Vaba eestlane , May 23, 1985

              IX 1 VABA EEOT-ANE neljapäeval, 23. mail 1985 — Thursday, May 23, 1985 Nr. 39
VABADE E E S I l ^ l E MMLEEANDIA
VÄUAANmA: O/Ü Vaba Eestiane, 1955 Leslie St Eto®
Ont. M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMiTUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe, Oiev Trass.
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
dispeditsioon) 444-4832
TELUMISHINNAD Kanadas: aastas
, ja veerandaastas $16.—
•TELOMSHINNAD väljaspool Kanadat: aastas
aastas $37.—ja veerandaastas $19.--
i muudatus 70 c. Üksiknumbri Mad 70 c
Karavanist mahci
KUULUTUSTE
toll iibel veerul: $5.00, esiküljel $5.5®
Muude kevadiste eesti ürituste
kõrval, millega talvist tegevuse-hooaega
lõpetatakse, on teised To­ronto
etnilised ülüskonnad teinud
aktiivseid >ettevalmistusitavakoha.
se juunikuise karavanipiäustiise
korraldamiseks.. Omal ajal olid
eestlased oma Tallinnaga ühed hin­natavamad
ja korduvalt auliindu
ning tunnustusi saanud paviljom-linna
ehitajad.
Toronto etniline kultuurimosaük
oli eestlaste võrra rikkam ja eest­lased
said end tutvustada rahvana»
kel on kultuuripärandit, mida tut-
^ . . ' 1 V 1 1 1 . , ^^^^^^^^^^^^^ V
Eesti Sihtkapital Kanadas aastakoosoleku juhatus.,
der, abiesnnees Kaius Meipoom, esimees Hans Lupp, laekur Hem^ okupeeritud Eesti raskele olukorra-liikmed
Willem Noolandi ja Andres Taul. Foto: Vaba Eestlane
Karavanipidustus sidus Toronto
; :. : - ..• .- -.:; - , • ..: ^ ; • • ' ^ -X" ^- • ' • • ' •— - . ^ • • ; üMskonnad enam kui nädalaks
üheks pidutsevaks külalislahkeks
perekonhaks.See onjätkunud aasta­tega,
kuigi palju sellest uudsusest
on kadunud, kuid paljud rahvad
jätkavad endastmõistetavalt seda
endatutvustamise dem(^nstratsiooni.
s®^ et president Reagani yaiitsus ja poK^^ kannavad eda-
Me, ning et Ameerika^^m^ iuhtiimse aial on kindlalt Nõukogude Liidu si^ende rahva pärandit. Karavani-
. , • •! \ J 7 - ^ . 1 , X ^ J , pidustus on juumkmseks suursünd-
Yastasel pasitsiooml. Yiunasel ajal on aga mitmed ameerika senaatorid kurtnud, et museks Torontos, mis on leidnud
teise m^asõjavõitimd Mtk^ kaugemalgi tähel^anu ja mõnes
sed piihitsesid 8. mail sõjafeg^^^ oleks ue sišsevõtmistMoskYa rahvusvaheliste ambitsioonide tõrjuniisd^ Nende senaa^^ on kutsunud kopeenma.
lõpetamise ja Saksamaa tingimus-^^^ Reagani enda, Vabariiklaste parteM
Published by Free Estonian Publisher Ltd
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 Liidu vastu
ani V
teta alistumise 40. aastapäeva. Lää- matnid kokkupõrkeid VeMelastega.
nes tehti seda veteranide kokkutu- Kohe pärast rahu tegemist selgub,
lekotega, langenute aulsfamisega et need o^used olid poliitiliselt
jaing massimeediumides avaldatud naiivsed n!ng mõnelt poolt on ise-ülevaadetega
|a ana- gi üles tõstetud küsimus, ka Eisen
Eestlased jäid möödunud aastal
eemalte, kuna kõik olid seotud ees­olevate
ülemaailmsete Eesti Päe­vadega,
ESTO-84.ga. Tänavu on
aga ohiudtäieUk vaikus eestlaste
lüüsidega. N. Ludus ja' kõmmu-
- MistHkus Ida-Saksämäal':: seevastu
suurejooneliste sõjaväeliste paraa­didega,
mis olid ihnselt mõeldud ja
kalvandatud kommunistlike sõja­jõudude
võimlsuse Ja
se demonstfeerimišeks.
Näiteks Idaho osariigi senaator tonis, ütles senaator Wallop, et ta tJhendriikidele oleks soodus, kui
James McClure on seisukohal, et näeb suurt lõhet USA valitsuse sõ-' Angoolat ei valitseks mitte prae- ^gavõtu üle oma Karavani Imnaea
ei tegutsenud sünsS^^^^^^^ ^^^^^
mõju aU oleva toseveM insto^ ^^^^tpole «nam.võimahisi ühinemaks!
sioonide kohaselt. ^^^^^^^'^^^^^^^^^^^^^^^ - ^ vlf^'"'' ^ ' ^ ' ^ '^"^'^^^^^
dega, vaid tegemist on majandus- nult sõnadega toetada partisane senaator Wallop et nn. Kohnanda ^ sellega kaasammekuks või min-il-
liku sõjaga, mida Was^^ Afganistanis, Angoolas, Mosambiik maailma arengumaades tuleks teha gj^ aktsiooni selle korralda-u,
peaks arendama järjekindlamalt, giš, Kambodzhas ja Nikaraaguas.^^^^^^s^^^^^ vahet, kes pn ühendriiki- j^|ggj[g *
Neid; idealiste/oMM^
masõja lõppemisel läänes
kes arvasid, et sõja miljonid ohv- kui seda on seni Reagani valitsus Eriti kriitiline oli senaator Wallop de sobrad ja kes vaenlased, ja siis
ridei ole asjatud in^ng et nende ar-temud.Lahing^ käib energia ja teis- ameerika välisministeeriumi tege- Washingtoni poliitikat ka selle va- Toronto eesti ühiskonnas puudub
Teine maailmasõda oMajab^^ vel rajatakse uus maailmakord, kus te vääirtusl^^ polevat kooskõlas hetegemisevalusel suunata. nagu julgus millegi uue algatami-
<!>hvriterikkamaid sõdašid^mls nõu- valitse]^^ kus pärast üle terve maailma. Kaalul Reagani väljendustega. Nii näiteks r tr i ''iPw • n ^^^^s enne kui ESTO-84 on oma as-dls
kümneid miljoneid ohvreid, Ja kõigile rahvaistele antakse y õ i ^ Pärsia lahe piirkon- oli välisminister Shultz sdsma pan- Jr^°^^^y w ^ ' ^ jaajamise lõpetanud ja näidanud
neid mitte aiiinlt sõjameeste vaid lused enesemääramiseks ja oma nas, väärtuslike nõndanimetatud nud Afganistani ' partisanidele F°^^.?^? nõuab Was^ j^^j p^y^ eestlastel veel mingi-ka
tsiviilisikute hulgast. See öU to- elu elamiseks. Elu TC^^^^ ning strateegiliste metallide rikkaJMid moodsate lennukitõrje lakaehsemat pphitrkat Kesk-Ainee- suguse suurema ja kestvama üritu-taalne
sõda, kus moodsad sõjama- kommunistliku Yenemaa agressiiv- leiukohad Aafrikas, eriti Lõuna- saatmise. Kommuriisthku rezhiimi- ^V^^^"^^^ se korraldamiseks, nagu on ka nä-susele
ja suuremat toetust Nika­raagua
demokraatlikele jõududele
võitluses sandmistäde vastu, kes
praegu seal võimul on. Aga presi­dendil
endal on suuri raskusi nõn-dalapikkune
karvanipidustus, jõudu
ja tugevust.
Rootsis oH kuidagi teisiti. Aasta
pärast ESTO-80-ndat korraldati
^^inad ja õhujõud ei rakendatud sus oh väheiidanuä märgatavalt Aafrika Vabariigis ja Namiibias, ga Mosambiigis on järjest tugevne-miitte
ainult sõjaliste eesmärkide nende idealistiäe-entusiastide "arvli, merelised kaubaveoteed ja ühendu- mas valitsusevastahe geriljasõda ja
hävitamiseks, vaiid ka feiviilelahik- kuid veel praegugi leidub üllatusli- sed/ning lääneriikides ja Jaapanis sealne rezhiim on kõikuma löönud j
konna terrdriseerimiseks ja nende kult palju neid avaliku arvamise produtseeritav moodne kõrgtehho- aga USA välisministeerium ön
vastupanu murdmiseks, Te]iTorist-ki^^^ _ Arrcu«-;i * *•
•likke sõjapidamise võtteid rakenda- tiil^^ rekonStmeerida see sõ- mast 'ihub. Senaator McQufe anda kümne miljoni doUari ulatu- danjnietatud ,,kontrate^^ ^^bisum- üi^i^idustus, on toimunud ES-Mi^
õlemalt poolt eakordse julmu- jaaegne
sega, hoolimatuse ja jõlikrusegä, ja lääne vahelisi vastuolusid vä- vältimaks kõigi nende ressursside tusabi Mosambiigi marksistlik-leni- ^} • «^«oj^^^^
kiisimata uumohvritest ning ning üMst vaeirfast punis- langeniist N ^ ^ Nev7Hampshire'i vabariiklik se-s
e j ä kritiseerib Reagani valitsuse Angoolas on Jonas Savimbi naator Gordon Humphrey ei ole «eia JIOKKU. isiuudla toimub,
tagasihoidlikkust ja ettevaatlikto^:^^^p^^^^
nendes küsimustes. partisaniliikumine kontrollimas se,
>r 1 • u V IKK -ji •, suuri maa-alasid ja arvatakse, et
Ta leiab, et tonemgid.pea^^^^ ainult,Kuubaekspeditsioonikorpuse
kait.s ma, ag° ressiivsem. alt kork, i ne..i.d . paiknem.m e A. ng^ oo\l as ,h o•ia ub p«u sti
tatud linnadest ja eluasemetest, tadä.
Millega jnUjonite inimeste elustan
dard Euroopas viidi
paeiaiiiku elustandardile. Teise
inajandusressursse ja stra
ühendusteid jä omalt poolt
inimeste mõtteid ja meeli
tal^e ja Iwi IdtsariMnaliselt
Jõuline ja yõumas Euroopa süda- maaMlnaasõjale järgnenud
B^kus asuv Saksamaa on alati oi- me käsitatakse, selgub eriti
nud Euroopa ääreriikiäele: suureks kalt Kanada mMikEteieviM
niurelapSeks, kuna sakslased oma saatejaama CBC Washingtoni kor- mmema majanduslikule ofensiivile
tugevusele ; toetudes .on^ü^^ Liidu yastu. Kirjutades
oma territooriumi ja mõjupiirkon- Ust Kanada suBuremas ajalehes Tor- uue konservatiivse ajalehe „Wash-laiendamist
ning inaallmajõu ronto ,,Staris", kus autor tõstatab ington Times" veergudel esitab tä
latuse kätte võitmist.: Hitleri või- küsimuse, niis oleks juhtunud s^
üiutsemise ajal muutusid need Sak- kui Hitler olekis võitnud. Ta väi-
:^amaa am' It§ioonidteistel0 riikide- dafo, et saMased ok hävitanud
le eriti ohtlikeks ning läänemaal!- teised rassid ning kummutanud
ma demokraatlike riikide ning kõik semsed õiguslikud, usulised^
kommunistliku N. Liidu vahel loo- hariduslikud, ajaloolised, filosoofi-di
koalitsioon Saksamaa sõjalise Msed ja teaduslikud tõekspidami-jõupuruištamisekš
ja natsi rezhiM Ilitler oleks likvideerinud sõ-kõiraldamiseks.
See oli praktiliselt navabad^^^^
feasuguse loogika vastane k^ Majanduslike sanktsioonide ra-sioon,
kuna lääneriigid asusid iihte Sellised väited on hüpoteetlMsed, kendamist Moskva vastu loeb ta
diktatuuri hävitama teise diktatuu-^^^l^^^ hädavajalikuks ja ütleb, et nii
m abil ning keegi ei mõdnud näh- Schlesinger, Ameerika kui teised lääneriigid
lavast! seUele, kuidas lahendada sa^„^^g,gy temataolised, peavad senisest osavamalt ja pare-neid
probleeme^mis feMvad pära- tgojee^^^^^
tamatflU võiduka diktatuuri v o i p i i ^ j g ^ sÄst ,,mis oleks tohutusuurt ^ m ^ edu-kasvamisel
võidetud diktatuuri ar- maini poole teõ- maad ja mäjandusvõimit heitluses
nagagi seda,„mis on Jiditunud^^
mille eesmärgiks, on väMda toor-aineressuräside
langemist Mosk­va
haardesse nuig rangete kont­rollide
rakendamist — koostöös
teiste lääneriikide ning Jaapani­ga
—- arenenud tehnoloogia äl-javeo
osas Nõukogude Liitu.
esmejaid on kutsutud Torontostki
(Elmar Maripuu ja Heli Kivilaht).
tema arvates liiga pasšüvse po- Kava on väga rikkalik ja jälle om
lutikaga Afganistani suhtes ja noored peamised korraldajad,
soovitab tugevamaid poliitilisi _
initsiatiive nõukogude okupatsi- ;^KaspoIeks kasulik leida, milline
öoni lõpetamiseks Afganistanis ön^ lioidnud sealseid noori
seltskondlikus tegevuses. Võib-olla
ja suuremat abi afganistani parti- võime sealt saada eeskuju või iiispi-sanidele
nende võitluses Moskvale ratsiooniimpulssesüngi elavamaks
truu rezhiimi vastu. tegevuseks. Ja et siingi leiduks
XT V . t- _ nooremaid, kes eestlaste nime
pnekI ut. seIlIle t.õ^k1e. st. ava sead. use nr.p^o^li.i^tik^a^ ^tu^g^ev^a fk ^r!ii.t^ik^a ja surv^ Toronto etnilise
ärakaotamiseks või muutmiseks, all tema enda partei pa^^^
kaudseid teid pidi Isaab Savimbi tiivalt, kusjuures erilisi etteheiteid Mõned aastat tagasi Lembitu lel-sliski
veidi abi ameeriMaste tehakse Välismmisteeriumile liig- led päästsid olukorra jä võtsid ka-käest,
aga senaator Wallop ütieb, selt pehme joone arendamise pä- ravani-Tallinna oma ,,välitse-et
seda abi tuleks tunduval! suu- rast paljudes rahvusvahelistes tuli- da" ja tegid seda mitmel aastal
praegust kommunistlikku rezhiimi.
Vietnami sõja järelpohmeluses
USA Kongressi poolt vastu võetud
seadus aga keelustab Angoola mäs-sulistele
abi andmise.
Ning president Reagan ei
esitanud Kongressile mingit ette-rendada.
Märtsi lõpul toimus Sydneys
Sydney Eesti Seltsi Kunsti- ja Ka-punktides.
hästi. Siis tahtis Kalev-Eestienne
• ^- • ' • .' seda teha, tegigi kord ja shma see
Jäi. ^(üi|d on nägu raske mingisu­gusest
otsast alustada, kui kogu
©rganiseeriv grupp on otsese kon­takti
kaotanud, sest karayaniUnna
ehitamie nõudis rohkearvulise gru^-
eesAAti u sto,r ragaalinai. s ak1•t a siu.o do, un i.dsjae a buk, at. eu^adJd u a ,' oent. ^togojjt^ta .k itsieives eotl i csjua™u r k«ot ohou,' setau"^gnJ ad* l"sike^kd"ua*
ja Jalta konverentsid ^ - ^ ^
seal^õhnitud kokkulepped N, ^ a s õ j ^ senaator ^l&neHdsoni poolt, mi^
sitööringi korraldusel kunstinäitus, laekunud Tubin-Pärt fondi ligi ^ Z ^ ^
lemusena anti kogu •Ü h•e ndriiki.d.,e. Ko•n jg ressis W^y o- Ametlikult avati see rmgi^^^^^ $9.0(^.00, millest $4.000 on Nee- J^^J^^^^^* ^skonda nai-
- ^ . mingi osaruki esindav senaator—--- ^ - - ^ — — ^„ ,
Liidu diktaatori Stalini, Ühendrii- Malcolm WaUop ei ole sugugi mi^ janik Peeter Lindsaar kõneles esi- teborgi sümfooniaorkestrile no-kide.
presidendi Roosevelti Ja Briti elanikuga ; Baltikun^ vembris 1984 ja üle jõulu vahnis
peaministri ^Churchüli vahel näita- Merem, kas^oteeseU N. lüudu aHii- Ameerika poolt antakse gust Jakobsonist Austraalias. A. uus heliplaat Eduard Tubina töö-
^t lääneriigid ei otaud ette y?fes^ Moskva ^mojusfaan.
Tänavnne Karavan algab 21. juu-ja
lõpeb laupäeval 29. juunil.
l^ahnistatud Eumopale uue demo- ^ maaüma Kõ- 1885, kunstilise hariduse omas Pe-,,Vanemuine'V on saatnud Tubina si^idati õues ^^^^^ ja tehti kuumaks
te^rava auvafl ni^^ plaadistamiseks $500.00 kivid Aing koos kuumade kividega
Saksamaa ^«^ed-^^^^^ . opteerus TaUimia ja saab^^^^
- a. Sydtieysse. Korraldas seal ešime- Keskuse presidendilt Stella Kerso- ga, IQ kg kartuleid, 5 kg porgan-õigile
rähyasteie nende ^ ^unstmäituse^ydne^ 1985. deid ja muud. Keskpäevaks hak­kasid
kohale jõudma suusaklubi
kraatlikele _
Biäo andmiseks
Itokkuvarisemist^. Liidu am^^ * Tekib küsimus— kas ohvrite-oma
piiride ja mõjupiiriam- rohke sõda peeti almilt selleks, et - .
laiendamiseks ei osanud ette ^te «fa Euroopa e l a n i k k o n n ^ - sis 1929. a, millest 1947. ä. alates
ka lääneMüa^e sõjajõudude «^^^^
memjuhataja ühendriikide kindral teist osa kommunisfliku diktatuim r*^»™»^^ a^^ Nu-Öwight
Eisenhower, kelle armeed an«?a«
oleksid
m.
•Austraalias (korraldas Sydney liikmed, nende sobrad ja külalised.
kaua kui seda ei tehta ja püütakse oU impressionisüik maastiku- eesti suusaklubi EESKI viimasel Maitsti ja osteti veini, mida oli
rahvusvaheM probleeme lahenda- J^^^^P^^^^ märtsüsuusahooaja sissejuhatuseks saadaval: 840 pudelit. Aet^
, . . ^ , , P*'^^^^^ Olles iibelt poolt Jakobsoni 100. J^^^t^sl^^^
Ruhn operatsioonr^^^ dus koosviibimise. Ettevalmistused giajaks oli 70 külalist kok^
miit enne venelasi Berlmai tunga^ ^^^^^^^^^^^
Mäi kuid Eisenhovrer ei pidanud räägitakse ida ja lääne vahelisele
Saksamaa pealinna vallutamist sõ- sõprusele ja koostööle uue aluse
Jaliselt tähtsaks operatsiooniks ja panemisest, mis kindlustaks rahu
andis linna vallutamise võimaluse tulevaistele põlvedelCj siis on esma-venelästeie.
Teiseks tegi Eisenho- järgulise nõudeks, et sellistele
weff oma: sõja jõududele feormMusejköost^ pannakse vin"
masõja lõpptulemustele läbi kitsa poolt ka Austraalia eestlaste laia- ^^^^^^^^^^^^^ alanud juba nud. Tõsteti lauale leivakuklite
pilu vaatamisega— niikaua ei ole haardeline kunstinäitus, kus 19 P^^^ nädalat varem. Osteti suurel hunnik ja katlatäis mulgikapsaid,
naaihnas loota ka rahu, kpitust, kunstnikult oÜ välja pandud 88 ^"^S^^ vemi ja pandi pudelitesse, võeti kätte labidad ja kaevati välja
õprust, koostööd ja vabadust koi--tööd, nende hulgas mitmed noore- ^ ^ - i " " ^ ^'^ pakkuda muugiks. Ta- peotoit ning lõuna võis alata. Pea-
- - ; ma generatsiw^^
vatseti toiduküpsetamme läbi viia. miseks kokkutulekuks Sdyney Ees^
• Ao , Kokkutuleku päeva varahommikul 18. mail suusaklubi ballil.
Nr. 39
• • ]
••.,1
25. ja
dr.l
L j a2
dr.
niimi
lEest
aktiivsif
võetud!
iounpc
vustain]
kahekq
kirjaga!
tas.
Uud
jutab
kogute j
yikustn
„Tänu I
tähtsusi
põllutöl
Eesti r|
hest" lj
ilmunul
Vanul
ti „Ta|
kivides
le viidi
Töi
teal
Vägi
on möi
asutatil
sellest
Tartl
dada t|
maake
kultuuj
mist.
maake
Tarul
väd:
tär, kj
heliikn
hatus
nete ta
kaheks!
on kui
vid ja
viia.
Esifiduj
maakoi
külttei^
Tartll
l^õik \x
ta oli
Otepääl
paguluj
kõik
Seltsi:
ti kasj
on ut
maks
tulekw
annetul
Seltsi
aastas,!
te selts
ka kiril
Tartl
palume
poole:
„ liäin^
Ave.,
2367,
45 Flol
Ont.
Maaritl
tou Bl{
Seltsi
laste
MAALI
ni.i b(
kõikide
maal,
vest, l^
kuisi
ja oleii
ti matj
kutulell