1983-11-10-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Y-J.-
\t:.
E E S T L A N E ; nöVeniW 1983 l^rsday, November 10,1983 Nr. 83 •
FAULpEMKA'
M;üle: 115.
tot sama perekomiapodt väljakujunenud tr&(
Modwniaeeritud avarad raumidi kvaMteeenM^
Väärikas tesmmin©
1 0 SAI «^W^^^^^^
'ÜNERAt
'467 SSierbo^me St., Tmiat®^ Oat.
Tešsfoift $24-1408
362 b^iNTtli A ^ i
ROWERS & 6IFTS
M4fSl vai
¥ä]^ed ja e^naklffissa^
Ideks: ehted, merevaik,
piniiiikerdiised, kefaaiiiik&
se eesti läti ja
4812 YONGESTOEET
Garacases, Venetsueeläs, suri 28.
Lydia Paluri.
Sydnšys, Austraalias, suri 16. augustil
Lydia ^Therese Ottas, sündinud
18; augustil 1900 Tartus;
Austraalias suri 7. augustil Ali-de
Käkk, sündinud 17. septeni|bril
Helsingborgis, Rootsis, suri 12.
augustil Kustav Johannes Pahla;
sündinud 28. märtsil 1888 Eöstis
; Alingsasis, RöötsiSj^ suri 4. augustil
Linda Ots> sündümd 22. oktoobril
1906 Jõelehtmes.
Stokholmis suri 13. augustil Lüci
Riidalt neiuna Gerlach, sündinud
I C märtsil 1917 i*a
Clevelandis, suri 10/ augustil
Elmar Endrekson,: sündinud
20, augustil 1918 Tallinnas.
Dunedinis, Floridas, suri 5; augustil
ülrich Gustav Freiberg,sün-
Nr. 83
Hiidlastest moodustatid lauluk([j(!i>r laulmas Marika Wütoike JuhatuseLT. E . Baptisti kirikus korraldatud tei-selkodusaare
õhtul..; . • .Foto: Ilme Lillevars
y^KiiiBlake mind vaikides, saared ja ffaliva^,
(1^. 41:1), nende sõnadega tervitas Toronto baptisti kogudus, 23. okt.
Hiiumaalt pärinevaid kaas-
Hölocaust yöetd^gii
sunduslikuks
0
õhtul, roh&earviiliseM Mrikusse
eestlasi.
Suri vanini Eesti
iierevädane
Londonis suri 15. augustil 90 a.
vanuses üks Eesti Vabadussõja-aegne
mereväe ohvitser, kaugesõidukapten
Jakob Voldemar Ojamäe
(Vabadussõjas leitnant J . V. Bac-holm).
Pärit Virumaa Vihula v.
Altja külast, läks ta pärast Palmse
ministeeriumikooli lõpetamist merele.
1911 alustas ta õpinguid Käsmu
merekoolis, jätkates neid hiljem
Narva merekoolis, kus sooritas
kaugesõidu kapteni eksamid.
Mobiliseeritud Vene mereväkke,
saadeti ta ohvitseride kursustele,
millede lõpetamise järele määrati
ristleja ,jKirovile*' vahtkonna ohvitseriks.
1918. a. pääsenud tagasi kodumaale,
siirdus ta a^sta lõpul Tallinna,
kus ta määrati algul eriük-susse,
missugune saadeti 1919. a.
Tartu II Diviisi käsutusse Tartu
Kaitsepataljoni koosseisu. Pärast
Tartu vallutamist määrati Ojamäe
koos teiste mereväelastega Emajõe
laevastikku korraldama, kuna seda
vajati hädapärast transpordiks.
Ta jäigi teenima pärast sÕda Emajõe
ja Peipsi laevastiku koosseisu,
- TORONTO— Ida: Yorgi kooli- kuni 192&'erru minnes siirdus Tal-õpetaja,
37-aastane Andrew Meles lim^^ Laevaühisuse teenistusse,
et HÜHiisaMe õhtiB muutub iga° nõuab, et |holocausti l Ä u t ^ kaptenina ja tüüriniehena.
^štaselöiirituseks, haarates To- peaks võetäme siuiduslikuks õppe- n maailmasõja algul sattus ta
ronto Mdlasi kui ki^^^^^ aineks Ontario koolides. Tal ole- laevaga Inglismaale ja jäigi sinna,
el^aid. vat väga imelik õpetada II maali- Sõja ajal sõitis ta paljudes laeva-
Hiljuti surma läbi lahkunud masõda ilma holocausti nimetama- des, kuni penisionile siirdumiseni,
mir kodu," mille jarde nägusais ajakirja Hiiu" toimetajat Ludvig ta. Tä organiseeris Thornhiliis se- Hiljem töötanud ta veel mõnda ae-
Hiiu rähVarõiyais Sadula-õekesed Wahtrast mälesta^^^ pas- minari, kuidas õpetada holocausti gäühes kaubamajas laomehena.
õhtu, mis kandis nimetust „Ko-dusaare
õhtu 2", oli kava osas rikk
a l t ja sisukas. PrdOogiks luges
Magda Laaneörg oma selleks puhuks
loodud luuletuse „Seal; on
Silvi 'Engman, Helme- Kaju tor Kaljo Raidi^isÖnavõtüga.
reväe ohvitseriks. Maavägedes ön
oma 97 eluaastaga seda reservkap-ten
helikunstnik August Nieländer.
Tähistati Kqrin^R^^^^
50^ csasta juubelit
Cleveland-Öhio (ÜSA) EELK Ko^
kaashiidlasite poole Hiiu seltsi esimees
Edgar Liik, avaldades head^
meelt õhtu teistkordse teostumise
üle ja lootes,
koolides. See ei olevat mitte ainult Kadunu oli kuni surmani mere-ning
Helju Pomerants soojendasid Kauni jä lahendava juutide, vaid kogu inimkonna IM- väelasist kõige vanemaks Eesti me
ko^utulnute siüdameid kodusa^^^^^ kõne pidas selleks puhuks-sinms. '-'^VÄP nhvifsAHks. Mflavä^fides m
lauluga. Samuti oli rahvariides kirja-
Hiiu saare kauge tütar Marika nik dr. Evald Mänd: K ÄI #S k
Wilbiks, kes esines soololauluga jä Kava jätkus kiriku dunusesÄerOtiöTleilQ
juhatas hiidlaste segakoori. Sel õ^^^ kus koguduse naisringpak- [ ( ^ I I Q J ^ S S ^ ;
tui loeti hiidlaste hulka nimetatud kus kohvi ning teed ja Endesl Jü-saarel
sündinuid, nende lapsi, lä- rimäe näitas slaide tänapäeva Möödunud esmaspäeval alustas
hemaid sugulasi ja abielu kaudu Hiiumaast. N. Liidu lennulim Aeroflot jäUe
hiidlaste perre võetuid. Hulda EistratI ja Maie Kaaakii ühenduste pidamist Kanadaga pä- "IM^^^
Sõbralike sõnadega pöörte algatusel o^^ ra^ 60-päevaM keeldu W te f^ , ~ f^u^^f
näitus Hii« naiste käsitöödest ja nda^ a l Ä a m i s e paras^, kus ^ ^
kodusaali tarbeesemeist hukkus 269 immest.^Lenmik len- Clevelandi eestiaskond. Ka-
Kokkutuhnite lahise arvamuse f ^ g ^ , ^ ™ olnud pikemat aega
järgi täitis õhtu igati oma eesmar- väljale Montreahs.1^^ Cleveland-Ohio koguduse
gi, tuues hulgaliselt Musaare soovis, ^^^e^^^ lugeja neli vümäst aas-rahvast-
kabelisse nagu omal ajal du,kmd 'Kanada valitsus .^^^ oma ^at esimees. Avasõnas koguduse
Hiiumaal öeldi, ühendades ning varem tehtud otsuse juurde. Ka-elustades
taiastust mitte üksnes nada oli esimene, kes keelustas
kodusaare, väid kogu kodumaa Ja Aerofloti lennukeile maandumise
väärtuste'vastii. oma riigis. ^ ^ ^ ^ ^
nõukoguliige Viktor Lauk iseloo^
mustas juubilari, kui ideaalset organisaatorit,
kes on osutunud sealse
eestlaskonna elli kandvamaks
hingeks kogu oma perekonnaga.
õp. E. Pähn oma vaimulikus sõnavõtus
ütles tunnustavaid sõnu
juubilarile, kes on elanud suurele
ja õilsale põhimõttele, jäädes ustavaks
Jumala armastusele ja inim-kaastundele,
unustades tihti ojna
isiklikud huvid ja hüved. Tema abivalmis
kätt on jätkunud kõikjale,
kus vaja teenida kaasmimesi. Jumalat
ja inimsust teeniva armastusega
ja inimkaastundega ori juubilar
jäädvustanud sügavad jäljed
Clevelandi eesti koguduse ja rahvusgrupi
ellu, kellele Õpetaja soo-aoBt
Ml RIKUB
817 MtPleasantRd. Toronto
Oht. M4P2L1 .
Praost Andres Taul. Tel. 4834103
TeL kirikus 483-5847 y
õpetaja Edgar Heinsoo <
283-9387,
: ^ kiriku^ 483-6848 ^
Organist dr. Roman Toi
komraldab Eesti Etnograafiline Ring uiies-ftl
populaarseks saanud RAHVAKUNSTI ÕHTU huvitava näituse ja
eeskavaga. Möödunud^ aastal jäi see ära, kuna ring korraldas koos
maakondadega Eesü Majas 9,Kälapeo*S müü® ^ e t u l e k läks Eesti Maja
13.-nov.- JUMALATES- loehKÄ^ • '
NISTÜS kell 11 homm. Kõikides
sõdades langenute mälestamine. Rahvakunsti õhtu toimub 25. tö ajal ©i kanna, sellest oma maa-
PübUtund kell 10 homm. Leerieel- novembril, 1983. a. kell 7.30 õhr konda esindavale daamile teataks, vis veel palju aastaid töötamiseks
sed. Pühapäevakool. Leeritund. tui. Etnograafilme Ring korraldab et nendel oleks näitusel ülikondi kiriklikul ja rahvuslikul tööpõllul.
Ä õhtu alati reede õhtul, et väljapanna. Tunnustavaid sõnu ütlesid veel
S u i ^ y , November 13, ät 3:00 j^gi^^^svav eesti noorus täiendus- Kõhnas näitus on rkivusoma- kog^iduse abiesimees Kari Tubal- Vf^^t^m^^ seljarõivastuse näitus, ^ ^ ^ ^ ^ . ^ ^ ^ f E e ^ i ^ \ ^ b a -
? ^ . l i ^ ^ ( T O t S ^ J ^ ^ AN- j , tutvuda omfe .esivanemate kui- niis toimub Maakondade päeval ^«syQitiejate ühm^ nimel Amieas
tuuriga. teisipäevd, 10. jmilil R o y a l ^ ^j^^,^^!^^
Etnograafüises Ringis algas töö is. Eeloleval Rahvakunsti õhtul on jft^f ^'f'
juba ll-ndat aastat nelj^äeval, juba mungad ülikomiad näitusel, tami|oma tervituse hmlesalmides.
pärast lõikuspüha. Kokku tullakse mida meie virgad daamid on jõud- Karin Ruus^ neiuna Kurdlaid, on
kella 6.30-ks. Ringi liDonete^ sundmud 23i|Septenibril 1933. a.
NIVERSAipr SERVICE, order of
service as suggested by Luther in
Ms ,German M •
The Massed Choir is du^ected by
Dr. Loma Lutz-Heyge. Greetings
from Ghurch Bignitaries and Go-verment
OMcialS
on suurenenud ja daamid ori kibe. keU^ midagi juba valmis on, ^^^^s. Ta töötab pangaametniku-dasti
ametis, ettevahnistustega nii ühendusteta järgmistel telefoni- Clevelandis. On abielus Hans
Presentation of a sermon of M. gkolevafcs rahvakunsti õhtuks kui numbritel: Rahvakunsti toimkonna kuusiga, kes on edukutselt mehhaa-
Eesä ettevõte
Y Õ N G E MEMORIÄLS LTD.
Sti Toroato,
:M4S izs) • /
& Eglintoni yahel)
t e l 487-2147 ^
Luther.
Pühap., 20. nov. SURNUTEPt)-
HA JUMALATEENISTUS kell
11.00. Armulaud. Laulab . noortekoor
Lootus. Kell 6.00 õhtul armulaud.
Solist õnne Laikve. Oma abikaasa
mälestuseks laulab Lydia
ka ESTO-84 näitusteks. juhataja Ene Runge>-- 438-6500,
Nagu teada, toimub Esto ajal 3 Esto näitustetoimkonna sdaetär
näitust; Esimene Royal Ontario Hilda Härm — 699-1979 ja Etno-
Müseüin'iš, esialgul on lahtine, graafüise Ringi sdcretär Eva Prii
kas näitus kestato kuu, või kaks 251-0737,
kuu4 ifeiäoUselt 2 kuud. See^^ o^^ PööWume ka eesti ühiskonna
riika insener.
E.P.
B O N A I R APPLIANCÜE S E R V I CE
suure rahvuspropagandalise väär- poole igasuguse materiaalse ja ra-
.. ^ tusega, kuna näitust näevad tuhan- haüse abi saamiseks, se^^
Pühapäeval, 27. novembrü kont- ded igasuvised muuseumikülasta- nograafiline Ring töötab eesti rah-sert-
JÜMALATEENISTUS kelf 11 paljudelt maadelt. Kuna uus yale ja eesti rahva huvide, seUe^^
rxäituseruum on küllalt ruumikas, pärast peame sellele küll igaüks
soovib muuseum sinna la.enu kor- austusest oma esivanemate päran-ras
esemeid juurde saada, nagu oh di vastu oma jõu kohaselt sellele
1972. aastal. Meie kogu on seal kaasa aitama. ,
homm. Cantate Domüio 25. a. juubeli
tähistamine. Kaastegevad
koor, Lembit Ävessön ja Roman
Toi.
kiilmiitiiskappe ja pliite —-igat liiki
-k 31 aaistat tööpraktikat ^
Tel. 533-9334
^ . . ^.; . ^ ^ ... Ingliskeelsed JUMAIATEENIS- umbes 200 eksponaadi suurune,
dmud 19. septembrd 1915^^ V^^^^
: Coomas,Austra^^^^
gustil Nikolai Peet, sundinud 19. aegselt. ^^el palume kõiki eestiasiseUele
, :Piiblitunnid igal pühapäeval kell näitusele kaasa aidata. Vajalikud
suri 10.00. ^„ Eestist kaasa toodud esemed:
Rhode Islandil, USA-s^ suri 4. _
augustil Johanna Rüdam, sündmud detsembrü 1894 Valgas.
15. veebniaril 1889 Tartumaal. | Melboin:ne'is, AiistraaM^^
Wilmingtonis, USÄ-s, suri 3. au- 20. augustü Antonia Leepm, sünd^
gustü Aino Saimre, sündinud mid 29. septembril 1906 Valgas,
veebruaril 1908 Tartus. Melboume'is, Austraalias suri
Eestis suri agronoomia doktor 13. augustil õpetaja Äiexaüder
Aleksander Adojaan, sündinud 1911 Hansson, Sündinud 29. oktoobril
Venemaal. . f^::/-^k:\ • 1913 Helmes, v
Inglismaal suri 16. augustil Jaan Kumlas,Rõötsis/ suri 18. augus-
Kurg, sündinud 18. augustü 1906^^ M d e Ä a r , sündinud 26. juü-
Eestis. lii 1900 Vihterpalus.
Poolakaid õhutatakse
streikima toidu-pärast
Eesti Sihtkapital Kanadas VARSSAVI — Poola põranda-on
x:.c:»u:.^ xvaaoc . ^ ^ ^ ^ ^ vowxxvv*. . , J . . « . , keelustatud ametiühingu
Võtta ühendus Etnograafilise Rm-^^ ^ Solidaarsuse juhid on õhutamid
maakondi esin- et
vabad. Suunake oma annetused võidelda vaUtsuse poolt kavatsetud
gi juhatajaga, või
OITÄWÄ E E S i l EV lttTFTi?rdavatedaamidega.^^^i^^^ vahtsu
^ Rinonififtift duste kohaselt tõstetatel. jaan.
õpetaja 0.'Gnadenteich toiduainete hindu 20% ja või võib
: King Edwardija Vüik^^
tänavate nurgal
sioonidele
teisd n^^^^ mis tounub Eesr- _ . QihOr^^* i nr ^
ti Maja keskmises maalis, vajab ^esti Sihfltapital K a n Ä . - •
oimkond igast maakonnast vähe- tulumaksuvaba kviitungi minnyatsioneen.
Sühetlehku komplekti selle ^«ami^^^^ "^J^^^^^^^
_ . Sunmte mälestuspüha JUMALA-Londonis,
inglismaal suri 15. au- Stokholmis suri 19. augustil San- TEENISTUS on k u l a u ^ ^ ^ ori ülikomiad enamvähem M4K 2R6 S d J ^ S ^ ' ^ 1
lahkunute mälestamisega lauB % tarv^^ on väga vajalik, et WrHm™^» :„ /-TJ-^
nov. M l 4 p.l.:(mttte M.™>!^) 3 isitad, omÄffikcmda Es- liiiiB!!iiiiSliifl|fF toettõasmtmai seuleld. ,st
gustil Eduard Ojamäe,
13, Jaanuaril 1893.
dä Kannu, sündinud 28.
r i l 1921 Tartus.
• A.
aa
O. Roslavlev
eestlastele
mälestussaml
Eestist pärit ja
koi. Roslavlevi poeg,|
Roslavlev, kes mittt
suri Saksamaal, oli
laadseks meheks, kesi
ku kutsetegevuse k^
eestiastele mälestusse
se dokumentidekogu
omal kululV väljaand]
seUeks uurimisretki
Läti ning Rootsi, TJ|
arhiividesse.
Selle suures form
kogu nimetus on „H|
deskunde Estiands" jj
8-sast köitest koos.ki
gusummas 1820 lk.
kumentide kogu sisj
Eesti osas Poola riik
nid 1582. a. alates,
kud revisjonid 1621,|
a. Selle suure teose
käsikiri „Nord-Livh
des 17 Jahrhundert" Sl
a. Rootsi riigi revisjj
mõisatest ja taludest,
märgitud, nagu vareij
andeis talude suurus,
riike nimed, neil lasu>
hustused, külvatud vii
de hulk. Need andm<
senini Eesti enda
poolt levitatud n.n. oj
ganda lihtsalt naeruvi
Roslavlevi kaaluvat!
ENS-i Puksovi fond
se auhinna määramise
Saksamaalt saadet]
arhiivid koos ta 8-ndl
kirjaga Rootsi Eesti
Instituudile. 'Selles a|
köite käsikirja ei leiti
tituudi sekretäri Jakol
le põhjalikule otsimi
nud" ' käsikiri tuli
ühest mujale paiguti
See on 194 lk., trükiv^
nab pealkirja „Nord
Ende des 17-ten h
Seega on viimane, teai]
ment enne laastavat
annab andmestiku
omanike nimed hiljer
daks rüüstatud külade
ainulaadse väärtusegj
eesti talude ja nendj
osas. Väärtuslik Eestil
eriti eesti sugukonna]
gia uurimisteks.
Kirjanikkude
aastakoosoiel
Välismaine Eesti
pidas pühapäeval,
Stokholmis aastakoos(
Liidu esimeheks
Kalju Lepüc. Juhatuj
vo Mägi (abiesimee
Kolk ja Liidia Tuulsj
Ehnar Pettäi (laekur)]
sen (iriformatsioon jj
damme PEN-klubigi
Nõu.
' Aastakoosolekule
viibimine, kus ettekJ
Kalju Lepik, kes TI'
dusest ja Balti Arhiiv
Vajatakse
- LAPSEHOIl
X
esmaspäevast reedeij
Road ja Lawrence J
Tel. 438-8*
au
Väikseml
REMON
majade jm
dekter, pmitöHl
(phimbhig), kraanid!
Helistage — J. MEIl
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 10, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-11-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831110 |
Description
| Title | 1983-11-10-04 |
| OCR text | Y-J.- \t:. E E S T L A N E ; nöVeniW 1983 l^rsday, November 10,1983 Nr. 83 • FAULpEMKA' M;üle: 115. tot sama perekomiapodt väljakujunenud tr&( Modwniaeeritud avarad raumidi kvaMteeenM^ Väärikas tesmmin© 1 0 SAI «^W^^^^^^ 'ÜNERAt '467 SSierbo^me St., Tmiat®^ Oat. Tešsfoift $24-1408 362 b^iNTtli A ^ i ROWERS & 6IFTS M4fSl vai ¥ä]^ed ja e^naklffissa^ Ideks: ehted, merevaik, piniiiikerdiised, kefaaiiiik& se eesti läti ja 4812 YONGESTOEET Garacases, Venetsueeläs, suri 28. Lydia Paluri. Sydnšys, Austraalias, suri 16. augustil Lydia ^Therese Ottas, sündinud 18; augustil 1900 Tartus; Austraalias suri 7. augustil Ali-de Käkk, sündinud 17. septeni|bril Helsingborgis, Rootsis, suri 12. augustil Kustav Johannes Pahla; sündinud 28. märtsil 1888 Eöstis ; Alingsasis, RöötsiSj^ suri 4. augustil Linda Ots> sündümd 22. oktoobril 1906 Jõelehtmes. Stokholmis suri 13. augustil Lüci Riidalt neiuna Gerlach, sündinud I C märtsil 1917 i*a Clevelandis, suri 10/ augustil Elmar Endrekson,: sündinud 20, augustil 1918 Tallinnas. Dunedinis, Floridas, suri 5; augustil ülrich Gustav Freiberg,sün- Nr. 83 Hiidlastest moodustatid lauluk([j(!i>r laulmas Marika Wütoike JuhatuseLT. E . Baptisti kirikus korraldatud tei-selkodusaare õhtul..; . • .Foto: Ilme Lillevars y^KiiiBlake mind vaikides, saared ja ffaliva^, (1^. 41:1), nende sõnadega tervitas Toronto baptisti kogudus, 23. okt. Hiiumaalt pärinevaid kaas- Hölocaust yöetd^gii sunduslikuks 0 õhtul, roh&earviiliseM Mrikusse eestlasi. Suri vanini Eesti iierevädane Londonis suri 15. augustil 90 a. vanuses üks Eesti Vabadussõja-aegne mereväe ohvitser, kaugesõidukapten Jakob Voldemar Ojamäe (Vabadussõjas leitnant J . V. Bac-holm). Pärit Virumaa Vihula v. Altja külast, läks ta pärast Palmse ministeeriumikooli lõpetamist merele. 1911 alustas ta õpinguid Käsmu merekoolis, jätkates neid hiljem Narva merekoolis, kus sooritas kaugesõidu kapteni eksamid. Mobiliseeritud Vene mereväkke, saadeti ta ohvitseride kursustele, millede lõpetamise järele määrati ristleja ,jKirovile*' vahtkonna ohvitseriks. 1918. a. pääsenud tagasi kodumaale, siirdus ta a^sta lõpul Tallinna, kus ta määrati algul eriük-susse, missugune saadeti 1919. a. Tartu II Diviisi käsutusse Tartu Kaitsepataljoni koosseisu. Pärast Tartu vallutamist määrati Ojamäe koos teiste mereväelastega Emajõe laevastikku korraldama, kuna seda vajati hädapärast transpordiks. Ta jäigi teenima pärast sÕda Emajõe ja Peipsi laevastiku koosseisu, - TORONTO— Ida: Yorgi kooli- kuni 192&'erru minnes siirdus Tal-õpetaja, 37-aastane Andrew Meles lim^^ Laevaühisuse teenistusse, et HÜHiisaMe õhtiB muutub iga° nõuab, et |holocausti l Ä u t ^ kaptenina ja tüüriniehena. ^štaselöiirituseks, haarates To- peaks võetäme siuiduslikuks õppe- n maailmasõja algul sattus ta ronto Mdlasi kui ki^^^^^ aineks Ontario koolides. Tal ole- laevaga Inglismaale ja jäigi sinna, el^aid. vat väga imelik õpetada II maali- Sõja ajal sõitis ta paljudes laeva- Hiljuti surma läbi lahkunud masõda ilma holocausti nimetama- des, kuni penisionile siirdumiseni, mir kodu," mille jarde nägusais ajakirja Hiiu" toimetajat Ludvig ta. Tä organiseeris Thornhiliis se- Hiljem töötanud ta veel mõnda ae- Hiiu rähVarõiyais Sadula-õekesed Wahtrast mälesta^^^ pas- minari, kuidas õpetada holocausti gäühes kaubamajas laomehena. õhtu, mis kandis nimetust „Ko-dusaare õhtu 2", oli kava osas rikk a l t ja sisukas. PrdOogiks luges Magda Laaneörg oma selleks puhuks loodud luuletuse „Seal; on Silvi 'Engman, Helme- Kaju tor Kaljo Raidi^isÖnavõtüga. reväe ohvitseriks. Maavägedes ön oma 97 eluaastaga seda reservkap-ten helikunstnik August Nieländer. Tähistati Kqrin^R^^^^ 50^ csasta juubelit Cleveland-Öhio (ÜSA) EELK Ko^ kaashiidlasite poole Hiiu seltsi esimees Edgar Liik, avaldades head^ meelt õhtu teistkordse teostumise üle ja lootes, koolides. See ei olevat mitte ainult Kadunu oli kuni surmani mere-ning Helju Pomerants soojendasid Kauni jä lahendava juutide, vaid kogu inimkonna IM- väelasist kõige vanemaks Eesti me ko^utulnute siüdameid kodusa^^^^^ kõne pidas selleks puhuks-sinms. '-'^VÄP nhvifsAHks. Mflavä^fides m lauluga. Samuti oli rahvariides kirja- Hiiu saare kauge tütar Marika nik dr. Evald Mänd: K ÄI #S k Wilbiks, kes esines soololauluga jä Kava jätkus kiriku dunusesÄerOtiöTleilQ juhatas hiidlaste segakoori. Sel õ^^^ kus koguduse naisringpak- [ ( ^ I I Q J ^ S S ^ ; tui loeti hiidlaste hulka nimetatud kus kohvi ning teed ja Endesl Jü-saarel sündinuid, nende lapsi, lä- rimäe näitas slaide tänapäeva Möödunud esmaspäeval alustas hemaid sugulasi ja abielu kaudu Hiiumaast. N. Liidu lennulim Aeroflot jäUe hiidlaste perre võetuid. Hulda EistratI ja Maie Kaaakii ühenduste pidamist Kanadaga pä- "IM^^^ Sõbralike sõnadega pöörte algatusel o^^ ra^ 60-päevaM keeldu W te f^ , ~ f^u^^f näitus Hii« naiste käsitöödest ja nda^ a l Ä a m i s e paras^, kus ^ ^ kodusaali tarbeesemeist hukkus 269 immest.^Lenmik len- Clevelandi eestiaskond. Ka- Kokkutuhnite lahise arvamuse f ^ g ^ , ^ ™ olnud pikemat aega järgi täitis õhtu igati oma eesmar- väljale Montreahs.1^^ Cleveland-Ohio koguduse gi, tuues hulgaliselt Musaare soovis, ^^^e^^^ lugeja neli vümäst aas-rahvast- kabelisse nagu omal ajal du,kmd 'Kanada valitsus .^^^ oma ^at esimees. Avasõnas koguduse Hiiumaal öeldi, ühendades ning varem tehtud otsuse juurde. Ka-elustades taiastust mitte üksnes nada oli esimene, kes keelustas kodusaare, väid kogu kodumaa Ja Aerofloti lennukeile maandumise väärtuste'vastii. oma riigis. ^ ^ ^ ^ ^ nõukoguliige Viktor Lauk iseloo^ mustas juubilari, kui ideaalset organisaatorit, kes on osutunud sealse eestlaskonna elli kandvamaks hingeks kogu oma perekonnaga. õp. E. Pähn oma vaimulikus sõnavõtus ütles tunnustavaid sõnu juubilarile, kes on elanud suurele ja õilsale põhimõttele, jäädes ustavaks Jumala armastusele ja inim-kaastundele, unustades tihti ojna isiklikud huvid ja hüved. Tema abivalmis kätt on jätkunud kõikjale, kus vaja teenida kaasmimesi. Jumalat ja inimsust teeniva armastusega ja inimkaastundega ori juubilar jäädvustanud sügavad jäljed Clevelandi eesti koguduse ja rahvusgrupi ellu, kellele Õpetaja soo-aoBt Ml RIKUB 817 MtPleasantRd. Toronto Oht. M4P2L1 . Praost Andres Taul. Tel. 4834103 TeL kirikus 483-5847 y õpetaja Edgar Heinsoo < 283-9387, : ^ kiriku^ 483-6848 ^ Organist dr. Roman Toi komraldab Eesti Etnograafiline Ring uiies-ftl populaarseks saanud RAHVAKUNSTI ÕHTU huvitava näituse ja eeskavaga. Möödunud^ aastal jäi see ära, kuna ring korraldas koos maakondadega Eesü Majas 9,Kälapeo*S müü® ^ e t u l e k läks Eesti Maja 13.-nov.- JUMALATES- loehKÄ^ • ' NISTÜS kell 11 homm. Kõikides sõdades langenute mälestamine. Rahvakunsti õhtu toimub 25. tö ajal ©i kanna, sellest oma maa- PübUtund kell 10 homm. Leerieel- novembril, 1983. a. kell 7.30 õhr konda esindavale daamile teataks, vis veel palju aastaid töötamiseks sed. Pühapäevakool. Leeritund. tui. Etnograafilme Ring korraldab et nendel oleks näitusel ülikondi kiriklikul ja rahvuslikul tööpõllul. Ä õhtu alati reede õhtul, et väljapanna. Tunnustavaid sõnu ütlesid veel S u i ^ y , November 13, ät 3:00 j^gi^^^svav eesti noorus täiendus- Kõhnas näitus on rkivusoma- kog^iduse abiesimees Kari Tubal- Vf^^t^m^^ seljarõivastuse näitus, ^ ^ ^ ^ ^ . ^ ^ ^ f E e ^ i ^ \ ^ b a - ? ^ . l i ^ ^ ( T O t S ^ J ^ ^ AN- j , tutvuda omfe .esivanemate kui- niis toimub Maakondade päeval ^«syQitiejate ühm^ nimel Amieas tuuriga. teisipäevd, 10. jmilil R o y a l ^ ^j^^,^^!^^ Etnograafüises Ringis algas töö is. Eeloleval Rahvakunsti õhtul on jft^f ^'f' juba ll-ndat aastat nelj^äeval, juba mungad ülikomiad näitusel, tami|oma tervituse hmlesalmides. pärast lõikuspüha. Kokku tullakse mida meie virgad daamid on jõud- Karin Ruus^ neiuna Kurdlaid, on kella 6.30-ks. Ringi liDonete^ sundmud 23i|Septenibril 1933. a. NIVERSAipr SERVICE, order of service as suggested by Luther in Ms ,German M • The Massed Choir is du^ected by Dr. Loma Lutz-Heyge. Greetings from Ghurch Bignitaries and Go-verment OMcialS on suurenenud ja daamid ori kibe. keU^ midagi juba valmis on, ^^^^s. Ta töötab pangaametniku-dasti ametis, ettevahnistustega nii ühendusteta järgmistel telefoni- Clevelandis. On abielus Hans Presentation of a sermon of M. gkolevafcs rahvakunsti õhtuks kui numbritel: Rahvakunsti toimkonna kuusiga, kes on edukutselt mehhaa- Eesä ettevõte Y Õ N G E MEMORIÄLS LTD. Sti Toroato, :M4S izs) • / & Eglintoni yahel) t e l 487-2147 ^ Luther. Pühap., 20. nov. SURNUTEPt)- HA JUMALATEENISTUS kell 11.00. Armulaud. Laulab . noortekoor Lootus. Kell 6.00 õhtul armulaud. Solist õnne Laikve. Oma abikaasa mälestuseks laulab Lydia ka ESTO-84 näitusteks. juhataja Ene Runge>-- 438-6500, Nagu teada, toimub Esto ajal 3 Esto näitustetoimkonna sdaetär näitust; Esimene Royal Ontario Hilda Härm — 699-1979 ja Etno- Müseüin'iš, esialgul on lahtine, graafüise Ringi sdcretär Eva Prii kas näitus kestato kuu, või kaks 251-0737, kuu4 ifeiäoUselt 2 kuud. See^^ o^^ PööWume ka eesti ühiskonna riika insener. E.P. B O N A I R APPLIANCÜE S E R V I CE suure rahvuspropagandalise väär- poole igasuguse materiaalse ja ra- .. ^ tusega, kuna näitust näevad tuhan- haüse abi saamiseks, se^^ Pühapäeval, 27. novembrü kont- ded igasuvised muuseumikülasta- nograafiline Ring töötab eesti rah-sert- JÜMALATEENISTUS kelf 11 paljudelt maadelt. Kuna uus yale ja eesti rahva huvide, seUe^^ rxäituseruum on küllalt ruumikas, pärast peame sellele küll igaüks soovib muuseum sinna la.enu kor- austusest oma esivanemate päran-ras esemeid juurde saada, nagu oh di vastu oma jõu kohaselt sellele 1972. aastal. Meie kogu on seal kaasa aitama. , homm. Cantate Domüio 25. a. juubeli tähistamine. Kaastegevad koor, Lembit Ävessön ja Roman Toi. kiilmiitiiskappe ja pliite —-igat liiki -k 31 aaistat tööpraktikat ^ Tel. 533-9334 ^ . . ^.; . ^ ^ ... Ingliskeelsed JUMAIATEENIS- umbes 200 eksponaadi suurune, dmud 19. septembrd 1915^^ V^^^^ : Coomas,Austra^^^^ gustil Nikolai Peet, sundinud 19. aegselt. ^^el palume kõiki eestiasiseUele , :Piiblitunnid igal pühapäeval kell näitusele kaasa aidata. Vajalikud suri 10.00. ^„ Eestist kaasa toodud esemed: Rhode Islandil, USA-s^ suri 4. _ augustil Johanna Rüdam, sündmud detsembrü 1894 Valgas. 15. veebniaril 1889 Tartumaal. | Melboin:ne'is, AiistraaM^^ Wilmingtonis, USÄ-s, suri 3. au- 20. augustü Antonia Leepm, sünd^ gustü Aino Saimre, sündinud mid 29. septembril 1906 Valgas, veebruaril 1908 Tartus. Melboume'is, Austraalias suri Eestis suri agronoomia doktor 13. augustil õpetaja Äiexaüder Aleksander Adojaan, sündinud 1911 Hansson, Sündinud 29. oktoobril Venemaal. . f^::/-^k:\ • 1913 Helmes, v Inglismaal suri 16. augustil Jaan Kumlas,Rõötsis/ suri 18. augus- Kurg, sündinud 18. augustü 1906^^ M d e Ä a r , sündinud 26. juü- Eestis. lii 1900 Vihterpalus. Poolakaid õhutatakse streikima toidu-pärast Eesti Sihtkapital Kanadas VARSSAVI — Poola põranda-on x:.c:»u:.^ xvaaoc . ^ ^ ^ ^ ^ vowxxvv*. . , J . . « . , keelustatud ametiühingu Võtta ühendus Etnograafilise Rm-^^ ^ Solidaarsuse juhid on õhutamid maakondi esin- et vabad. Suunake oma annetused võidelda vaUtsuse poolt kavatsetud gi juhatajaga, või OITÄWÄ E E S i l EV lttTFTi?rdavatedaamidega.^^^i^^^ vahtsu ^ Rinonififtift duste kohaselt tõstetatel. jaan. õpetaja 0.'Gnadenteich toiduainete hindu 20% ja või võib : King Edwardija Vüik^^ tänavate nurgal sioonidele teisd n^^^^ mis tounub Eesr- _ . QihOr^^* i nr ^ ti Maja keskmises maalis, vajab ^esti Sihfltapital K a n Ä . - • oimkond igast maakonnast vähe- tulumaksuvaba kviitungi minnyatsioneen. Sühetlehku komplekti selle ^«ami^^^^ "^J^^^^^^^ _ . Sunmte mälestuspüha JUMALA-Londonis, inglismaal suri 15. au- Stokholmis suri 19. augustil San- TEENISTUS on k u l a u ^ ^ ^ ori ülikomiad enamvähem M4K 2R6 S d J ^ S ^ ' ^ 1 lahkunute mälestamisega lauB % tarv^^ on väga vajalik, et WrHm™^» :„ /-TJ-^ nov. M l 4 p.l.:(mttte M.™>!^) 3 isitad, omÄffikcmda Es- liiiiB!!iiiiSliifl|fF toettõasmtmai seuleld. ,st gustil Eduard Ojamäe, 13, Jaanuaril 1893. dä Kannu, sündinud 28. r i l 1921 Tartus. • A. aa O. Roslavlev eestlastele mälestussaml Eestist pärit ja koi. Roslavlevi poeg,| Roslavlev, kes mittt suri Saksamaal, oli laadseks meheks, kesi ku kutsetegevuse k^ eestiastele mälestusse se dokumentidekogu omal kululV väljaand] seUeks uurimisretki Läti ning Rootsi, TJ| arhiividesse. Selle suures form kogu nimetus on „H| deskunde Estiands" jj 8-sast köitest koos.ki gusummas 1820 lk. kumentide kogu sisj Eesti osas Poola riik nid 1582. a. alates, kud revisjonid 1621,| a. Selle suure teose käsikiri „Nord-Livh des 17 Jahrhundert" Sl a. Rootsi riigi revisjj mõisatest ja taludest, märgitud, nagu vareij andeis talude suurus, riike nimed, neil lasu> hustused, külvatud vii de hulk. Need andm< senini Eesti enda poolt levitatud n.n. oj ganda lihtsalt naeruvi Roslavlevi kaaluvat! ENS-i Puksovi fond se auhinna määramise Saksamaalt saadet] arhiivid koos ta 8-ndl kirjaga Rootsi Eesti Instituudile. 'Selles a| köite käsikirja ei leiti tituudi sekretäri Jakol le põhjalikule otsimi nud" ' käsikiri tuli ühest mujale paiguti See on 194 lk., trükiv^ nab pealkirja „Nord Ende des 17-ten h Seega on viimane, teai] ment enne laastavat annab andmestiku omanike nimed hiljer daks rüüstatud külade ainulaadse väärtusegj eesti talude ja nendj osas. Väärtuslik Eestil eriti eesti sugukonna] gia uurimisteks. Kirjanikkude aastakoosoiel Välismaine Eesti pidas pühapäeval, Stokholmis aastakoos( Liidu esimeheks Kalju Lepüc. Juhatuj vo Mägi (abiesimee Kolk ja Liidia Tuulsj Ehnar Pettäi (laekur)] sen (iriformatsioon jj damme PEN-klubigi Nõu. ' Aastakoosolekule viibimine, kus ettekJ Kalju Lepik, kes TI' dusest ja Balti Arhiiv Vajatakse - LAPSEHOIl X esmaspäevast reedeij Road ja Lawrence J Tel. 438-8* au Väikseml REMON majade jm dekter, pmitöHl (phimbhig), kraanid! Helistage — J. MEIl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-11-10-04
