1985-05-23-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Uümrf 55 253
s i t i o n s :;ScG"
w 0
HMUB IGAL irasiPiffiVAi:.
Mr. 39 (3152) IJtelV aastakäik Neljapäeval^ 23. ffläü1985 Vk^bombri hind 70 cenli
on arenetud tead
neljapäeya õhM lõpe^a^^^
eesti iu)oit. Noored lasti ellu saaliSp
aiTuläis lastevanemate^^^1^^^ ; ž^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ . :
TES Lasteaia õpilaspere nooremate Masside õpilasi. Foto: Vaba
Peale 'koolilipu sisse toomist, küi palju kördi on käidud Eesti eesti ^^^^^^
lauldi ühislauluna ,,Eesti Lipp" ja Majas. Kuigi mitmel otstarbel, on kannavad eesti keelt, kultuuri ja
teadustaja Tiia Pihl ütles osayotjai-' kool olnud tõsisem. Nüüd oUakse rahvusliku olemasolu õigust jä
le tere tulemast koolide ühisele lõ- teM ja selle võitlust. Sama kehtib ka keskkooli
puaktusele, õp, U. Petersoo pidas ajaloost. ^^^^^^^^^^^ tagasi meenub lõpetajate kohta, ainult selle yahe-palvuse,
tänades Taevaisa möödur lasteaed oma flioenäitustegä, alg- ga, et neil on veel paar aastat va-nud^
õppeaasta eest, lastes emakee- kool jõuluvana põlvel piparkooke ja oma esimese rahvusliku kohus-les
õppida aineid Eesti maast, kee- vastu võtmas. tusetäitmiseks gümnaasiumi lõpeta-lest
ja ajaloost. Ta jpalüs, et Nüüd kolmeaastase keskkooli mise näol.
lõpul marsime jälle edasi kahe-aastass0
güiiiiia^i^ Kas
selle j ä r e i Ä^
kooli? - \
mm lendude ikevadistellõpuak- Ollakse kümne aasta jooksul are- da lilli,
tustel. Möödunud kooliaasta kui- teadlikeks eestlasteks, teatäk-ges
ESTO-j%dlainetusei See suur- sei^^^
sündmus jättis palju noorte huige, ollakse ise eeskujuks neile, kes sel-kuid
oli ka füüsiliselt ia vaimselt lele lemiule järgnevad. Ta tänas
annaks indu neid õpinguid jätkata.
Koolijuhataja E.^ Marteh märkis
oma sõnavõtus,, et seistakse järjekordse
eesti keskkooli ja gümnaa-
Hi.Lupp tänas noorte vanemaid,
vanavanemaid, aga õpetajaskonda
ja koolide juhatajat, õpetajaskond
kutsuti ette ja igale kinnitati rin-vasitav.
H. Liidu Yahd on l a ^
iwas
BOSTON - Kala söömine
vähendada tähelepandavalt süda-meatakkide
riski ja iniinesed peaksid
katsuma süüa
noortele arusaamise
eesti keele ja rahvuse probleemidest
Selle füüsiline pinge mõjutas
koolitööd, kuid rahvuslik
süst kaalub üles järgneva füüsilise
järellaine koolitöös.
õpetajaid ja vanemaid^ kes koolis
või kooli toomisega onr^andnüd neile
teadvuse^ et ollakse rahvuslikult
rikkamad.
Günmäasiunii II lennus oli viis
lõpetajat: Andres Kasekamp, Toivo
Lainevool, Lee Metsalo, Siiri Oder
Keskkooli iöpetajate la^evane»
mate nimel kõneles Maie Lees
Ja kõigile keskkooli õpetajaU®
sinti iile sioose ja kingitusi,
samuti avaldati tänu koolikomitee
esimehele H . Luppile, kooli sekretärile
Leida Marleyle ja kooli laekurile
Reet Petersoole.
Järgnes stipendiumide üleandmine.
Surma läbi lahkunud rahva-
Selle rangeltsõnastatüd läkituse hekordadeU parandamisel ei
saatis; N ; LiiduletüSA delegatsioo- mööda minna
iii juht Richard Schifter, kui osa te- inimöigustei parandamisest
ravast; rapordist individuaalsete Relvastuse; v^en
inimõiguste rikkupiiste Juhtumitest, leppeni jõudmine-:;yoivät veel võt-miile
ta esitas niöödüriud nädalal ta aega,
:khmiseks:;laiulutatu^
Schifter nimetas tuhandeid indi-
N.
a^ahe.' s^avutaMiseks,
vähemalt kaks Viin,,, t , „ . . ^ ' , ^^^^^^^'^^"^f^
korda nädalas kala, selgub Ä SS,?"^^. ° ^ 'if' V t ^^y^d^ juhatajale. lag- ^ :thvatamsu
uurimusest, miUeWem^d aval- fl^'neworsdSeiies selgub, r « l M jale kiitusega lõpetaja Rita
dati New England Journal Me- xlma juhatajale Kadi Kaljm^^^ ja kooh-j;
nfV,o'=,TT,,„-™,.,,<,„ s « i j „ t o „ , i ! „ i eesti keeleta ei saa hoida ulal eesti komitee esimehele H . Luppue. „ , .. ,;
dicine s:Uunmuses öeldakse, et jm- elada eesti rahvana Güümnaasiumi lõoetaiäte ooolt L«PP märkis, et tänavuses
jel kui nejü kes kunagi ka|ä ei söö- '^f ^^^a^ne eesti keeh saUitäda^ • eesti keskkoolis ja gümnaasiumis.
J , -t, ^ t . Ja ütles, et alustades kolmeaas-tähame
mid. Arst siiski hoiatas,
söömme on vaid osa dieedist. I n i - ^ ' ^ - ^ ^ ° ^ ^ ^ ^ ^ ^ oma^ lapsi
mesed, kes mmretsevad oma süda eesti keelt'kõnelema. Kool ei suu-viduaale
N. LiMus,yTshehho§io-^^^^^^^ pärast, peaksid loobuma ka tood teha, vaid ainult ju-vakkias,
Ukrainas, L^^
nias, Poolas J ^teistes N.
poolt.allaheidetud maades,
kus poliitilised teisitimõtlejad op
vangistatud, need ön ailutatud
ülekuulamistele, läbiotsimistele,
peksmistelej jälitamlstele, siseriigis
eksiili saatmisele, töökohalt
vallandamisele ja psühhiaatrilis-tesse
ihštitütsloonidessia paiguta-
• 'V;misele.:
Schifter süüdistas N. Liitu tahtlikus
1975, a. Helsingi kokkuleppe
rikkumises; „Meie riigil on õigus
küsida, misl riiki kes ei pea öma
lubadusi alal, mis ph väljaspool te-,^^^S^^
list.
taselt eesti lasteaias, on ta siiani
terve eluaeg ohiud eesti koo-
Kui lasteaias oli mänguline pro-
Tahmdas gümnaasiumi tööd tu- gramm, siis algkoolis algasid kodu-lemusrikkaks,
ehkki käiakse ülenä- sed tööd. Keskkool oli huvitavam
dala tunnis on noorte mõistmme rahvatantsudega, gümnaasium paleest!
keelest ja rahvusest kasvanud, ju mõnusam, kuna sai ise otsusta-
E. Marten soovitas noortele mitte da mida õppida, abstraktset kunsti
eesti koolist lahkuda, vaid jätkata yõl ajalehe väljaandmist. Eesti
ning lootis: kõiki keskkooUlõpe^^^ programm
jäid sügisel näha. - on olnud mitmekülgne ja ta soovi-
;AitusekQne pidas keskkooli ja tas et ka tänavused keskkooli lõ-gümnaasiumi
vilistlane Vivian petajad gümnaasiumisse
Oder, kes praegu Toronto ülikoolis heksid õppto^
õpib teist aastat p^hholoogiat
Kuigi Ottawas toimuv
on
Oina kõnes Ita yaatleSs aspekte
kuidas võiks eestlus tulevikus
le. pümnaasiumis on 5 lõpetajat,
tõstes iiidärvu 24^1e. Eesti tihis-kond
on väärikalt hinnanud koolitööd
ja teinud annetusi lõpetajate
preemiafondi.
Nii on Toronto Eesti Ühispank,
EEN, X E . Selts, Korp! Vironia,
Korp! Fratcrnitais Estica, Korpt
Rotalia, Eesti Korporatsioonide
Liit, Eesti Üliõpilaste Selts ja
Soomepoiste Klubi Torontos teinud
annetusi, nn et igale lõpetajale
ön ümbrik.
T.E; ühispanga ümbrikud andis
üle esünees Willem Noolandi küla-
tusega lõpetanud õdedele Anne ja
Tiina Pedelile,EKN, Rita Leesile,
Koolikomitee esimees m Lupp t.E. Seltsi esimees 1 Terts Riina
märkis gümnaasmmi lõpetajaile, et Kmdlamile, Korp!;Vironia esinda,
tänane päev ^tähendab selle õppe- Ja Ain Allas Peter Ropsele ja Hei-teekonna
lõpetamist, millega alus- ki Sulastele, H. Lui)p Korp! Estica
tati 14 või 15 aastat tagasi, Jcuiünibrikud Margus Kasele Mück
ma julgetüekut, peaks tegem et tiimase nädala ^^^^ keeles nddvaneni^ad tõid lasteaeda. Neist Altosaarele, Korp! Rotalia esimees
kui tema julgeolekiist on küsimiiš.
ütles Schifter, mõeldes, sellega;
Genfis peetavaiie lätiirääkimisteie t M i ü d N. tüdu ohtet üümõigušte rikkumist Ja' nago de
« e l v a s t u s e kontm^^
S c h i Ä Ä t a s t t e oma fcõ-::«nfea ütles,.01l ptOOV^
peetud kõne eraldi meie ajalehes), on.nüüd sirgunud oma päritolust Lisa Kaldile, ' Pia Metsalale ja
Tänuks kingiti talle HannoKom- ja rahvusest teadlikud eesti neiud Andres Mustal^ E, Korporatsioo-puse
teos ,,Kustumata nälg kunsti ja noormehed, kes saanud güm- uide Liidu jpoolt M. Pedel Andres
järele", ^ ^ ^ naasmmi tasemel toimunud eesti- Nurmele, Kadri Nõmmikule ja Es-kestooh
tütarlaste^^^ to^^^
Ingi-Mai Loorandi juhatusel kaks teadmised, olles sellega täitnud Ruus • Marcus Silmbergile, Lisa
net veel Washingtoni, kus tal^-d misjärel algas keskkooUlõ- oma esimesed icohustüsedvaiiema'- Sootsile ja Christo^erTimuskile,
dustele kui riigt ametlikule: seisuk
o h a l e / • / •
petajaile tunnistuste kätte jagami- te päritolumaa ja rahva vastu ning
; n e ; koolijuhatajat abistasid õp. U:. võivad täie - õigusega tunda end
ka Eestit ja,Eestlaste KesknÕH-^^^^ ''^'^
Kanadas/^^^^^ ^^^^^ ^^^^^ ^
üõupidamine (välisministeeTiumi §j
äöietn _
. , N. \ Liit 'on äga:'vastus üles
tõstnud inimõiguste rikkumisi, mis
nende silmis toimuvad Ühendriiki-
- des, nimelt 1^ indi- tõstatas 1" ä 1 ifi 1 « — - v r =
ÜSA vyitsus oh teinud selgeks aa^^ |
N/ L i i d i l vaHtsüsele ameeriklaste danik^^^
mõlemapoolseks: N.Xiidü tooret k ä M ^ ^
lk. 8)
koguKanadas ^ '
^ rjirvT n . ^ ' . , V saar. Lisa Kaid, Margus Kask, Rii-nHnffifflHUHiiffl»^^^^
vel tõstatas neianaftvai 16 Trtail 1 = =
riigi tatud vabadusvõitleja Mart Niklu-yahekordäddpararjdämiseks,
mille rentsilon^^^^^^^T^ se küsinüisT T^'S^
hulgas oleks ka tõeline relvas iatao^-^^^^
kokkulepe. Vareni nimetatud
jpsel ameeriklasi usuvad,^ et va
Lisa Soots, Christopher Ti- |
põh- Donäldt ja Zygmunt Przetiakevieh. leda Niklusele vaV.a^ne. ^^sK, AAllliäann VVeessssmmaannnn j3aa S^aärrminaa si
• va- Nendei arMtes on nimet^^ • - W^^^le
Nädala jooksul j-ä tkasid Ikesta-^ te Pedel jja aT . Pedel katuse- _i
tud Rahvusgruppide esindajad osa-^ =
võtvate riikide delegatsioonide Mi- Keskkooli lõpetajaist kõneles 1
lastamist. Riina Kmdlam, tõstatades kü
Igal :võiiija|ik!i juhusel oi-üle
teiste ikestatnd^ rahvus-le
materjalidega koos
EXN^u poolt v a ^ 75-le- " "
': •'heküijeline:esitis, ..
Kohnapäevall 17. niail kutsuti bü-rooruumi
. väljapane?kuid vaatama
eisi
MOSKVA — Tallmnast lahkunud Kishinjovi iemulolet
Aerofioti reisilennuk langeb 3. mail maha ja kõik lennukis
olnud reisijad said surma, teatas Eesti Kommunistliku Parte!
ajaleht Sovetskaja Estiniija. Hukkunute hulgas oli ka Tallinna
SpordimternaatkooU XI 1^ õpilane, N. Liidu noorte
lauatennisekoondise kandidaat ^^arilindm sündmud septembril 1967.
Ajaleht ei seleta täpsemalt, kus õnnetus juhtus ega kui
mitu inimest õnnetusel surma said, öeldakse väid, et reisijad
ja koosseis hukkusid. Lühikeses teadaandes mmetatakse vaid
katastroofi lennul Tallinnast ükraina«g oleva Lvovi kaudu
Moldavia pealinna Kishinjqvisse.
15.
i
mitmeid parlamendiliikmeid ja de- rri^^^^^^^^
Kuigi Ikestatud Rahvusgrupi bii- fsteemist Jaapani mere kohal, Si- 1 üks teme Tallinnasr päpt lennuvälja-allikas räägib, et 1
roo O t ^ a Chateau^Laurie^^ Huvitaval | Sovetskaja Estonijas nimetatud lennnõmietusel ei ole midagi 1
, iis suietuaupaeval, 18. mail, EKN kombel kadus lennuk samas "piir- i ühist N . Liidu' armee ajalehes IJ^aja^
.pn konnas, kus enam kui aasta tagasi, | juhtumisega, ku^ grupp Karpaatia piirkonda paigutatud õhu- I
.: v ^ i s jalle saatma/oma^esindajad tulistati alla üks Korea reisilennuk. | jõudude kõrgemaid ohvitsere sai surma just samal päeval. 1
JOttawasse, km see peaks vajalskuk^ | • . " • |
- muutuma. sündmuse kdbta. S^^^^^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 23, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-05-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850523 |
Description
| Title | 1985-05-23-01 |
| OCR text | Uümrf 55 253 s i t i o n s :;ScG" w 0 HMUB IGAL irasiPiffiVAi:. Mr. 39 (3152) IJtelV aastakäik Neljapäeval^ 23. ffläü1985 Vk^bombri hind 70 cenli on arenetud tead neljapäeya õhM lõpe^a^^^ eesti iu)oit. Noored lasti ellu saaliSp aiTuläis lastevanemate^^^1^^^ ; ž^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ . : TES Lasteaia õpilaspere nooremate Masside õpilasi. Foto: Vaba Peale 'koolilipu sisse toomist, küi palju kördi on käidud Eesti eesti ^^^^^^ lauldi ühislauluna ,,Eesti Lipp" ja Majas. Kuigi mitmel otstarbel, on kannavad eesti keelt, kultuuri ja teadustaja Tiia Pihl ütles osayotjai-' kool olnud tõsisem. Nüüd oUakse rahvusliku olemasolu õigust jä le tere tulemast koolide ühisele lõ- teM ja selle võitlust. Sama kehtib ka keskkooli puaktusele, õp, U. Petersoo pidas ajaloost. ^^^^^^^^^^^ tagasi meenub lõpetajate kohta, ainult selle yahe-palvuse, tänades Taevaisa möödur lasteaed oma flioenäitustegä, alg- ga, et neil on veel paar aastat va-nud^ õppeaasta eest, lastes emakee- kool jõuluvana põlvel piparkooke ja oma esimese rahvusliku kohus-les õppida aineid Eesti maast, kee- vastu võtmas. tusetäitmiseks gümnaasiumi lõpeta-lest ja ajaloost. Ta jpalüs, et Nüüd kolmeaastase keskkooli mise näol. lõpul marsime jälle edasi kahe-aastass0 güiiiiia^i^ Kas selle j ä r e i Ä^ kooli? - \ mm lendude ikevadistellõpuak- Ollakse kümne aasta jooksul are- da lilli, tustel. Möödunud kooliaasta kui- teadlikeks eestlasteks, teatäk-ges ESTO-j%dlainetusei See suur- sei^^^ sündmus jättis palju noorte huige, ollakse ise eeskujuks neile, kes sel-kuid oli ka füüsiliselt ia vaimselt lele lemiule järgnevad. Ta tänas annaks indu neid õpinguid jätkata. Koolijuhataja E.^ Marteh märkis oma sõnavõtus,, et seistakse järjekordse eesti keskkooli ja gümnaa- Hi.Lupp tänas noorte vanemaid, vanavanemaid, aga õpetajaskonda ja koolide juhatajat, õpetajaskond kutsuti ette ja igale kinnitati rin-vasitav. H. Liidu Yahd on l a ^ iwas BOSTON - Kala söömine vähendada tähelepandavalt süda-meatakkide riski ja iniinesed peaksid katsuma süüa noortele arusaamise eesti keele ja rahvuse probleemidest Selle füüsiline pinge mõjutas koolitööd, kuid rahvuslik süst kaalub üles järgneva füüsilise järellaine koolitöös. õpetajaid ja vanemaid^ kes koolis või kooli toomisega onr^andnüd neile teadvuse^ et ollakse rahvuslikult rikkamad. Günmäasiunii II lennus oli viis lõpetajat: Andres Kasekamp, Toivo Lainevool, Lee Metsalo, Siiri Oder Keskkooli iöpetajate la^evane» mate nimel kõneles Maie Lees Ja kõigile keskkooli õpetajaU® sinti iile sioose ja kingitusi, samuti avaldati tänu koolikomitee esimehele H . Luppile, kooli sekretärile Leida Marleyle ja kooli laekurile Reet Petersoole. Järgnes stipendiumide üleandmine. Surma läbi lahkunud rahva- Selle rangeltsõnastatüd läkituse hekordadeU parandamisel ei saatis; N ; LiiduletüSA delegatsioo- mööda minna iii juht Richard Schifter, kui osa te- inimöigustei parandamisest ravast; rapordist individuaalsete Relvastuse; v^en inimõiguste rikkupiiste Juhtumitest, leppeni jõudmine-:;yoivät veel võt-miile ta esitas niöödüriud nädalal ta aega, :khmiseks:;laiulutatu^ Schifter nimetas tuhandeid indi- N. a^ahe.' s^avutaMiseks, vähemalt kaks Viin,,, t , „ . . ^ ' , ^^^^^^^'^^"^f^ korda nädalas kala, selgub Ä SS,?"^^. ° ^ 'if' V t ^^y^d^ juhatajale. lag- ^ :thvatamsu uurimusest, miUeWem^d aval- fl^'neworsdSeiies selgub, r « l M jale kiitusega lõpetaja Rita dati New England Journal Me- xlma juhatajale Kadi Kaljm^^^ ja kooh-j; nfV,o'=,TT,,„-™,.,,<,„ s « i j „ t o „ , i ! „ i eesti keeleta ei saa hoida ulal eesti komitee esimehele H . Luppue. „ , .. ,; dicine s:Uunmuses öeldakse, et jm- elada eesti rahvana Güümnaasiumi lõoetaiäte ooolt L«PP märkis, et tänavuses jel kui nejü kes kunagi ka|ä ei söö- '^f ^^^a^ne eesti keeh saUitäda^ • eesti keskkoolis ja gümnaasiumis. J , -t, ^ t . Ja ütles, et alustades kolmeaas-tähame mid. Arst siiski hoiatas, söömme on vaid osa dieedist. I n i - ^ ' ^ - ^ ^ ° ^ ^ ^ ^ ^ ^ oma^ lapsi mesed, kes mmretsevad oma süda eesti keelt'kõnelema. Kool ei suu-viduaale N. LiMus,yTshehho§io-^^^^^^^ pärast, peaksid loobuma ka tood teha, vaid ainult ju-vakkias, Ukrainas, L^^ nias, Poolas J ^teistes N. poolt.allaheidetud maades, kus poliitilised teisitimõtlejad op vangistatud, need ön ailutatud ülekuulamistele, läbiotsimistele, peksmistelej jälitamlstele, siseriigis eksiili saatmisele, töökohalt vallandamisele ja psühhiaatrilis-tesse ihštitütsloonidessia paiguta- • 'V;misele.: Schifter süüdistas N. Liitu tahtlikus 1975, a. Helsingi kokkuleppe rikkumises; „Meie riigil on õigus küsida, misl riiki kes ei pea öma lubadusi alal, mis ph väljaspool te-,^^^S^^ list. taselt eesti lasteaias, on ta siiani terve eluaeg ohiud eesti koo- Kui lasteaias oli mänguline pro- Tahmdas gümnaasiumi tööd tu- gramm, siis algkoolis algasid kodu-lemusrikkaks, ehkki käiakse ülenä- sed tööd. Keskkool oli huvitavam dala tunnis on noorte mõistmme rahvatantsudega, gümnaasium paleest! keelest ja rahvusest kasvanud, ju mõnusam, kuna sai ise otsusta- E. Marten soovitas noortele mitte da mida õppida, abstraktset kunsti eesti koolist lahkuda, vaid jätkata yõl ajalehe väljaandmist. Eesti ning lootis: kõiki keskkooUlõpe^^^ programm jäid sügisel näha. - on olnud mitmekülgne ja ta soovi- ;AitusekQne pidas keskkooli ja tas et ka tänavused keskkooli lõ-gümnaasiumi vilistlane Vivian petajad gümnaasiumisse Oder, kes praegu Toronto ülikoolis heksid õppto^ õpib teist aastat p^hholoogiat Kuigi Ottawas toimuv on Oina kõnes Ita yaatleSs aspekte kuidas võiks eestlus tulevikus le. pümnaasiumis on 5 lõpetajat, tõstes iiidärvu 24^1e. Eesti tihis-kond on väärikalt hinnanud koolitööd ja teinud annetusi lõpetajate preemiafondi. Nii on Toronto Eesti Ühispank, EEN, X E . Selts, Korp! Vironia, Korp! Fratcrnitais Estica, Korpt Rotalia, Eesti Korporatsioonide Liit, Eesti Üliõpilaste Selts ja Soomepoiste Klubi Torontos teinud annetusi, nn et igale lõpetajale ön ümbrik. T.E; ühispanga ümbrikud andis üle esünees Willem Noolandi küla- tusega lõpetanud õdedele Anne ja Tiina Pedelile,EKN, Rita Leesile, Koolikomitee esimees m Lupp t.E. Seltsi esimees 1 Terts Riina märkis gümnaasmmi lõpetajaile, et Kmdlamile, Korp!;Vironia esinda, tänane päev ^tähendab selle õppe- Ja Ain Allas Peter Ropsele ja Hei-teekonna lõpetamist, millega alus- ki Sulastele, H. Lui)p Korp! Estica tati 14 või 15 aastat tagasi, Jcuiünibrikud Margus Kasele Mück ma julgetüekut, peaks tegem et tiimase nädala ^^^^ keeles nddvaneni^ad tõid lasteaeda. Neist Altosaarele, Korp! Rotalia esimees kui tema julgeolekiist on küsimiiš. ütles Schifter, mõeldes, sellega; Genfis peetavaiie lätiirääkimisteie t M i ü d N. tüdu ohtet üümõigušte rikkumist Ja' nago de « e l v a s t u s e kontm^^ S c h i Ä Ä t a s t t e oma fcõ-::«nfea ütles,.01l ptOOV^ peetud kõne eraldi meie ajalehes), on.nüüd sirgunud oma päritolust Lisa Kaldile, ' Pia Metsalale ja Tänuks kingiti talle HannoKom- ja rahvusest teadlikud eesti neiud Andres Mustal^ E, Korporatsioo-puse teos ,,Kustumata nälg kunsti ja noormehed, kes saanud güm- uide Liidu jpoolt M. Pedel Andres järele", ^ ^ ^ naasmmi tasemel toimunud eesti- Nurmele, Kadri Nõmmikule ja Es-kestooh tütarlaste^^^ to^^^ Ingi-Mai Loorandi juhatusel kaks teadmised, olles sellega täitnud Ruus • Marcus Silmbergile, Lisa net veel Washingtoni, kus tal^-d misjärel algas keskkooUlõ- oma esimesed icohustüsedvaiiema'- Sootsile ja Christo^erTimuskile, dustele kui riigt ametlikule: seisuk o h a l e / • / • petajaile tunnistuste kätte jagami- te päritolumaa ja rahva vastu ning ; n e ; koolijuhatajat abistasid õp. U:. võivad täie - õigusega tunda end ka Eestit ja,Eestlaste KesknÕH-^^^^ ''^'^ Kanadas/^^^^^ ^^^^^ ^^^^^ ^ üõupidamine (välisministeeTiumi §j äöietn _ . , N. \ Liit 'on äga:'vastus üles tõstnud inimõiguste rikkumisi, mis nende silmis toimuvad Ühendriiki- - des, nimelt 1^ indi- tõstatas 1" ä 1 ifi 1 « — - v r = ÜSA vyitsus oh teinud selgeks aa^^ | N/ L i i d i l vaHtsüsele ameeriklaste danik^^^ mõlemapoolseks: N.Xiidü tooret k ä M ^ ^ lk. 8) koguKanadas ^ ' ^ rjirvT n . ^ ' . , V saar. Lisa Kaid, Margus Kask, Rii-nHnffifflHUHiiffl»^^^^ vel tõstatas neianaftvai 16 Trtail 1 = = riigi tatud vabadusvõitleja Mart Niklu-yahekordäddpararjdämiseks, mille rentsilon^^^^^^^T^ se küsinüisT T^'S^ hulgas oleks ka tõeline relvas iatao^-^^^^ kokkulepe. Vareni nimetatud jpsel ameeriklasi usuvad,^ et va Lisa Soots, Christopher Ti- | põh- Donäldt ja Zygmunt Przetiakevieh. leda Niklusele vaV.a^ne. ^^sK, AAllliäann VVeessssmmaannnn j3aa S^aärrminaa si • va- Nendei arMtes on nimet^^ • - W^^^le Nädala jooksul j-ä tkasid Ikesta-^ te Pedel jja aT . Pedel katuse- _i tud Rahvusgruppide esindajad osa-^ = võtvate riikide delegatsioonide Mi- Keskkooli lõpetajaist kõneles 1 lastamist. Riina Kmdlam, tõstatades kü Igal :võiiija|ik!i juhusel oi-üle teiste ikestatnd^ rahvus-le materjalidega koos EXN^u poolt v a ^ 75-le- " " ': •'heküijeline:esitis, .. Kohnapäevall 17. niail kutsuti bü-rooruumi . väljapane?kuid vaatama eisi MOSKVA — Tallmnast lahkunud Kishinjovi iemulolet Aerofioti reisilennuk langeb 3. mail maha ja kõik lennukis olnud reisijad said surma, teatas Eesti Kommunistliku Parte! ajaleht Sovetskaja Estiniija. Hukkunute hulgas oli ka Tallinna SpordimternaatkooU XI 1^ õpilane, N. Liidu noorte lauatennisekoondise kandidaat ^^arilindm sündmud septembril 1967. Ajaleht ei seleta täpsemalt, kus õnnetus juhtus ega kui mitu inimest õnnetusel surma said, öeldakse väid, et reisijad ja koosseis hukkusid. Lühikeses teadaandes mmetatakse vaid katastroofi lennul Tallinnast ükraina«g oleva Lvovi kaudu Moldavia pealinna Kishinjqvisse. 15. i mitmeid parlamendiliikmeid ja de- rri^^^^^^^^ Kuigi Ikestatud Rahvusgrupi bii- fsteemist Jaapani mere kohal, Si- 1 üks teme Tallinnasr päpt lennuvälja-allikas räägib, et 1 roo O t ^ a Chateau^Laurie^^ Huvitaval | Sovetskaja Estonijas nimetatud lennnõmietusel ei ole midagi 1 , iis suietuaupaeval, 18. mail, EKN kombel kadus lennuk samas "piir- i ühist N . Liidu' armee ajalehes IJ^aja^ .pn konnas, kus enam kui aasta tagasi, | juhtumisega, ku^ grupp Karpaatia piirkonda paigutatud õhu- I .: v ^ i s jalle saatma/oma^esindajad tulistati alla üks Korea reisilennuk. | jõudude kõrgemaid ohvitsere sai surma just samal päeval. 1 JOttawasse, km see peaks vajalskuk^ | • . " • | - muutuma. sündmuse kdbta. S^^^^^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-05-23-01
