Vaba eestlane , September 18, 1984

              Nr. 69 Nr. 69 mmjy® teisipäeval,-18. septembril 1984 -~ Tuesday, September 18,1984 • r: 'tr
mas
sele
Kvlmistul, kuhii
arvul eestlasi,
Isammas Läti
Iie Karlis UI-jriti
pärast Lä-hastal
ja suri
tigjistuses. Mä-
Indast umbes
ptahulist sam-tud
Karlis UI-Iva
reljeefiga
t^lse tekstiga,
l i s OÜ Läti Va-
|ümane presl-püstitamise
Iti kesk(Hrgani-ntos
T. Kron-rts
.T.
ECKULEPPEL
679
m
Ptavad maailo
[udude juhte
Mvastuse või»
tema ees,
kagulsel Gra-leelset
loosun-panud
mingit
närganuks ja
leukse kaudss
lata.
[ekst j,Palveta
vangid võil^^
Hibieid''. Ühel
baptisti on
tast Üks de-ptja,
23-aasta-ütles
et ta
hid kristlikele
kuulu amet-kirikusse
ja
[uit evangee-rast.
mäm hoidus
jäisusest oma
jenistuse ajal,.
Vega kogudu-pitaksid
oma
pstsid käsi.
Id ütlesid, ei
Id olid olnud
politsei agen-lalt
küsitud,
Idriikide pre-
1 Graham.oli
läinult välis-rna"
südames
Istaja. .
Km
•mm
h jutlustajat,
|w Yorgist.
KiMliUD
TORONTO EESTI. BÄPTiSIM
KOGUDUS
883 Broadview Av©o
Tel. 465-0639
Pastor K. Raid
36 Bard:: Walkway,
WUlowdale, Ont. M2J 4T9
Tel. 499-6488
„VABAbpSE KUULUTUSE"
msdiosaated igal pühapäeval kell
3 p.l. WHLD 1270 kc.
Pühap., 23. sept. kell 10.15 hom­mikul
pühapäevakool täiskasvanu­tele
ja noortele. Kell 11 hommlJU-MALATEENISTUS,
K. Raid: „Tä-nu
Taaveti lauludes". Kell 6 õhtul
Kodumaalt lahkumise 40. aastapäe­va
tähistamine.
TORONTO EMMANUEM"
EVANGEELNE KOGUDUS
21 Swanwick Ave.
Tel. 698-5645
Jutlustaja Allan Laur,
72 Appleby Cres.
Markham, Ont. L3R 4Lg ,
Tel. 477-f
Tononto Eesti Seltsi
peakoosolek
Toronto Eesti Seltsi korralme
aasta^ peakoosolek toimub nelja­päeval,
20. septembril, algusega
kell 6.30 õhtul Toronto Eesti Maja
väikses saalis. Kvooriumi puudumi­sel
peetakse otsusevõimeline koos­olek
tund aega hiljem. Kes ei ole
kutset kätte saanud, palume seda
teadet võtta kutsena.
Tervitame uusi liikmeid! Toron­to
Eesti Seltsi 35. juubeli-aastapäer
va pühitseme 17. novembril, aasta-päevapeoga
Toronto. Eesti Majas.
Raamatukogu avatakse liikmete­le
neljapäeviti, alates 11. oktoob­rist,
kella viiest kuni seitsmeni õh­tuti
Toronto Eesti Maja klubifuu-
•mis. „• . .
A LT
„Esitoma*^ orkest^ kokkutulek toi­mub
26. sept. s.a, kell 7.30 õhtul,
Eesti Majais. Samal äjai toimub
üldkogu koosolek Järgmise päeva-
Kolmap., 19. sept. keU 7 õhtul
palve-õhtu.
Pühap., 23. sept. kell 2 p.l. püha­päevakool
lastele ja püblikool täis­kasvanuile,
a
Kell 3 pJ. JUMALATEENISTUS.
Kõneleb Allan Laur, duett Rael, ja
AUan. Issanda surma mälestamine.
(Buss Eesti Kodust kell 1.30)
KeU 6 õhtul ingliskeehie JUMA­LATEENISTUS,
kõneleb Toomas
Rüdmik.
Kolmap., 26. sept. kell 7 õ. palve-õhtu.
1. Koosoleku rakendamin®
2. Aruanded 1983/84
3. Tegevuskava ja eelaffve
1984/85
4. Valimised
.5. Kohal algatatud küsimiiised.
Palume kõiki liikmeid kohale. Or­kestri
harjutused toimuvad igal
kesknädalal Eesti Majas, 7.30 õh- ,
tui. Uued mängijad teretulnud.
Vanemad, palume Teie abi Ja
^Igitustööd, et Teie pojad ja tüt­red
astuksid Estonia orkestri rida­desse.
Informatsiooniks helistada
244-4750.
:,,ESTONIA" orkestri juhatus.
EELK PEETRI KOGUDUS
Mt. Pleasant Rd. Toronto
Ont. M4P 2L1
Praost Andres Taul. Tel. 4834103
TeL kiriku kantseleis 483-5847
õpetaja Edgar Heinsoo
Tel. kodus 283-9387,
kirikus ^83-6848
Organist dr. Roman Tolj
KODUMAALT LAHKUMISE 40.
AASTAPÄEVA tähistamise jumala­teenistus
23. septembril kell 11
hommünd. Külalisena laulab „Es-tonia"
koor dr. R i Toi juhatusel.
Püblitund. Pühapäevakool. Lseri-eelsed.
PÜHAPÄEVAKOOL (lapsed 4 -
11 aastani) ja LEERIEELSED
(lapsed 12—16 a.) alustab tegevust
jumalateenistusega samaaegselt.
Pühap. kooli juhataja — Maimu
Käärmann; Leerieelsed ^ Inge
Tork.
INGLISKEELSED JUMALA­TEENISTUSED
igal pühapHeVal k l .
9.30 hommilail. Ingliskeelne püha­päevakool
alustab tegevust 23. sep­tembril
jumalateenistusega sama­aegselt.
Juhatab Elva Palo.
LEERIÕPETUS algab 21. oktoob­ril
— registreerida kantseleis või
õpetajatele, õpetus toimub kahes
grupis, ingliskeelne grupp eraldi.
NAISRING alustab' tegevusega
kolmapäeval, 19. septembril [kell
2 päeval naisringi ruumis. Uued
liikmed südamest teretulnud!
GANTATEDOMINO proovid al­gavad
kolmapäeval, 26. septembril
kell 7. 30 õhtul all , suures saalis.
Juhatab dr. Roman Toi. '
ÕPETAJATE KÕNETUNNID
neljapäeva õhtuti kl. 6—8; kolma­päeva
hommikuti kl. 9.30 kuni 12
päeval. , .
Koguduse kantselei on avatud
teisipäeviti Id. 10—6 ja nelja­päeviti
kl. 1 ^ .
ITORONTO- EESTI AP.-ÕIGS:USÜ
KOGUDUS
E R 5, OrangeviUe, Ontario
Praost E. Lepik
Tel. 1:519-941-4309
Pühap.,. 16. sept. kell 11 homm.
I^MISTUPÜHA JUMAllATEE-NISTUS
Mt. Pleasant kalmistul —
sektsioon 36. Teenib praost E. Le­pik.
Laulab kog. laulukoor G. Raa­gi
juhatusel. Laululehed.
TORONTO EESTO
VABÄKOGUDUS :
Jones Ave., Toronto,
Jutlustaja E. Saraoja
20 Thomcližfe Ave.
Toronto, Ont. M4K IVI
Tel. 463-8223
Pühap., 23. sept. kell 11 homm.
JUMALATEENISTUS. Teenivad H.
Sepp ja jutlustaja E. Saraoja.
Kolmap., 26. sept. kell 7.30 õ.
piibli-palvetund.
Ontaridsf
X97La. rahvaloenduse andmeil henenud 338.980-le. Eestlaste arv/
oli Ontarip provintsis 7.703.110 kelle emakeeleks oh eesti keel oh
elanikku, neist kõnelesid ametlikke^ vähenenud 1.015 10.265-le. Sama
ingUse, prantsuse ja ämerindiaani tendents on ka teistel balti rahvas-keeli
6.453.610 (Prantsuse keelt tel, kusjuures baltlaste osa Ontario
482.040, ämerindiaani keeli 28.500, elanikkonnast langes 0.4%-lt 0.3-Ie
ülejäänud inglise keelt). protsendile.
Totaalne mitte-inglis-prantšuse- Kümne aasta jooksul on Ontario
ämerindiaani keeli rääkijate arv oli elanikkonna püt palju muutunud.
1.220.9.10, kusjuures suuremaks ?örtugaallasi on tulnud 100% juur- _
grupiks olid itaallased, kelle arv de (57.345-lt 114.275-le). Märgata-oli
344.290. Eestlasi oli 11.280 vait rohkesti pn indo-pakistani
emakeelt rääkijat, leedulasi ja lätla- keeli rääkivaid, tõustes endiselt
si mõni sada vähem. 12.110-lt 48.150-le. Enam kui ka-
"KÜmme aastat hiljem, 1981. a. f ^ P ^ ^
rahvaoenduse andmeil oli Ontario dise_ ^ 3 0 5 asemd^^^^ sami^i
elanike arv 8.625.105. neist kõnele- ^
sid inglise keelt emakeelena 6.678.- ^f^f ^
770, prantsuse keele rääkijate arv '^^f' ^'
oli vähenenud, ämerindiaani keelte 5^^^^°^^^^^^
T. E. Seltsi juhatus äsjase Eesti Vabarügi 66. aastapäeva aktuse Järel rääkijate arv langenud peagu poo- fi^^^^^Laid m
Eskeas istuvad PPP Aruja, esmahie^Äime Lüs TÜU Ja Piret Komi, s e i - l e võrra. Itaallaste arv suurima ff^f^,^^,^ margaravait juurae
savad E. Kaju, V. Rem,.A. Vee^^^^^^^^^^^^^^^^
- ' ; ; —''~~^~~-.-] • ' - ^ .— . ' ..- ookeani saarestiku ja Aafrika riiki­dest
tulijad, kellest enamus veel
alla tuhande.
Etnilise kuuluvuse järgi arvesta­misel
on arvud erinevad, selgub et
iopliky iMlgeoleku i€i kindlyse^^ W 8.534.265-st öntario elanikust on
V ^ ^ sündmud Euroopas 1.444.010, Aa-
Vancouveri ajaleht avaldab pikema artikfi Peeter Valingust Ja tema sias 242.910 (kõige enam Indias),
vaistu Kanada kodakondsuse. Ajakirjanik küsitleb nende perekonna saatuse iile j a saab kirjelduse ühest ro- Aafrikas 41.300, Kariibi saartel ja
mantilisest kohtumisest, millele on järgneiiud põnevad läbi mitme riigi viinud õnne otsimised, kuna Ka
ladas nad said vabaduse Ja kodanike õigused.
Gumeas 143.325, Ladina-Ameeri-kas
25.540, Austraalias 12.400'ja
Kesk-Ameerikas 6920. Kanadas on
sündinuid 6.508.510, USA's 109.-
325. (mujal Põhja-Ameerikas 25).
Üle kahe miljoni Ontario elani­kest
on inunigrandid, kes moodus-
Kui kaunis blond naine Tshehhos- säga üraa mureta,'' ütles Jitkä õn- sed üllatavad Valingut. „Kui oled
lovakMast reisis Eesti kaubandus- nelikult, rääkides mõleniat, oma Eestis kaks nädalat tööta, sus lei-aäitusele
oma eksport-import kom- emakeelt ja uut keelt oma poega- takse sulle alati hhttöölise koht.
pamid esuidania, ta kaotas oma sü- dega;k Pole mmgit vahkut."
dame eestlasele, kes oli tegev ho- 4. klassi õpilased. . , , , ^ . t J
tem juhtimises, Mrjutab ajaleht sis-Kanada^^^^^^ Arükh juures on joto perekon- tavad^poöle Kanadasse tuhiud uus-sejuhatuseks.
via vaatasid oma smiste sihnädega nast, kes tähistasid Kanada^ U7-n-kanadalasis^^^ ^
imestades pealt, kui nende vane-^^at sünm^ Km eestlased andsid andmeid, et
M j u t i ühel kolmapäeval Suirey j ^ g ^ j ^ ^ ^ andsid Kanada ko- -^^^^^^^ neist^ 10.265 räägivad eesti keelt,
kodakondsuse kohtu istunel Peeter ^j^j^Qj^^g^gg vande. Hüjem kohal- Peeter ja Kristian, tütred Sonja ja siis oma etnüise kuuluvuse eestlas-
Ja Jitkä Valing meenutasid nende ^jjg^^^^^ punases ^y^"*^^^- tena andsid siiski 11.800.
romansi ja probleeme, mis see univormis võttis mõlemad väiksed '
neüe^põhjustas^i^ tödrukud oma kätele poseerides
hkel kodumaadel. Hoides oma uusi fotografeerivale isale.
Kanada kodakondsuse pabereid ja
ümber nelja last, abielupaar väl­jendas
oma tänu vabaduse eest,
niis neile on antud nende uuel
maal..' ;
„See oli väga raske, madam,"
teos
Jktkates oma karjääri hotellijuh-timise
alal, Peeter on õnnelik oma
tööga Surrey Inn'is. Ta üttes, et
Vafeus Kanadas on talle alati ol-iiua;^
etlusallikaks. Aga tema väl­jendus
muutus dramaatiliselt, kui
ütles Peeter Vahng naeratades temalt kusiti tema perekonna saa-omä
endist elu meehutades. „Väga, kusest, kes jäid Eesti.
EELK TORONTO
VANA ANDRESE KOGUDUS
383 Järvis St., Toronto,
Ont. MSB 2C7
öpetaj a Udo Petersoo
3714 Beechollow Gr.
Mississauga, Ont. L4Y 3T2
Tel. 624-6128 või 625-5930
kirikus 923-5172
Organist pr. Asta Mitt
Koorijuht pr. Asta Ballstadt
Pühapäeval, 23. sept. kell '4. pJ.
pühapäevane JUMALATEENIS­TUS.
Solistina laulab alt Irene Loosberg.
Pühap., 30. sept. kell 11 hammi-.,
kui pühapäevane JUMALATEE-'
NISTUS.
Pühap., 7. okt. kell 11 hommmi-kul
pühapäevane JUMALATEE­NISTUS.
IngUskeelne VJUMALATEENIS-TÜS
K E L L 1 p.l.
Koguduse segakoori harjutused
toimuvad igal esmaspäeval kell 7
õhtul kiriku saalis.
Koguduse käsitööringi esimene
kokkutulek on teisip., 25.\sept. kell
11 homm. kirikusaalis. Kõik käsi-tööhuvilised
teretulnud.:
õpetaja kõnetunnid kiriku kantse­leis
teisipäeviti: 6—8, neljapäeviti
2—8 ja pärast jumalateeiaistusi.
väga raske oli olla vaba mees. ve­nelaste
diktaatorriigis." Venelased
ei tahtnud talle anda luba minna
Prahasse Jitkaga kohtuma. Aga kui
Jitkä tuli Tallinna, nad abiellusid,
„Mu isa ei saa kunagi luba oma
lapselapsi näha," ütles ta kurvalt.
„Me saadame neile fotosid igal
kuul, aga see pole süski sama."
Tõsiasi, et ta ei või ehk mitte ku-
,,Vabadussõja raskeis võitlusis 1918.—1920. ä. Eesti saavutas riik-iseseisvuse,
mis on kogu rahva ülimate jõupingutuste vili; Seejuul-res
osa kodanikke näitas üles erilist vahvust lahinguväljal või erilisi
teeneid. Tunnustustähena neile Vabadussõja kangelasile Ja iseseisvuse
rajamise silmapaistvamaile tegelasile Vabariigi Valitsus annetas Vaba­dusristi
— Eesti Vabariigi ainukese riikliku aumärgi. Selle kõrge au­märgi
osaliseks on saanud 2078 Eesti kodanikku Ja 1057 välismaalast."
Nii on Idrjutatud teose EESTI keda Vabadusristiga dekoreeriti,
KAVALERID võiks nimetada Belgia kuningas
selge, aga ta arvab, et põgenemi- saatesõnas, kui see ajaloolme suur- Albert I, Briti kuningas George V
ne OÜ vajalik laste pärast. teos esmakordselt ümusTallumas j a Tundmatu Sõdur,^^^^^^^^
,,Maei või minna j;agasi, sealt ei astal 1935, iseseisvas Eesti riigis, Winston ChurchiU, väUsmmister
pääse enam ära," ütles ta ja Hsas, vabadusristi Vendade ühenduse Chamberiam, peammister Baldwm,
et ta on tänulik, et võib elada kau- Keskjuhatuse väljaandel. SeUe teo- admiral Smelah: Jt., kokku üle sa-ms
Kanadas. Vahng on põnevuses ge saatus võõra võimu all on ohiud Ja isiku. Poolakatest marssal P i l -
^ võimaluse ees olla üks yaUjaist sama raske, kui kogu eesti rahva sudski ja kmdral Sikorski, Lätü
ehmaar teS^SS^ o t e i d a ^ ^ Kanadas, miUise õiguse andis uus gaatusv Okupatsioonivõimude vägi- president Chak^
kuid neil pohiud mmgit vabadust ^agi oma kodumaad näha oh talle VABADUSRISTI
elukohta valida.
Sellest punktist üle jõudes võttis
Jitka jutujärje oma kätte.„Ma pi­din
ootama kolm asatat pärast abi­ellumist,
et olla temaga koos." Siis
talle anti luba asuda ainult Viieks
aastaks Tshehhošlovakkiasse. Abi-tele
lahedamat tulevikku ja hakka­sid
plaane tegema M d a s oma ko­dumaalt
põgeneda. . '
Nad andsid sisse sooviavalduse
puhkuseloa saamiseks Soome. Pee­ter
reisis N. Liidu passiga, Jitka ja
nende kaks poega Tshehhoslovak-kia
paberitega. Nad reisisid Poo­lasse,
siis läbi Soome Rootsi, kust
kodakondsus.
„01nuks kena kui võinuks hääle­tada
Trudeaule. Ta oli väga suur
riigimees Euroopas," ütles Vallmg
vaimustunult. „Igaühele meeldis
tema stiil ja eriti tema riietumi­ne.
vald on püüdnud teda konfliskeeri- Itaalia kuningas Vittoria Emanuele
da ja jäägitult hävitada, et kaoks III, Prantsuse presidendid Doumer-ajalooline
dokument eestlaste vap- gue, Poincare ja Millerand, mars-rusest
oma vabaduse eest võitlemi- salid Foch Ja Petam, Rootsi kunm-sel.
Pool sajandit hiljem on Stokhoi- gas Gustav V, rida USA kodanikke,
mis Välis-Eesti EMP kirjastusel ohvitsere, U diplomaate ning mit-ning
lahinguveteranide kaasabü ja mete teiste riikide esmdajaid, kelle
söovü nüüd ilmunud selle teose nimed Jäänud püsima vastavate
xaoo^ .xx;, xaux ouuxuc rvui^isi liuöt ^tles, et Brian Mulroncy ^^5^^^ ^g^gUj^ ^eksti ja püdima- maade ajaloos. Eesti Vabadusris-nad
seadsid uueks eesmärgiks j^^. f^^^f^^^"^^ terjaliga laiünatiis triikitehnilises tiga austati ka'teatavasti Verduni
nadasse üääsemisG Nad fl^.id To — tP.ostusfis. 6n linna. V
LS! ^t,? ^ ? V ' ? iele ta oma esimese hääle Kanada
rantosse, kus nende kaksikmst tut- kodanikuna amiab.
red sundisid.
„Sün ma võm elada oma abikaa- Kanada töötusekmdlustuse toetu-teöstuses.
Raamat on avaldatud
nägusas köites, suures formaadis
ja sisaldab üle 400 lehekülje.
Eesti Vabadusrist loodi seadusli­kult
Eesti Vabariigi esimesel aašta-linna.
Kuid rõhuva enamiku teose lehe­külgedest
ja piltidest võtavad oma
alla need eestiased, kel oli otsusv
tav osa Eesti riigi loomisel j a kes
TORONTO EESTI SEITSMENDA
FÄEVA ADVENTKOGUDUS
. 804 Broadview Avenue
(allmaaraudteejaama vastas Eesti
Maja poole). Abijutiustaja telefon
626-3417.
Laup., 22, sept PIIBLIKOOL vaba
mõttevahetuse korras kell 9.30
hommikul. JUMALATEENISTUS
kell 11 homm. Igal teisel laupäeval
jutiuse ja jumalateenistuse ajad on
ümber vahetatud piiblikooliga.
Kõik teretukud!
EESTIKEELSEtE RMDIOSAADETE
Ameerika ühendriikide raadiojaam, RFE-RL,In
eestikeelsete saadete toimetusse Münehenis, Lääne
•• .Säksamiaal/ V' i ' • • • '
Eesti keele täielik ja aktsenditu valdamine, samuti kui hea
inglise j a vähemalt veel ilhe tähtsama Lääne-Euroopa
keele psküs on eelduseks. Varasemad ajakirjandušlikud
kogemused ja vene keele oskus on soovitavad. Viimase
täiendamiseks võimalused kohapeal olemas. ^'
Tööülesannete hulka kuulub inglise-, saksa-, vene-jamuukeelse
algmaterjali tõlkimine j a kohandamine eestikeelsete
raadiosaadete tarvis. Programmide koostamine stuudios
kööstSös tehnilise personaHga ning toimimine teadustajana.
Head t*6ötingimused edutamiBvoimalus
kvalifikatsiooniga isikutele.
Palk kooskõlas kvalifikatsiooniga ning majutus vastavalt
perekonna seisule^
Sooviavaldused saata aadressilö
DkectorofPersoiinel |v
.IIFE-RL,INC.,
Oettingenstr. 67
8000Münich22
WestGermany
päeval, 24. veebruarü 1919. Vaba- lahinguväljadel osutasid otsustavat
dusristi statuut nägi ette autähti vaprust ning juhivõimeid, nii et
kolmes higis: ; Vabadussõda võidi võiduka lõpuni
sõjahste teenete eest, Vabadus- ^"^^ J^^õM^ Tartu rahu. Doku-sõjas
ülesnäidatud vahvuse eest ^^^^ nendest,keda vääristati suma­ja
kodanlike teenete eest, kusjuu- Paistvate isücutena Eesti riigi suu­res
iga liik Jagunes kolme Järku, ni^ahmguis, omab jääva väärtiise
, eesti rahva teadvuses nii nüüd kui
Raamatus leiduvad ordeni saajate, tulevikus.
Eesti kodanike eluloolised andmed
enamikus koos piltidega ja ordeni
kavaleride täieliku loetelu eesotsas
riigimeeste ja väejuhtidega. Teiste
sõnadega on selle raamatu sisuks
Eesti riigi poliitilme ja sõjaline
„lesti. Vabadusristi Kavalerid"
on saadaval otse kirjastusest Välis-
Eesti, Box 2171, S-103 14 Stöcholm,
sünnilugu, mille taoHst dpkumen- hind Can. $50.—. Hmna tasumisel
MMM ma • ' B w H iNC
tatsiooni mujal ei leidu.
Nagu öeldud,, sisaldab raamat
rohkem kui tuhande välismaalase ". ' •
nime, keda Vabadusristiga vää- _ _ _ _ _ __
ristati kaasabi eest Eesti riigi loo- "
misel. Nende hulgas on näiteks Soo- yaja^^kse
me presidendid Relander ja Stahl-berg,
soome vabatahtlike juhid
Eesti Vabadussõjas, muud abista­jad
nmg vapramad soome lahingu-mehed.
Kokku on soomlasi Vaba­dusristi
kavaleridena loetelus 666
isikut.
. Teistest a|al©oHstegt . isjilmtest,
saadetakse raamat kohe õhupostiga
iie. • • , !•• ' •
LA|»SEH0IPJAT
2—3 päeva nädalas 2-aastaseIe
lapsele Don Mills'i või Põhja-To-ronto
rajoonis. Tel. |444-0525 pä­rast
kella 7 õ.