Vaba eestlane , July 7, 1983

              Lk. 6 yABA EESIT^NE neljapä^ Na. 50
Nr. 50
Kuubas, Havannas peetud ker­gejõustikuvõistlustel
heitis 25.a^
tane Jüan Martinez Brilo ketast
68.40. Samal võistlusel viskas An­tonio
Gonzales oda 84.36, I9,aas-tane
Maritza Marteri heitis ešma-koirdselt
ketast 60.34.
; :Ämeeriklane Carl Lewis hüj)pas
New Yorgis peetud, sisevõistlustel
kaugushüppes järgmise seeria: 8 52
—8.25 0 -8.28 8.54'ja
•8.36. • . ••' V •
RAAMATUID
MÜÜGIL „.VABA EESTLASE" TALITUSES
Juunis peetut Long Islandi
Y.^ eestlaste spordipäeval võisteldi'
lisaks kergejõustikule ka võrkpallis
ja tennises. Seekord, külmade il­made
tõttu, jäid ujumisvõistlused
pidamata. Eelnenud vihmasadude
tõttu špordiplatsi hüppe- ja joqk-aurajäd
pidurdasid paremaid tule­musi,
p
Noorte võistlejate hulgas oli ar­vukalt
näha kergejõustiku- ja
/nuude alade veterane-mastereid,
kes jälle elustavad võistlusvaimu
nii stardiloonel kui ka tõuke-heite-ringis.
Masterite võistluse korral­dajaks
oli Benno Hendrikson.
: Võistlustele järgnes seltsikondHk
koosviibimine auhindadie üleand­misega
ja tantsulugudega. Oma kõ-
:nes konsul Aarand Roos rõhutas
spordivajadust tänapäeva linnaini­mesele,
kes on eemale jäänud ke­halisest
tööst, ning eriti noortele
jaendd^ arenguaastail. L. I. Eesti
Seltsi esimees A. Pensa tänas
sportläsperet, kes on edasi kand­nud
Spordipäeva traditsiooni, mis
asutati klubi „ESTONIA" poolt
aastal 1961.
Master-„estoonlaste" tulemused:
100 m — M40 — A. Roos 15,4
M45 — V. Niemann 15,1
M65 — E. Roolend 17,0.
Kõrges—,M40 — A. Roos 1.
M60 — El Salumaa 1.00
sm — M40 A . Roos 4,36
,-,M45 —
mann 17,80
(1,6 kg) M50 N . Parma 30,48,
K. Vellenurme 26,15 ,
M55 L. Kase 21,65
(l,0kg) M65 — A. Skonberg •
27.41 E. Roolend 24,1
Masters Sports Assoc. 12-ndal
esiVõistlusel, 22. mail, Long Islan­dil
(N.Y.), Kings Point juumoride
kesldcooli väljakul olid Aarand
Roos'i tulemused M40 klassis: kol­mik
10,12 m, kuul (16 Ib) 9,25 m.
„Vaba Eestlane": nr. 35, 10. mail
oli andnud A. Roos'i kõrgushüppe
tagajärjeks New Jersey siše-esi-võistlusel
1.42 m, õige on 1.47 m,
tagades esimese koha 40+ klassis!
Mamitud avalikul võistlusel soori­tatud
resultaadid on Väiis-Eesti re­kordid.
• Ida-Saikšamaa kergejõustiklaste
sisemeistrivõistlustel oli kiireim
näissprinter; Marlies Göhr. Euroo-pameister
võitis 60 m jooksu 7,09-
ga ja 100. jardi 10,29 sekundiga.
Esimene tulemus jääb maailmare­kordile
alla vaid sajandiksekundiga,
teine pn aga maailmarekordi kor­damine,
Tänavused maailma tipp­margid
ja Ida-Saksamaa siserekor-did
püstitasid Detlef Wagenknechf
1.46,3-ga 800 m jooksus ja Bettine
Jahn-G%z 7.86-ga 60 m tõkke­jooksus.
Kaugust hüppas Heike
Daute 6.86.
Gösfordis peetud Inglismaa ja
USA sportlaste kohtumisel võitsid
inglased 72:70. Võistlusel jooksis
inglane 3ebastian Coe 800 meetris
ajaga 1.44,91 uue sisevõistluste
maaihnarekordi, ületades oma
198L a. tehtud maailmarekordi
^ ^-^^ Ä l^f
M45 — V. Niemann 4.09
E. Lonks, 3.68
M55 — H. Maasikas 3.19
L. Kase 2.78
M60 — E. Salumaa 2.98
M65 — E. Roolend 3.26
Kuid (16 Ib) M40 — A . Roos M:
M45 — V. Niemann 8.21
(12 Ib) M50 — K. Vellenurme,
11.32, N . Farma 10.50
M55 — L. Kase 8.88, H. Maa-sikas8.72
(8 Ib) M65 —A. Skonberg 10,87
E. Roolend 10,37.
Oda (0,8 kg) M40 ^ A. Roos .
32.28
M45 - r R. Mdts 32,18, V. N k
mann 24,00.
MŠO — N . Parma 36,93, .
K. VelleQurme 34,97
M55 L. Kas^ 24,67
(0,6:kg) M65'—-E. Rooleöd
25 27
Ketas (2 kg) M40 —A.
19,56
Jaapanis peetud sisevõistlustel
hüppas ameeriklanna Louise Aitter
kõrgushüppes 1.98, mis on talvise
hooaja paremuselt teine tulemus
venelanna Tamara Bõkova 2.03
järel.-.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee
võttis eelarvesse 800.000 dollarit
Aafrika riikide sportlaste etteval­mistuseks
1984. a. olümpiaks. Sel­le
summaga korraldatakse 18 võist­lust
jä 6 kursust treenereile.
ISrgas Lep^s 31. juulil eelmisel aaS"
tal York Ülikoolis peetud Kanada
Masterite Klubide esivõistlusel, kus
<„Estonia^* saavutas kolmanda
IS-e
Lääne-Berliinis peetud võistlus­tel
hüppas Garlo Thränhardt 2.33,
mis ön tänavuse sisehooaja maail-matippmark.
. V'N©w;:Yorgis• peetud^ IJSA 'sise­meistrivõistlustel
viitis Cžsl^vns
60 jardi 6;04 sekundiga ja-kaur
gUshüppe 8.35-gaž Teivashüppes
ületasid Wüliam Olson ja Daniel
Ripley mõlemad 5.71.
Prahas peetud sisevõistlustel tõu­kas
Tshehhi kuulitõukaja Josef
/Kubesh20.16. • •
Anna Ambrosene N. Liidust
püstitas 11. juunil Moskvas maa­ihnarekordi
400 m - tõkkejooksus
ajaga 54.02 sdk.
Toronto Eesti Maleklubi lõpetas
selle aastase tegevuse seitšme-voo-rulise
kürmale tümikiga. Turniiri
võitis Jaak Järve, saavutades 7
punkti, võitis kõik mängud. Teisele
kohale tuli Endel Talve vüe punkti­ga.
Kolmas koht jäi selgumata, ku­na
kolm maletajat saavutasid neli
punkti, need õli Valter Puna, Pee­ter
Smeelen ja Valdeko Pikkand.
Turniirist võttis esmakordselt osa
noormaletaja Erik Spirka ja kaasa
mängisid veel Elmar Pajo Ja Enno
Türnero-
Kanada maletajad^ leinavad Paul
Väitonist, kes suri 71-aastaselt. Vai-tonis
mängis leedu meeskonnas
1930-ndatel aastatel neljal male-olümpiaadü
ja pärast sõda põgeni­kuna
Kanadasse tulles võitis ta
1951. aastal kanada malemeistri
tiitli. Ta esindas Kanadat 1952. aas­tal
Rootsis peetud maailmameistri
tiitli algvõistlustel
Maikuu lõpul peeti Vancouveris
järjekordselt üheksas Paul Kerese
mälestus-maleturniir. Kolmepäeva­se
(21. 5. - 23. 5. 1983) turniiri
avamisel luges turniiri ärrektor
Yves Farges ette tervituskirja Tor
ronto Eesti Maleklubilt. Kirjas oli
märgitud: „et eestlased rõõmusta­vad,
kuna Paul Kerest ja tema saa­vutusi
ei ole unustatud".
Turniir toimus kolmes osas ja
sellest võttis osa 132 maletajat.
Esimeses „open" klassis võistles
37 maletajat, nende hulgas 10
meistrit ja 9 eksperti. „Amatööri-ride"
klassis mängis 53 maleja-jat
ning „Booster" klassis oli 42
osavõtjat. Turniiri võitis rahvusva­heline
malemeister John Dowald*
son (USA), kes saavutas 51/2 punkti
kuuest võimalikust'. Teisele kohale
tuli B. Zuk 5 punktiga (B.C. — Ka­nada),
kes oli möödunud turniiril,
aasta tagasi, võitjaks.
Esimeses kahes Massis ei olnud
ühtegi eestlast ja arvatavasti lät­lane
Victor Pupols, kes ^oli üks
lõpp-klassi osavõtjaid (edutabeli
2253 punktiga) loobus, tumiu-ist pä­rast
kolmandat vooru.
Järgnevast, 9.—17. juulini peeta­vast
kanada lahtisest malevõistlu-sest,
mis toimub 900 Bay StreetU
Torontos, võtab osa vähemalt pool
tosinat T.E.M. lüget ja see tõotab
kujuneda selle aasta male suur­sündmuseks.
•. aeg :
Hind
$
2. —
3. —
9.-
5.-
7,50
8.
7.
EESTI SKAUTLUS VMSKÜMMEND AASTAT
ESTONIAN SCOÜTING
Fred Limberg — ISAMAA EEST ........
EDUARD RÜGA graafik ja maali|®
A/Käbin--VAIM JA MULD
Ivar Ivalsk— ELUKOGU
L. Kaagjärv p AASTAPÜHAB
piibliteolobgilisi vaatlusi .... ..
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND
(kolmas valimik/vaimulikke vaatlusi)
Juhan Kwigur— VAIM, VÕIM JA VABADUS
Hanno Kompus — KUSTUTAMATA Nü
KUNSTI JÄRELE 11.—
Anna Ahmatova—Marie Under — REImVIEM 3.5©
HerbertMichelson —KODUMAALT VöüRSILE 10.—
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL^TteL 3.—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3 —
Herbert Michelson EESTI RADADHÜT 9.—
ESTONIAN OFFICUL GUIDE 5.—
Faul Laan — MÕTTELEND — pilte ja peegeldusi 5.—
A. Küng — A DREAM OF FREEDOM 18 —
August Kubja — KADUNUD KODUD—
mälestused 4—
AugustKubja — MÄLESTUSI KODUSAARELT • 2.—.
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
BRZURUM
Antis Vomm — VARJUD (luidetuskoguy . ...
Salme Ekbaum — AJATAR (Imdetuskogn) ......
Ants Vomm — MINU HING fluuletuskog©)) ...
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
" TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (Inuletnskoge)
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(luuletuskogu)
Hannes Oja — TUNNETEPURDEL
(luuletuskogu)
Andres Küng — MIS TODViUS SOOMEST
Einar Sanden — LOOJANGUL
Saate­kulud
$1.—
.50
.70
,70
.70
$1.—
$1 —
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.70
.50
.50
ADVC
(5.. .50
$1.-
8.80
IM
2.71
.50
.50
.50
.50
.50
50
50
LAHKUMINE TALLINNAST 1(1.20. 50
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON
NEEME VANAVAARA? , 5.— .50
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS 8.— .70
VARRAK — kevad 1982 5.— ,50
VARRAKU JUTULEHT Sügis 1982 i.— .50
E. Uustalu — TAGURPIDI SõUDES
(Mälestusi 1914—1943) 18.— $1.—
A. Roos — RÄNDAMAIE (Imdetrtskogu) . . ^.— .70
Prof. Felix OinasKALEVIPOEG KÜTKES \
|.m. esseid .... 13.— $1.—
E. Sanden „SÜDA JAKTVID** ......................... 19.50 .70
L Külvet — NÄlTEMÄNGURAAMAT ^
(5 näidendit)^^. . ... 15.— .70
lUSTSÖNAD I J..;:.'.... 2.50 ,50
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4.— .50
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) . . . 3.— ,50
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4 — M
ÕPETA MIND LUGEMA n (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) .50
EESTI KEELE HARJUTUSTIKI 3.— .50
PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsaba 2.50 .50
D
0
0
O
D
D
0
.0
D
O
0
D
D
O
O
O
o
D
•
D
D
O
a
o
o
o..
. Q •
O
O •
a l
a !
o
a
o
•
a
n
n
a
•
o
a
a
a
B •
aa Kreufiwcild
.UD, VÄGA IE:
TÄNINI VEEL
maakeelde tõlgitud ja meie külade
mõnes tüMs ümber solgitud
. Seal • rääkisid temale.. kilplased,
kuidas nad katseks tööd teinud,
kas võimalik oleks uude ülesehita­tud
nõukotta vagust kanda. Võõ­ras
mees, kes kaval koerahammas
oli, märkas sedamaid, et siin mõ­nus
kaup võiks sigineda. Ta küsis
sellepärast tõsise näoga, mis kasu
mehed tööst olid saanud?
„Ei mitte tenga võrra kasu!"
kostsid kilplased.
„See tuleb sellest," ütles võõras
mees, „et teie asja õigel viisil ei
ole alustanud, nagu mina teile se­da
Võiksin õpetada."
Kui mehed seda kuulsid, läksid
nad väga rõõmsaks, lubasid võõra­le
kõigi kilplaste kogukonna nime
rohket palka...maksta,, kui ta,neile^
oma nõu kuulutaks. Võõras tõotas
homme nende tahtmist täita. Seal
palusid kilplased teda heaks võttaj
mis nad jõudsid pakkuda, ja käs­kisid,
kõrtsmikku võõrale rohkesti
süüa ja juua anda ning kõik hil­jem
kogukonna kulu peale üles
kirjutada.
Teisel päeval, kui paike kilplas-tele
lausa kena valgust oli toonud,
viisid nad võÕi:a mehe nõukoja
juurde ja vaatasid hoonet teraselt
igalt poolt, ülevalt ja alt, tagant ja
eest, seest ja väljast. Peale selle
kui võõras kelm oma kavalusega
nõu oH pidanud, mis siin ette Võt­ta
».
minna ja katusekivid pealt ära
võtta, mis töö küresti korrale toi­metati.
„Nüüd on teil küllalt valgust
nõukojas,"Mes võõras mees, „se-da
võite nü kaua toas pidada, kui
ise himustate; peaks valgus teile
väga lüaliseks minema, siis VÕite
teda jälle Välja ajada."
Aga nemad ei osanud seda mit­te
tähendada, mis ta oli arvanud,
et nad katust ei pidanud peale te­gema,
muidu saaks tuba jälle pi­medaks
minema, nõnda kui enne
oli ohud. Ega mõelnud kilplased
mitte tuleviku peale, istusid suve
otsani iga päev valgeks läinud
nõukojas ja pidasid nõu. Nad kin­kisid
võõrale targale rohket palka
kogukonna varast ja saatsid ta tä­nuga
teele.-
Kaval petis tegi, mis teiiie tema­sarnane
ametmees ka oleks teinud,
võttis palgaraha vastu, ei lugenud
kaua, 'väid ruttas teele, aga vaatas
sagedasti üle õla tagasi, kas keegi
tema kannul pole, kes raha tema
käest tagasi tahaks. E i tea ka veel
tänapäeval keegi, kes või kust ta
oli olnud või kuhu ta oli läinud.
Üksnes seda teadsid kilplased te­mast
ütelda, et nad teda viimast
korda seljast olid näinud.
l i e , t e i s k . ü m . n e $
p e a t ü k k .
mis suu parast nõukoda pSme
ja selle vastu abi teevad.
on
Kilplased olid oma uue nõukoja
pärast üliväga; rõõmsad; kõige su­ve
otsani pidasid nad seal sees nõu
ja toimetasid tarvilikke asju, mis
"-'connale tuluks ja i§
õnneks pidid, tulema. NeÜ oli ka
nõnda hea õnn, et kõigel suvd
mitte ühte korda vihma ei ^ sada­nud,
kui nemad riõukojas istusid.
Aga suve kena lahke nägu ka­dus
aegamööda ära, sügis ja talv
pistsid järk-järgult oma ninad nõu­kotta
ja tõid vihma, udu, lund ja
tuult. Seal märkasid kilplased, kui
nad nõupidamisel istusid ja lume-kibemed
neüe ninade peale kukku­sid,
et mõnus võiks olla, kui nad
oma nõukojale jälle kübara pähe
paneksid, mis neile kõigile kasuks
tuleks. Sedavüsi tegid nad nõuko­jale
jälle kindla katuse peale ja
arvasid talvel hea ahju ääres niisa­ma
soojas istuda, nagu suve jook­sul
armsa päikese paistel olid istu­nud.
.
Aga kui katus jälle peale oli
tehtud ja nemad nõukotta tahtsid
miiina,/ vaata, siis oU seal paraku
jälle niisama must ja pime, kui ÖH
olnud enne, kui nad teekäija käest
kunsti olid õppinud, et päeva-tup-pa-
kandmise-kulu vähendada.
Nüüd vast märkasid kilplased,
kuidas neid võõras mees ei mitte
valgusesse, vaid yalguse selja taha
oli juhatanud. Siiski pidid nad
sündinud asjadega leppima, sest
kui rähakopikad kõik juba pude­nenud,
siis on väga hilja kukru suu
kinni siduda.
Sellepärast läksid nad jälle na­gu
ennegi, tuletunglad kübaratel,
nõukotta ja pidasid pikka aru ko-j
a valgustamise pärast. Kui . siis
ümberringi Ühelt ja teiselt selle as­ja
pärast otsust küsiti, juhtus vii­maks
küsiniine ühe mehe ette, kes
osavuse poolest ennast teistest üle­maks
arvas. Ta tõusis sedamaid
istmelt üles ja kostis: ma annan
just sedasama nõu, mis minu lelle­poeg
saab andma. Seda üteldes
läks ta teiste hulgast toast välja,
võib-oUa kas fcöhatamise või muu
pakilise asja pärast.
Kui ta nüüd pimedas käsipidi
mööda seina yäravat otsis, sest
tuletungal oli kübara peal kustu­nud,
nägi ta kogemata, väikese
praokeie sema vahel, kust ta nü-palju
valgust sai, et ta seeläbi oma
habet võis näha. Seal tuli tal äkit­selt
sügava ohkamisega endine tar­kus
meelde,, ta astub teiste seltsi
tagasi ja ütleb: .
„Noh, kulla naabrid, andke
miüle luba ka tarka sõna kuuluta­da."
Kui ta selle loa oli saanud, rää­kis
ta pikemalt:
„Noh, kas meie ei ole kahe- ja
kolmekordsed albid? Õige tõeliseks
on meie kohta läinud, mis üks va­na
tarksõna ütleb: harjunud viis
läheb viimaks loodud kombeks.
Meie oleme endale alpUku viisi
võtnud, ehk meie küll loomise
poolest igal ajal targad ja mõistli­kud
inimesed olune: ja nüüd, kas
te näete, võetud viis on vana ta­kuse
teelt hoopis ära ajanud ja
meil nõnda üle pea kasvanud, et
meie küll enam iial targaks, ja
mõistlikuks ei või saada. Me pii­name
endid ühtepuhku oma uue
nõukojaga, teeme endale sellega
kulu ja saame laimu ja pilkamist
pealegi, et meie viga ei või üles
leida ega ära parandada; Ja ükski
meist ole iial nõnda ninatargaks
lämud, et seda oleks näinud, kui-^
das meie hoonet ehitades aknad
tegemata jätsime, kust valgus oleks
võmud sisse tuUa. See on ometi
väga õel lugu, pealegi meie pööra­se
kombe hakatusel, et ülepeakae­la
korraga sisse langeme ja veel
albimaks läheme kui üks loodud
alp sündimise poolest"
SeUe jutu üle ehmatasid teised
väga, otsekui oleks keegi nuiaga
neile pähe löönud, ja jäid sõna
lausumata kui sõgedad ebajumala­te
k^jud. Nad vahtisid tükk aega
üksteise otsa ja üks häbenes en­nast
teise ees seUe rumaluse ja jä-medä
alpuse pärast. Sellepärast
hakkasid nad kohe peale, nõukü­simise
otsust ootamata, igast ko­hast
müüride sisse aukusid murd­ma;
ja ei leitud mitte ühtainukest
kilplast kõikide hulgast, kes mitte
ei oleks tahtnud endale ise mulku
seina sisse teha, mülest • ta võiks
ütelda: „See on minu mulk!"
Sel viisu sai viimaks nõukoja
välispidine ehitamine korda, aga
seespidisest ehitamisest saame
varsti pikemalt jutustama.
K a h e t e i s t k ü m E e s
p e a t ü k k .
Kuidas Idlplased nõukoja sees«
pidiist ehitamist toimetanud ja ahjp
tegemata unustanud.
Peale selle kui kilplased nõukot­ta
valguse ja pealegi igamees oma-
It mulgu olid saanud, hakkasid
nad seespoolseid ehitamisi korrale
tohnetama. Seal tehti siis kohn ise
tuba: terava-oimu tuba, higitsemise
tuba ja arvamise tuba; need kolm
tarvilikku kohta pidid kõige esiteks
vahnis saama, et kui kilplased
suuremate kogukonna asjade pä­rast
nõupidamisele kokku tulevad,
neü sealjuures midagi takistust ees
ei oleks.
(Järgneb)
ADO
HETHERl
Advol
365 Bay St.,|
Õhtuti 447-
TõNI
B.A.I
ADVOl
Yorkdale PInJ
Toronto,!
Telef
kodil
ENI
ADVOl
Room 1002,1
Toronto
Poftiaadress:!
Ost (Bay
Teleff
24-timdi tck
JOHN El
Chartei
181 Universi
Toronto,
Tel.
Köll
KINDLl
H. LA-
"INSl
1482 Batiil
(Bathui
Telefon koni
LEO K,
DOCTOR OFI
212
Tel.
VABA
TOIMETUü
avatyd e|
reedeni k
Telefonid: tol
tal
Toimetaja
tel. 41
KUULI
VABA El
on tasuv aj;
leviki
üks toll ühel
kuulutuste k(
tekstis •
esiküljel ......
Kuulutusi v|
nädala esimesi
emasp. homiiif
nädala töise aj
map. homn]
tel. 4^
Väljaspo^
Hetoii Liivar
Leida Marlc}
Postiaadress:
' 9 Parravanp
Willowdale,