises osas anti lu-
Iduktüvsuse tõstmiseks
lii maapõuevara põlev-
^jandamise mtensiivse°
Iniseks.
la kui Karl Vaino oi
läriatsioonis ülistanud
geniaalsust ning riigime-
V siirdus ta põlevkivi
kinnitas^ muu-hulgas:
parteiorganisatsioouj
(Järg lk: S)
VALVEARST
lÄDALALõPUL
ja 29. märtsil
dr. T. Sauks, i
l ja 5. apr,
dr, Ä. Mae, 4^ -7231
Kalifomia Eestlane
Sierra mägedes
SAN FRANCISCO ^China Peak suusakuuroirtis, Sierra mägedes,
asub 210 miili Los Angelesest ja San Franciscost, toimus 7. Ja
eestlaste kokkutulek lumes,
kokku 130. Kaks bussS-ja
kümmekond saabusid
osutus Malle Lõhmus
H. KIRIK
Insurance
Agency
Talipäevad on aastate jooksul hindade ja medalite väljaandmist
kujunenud meie noorte kokkusaa- korraldas Los Angelese noortejuht
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 266
Resdale, Ont. M9V SY?
Tel. 7454622
Ühislend
Franciscost S@^ffl@
lesti Päeyadeb
SAN FRANCIS(!:0 — Neli aas­tat
tagasi, toimus/üks omapärase­maid
eestlaste ühislende välisniaal
viies 62 inimest San Franciscost
Vancouverisse Lääneranniku Ees­ti
Päevadele: ühised rinnamärgid,
daamid rahvarõivas, lennuki tee­nistujad
kandsid sini-must-valgeid
tunnuseid jne.
. Sama reisibüroo ja samade ini­meste
poolt korraldatakse sama­laadiline
ühislend San Franciscost
Seattle Eesti Päevadele. Lennulii­niks
on United Air Lines.
Lahkumine San Franciscost pü­hapäeval,
26. juulil kl. 10.30 hom.
Tagasilennu aja võib igaüks ise va­lida.
Soovitav õhtusöögiga lend
laupäeval,, 1, augustil kl. 5 pl.
Edasi-tagasi pileti hind on
S192.00, lastel 2—1^ a 96.00,
alla kahe aastased kellegi süles ta­suta.
Informatsiooniks kontakti
võtta ühislemiu korraldaja Arno
Bender'iga tel. (415) 593-3067.
mise kohaks. Algaastatel moodus- gdr. Virve Lilüpuu.
tasid peagrupi kodumaal suusa- Traditsiooni kohaselt toimus esi-sporti
harrastanud keskealised. See- mese päeva Õhtul Talipäevade p i -
kord oli peagrupiks USA-s sündis du. Igaüks tõi kaasa eesti toite.-
nud eestlased, nendest paljud noo- Los Angelese ja San Francisco
remad Talipäevade -traditsioonist, suusaklubid hoolitsesid jookide,
Kõige nooremateks olid
Kaia (7) ja Liia (^) Rebane Los
Angelesesti
Osavõtjate liulgas võis näha ka
mitme organisatsiooni praeguseid
endiseid juhte ning kobne EOLL
Vanematekogu liiget eesotsas selle
esimehe Bruno Laantega.
Kalifornia Eestlaste Talipäevade
mõtte algatas omariikluse aegne
Ealifornlaj eestlastele tuntud
noortega tegeleja HeljoBehder
San Franckcost su peol uniis^
tamatn sfünnlj^wa tlWstamis©
osaliseks ja laUe kiägiti fihe gn^
poolt Raul Paabo f 5Bma6l
,^Keyad5ie*V
Pühapäeva õhtupoolikil kogune-suusasportlane
Otto Tamm. Esime-gj^ Talipäevadest osavõtjad suuša-f
oronto lähedal 'Simcoe
dusel kalapüügi võistlused
red Nieländer — 3. auhiinid,
iestiaste ajalooraamatu
Foto: Tomniy Tomson Praegugi. Los Angelese osas on ^esti laul kõrgmägedes. Siis pakiti
mägedesse sõidu korraldajaks oi- kohvrid ning algas viietunnine ta­nud
algusest peale HeUe Kalm. gasisõit lõuna ja põhja s^^^
Viimastel aastatel lasub tema õl-
Läinud nädalal toimus T.E. Ühispanga raamatukogu ruumis K-anada Eestlaste Ajaloo Komisjoni koos­olek,
kus tehti kokkuvõte Möödunud aasta tööst, määrati kandidaadid 1981. a. koosseisu ja koostati 1981. si.
tegevuse raamkava, mille kohaselt käesolev tegevusaasta võiks plaanide täitumise korral vMa lõpule käsi­kirjaga
seotud töö.
gadelel ka Talipäevade üldkorral­dus.
San Franciscos on ühissõite kor­raldanud
EUI Heitur, Albert
Klaar, ja viimastel aastatel Ruth
Sootara. •
Postuumne qystus
Käesoleval aastd on eesmärgiks käsikirjade lõpetami Armin Tuulsete
STOiaiOLM - Martin-CarMdoll
Böckleri nimeline ^sihtasutus Bad
Suüsavõisüusi pn körrald Läärie-Saksämaal ot-
TaHpäevädetaameskaVarem. See- süstas jaanuaris ^^^a^^
kord tdmus aga kõige ulatusfikuin^^^^^^
Aruannet©> osas andis komisjoni Eriankeedid on välja saadetud a^ saamiseks kaasa aidata. Siis saaks kolmekümne osavõtjaga, mida kor- Tunisele,
esimees E. Soomet üldjooned möö- hitektidele ja põllumajandusega te- hakata mõtlema raamatu tehniüs- #Was Paul Johnson L^^ Mare Balticumi nime kandev
dunud aasta tegevusele, kus on oV gelevaile isikuile. tele probleemidele. Kui aasta lõ- Süusaklubi poolt väljapandud nä- medal antaks hindamaks erilisi tee-epsatele
auhin^^ ,^01'^?^?'' "^id balti rahvaste kunstikultuuri
rieks oh Munamägi 1981. Auhm- ^^^^^^^ j^^-^^j^^j^ ^^^^ ^^^^
(Algus lk. Ž)
teeb märkimlsyäärset tööd kohali­ku
tooraine — põlevkivi — ef ek-ttüvsel
kasutamisel rahvamajandu­ses.
Need kogemused on he^ks
kütnud NLKP Keskkomitee. Edu­kalt
tegutseb võimas keemia-, kü­tuse-
ja energiakompleks. Meil on
rõõm kongressile ette kanda, et
möödunud aastal saavutasid meie
kaevurid rekordilise' põlevkivitoo-dangu
:-r 31 mUjonit tonni —
elektrijaamades aga toodeti 19 müi-jardit
kilövatt-tundl odavat elekt­rienergiat.**
Kuid süs tulid ka väikesed ,,ntB-tulood."
Karl Vaino kurtis, et Ees­tis
tuleb teha suuri jõupmgutusi
väheviljaka ja kividerohke põllu-pinna
parandamiseks. Kive olevat
suurtes kogustes ,,Egiptuse** püra­miididena**
põldudele kokku kuh­jatud,
mis võtavad ^ma alla palju
künnimaad. Aga vot, hüüd olevat
väga tarvis inehhanisme kivide pu­rustamiseks
ja kolistamiseks. Sel­leks
olevat I 5,Vehnasvabarükide**
abi vaja.
PõUumaJanduse alal andis Karl
Vaino välja suuri veksleid, märM-des:,,
Suure mõistmisega, nagu
oma südameasja, on maatöötajad
omaks võtnud Leonid Rjitsh
Brezhnevl poolt püstitatud ülesan­de:
muuta loomakasvatus lööktöö-rindeks.
Eestis on | loomakasvatus
põhiline majandusharu, ja me pea­me
partei üleskutset uueks, väga
tähtsaks etapiks meie töös. Eesti
loomakasvatajad võitlevad seUe ni­mel,
et saada lellima kohta 4000
kUogranumi piima ning anda vei­sed
üle vähemalt 450-kilogrammSs-tena,
samuti selle nimel, et suuren­dada
tõuloomade kasvatamist ja
teistesse piirkondadesse saatmist.
Põllumajandustöötajad suurenda­vad
oma panust meie maa toitlus-oktagonaalne,
Eesti-, Liivir ja Ku­ramaa
kaardiga, mUle keskel balti
vääriskivi meriväik. Medali tei-sel
küljel on austatu nimi ja vastav
tekst. Esimese Mare Balticumi me­nud
peasuunaks ^Eestlased Kana- Kassaäruande esitas laekur E. puks oleksid kõik artiklid koos, siis
das"esimse väljaande ingliskeel- Kurisv see näitasi et K.E.A.K. on ,. . ..«x^x....,^*. . .
sete koldmvõtete tegemine, kuid praegu tegevuskapitaliks ligi 10,000 tas sellest' ajatabelist kinnipidami- jj^ omandasid:; ^-^dassis: 1| Ro- j^~j.gg^^^.j^^^ meenutavalt
mida pole suudetud täita. Teise dollarit. Ka on veel järel mõnisada se vajalikkust. ^^^^ Anderson (L.A.), 2) Juhan
osa materjalide saamiseks on toi- eksemplari esimesest raamatust Ka on tehtud, katseid keelelise '^ff^^ (S.F.), .3) Joseph Staidle
metaja V Lillakas koostanud an- „Eestlsed Kanadas". korrektori leidmiseks, kuid esial- ^ '^'^1 . n v * W
keetlehe organisatsioonidele koi- Kuna toimetaja töö on väga ae- gul pole tulemusi olnud. Koosole- /«pf^Sj^l • p!l^^ fcp^^^S
mes variatsioonis, enne aastalõppu ganõudvaks kujunenud, siis peeti kui öimetati siiski mõnda "^^^^^v^" ^^miV '^'-.-•^i
saadeti ringkiri meeldetuletusega vajalikuks • toimetusliikmete arvu te'V6imetega isikut. Ml klassis; 1) Indrek Aasma (S ^^^^^^ austati muUu prof. dr. Sten
neile, kes on lubanud kaasa aidata, suurendada, müleks on saadud kok- Algatatud küsimuste all arutleti p. Rein'Liuk fSF) 3) Boris Kariingut. i
et aeg on alata tööga. kulepe Valdeko Pikkandiga. veel käsikirjadega seotud problee-. ^uj^gj^^j^jj nji^) ' ^ -Selle erakordse tunnustuse andis
^ • .... . . K,E.A.K. komisjoni koosseisu me, kus mõned nõuavad käsitlevast võistluste raames täitsid eestla- "le pr. Liidia Tunisele sihtasutuse
See on mõnel maaral tulemuse Mnnitab E.LK. peakoosolek. Koos- ajamäärast (1971. ja edasi) tagasi-, sed ka S nimel-koos vastava aukirjaga dr.
andnud, kuid too edasimmeku hu- olekul tehti ettepanek, et praegune minekut, kuna see osa oli varem caavutades ühe kuld- üksteist Ervin Pütsep. \
vides peaks olema rohkem teln- esimees E. Soomet jääks esimehe-puudunud ja,olevat oluline organi- j^õbe ja kuus pronksmedalit. Au- (Teataja).
^wd. ^ kohale edasi. Samuti jääksid edasi satsiooni tegevusest täieliku pildi - . ,' .
Järgnevalt toimetaja V. LiUakas komisjonüiikmed dr. K." Aun, dr, saamiseks,
andis üksikasjaliku teievusaruan- ^' .^^"J^' ^' ^^^^s, Ene Runge, V. Koosolek oU. töömeeleoluline Ja
Salo, Y. Lillakas, H. Oja, dr. A. läks vastu ,optimistlikult alanud
tööaastale, mis peaks suure ees-piärgi
saavutamiseks olema ta-de.
Ilmnes, et esimese köite resü
meedest on praegu- tõlkimisel 10,
valmis tõlkimiseks , 12, täitmata,
kuid kindlaid lubadusi 11; ja kaks
on veellahtised. Sellega on22 resü­meed
toimetuse seisukohalt valmis.
Toimetaja märkis, et tema kätte
tulnud resümeede käsikirjad on et­tenähtust
pikemad, mistõttu nfeid
tuleb kärpida- mõne eriti tiheda ja
Kurlents, Malle Laansoo, uueks V.
Pikkand ja EKN esindajana edasi
R. Antik. - .
1981. a. kavadest rääkides lei­t
i^
• Sellised olid lubadused, mis Ve<!-
nemaalt eestlasi kalntseldama saa­detud
asehaldur 1 eestlaste nime!
Moskvas ette kandis^ Kremlis asi­vad
peremehed olid andnud oma
käsud ja korraldused, eriti põllu^
majanduse produktsiQoni tõstmi­seks,
millega venelased Ise v'kuldagi
liakkama ei saal, ning kubjas Vai­no
teatas truualamlikult, et eesti
kolhoosnikud on temud Leonid
lijitsh Brezhnevl käsud endile ,,sü-
, . # peatselt praeguse s^^
tl, et tuleks katsuda resoluutse- .gj^^
mait nõuda "baja* •;esumeede Kanad
tegemist, ses tolk^al 0. Müller- de. Koosolek avaldas tänu toimeta-
^^^f "Ü. f ""X"'"*^''" lale V. Laiakale senise väga tõhu-malik
tood lõpule viia. sa töö ees>
asjaliku töö juures on need^šiiski SeUe osa lõpetamiseks jääksid resü, - "
10% soovitust pikemaks jäetud. '"^^^^ probleemid tulevikus komis-joni
tegevusest ara Leiti, et resü- ® Anna Seljamaa, omaaegse Eesti
Üldiselt võttes on töö edasi are- meede viimaseks tähtajaks saab poliitiku, valitsusliikme ja väliš-nenud,
kuigi mitte selles tem- olla 30. aprill 1981. Samuti ^onvaja saadiku abikaasa, kes elab praegu
: pbš, nagu seda eelmisel aastal jätkuteose töö arenguks, et lubatud Tallinnas, tähistas detsembris oina
• tehtud ajatabel on ette näinud, artiklid oleksid komisjonile antud 90. sünnipäeva Anna Seljamaa
• Jätkuteosest rääkides mainis toi- fJ^L 1981. SeUega võimal.- neiuna Pütt, abiellus Julius Selja-metaja,
et seUe raamkava on vii- ^''T T r T. • Tr '''''
mase väljaantud kavaga üsna ni- ^''^ andmetega täiendada, vn- suri Tallmnas vene okupatsioom
mase valjaantuci kavaga üsna m ^^^^^^^^ hüineriud tööde kätte- eel.
metamisvaarselt täienenud uute au- ; - -
toritega, nende seas ka noorema " ' ' ——-~
generatsiooni liikmetega. Nü on
regionaalse artikli „Toronto" koorr
dineerijaks Priit Aruvald, arhitek­tuurist
kirjutab Enn Lillakas ja
muusikast Peeter Tammearu, kuna
T.E.R.R. „Kungla" juhatus vastu­tab,
rahvatantsu käsitava osa eest.
Üldiselt hõlmab „Eestlased Kana­das"
jätkuteose raamkava praegu
60 artiklit ja iseseisvat alapealkir­ja,-
neist on neli juba kohale saa­bunud.
Kindlaks määramata on
veel kuue alapealkirja autorid.
33-Ie Toronto eesti organisatsioo­nile
saadeti ankeet täitmiseks täht­ajaga
31. jaan 1981, neist on vas­tanud
11. Osa saabunud materjalist
õn väga mahukad, kuna esimeses
köites ei olvat neist kirjutatud. To­rontot
käsitleva artikli raamakava
on üles ehitatud 54-le organisatsi­oonile,
millele lisanduvad kirikud,
akadeemilised organisatsioomd ja
majanduslikud asutused.
Üldise informatsiooni saamiseks Lasteaia raoenäitee modeUe möödunud aasta läituselr^^V Ma-on
koostatud teine ankeet eesti rika Meipoom, paremal Markus Koiga»
seltsidele, l6-sfcseE§lst.®n. vasta- Moenäitus sel aastal toimub pühapäeval 29.:jnäirfell algcsega kel 2o3®
mud 8„ pj Toroiito Eesti Majaso
EESIIAN
orda nädalas
Maksab Kanadas: Väljaspool Kan
Ädistcis $38.— $42.—
Poolaastds $21.— $Ž3.—
¥eerai?dacistci§ $11.^
JSanadas;
I P 0 S T I G A
üSA-ss
Aastas $61—
Poolaastas $33.— $35.50
Veerandaastas $17.— $18:50
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:
Aastas $76.—, poolaaäas $38.—, veerandaastas $2©^
Aadressi muudatus 50 ceöti. Üksiknumbri hind 50 ceati
lanada aadressidele palume märMda„POSTAL C(M)E^^^
USA aadressidele „ZIP CODE"
Paagatshekk või rahakaart kirjutada ^
Free Estonian Pnblishers nimele.
VABA EESTLANE
Pdstal Stn. C. Toront® 3, Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastad / poolaastaks /
veerandaastaks - tavalise / ku-ipostiga aistes „ — "
19--- . Tellimise katteks lisan $ . silMjuuw
rahas / tshekiga/ rahakaardiga* (Raha saaia akult tahtkirjas).
Nimi - -