1987-07-16-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
EESTLANE neljapäeval, -16.; juulil July 16, Nr; 53 Nr. 53
Tshehhltar^ kliid jeba aastaid U S A kodanik
Mar^inaNavratilova on olnud
maailmameister ja edetabelijuht
kuuel aastal ~ 1979 ja viis
viimast aastat, 1982-1986.
Maailma neljalt suurturniirilt
(kustraalias, Prantsusmaa, Inglismaa
ja USA rahvusvahelistelt
meistrivõistlustelt) on ta kokku
võitnud üksik- ja paarismängudes
42 tiitlit (15 üksikmängus, 23
naispaarismängus, 4 segapaaris-mängus),
neist Wimbledonis 15
(7+7-fl), USAs 10 (3+64-1),
Prantsusmaal 9 (2-^54-2) ja Austraalias
8 (3+5+0). Rekordit
hoiab aga senini austraallanna
Margaret Court 66 tiitliga.
Naispaarismängus mängis M.
Navratilova 1984. aastal välja
suure tenniseslämmr, võitis ühel
kalendriaastal kõikidel suurturniiridel
koos Pamela Shriveriga.
Aprillist 1983 kuni juulini 1985
võitsid nad koos 109 mängu järjest.
Viimasel viiel aastal on
Navratilova võitude-kaotuste suhe
üksikmängus olnud: 1982 90:3,
1983-86:1, 1984 78:2, 1985 84:5
ja 1986 89:3.
karjääri jooksul on ta võitnud
kokku 1017 mängu ja 125 turniiri,
nei^t 10 on võistlussarjade aasm-lõpu
fmaalturniind.
Maailma tuntuimate naismängi-jatega
on ta võitudekaotuste suhe:
M. Coürt 4:2, B.J. King 9:6, E.
Goolagong 14:12, C. Lloyd
37:33,8. Graf 5:1, H. Mandliko-
Martiea Navratilova
23:6, H. Sukova 16:1, P.
Shriver 30:3, T. Austin 20:13, G.
Sabatini 4:0 jne.
Veel üks rekord kuulub M.
Navratilovale. Auhinnaraha on ta
karjääri jooksul võitnud rohkem
cui ükski teine naine/isegi
rohkem kui parimad mehed 1.
Lendl ja J. McEnroe. rääkimata
B. Borgist jt. Kokku üle 11 miljoni
dollari.
Tänavu on ta üllatuslikult kaotanud
mitmele temast maailma
edetahe 1 i s tagapool o 1 e v a 1 e
mängijale.
Saksa okupatsiooni ajal
keelustati ja katkes skautide
tegevus ja kui see taastati pärast
Vabadussõja lõppu, siis oli rühma
varandus rüüstatud, nii et polnud
suiirtimidagi kasutatavat. Kor-vamatü
kaotus oli Ervin Tämmän-ni
poolt koostatud škaudi
käsiraamatu käsikirja kaotsi
minek. Käsikiri, mille rivi 1 ise osa
koostas hilisem minister kapten
Johan Hoi b erg ja mi Iie
koostanlisel kaasa aitas kooli- ja
kirikuõpetaja Järve, pinuks
tänapäeval üks meie rioörsootöö
kultuuriloolisi räriteete.
oli aastal 1917. ^ ; ; ,
Tallinnas olid aga juba aastast
1914 tegutsenud boy-scoudid
Aleksandri ja Nikolai (hiljem
Gustav Adolfi) gümnaasiuraide
juures. Koolide direktorid olid arvamisel,
et tegemist on Peeter 1
poolt asutatud mängupolkude
,,pötjeshnoie-' järel-aimamisega
moodsas vormis; mis teenivad
su ur-vene mil i t a r i s m i ja
venestamist. Kui eesti poisid
tahtsid neis koolides luba eesti
rühmade •asutamiseks, siis/ndile-luba
^1 antud:. Selle peale lahkusid
vene rühmadest kümmekond eesti
poiissiBaldvinRautsma eestvedamisel
ja tegutseid omaette salaja.
liitusid hiljem Anton
poistega.: ,=
Soome skaute nimetatakse
•ön
t y t t ö d " . N i i nägu ülimi
sbõnielises nime-väHkus, ön
soome skautlus ka muus osas
tugeva rahvusliku omapäraga ja
julgete võtetega. Seda kuulsat
soorne sisu'-tõi kaasa ka Hd
singi ypii^^
Õunapuu, kes võttis oma hoole
alla poeglaste reaalkooli ja
kaubanduskooli poisid, kus
Õunapuu rühmad olid
eestikeelsed ja tugevasti
eestimeelsed, siis on Õunapuud
nimetatud Eesti skautluse isaks,
kuigi tema ,,isaks saamine'•
toimus 4—5 aastat pärast esimese
skautrühma asutamist Pärnus.
Õunapuu austaniiseks on Kotka-jarve
uu väljakuks ja väljaku
hing juhtide
poolt ehitatud vabadussammas
raskejõustikul seisab ees
suur juubel. Tuleval aastal
möödub 100 aastat esimese raske-jõustikuringi
asutamisest Tallinnas,
kus eestvedajaks oli tolleaegne
kohtukirjütaja Gustav Boes-berg.
RaskejÕustikuring sai meelispaigaks
nii tõstmise kui k^
maadluse harrastajaile.
Maailmatasemel vägitükke teinud
Eesti meeste nimede üleslu-gemine
läheks pikale, sest kokku
on võidetud Euroopa- ja maailmameistrivõistlustel
ning olümpiamängudel
82 medalit (29 kuld-,
26 hõbe- ja 27 pronksrnedalit).
Need on saavutused, mis
kaunistavad-Eesti raskejõustiku-
• aajaloo lehekülgi. i
Kahjuks ei ole viimastel aastatel
sirgunud uusi kangelasi;onjuurde
tulnud ainult üks pronksmedal
juunioride MM-võistlustel 1985.
aastal. .v.'
Juubeliürituste ettevalmistamisele
ja läbiViimisele hakati
mõtlema varakult. 1986. a. jaanuaris
moodustati ,,100 aastat
raskejõustikku Eestis'' organiseerimiskomitee.
.
Valminud on.juubeliembleemi
kavand, reklaamplakat ja muudki.
Eesti Spordimuuseum; koostab
näituse ,,100 aastat Eesti raske-jõustikku-.
1988. a. viiakse läbi 100. juubeliaastale
pühendatud Eesti raskejõustiku
spartakiaad, miile
finaal on septembri lõpul Tallin-
•nas. • " ,
Raskejõustikku läbi aegade tutvustava
programmiga esinetakse
ka Tallinna Vanalinna päevadel
| ] . juunil. Raekoja platsil võib
rahvas naha etendust maadluse
Anton Õunapuu läks vabataht-likuna
Vabadussõtta, võitles
pealikuna Kalevlaste Malevas,
kuhu koondusid peamiselt sportlased.
Ta langes üksinda luurekäi-
2.::april[8l.4919 Ir-
Mälestuškivi: €iBstav : Bo
hergil
ajaloost sajandivahetusest kuni tänapäevani.
Tutvustatakse maad-lusvõtteid
ja riietust nende ajaloolises
arengus.
Tallinnas viiakse läbi ka kaks
rahvusvahelist võistlust — tänavu
klassikalises maadluses ning
tuleval aastal tõstmises;
Tuntud spordiajakirjanik Lembit
Koik koostab raamatut ,,100
aastat Eesti raskejõustikku'\ mis
jõuab lugejateni samuti järgmisel
aastal.
Raskejõustiku pidustuste kulminatsioon
tuleb 1988. aasta oktoobris,
mil Tallinnas korraldatakse
suur spordiõhtu Raskejõustik
möödunud sajandist
tänapäevani';: Meeles peetakse
r a s k e j õ u s t i k u veterane ja
-aktiviste, aga samuti ka praegusi
sportlasi ja sporditöötaj aid.
Selleks puhuks valmivad spetsiaalsed
medal id, märgid, meened,
diplomid.
boska lähedal. Petseri Maleva
skaudid panid tema arvatavale
langemiskohale mälestussamba,
mis avati erinevatel andmetel
1939. või 1940. aasta kevadel ja
hävitati kommunistide poolt 1940.
sügisel.
Eesti Vabadussõjas võidelnud ja
langenud skautide arvu ei ole
võimalik kindlaks teha, kuna sel
ajal puudusid kesksed nimestikud
ja kus neid oli, ei ole need
säilinud. On kindlasti teada, et
skaute võitles vabatahtlikena
kõikides väeosades kus oli
koolipoisse. Eesti vabaduse eest
langenud tundmatule skaudile on
antud sümboolne postuumne
teenetemärk Põhjatäht I järk,
mida kinnitab vastav mälestustahvel
Toronto Eesti Maja fuajees.
id škaiatluše: . v
Eesti Vabariik kuulutati V5
24, veebruari 11918 .Samal päeval
jõudsid saksa okupatsiooniväed
Tallinna ja varsti okupeerisid
kogu maa. Tegutsevaid eesti
skautide üksusi oli kasutatud
relvastatud korrapidajatena ja
mõned n e is t kand s i d vormiriietust.
Okupatsioonivõimude
korraidusel keelustati nüüd
skautide tegevus. Põhjusena
mainiti lugupidamatuse näitamist
(mitte-tervitamist) saksa
ohvitseride vastu. Skaudid loobusid
vormi kandmisest, kuid
säilitasid kontakti.
Eesti Vabadussõja ajai, kui
väliseid takistusi enam ei olnud, eir
Aucklandis, Uus-Meremaal
peetud maai 1 mameistrivõistlustel
ragbis tuli võitjaks kodumees-kond,
võites finaalis prantslasi
29:9.
Peale maailmameistri võistluste
(järjekorras teised) mis toimuvad
suve lõpupoole Roomas, on
tänavu teiseks suuremaks kergejõustiku
sündmuseks Euroopas
võistkondiikud karikavõistlused.
Need leidsid aset juuni lõpus
Prahas ja kujunesid nagu kõik
eelmisedki duelliks Nõuk. Liidu
ja Ida-Saksa vahel. Saksa naised
võitsid ülekaalukalt 119 punktiga,
27 rohkem kui N . Liidul. Meeste
aladel juhtisid sakslased ej^imesel
päeval, kuid N . Liidu tugev spurt
teisel päeval andis neile napi
võidu (117:114,5). Võistluste
ainuke topeltvõitja oli. inglise
sprinter Linford Christie, tulles
esikohale 100 ja 200 meetris
aegadega 10,23 ja 20,63.
gUvkuna juhid ja vanemad poisid
olid läinud rindele või koondatud
koolipoiste- ja tagavarä-pataljoni-desse.
Sõtta mineku tuhin oli suur
ja paljud poisid valetasid
vanemaks. .
SkaütMe väeosa —
)at
Vabadussõjas võidelnud väeosa
,,Eesti Scout", milline kangelas-väeosana
jäeti Eesti Vabariigi sõjaväe
koosseisu Scoutspataljoni
(sõja korral Scouts-rügemeiidi)
nime all, on sageli peetud skautide
väeosaks. Viljandis formeeritud
väeosa koosseisus oli kohalikke
koolipoisse ja skaute, kuid selle
tekkimislugu ei ole otseselt
skautidega ühenduses. See Ön aga
küllaltki huvitav, et seda märkida
skautlust käsitlevas kiijutises.,
; J õu kas. : ame e r i k a-eestla nc.
Henry Reissar oli omale Viljandi
lähedal rentinud mõisa. Kui
lähenevad punaväed seda
ohustasid, siis sõlmis Reissar 17.
detsembril 1918 lepingu Eesti
Vabariigi sõjaministeeriumiga
uue väeosa asutamiseks. Väeosa
nimetuseks oli tema poolt ette.
nähtud ,,Eesti Scoüt'"ja see pidi
järgima ameerika skautide
ju. Reissar luba omalt
väeosale ülalpidamise ja
varustuse ja relvad pidi andma sõjaministeerium.
Skautide väeosa
oli esimene Eesti relvajõududes^
kus võeti vene „ roodu "asemel
tarvitusele ,,kompanir' nimetus,
mis jäigi kehtima hilisemas Eesti
LE Päevade ühendkoor esii
Looval alal, peale kontserti
toimus äsjasel Läänerani
Eesti Päevadel Vancouveri
Seltsi Teatriringi etendus,
lavastati Aksel Valgma koi
dia „Kõige kurja juur'*.
dend kuulub iseseisvas E(
laialt levinud külaelu käsitle]
jantlike lavatükkide zhanr
mille aastakümneid hil
Bavale toomine äratab vane
moorusmaailnia, nooremais
tutvustab nende vaner
noorusaegset maaelu lopsa
rahvapäraseis värvides,
tesksuse, situatsioonikoomi
väljendustega. Selliste t
juures on oht, et need võ
tunduda iganenuina, kuid
lavastamise puhul suud
snski seda ajastut ellu ärat
Peale algse liigse roman
paisutuse, mida tingis hili
tegevuse intriigi rõhuta
hakkasid tegelaskujud
elama ja OÜd oma inimkara
põhiliste omadustega üs
kaasaaegsed. Laine Nää
Hedy Wister lavastajaina
sid esile tuua koomilisi
omadusi lihtsate taluini
olemuses. Selle ta
suuremadki probleemid ei
nud kedagi murda, kuigi
püüniste seadjia oma t
proovis.
Öhnetöoma pereme
Kostja Rannaoja kehastas
eesti talupoega oma maa
ölennsega, keda viisid sega
advokaadi poolt õhutatud
Jäte nõudmised ja kes
õiguste eest võitles kui s
purustanuks perekonna.
Vläekivi tema naise Riina
lepliku olemisega talupere
Nende tütarde osas
Pühvel Wilson ja Anu Reh
kelle armuvahekorrad adv
di ja konstaabliga lõpeva
möödtate-kohaselt
segaduste kiuste ikkag
nelikult.
Hea oli advokaat Rein R
osas Peeter Lohuaru,
esmakordselt se
eestikeelses teatritükis ja
heas eesti keeles ning välje
ehtsuses peenekoelisi i
<siriti usutavalt sisendada.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 16, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-07-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870716 |
Description
| Title | 1987-07-16-06 |
| OCR text |
EESTLANE neljapäeval, -16.; juulil July 16, Nr; 53 Nr. 53
Tshehhltar^ kliid jeba aastaid U S A kodanik
Mar^inaNavratilova on olnud
maailmameister ja edetabelijuht
kuuel aastal ~ 1979 ja viis
viimast aastat, 1982-1986.
Maailma neljalt suurturniirilt
(kustraalias, Prantsusmaa, Inglismaa
ja USA rahvusvahelistelt
meistrivõistlustelt) on ta kokku
võitnud üksik- ja paarismängudes
42 tiitlit (15 üksikmängus, 23
naispaarismängus, 4 segapaaris-mängus),
neist Wimbledonis 15
(7+7-fl), USAs 10 (3+64-1),
Prantsusmaal 9 (2-^54-2) ja Austraalias
8 (3+5+0). Rekordit
hoiab aga senini austraallanna
Margaret Court 66 tiitliga.
Naispaarismängus mängis M.
Navratilova 1984. aastal välja
suure tenniseslämmr, võitis ühel
kalendriaastal kõikidel suurturniiridel
koos Pamela Shriveriga.
Aprillist 1983 kuni juulini 1985
võitsid nad koos 109 mängu järjest.
Viimasel viiel aastal on
Navratilova võitude-kaotuste suhe
üksikmängus olnud: 1982 90:3,
1983-86:1, 1984 78:2, 1985 84:5
ja 1986 89:3.
karjääri jooksul on ta võitnud
kokku 1017 mängu ja 125 turniiri,
nei^t 10 on võistlussarjade aasm-lõpu
fmaalturniind.
Maailma tuntuimate naismängi-jatega
on ta võitudekaotuste suhe:
M. Coürt 4:2, B.J. King 9:6, E.
Goolagong 14:12, C. Lloyd
37:33,8. Graf 5:1, H. Mandliko-
Martiea Navratilova
23:6, H. Sukova 16:1, P.
Shriver 30:3, T. Austin 20:13, G.
Sabatini 4:0 jne.
Veel üks rekord kuulub M.
Navratilovale. Auhinnaraha on ta
karjääri jooksul võitnud rohkem
cui ükski teine naine/isegi
rohkem kui parimad mehed 1.
Lendl ja J. McEnroe. rääkimata
B. Borgist jt. Kokku üle 11 miljoni
dollari.
Tänavu on ta üllatuslikult kaotanud
mitmele temast maailma
edetahe 1 i s tagapool o 1 e v a 1 e
mängijale.
Saksa okupatsiooni ajal
keelustati ja katkes skautide
tegevus ja kui see taastati pärast
Vabadussõja lõppu, siis oli rühma
varandus rüüstatud, nii et polnud
suiirtimidagi kasutatavat. Kor-vamatü
kaotus oli Ervin Tämmän-ni
poolt koostatud škaudi
käsiraamatu käsikirja kaotsi
minek. Käsikiri, mille rivi 1 ise osa
koostas hilisem minister kapten
Johan Hoi b erg ja mi Iie
koostanlisel kaasa aitas kooli- ja
kirikuõpetaja Järve, pinuks
tänapäeval üks meie rioörsootöö
kultuuriloolisi räriteete.
oli aastal 1917. ^ ; ; ,
Tallinnas olid aga juba aastast
1914 tegutsenud boy-scoudid
Aleksandri ja Nikolai (hiljem
Gustav Adolfi) gümnaasiuraide
juures. Koolide direktorid olid arvamisel,
et tegemist on Peeter 1
poolt asutatud mängupolkude
,,pötjeshnoie-' järel-aimamisega
moodsas vormis; mis teenivad
su ur-vene mil i t a r i s m i ja
venestamist. Kui eesti poisid
tahtsid neis koolides luba eesti
rühmade •asutamiseks, siis/ndile-luba
^1 antud:. Selle peale lahkusid
vene rühmadest kümmekond eesti
poiissiBaldvinRautsma eestvedamisel
ja tegutseid omaette salaja.
liitusid hiljem Anton
poistega.: ,=
Soome skaute nimetatakse
•ön
t y t t ö d " . N i i nägu ülimi
sbõnielises nime-väHkus, ön
soome skautlus ka muus osas
tugeva rahvusliku omapäraga ja
julgete võtetega. Seda kuulsat
soorne sisu'-tõi kaasa ka Hd
singi ypii^^
Õunapuu, kes võttis oma hoole
alla poeglaste reaalkooli ja
kaubanduskooli poisid, kus
Õunapuu rühmad olid
eestikeelsed ja tugevasti
eestimeelsed, siis on Õunapuud
nimetatud Eesti skautluse isaks,
kuigi tema ,,isaks saamine'•
toimus 4—5 aastat pärast esimese
skautrühma asutamist Pärnus.
Õunapuu austaniiseks on Kotka-jarve
uu väljakuks ja väljaku
hing juhtide
poolt ehitatud vabadussammas
raskejõustikul seisab ees
suur juubel. Tuleval aastal
möödub 100 aastat esimese raske-jõustikuringi
asutamisest Tallinnas,
kus eestvedajaks oli tolleaegne
kohtukirjütaja Gustav Boes-berg.
RaskejÕustikuring sai meelispaigaks
nii tõstmise kui k^
maadluse harrastajaile.
Maailmatasemel vägitükke teinud
Eesti meeste nimede üleslu-gemine
läheks pikale, sest kokku
on võidetud Euroopa- ja maailmameistrivõistlustel
ning olümpiamängudel
82 medalit (29 kuld-,
26 hõbe- ja 27 pronksrnedalit).
Need on saavutused, mis
kaunistavad-Eesti raskejõustiku-
• aajaloo lehekülgi. i
Kahjuks ei ole viimastel aastatel
sirgunud uusi kangelasi;onjuurde
tulnud ainult üks pronksmedal
juunioride MM-võistlustel 1985.
aastal. .v.'
Juubeliürituste ettevalmistamisele
ja läbiViimisele hakati
mõtlema varakult. 1986. a. jaanuaris
moodustati ,,100 aastat
raskejõustikku Eestis'' organiseerimiskomitee.
.
Valminud on.juubeliembleemi
kavand, reklaamplakat ja muudki.
Eesti Spordimuuseum; koostab
näituse ,,100 aastat Eesti raske-jõustikku-.
1988. a. viiakse läbi 100. juubeliaastale
pühendatud Eesti raskejõustiku
spartakiaad, miile
finaal on septembri lõpul Tallin-
•nas. • " ,
Raskejõustikku läbi aegade tutvustava
programmiga esinetakse
ka Tallinna Vanalinna päevadel
| ] . juunil. Raekoja platsil võib
rahvas naha etendust maadluse
Anton Õunapuu läks vabataht-likuna
Vabadussõtta, võitles
pealikuna Kalevlaste Malevas,
kuhu koondusid peamiselt sportlased.
Ta langes üksinda luurekäi-
2.::april[8l.4919 Ir-
Mälestuškivi: €iBstav : Bo
hergil
ajaloost sajandivahetusest kuni tänapäevani.
Tutvustatakse maad-lusvõtteid
ja riietust nende ajaloolises
arengus.
Tallinnas viiakse läbi ka kaks
rahvusvahelist võistlust — tänavu
klassikalises maadluses ning
tuleval aastal tõstmises;
Tuntud spordiajakirjanik Lembit
Koik koostab raamatut ,,100
aastat Eesti raskejõustikku'\ mis
jõuab lugejateni samuti järgmisel
aastal.
Raskejõustiku pidustuste kulminatsioon
tuleb 1988. aasta oktoobris,
mil Tallinnas korraldatakse
suur spordiõhtu Raskejõustik
möödunud sajandist
tänapäevani';: Meeles peetakse
r a s k e j õ u s t i k u veterane ja
-aktiviste, aga samuti ka praegusi
sportlasi ja sporditöötaj aid.
Selleks puhuks valmivad spetsiaalsed
medal id, märgid, meened,
diplomid.
boska lähedal. Petseri Maleva
skaudid panid tema arvatavale
langemiskohale mälestussamba,
mis avati erinevatel andmetel
1939. või 1940. aasta kevadel ja
hävitati kommunistide poolt 1940.
sügisel.
Eesti Vabadussõjas võidelnud ja
langenud skautide arvu ei ole
võimalik kindlaks teha, kuna sel
ajal puudusid kesksed nimestikud
ja kus neid oli, ei ole need
säilinud. On kindlasti teada, et
skaute võitles vabatahtlikena
kõikides väeosades kus oli
koolipoisse. Eesti vabaduse eest
langenud tundmatule skaudile on
antud sümboolne postuumne
teenetemärk Põhjatäht I järk,
mida kinnitab vastav mälestustahvel
Toronto Eesti Maja fuajees.
id škaiatluše: . v
Eesti Vabariik kuulutati V5
24, veebruari 11918 .Samal päeval
jõudsid saksa okupatsiooniväed
Tallinna ja varsti okupeerisid
kogu maa. Tegutsevaid eesti
skautide üksusi oli kasutatud
relvastatud korrapidajatena ja
mõned n e is t kand s i d vormiriietust.
Okupatsioonivõimude
korraidusel keelustati nüüd
skautide tegevus. Põhjusena
mainiti lugupidamatuse näitamist
(mitte-tervitamist) saksa
ohvitseride vastu. Skaudid loobusid
vormi kandmisest, kuid
säilitasid kontakti.
Eesti Vabadussõja ajai, kui
väliseid takistusi enam ei olnud, eir
Aucklandis, Uus-Meremaal
peetud maai 1 mameistrivõistlustel
ragbis tuli võitjaks kodumees-kond,
võites finaalis prantslasi
29:9.
Peale maailmameistri võistluste
(järjekorras teised) mis toimuvad
suve lõpupoole Roomas, on
tänavu teiseks suuremaks kergejõustiku
sündmuseks Euroopas
võistkondiikud karikavõistlused.
Need leidsid aset juuni lõpus
Prahas ja kujunesid nagu kõik
eelmisedki duelliks Nõuk. Liidu
ja Ida-Saksa vahel. Saksa naised
võitsid ülekaalukalt 119 punktiga,
27 rohkem kui N . Liidul. Meeste
aladel juhtisid sakslased ej^imesel
päeval, kuid N . Liidu tugev spurt
teisel päeval andis neile napi
võidu (117:114,5). Võistluste
ainuke topeltvõitja oli. inglise
sprinter Linford Christie, tulles
esikohale 100 ja 200 meetris
aegadega 10,23 ja 20,63.
gUvkuna juhid ja vanemad poisid
olid läinud rindele või koondatud
koolipoiste- ja tagavarä-pataljoni-desse.
Sõtta mineku tuhin oli suur
ja paljud poisid valetasid
vanemaks. .
SkaütMe väeosa —
)at
Vabadussõjas võidelnud väeosa
,,Eesti Scout", milline kangelas-väeosana
jäeti Eesti Vabariigi sõjaväe
koosseisu Scoutspataljoni
(sõja korral Scouts-rügemeiidi)
nime all, on sageli peetud skautide
väeosaks. Viljandis formeeritud
väeosa koosseisus oli kohalikke
koolipoisse ja skaute, kuid selle
tekkimislugu ei ole otseselt
skautidega ühenduses. See Ön aga
küllaltki huvitav, et seda märkida
skautlust käsitlevas kiijutises.,
; J õu kas. : ame e r i k a-eestla nc.
Henry Reissar oli omale Viljandi
lähedal rentinud mõisa. Kui
lähenevad punaväed seda
ohustasid, siis sõlmis Reissar 17.
detsembril 1918 lepingu Eesti
Vabariigi sõjaministeeriumiga
uue väeosa asutamiseks. Väeosa
nimetuseks oli tema poolt ette.
nähtud ,,Eesti Scoüt'"ja see pidi
järgima ameerika skautide
ju. Reissar luba omalt
väeosale ülalpidamise ja
varustuse ja relvad pidi andma sõjaministeerium.
Skautide väeosa
oli esimene Eesti relvajõududes^
kus võeti vene „ roodu "asemel
tarvitusele ,,kompanir' nimetus,
mis jäigi kehtima hilisemas Eesti
LE Päevade ühendkoor esii
Looval alal, peale kontserti
toimus äsjasel Läänerani
Eesti Päevadel Vancouveri
Seltsi Teatriringi etendus,
lavastati Aksel Valgma koi
dia „Kõige kurja juur'*.
dend kuulub iseseisvas E(
laialt levinud külaelu käsitle]
jantlike lavatükkide zhanr
mille aastakümneid hil
Bavale toomine äratab vane
moorusmaailnia, nooremais
tutvustab nende vaner
noorusaegset maaelu lopsa
rahvapäraseis värvides,
tesksuse, situatsioonikoomi
väljendustega. Selliste t
juures on oht, et need võ
tunduda iganenuina, kuid
lavastamise puhul suud
snski seda ajastut ellu ärat
Peale algse liigse roman
paisutuse, mida tingis hili
tegevuse intriigi rõhuta
hakkasid tegelaskujud
elama ja OÜd oma inimkara
põhiliste omadustega üs
kaasaaegsed. Laine Nää
Hedy Wister lavastajaina
sid esile tuua koomilisi
omadusi lihtsate taluini
olemuses. Selle ta
suuremadki probleemid ei
nud kedagi murda, kuigi
püüniste seadjia oma t
proovis.
Öhnetöoma pereme
Kostja Rannaoja kehastas
eesti talupoega oma maa
ölennsega, keda viisid sega
advokaadi poolt õhutatud
Jäte nõudmised ja kes
õiguste eest võitles kui s
purustanuks perekonna.
Vläekivi tema naise Riina
lepliku olemisega talupere
Nende tütarde osas
Pühvel Wilson ja Anu Reh
kelle armuvahekorrad adv
di ja konstaabliga lõpeva
möödtate-kohaselt
segaduste kiuste ikkag
nelikult.
Hea oli advokaat Rein R
osas Peeter Lohuaru,
esmakordselt se
eestikeelses teatritükis ja
heas eesti keeles ning välje
ehtsuses peenekoelisi i
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-16-06
