Vaba eestlane , November 10, 1983

              Nr. 83 ;2ä-
KSIB
laarid
valitsuse! ja
tulevikus palju
stega, mis anna-iiendatud
põhiõi-tõlgendamisele
hüjuti tegi üks
Ikaebuse põhjal
likide tübraketi
ja õhuruumis on
Iste põhiõignste-
|s provintsikphtu
toss otsusele, et
vastuvõetud
rakendamise
[kirjad on „vas»
Piohtused**. Neid
3s tühistas koh­ilt
tõstetud süü"
irios tegutseva
pku vastu, kes
lendi poolt ra-iõdustikku
ning
rite asemel ikka
\s veelgi kauge-valitsuse
ins-kinni
pitseeri-kust
müüdi
lusel ning otsus-jandniise
panna
^lehed, kes olid
I sbaseadusiikult
pt naeruisul õi-kohtunik
mai-
[vust iseloomus-juviisiga
vägis-teõigusi,
mille-
|d vabadus ja
'õõrästava tun-pte
ägedamaks
^awa pärlamen-
, parteisse kuu-
;e William
lendis seni õi-ohiud
ja kes
fce ala*' leidnud,
tmendis ka oma
les, et meetri-kujutavad
en-
)i fanaatikuid,
wa dinosauria-väitega
tõe-märgist
möö-
^elist ja üle ko­ldi
meetrimõõ-
(indlasti kanada
i( vana ajast-lärdide
mõõdus-
^äike grupp fa-toetajaid,
kes
[avad või kitsa-
[imega, et uuele
ja.
fge, et Kanada
ms väga suur-kohtunikud
paragrahve
idama, ei nad
tsuse ja parla-lg
peavad neid
iiku arvamuse
Kas_ ei teki
Il selline olu-pangarööve!
iuste rikkumi-
[se võõra vara
Iga kassa tüh-lees
Juri And­id
igasuguseid
laa ja allahei-
)õllumajanduse
kuid asjad ei
kuidagi vedu.
isaakide kohta
jv siis on näpud
jus nhig põllud
pem saaki kui
Induse mehed
- tuleb jälle
välja anda
Ist valuutat, et
Ila teistest kõr-l^
guga rii*
ja muud tol-liimased
sam°
i, et ta ei lepi
Idu ostmisega,
(riikidelt välja
jiadusi, kuldas
l^^em saaM ja
piima. Selles
Isimene samm
(venelased olid
liigi alandama
lima ees omaks
sialistlik põUn-
\W ning seL«
/aja kapitalist-
Itavat kätt.
jteks on siisi
sõlmis N.Lü-
(J^g lk. 3)
fY
VABA EESTLANE neljapäeval, 10. Thürsday, November 10; 1983 IX 3
1^ m^^®
. ja 13. nov. 1
dr. R. Pahapill, tel. 921-7777
ja 20. nov.
dr.; T, Kmtm, UI 751-6141 <
Möödunud laupäeval toimus kogu päeva kestev AABS'i 4. ^?!f!j^^^J^^^^^^
Ignatjeffi teatris. Sümpoosioni korraldasid koos AABS ja Toronto gj^^^^ Ja^^^^^^^
* B e
Pühapäeval, 13. nov. kell 5.45 õh­tul
kõneleb Toronto baptisti kiri­kus,
883 Broadview Ave., Kuubast,
Santa Glarast üle Prantsumaa To-
Tontosse tulnud pastor Julio Cor-nelio.
J. Cornelio külastab eesti
kogudust ühes abikaasa ja tütrega,
esitades koos trio-laule.
Kuuba nimi on viimaseil näda­lail
korduvalt uudisteä esinenud ja
seda peamiselt-maana, kus valit­seb
totalitaarne-kord ja kelle noo­red
mehed saadetakse teistesse rii­kidesse
sõdima. Pastor Cornelio,
kes töötas Kuubas 15 aastat bap­tisti
pastorina, soovib näidata kuu­ba
r^hva teist palet, nimelt andu­must
vaimsetele- usulistele väär­tustele,
vaatamata välistele- polii­tilistele
takistustele. Külalise kõ­net
tõlgib hispaania keelest eesti
keelde Argentiinas elanud eestlane
Fedro Mere.
Torontos teenib pastor i Cornelio
hispaania keelt kõnelevat baptisti
kogudust Dufferin tänaval ...
keskus. Ennelõunasel sessiooni! oli kuulajaid täisruum,
Sümpoosionü oU arutlusel Balti Prof. R. Taagepera käsitles de- J^^^Sije omaste ^^k^^^
riikide ajaloolisi küsimusi pealkir- mograafilisi probleeme ja rahvas- ega^^
ja all „Lahendämata küsimusi" ja tiku tasakaalu küsimusi, milles nn .^^^^^^ ülikooli õp^^^^^
pärastlõunal Ideoloogilisi ja eko- seni veel selguseta punkte, ipenif T!3^^^^^^^^^^°^
loogilisi probleeme Balti riikides".
Ennelõunane aeg, jagatud kaheks
dr. Romuald. Misiunase ja prof.
Rein Taagepera vahel,, andis mõ­lemale
aega kaheks ettekandeks. ..
Sümpoosioni avas uus AABSl
' A ^^ee- W õhu reos-kunk
sellele ei tea vaseta eMamisega/eriti tööstiiste ^t^^^^^
nõukogude eneste ^ga väljaspow'
sattunud materjalid.
Peale kohvipausi jätkas jäUe dr.
R. Misiunas Stalini-ajastule jarg-
Kanada komitee esimees lätlane R. ^^^^^ ^^g^ vaadeldes, nimetades,
Bergzio, misjärel ametlikuks ava- gtalini sm-ma veejagajaks nõu>
jaks oli Toronto ülikooli Vene ja ^^^^ järgneva sula- ja uuesti
Ida-Euroopa uurimiste keskuse di- .^^^^^^^ polütikaga aastateks
reKtor ixieD .L/neJcuim.
""ite reostumiste tõttu on Riia
^'«^e vesi rikutud, kuid kogu Lää-
J^^mere vesi on Autuim ja mus-yäg^
huvitavaid näiteid tõi Kei^
uiiKooh õppejõud Augüstine Idzells,
f^meg Leedu keskkonnakaitöja-
Uuesti prof. R. Taagepera käsit- ^.^nti^ nende ^^^^^^1^^^
Ta ütles, et Ida-Euroopa riikide les Läti „rahvuslikku kommimis- J;^^^ tegevust, keUe^
s^atnsP iinrimisfil antj^ksR jiialoo. mi", kfis a^a on aialoost jälgi jat- . ^astu^ on leostaüid polutilisi
^ • A vagiyallaakte mng mõrvamisi.
Kolme referendi ettekandeid
saatuse uurimisel antakse ajaloo- mi", kes aga on ajaloost
Une ülevaade sellest, mis on Juh- mata kadunud,
tunud sõjaaastaist tänaseni.
Sellejuures on eriti huvitav kuulda
teiste, väljaspool nõukogude maid
asuvate teadlaste vaateid nii sõja-aegseist
kui ka sõjajärgseist aas­taist.
91 0
Ta määrities ka sõjajärgsete ae- konimenteeris 1981. a. Läände kon-gade
sisuÜst jagunemist neile i s e v ^ « s i l e pää
loomulike poliitiliste variatsiooni^ ^azys Eringis, kes varem oli Lee-;
; ^ega ökoloogilise keskkonnalabora-
... . tporuimi juhataja, botaanilise insti-
(Avaldame pikemad kokkuvoEeg tuudi direktor ja Leedu Teaduste
Esimesena dr. R. Mlöiunas Ya- meie ajalehe järgmistes numbri- Akadeemia liige.
le'l ülikoolist, kes on kaasautor R. J^®^)- - ...
Taagepera hiljuti ilmunud raa- Pärastlõunal vaadeldi Balti riiki-matule
„The Baltic States: Years. de ideoloogiat ja ekoloogiat. Esi-of
Dependence 1940—1980",' andis mesena dr. Mare Taagepera, Kali-,
tagapõhja nende ilmunud raamatu fornia ülikoolist, vaatles ekoloogi-saamisloole,
märkides., et seUist lisi probleeme Eestis, tõstes esile
pole varem ilmunud. Raamatu kolme tõsist probleemi: kiviõli
kokkupanemisega on • olnud prob- kaevanduste röövmajandamist, Järgnevas diskussioonis täiendati
leeme, eriti just nõukogude doku- mis on muutnud sealset loodust,, voi täpsustati ettek-ahdeis avalda-mentatsiooni
usaldusväärsuses, fosforüdikaevandust, mis reostab tud andmeid ja mõtteid, misjärel
milles saksa ja soome teadlased on õhku ja vett nmg Muuga sadama sumpoosionüe järgnes koosviibimi-kahtleval
seisukohal. ' ehitamisega seotud probleeme, nei- ne.
tuna neist probleemidest
andis ta eelmistele ettekannetele
hea hinnangu ja~ imestaski kui­võrd
hästi ollakse teadlikud puu-looduskaitse
alal Baltiku-
ESTO-84 puhul Torontos õnnestus
mul Hotel Plaza Il-ga kokkuleppe­le
jõuda, et endised augsburglased
võivad seal juba tänasest peale
kuni 15. juulini tuleval aastal koos
käia. Jaanuari keskpaigast võime
saada oma aadressi, märgusõna all
- „AU(iSBURG''.
. Hotelli asukoht on Tc^ronto elava­mas
ärirajoonis ja lõbustustekes-kuses,
Tonge'i ja Blooil tänavate
ristumiskohal, südalinnas ja all­maaraudteejaama
vah6tus lähedu­ses;
Kasutades ESTO ajal allmaa­raudteed
ja TTC-d läbite alati selle
tähtsaima keskpunkti, Eesti Ma­jast
Royal Yorki, Tartu College'i
või ka muidu põhja poole sõites.
Peale seUe on see odav ja vähe-käidav,
haruldase õhujahutusega
hotelli tänavapoolne^ baariruum,
peamiselt ärimeeste puhkekoht,
võrreldav O.K.-ga vabariigiaegses
Tallinnas.
Kes soovib teisega keskustella,
kandku eesti märki ja kõnelgu ees­ti
keelt. Kui mõnel grupil on taht­mine
eriruumi saada, siis hotell
kubiseb neist.
Teretulemast tänasest päevast Juta Eistsoo juhendusel toimus ESTO-84 publitsistlike suhete organiseerimise kursus. Pildil vasakult osa.
Hotel -Plaza 11'^ baariruum! hotelli võtjaid: Trima Mölder, Kersti Lepik, Tiina Timiisk, Helga Kmm, Elle Roseub<BrgJä'Viive rPruuli, laua ot^^
lahtioleku aegadel! §as istub Juta Ristso©. Foto: Vaba Eestiane
" Endine augsburglane.
e 0 0)
(Algus lk. 2j)
du valitsus kokkuleppe Briti firma­ga
Imperial Chemical Industries,
kes peab Moskva ekspertidele näi­tama,
kuidas läänemaailmas ra­kendatud
põllumajanduse tehnika­ga
on võimalik tõsta ka N. Liidus
põllumajanduse toodangut. Esialg­sete
kavatsuste kohaselt suunatak:
se peamine tähelepanu nisupõldü-dele
ning inglaste kohus on vene­lastele
selgeks teha, milliste võte-ttega
on võimalik nende põldudel
nisusaaki tõsta 10-tonnile hektarilt,
mis on keskmiseks saagiks Lääne
põldudelt vene kahe kuni kolme
tonni vastu. Inglaste kasutusse on
antud 2000 hektarit head põEu-maad,
kus nad hakkavad rakenda­ma
oma tehnoloogiat, väetisaineM
|a masuiaid kolme aasta kestel
Informatsioonist ei selgUj kas
katsepõldudel rakendatakse vene
kolhoosnikud sealse kolhoosisüstee-miga
või toovad inglased ka oma
mehed kaasa Ja annavad neile või­maluse
vabade põllumeeste vai­mus
maad harida — see tähendab,
®t saak ei kuulu riigile, vaid hool:
sa töö, innu ja vaeva eest põllu­mehele.
On juba ammugi selge, et
punase Venemaa põllumajandust
ei päästa hukatuse veerelt välis­maalt
toodud masinad ega väeti­sed,
vaid alatu ja vägivaldselt ini-inestele
pealesurutud kolhoosisüs-
© Stokhöhni vanalinnas asuvas
29. oktoobril toimus ESTO-84 PR või publit^sdike „GallerlGaüssenis" toimus augus-ssDhete
orgamseerimise kursus. Kursuise Juhendajaks oli Juta Ristsoo j^^^^ ^^^^j^äj^^^
New Yorgist, osavõijaid tosina ümber, kes kella 10-st homm. kuni ged ja amatöörpildistajad panid
M. 3-ni p,l. tutvusid nende oskustega,, mfe J. Risteoo m teinud tan- yälja igaüks kohn rpilti. Kärin
toks Batunl juhtkonna^o Saarsenii oli näitusel kohn värvi-
' j . Ristsoo . rääkis arusaadavalt Meedia, vastuvõtt tuleks korralda- ^^^^^^^^^^
ja kavakohaselt, emielõunat üldi- da vastava pressimaterjalide kaus-selt
ja pärastlõunat minnes detail- taga. Päevadeks sobiksid teisipäev,, ^^^^^
semate punktide juurde, tuues roh- kolmapäev ja neljapäev. Kui on ^useti ees^ Stoldiohn^^
kesti näiteid töö organiseermiisest. varem kutsutud, süs on võhnalust märkis, et Km^^
Ta selgitas uudiste liike ja eriha- ka pühapäeva kasutada. Vastuvõtt anna, ajabrjanik, ^ f
msid meedias. Kuidas väiksem lu- peaks olema kaunite tütarlaste osa- kodukeeleopet^a;;-te esmakord»
gu satub uudisteteenindusse, nagu võtul, kes on rahvarõivastuses või,fl^^esines v^ljas^^^^
seda juhtus Jüri Kuke surma pu- võimlemisdressides. Eriti sobiv Es- konda Reportaazhi,te
hui „Los Angeles Times" juures, to puhul on meedia vastuvõtt te- suur foto, mis^ näitas ^^K^^^^^^
Lektor ütles, et ajakirja tohnetu- ha koos lantshiga, kuigi see läheb senit oma fotosid seinale aseta-ses
ei visata tööd ära, kõik loetak- rohkem maksma. mäs.
se läbi ja oodatakse kuni uus mo- Sel nnhnl nP^K FPQti aialoo ® ^aberneeme, Neeme, Koipse ja
ment tuleb selle kasutanii^ks. kohta olema materjali, eriti aga
J. Ristsoo toi näiteid j a kirjel-. praeguse olukorra kohta Eestis.
das kuidas kontakti võtta meedia­ga
NM helistatakse nüüd Ants Kip-perile
üle maailma, kuna tema
informatsioon! peetakse usaldons-väärseks.
,
Nii tuleks iga! hommikul aj
tedele helistada ja anda
l, mis juhtus EelstiSo
Rammu Kodukoha Seltsi traditsioo'
nilirie sügisene kokkutulek tounus
1. oktoobril Göteborgi Eesti Ma­jas.'
Kokkutuleku esimesel poolel
oli organisatsiooni aastapeakoos-olek,
millele järgnes kodukoha
koosviibimine päevakohase kava­ga,
kus oli deklamatsioone, laulu
ja sõnavõtte.
Lõpuks selgitas tä, et PR toim­konnas
peab olema igal harul oma
ET • • 1 u ^ 1 - 4 4 . 11M ^ esindaja: TV, raadio ja ajakirjan- ^ -n • « ^
Km ajalehed on leidnud, et allikad dus. Samuti tuleb aWestada,• et .Uppsala Eesti Pensi^^^^^
on kindlad, sus hakkavad ajalehed TV-materjalid peavad olema vai- ' '
ise uudist otsmia Lisaks andis ta j^ba paar kuud emie.
näiteid teadete koostamiseks. ,
Pealelõunasel kursuse ajal sele- itavat
kokkutulekul sealses Eesti
Kodus pidas dr. Lars Linder ette-ttekännet
kande vanemate iniiheste haigus-
• test. Pärast ettekannet ootasid
tas ta, mida ESTO-84 jaoks võiks jri!^.- ^"^^^^^^
teha. Kõigepealt tuleb ESTO-84-1 «^"S veel hdjemgi jätkus arutlemi kohvi! pühapäeval, 9. oktoobril
meediale vastuvõtt korraldada, vä- ^sucasjade uie, ^ korraldas ühing teatrireisiStokhol-hemalt
üks nädal enne Inglise ku- kinidas neid teadmisi paremini mi, K. Ristikivi romaani ,,õige
ningänna Torontosse tulekut, kuna ESTO-84 sündmiMe puhul eest- mehe koda" dramatiseeringu eten-gel
ajal pole kellelgi aega muuks laste uudistena kanadalastele dusele.Üh'"--^
kui kõrge külalis©'vastuvõtukso leatavafetehsc . sõittasutäo
liikmeile oli bussi-
R Ä T A S OPTICAL
219 DÄNFORTH AVENUE
TORONTO, ONTARIO M4K
465-6251
Täidame täpselt igat liiki prilli-retsept®, aäis. „cffltaract** tüüpi
Suur valik Ibsteraame, spordi kaitsepriUe ja parimas kvaliteedi^
päikeseprille.
Raamid peamiselt Euroopast, alates $12,— krail $200.—
Hinnaalandus kaasmaalastele 10% ~ \
ka kodumaiseid retsepte ja soovikorral saadame äira.
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akende asendamine thenno-akendega. 5-toilised veeireud
kuues värv!s. ii^ Räästaaloste katmine.
Keldriakendele sissemurdmise vastu metallkaitsed.
TasiBta Mndamine. Helistage: töökoja tel 832-223^ ,
^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^ 1^
0SSO Investments Ine.B
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEO
ÄTüSfTÖÖD
SiPA r- N. (416) 425-5075
SEPA HOME IMPROVEME^TO
MetroLic. B-5374
Maksab Kanadas?
$5i._ $65.—
Poolaastds $28.— $35.—
feemndäastas $15.-^ $18.—
m i P O ^ ^ SAATEKUOU
Kan2^: Väljaspool}
;56*™ + $^2^ I /$47.-»
$30._ ^ $21.— r $24.«
veerandaastas $16.— + $io.5o i $12.--
VÄIJASPOÖL KANADAT> US^^
aastas $129.-^, poolaastas $67.-^ Ja veerana.
aastas
Aadressi muudatus 70 centi. "üksiknumbri hind 70 cenü
K^iada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE" ja
USA aadressidele „ZIP COI>E"
Fangatshelds või rahakaart kiigutada
FreeElstoniaffl PöWiJsliers nimele.
Tellimine Sööta:
VABA EESTLANE
lf55Lesl1eSt.;D©nMim
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kirippstiga alates .....................
............. . . . 1 9 . . . . . . . . k a t t e k s lisan $.....!..... sünjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Ralra saata'^mrit^htkirjas).
Nuni