1978-10-31-10 |
Previous | 10 of 11 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 80
iind Saatekulu
3S
13
150 - 15
5.- 40
\m •. S5
k^: •
3.— - i
5^-
c •• •
15
40
•3.— • •: • .
450
< » • . . •
15
i iO n :
4.-: 25
20
1.50
ij •
20
«.65
• ,®o
2.1C 40
530 m '
2.50 ••: go: : m 20
2.25 20
20
40
X.50 15
40
80
4.- 30
40
5.— 40':: : "
Ö.-
150
2.75
14 —
25 -
1
^• ••4o••:••.••••
ps©
4 ^ 40
8S
[sitakse suurde saa-
)pulaarteaduslikke
)htuid, aianduse ja
U ning kirjanduse-ringy
ammugi
|, mis aastate kestel
lavaslxist ja tegut"
- nagu mulle tore-jutuštab
lavavete-lägijkellö
katuse
le^ine kodu, ning
läda on; ainult noor-
^a, kõigil juba pea-mispeale
hoolit-feüdairilüai
muigega
pakub — sest ^as
juustega koos iga-
! jEdasi; on yõim-ij^
ntsii ringj täioa-
Jlugi, raamatukogu
(kkü andes kultüuri-iaaühiškonna,
sõna
jtes, kuhu |inna-unt-
|st, Ganbeljrrast ja
id .hankima; noh^
^i, aga ka aiakraa-
/asikaliha ning väl-
[revorsti, küUap ka
luga palav, nii et
la: oleks praegune
pheks eestlane hau-
\m ja
noori armastajaid
idunuduute ja laie-.
[te maailma... Vaale
on ent rüga-jtulnud
hingetõmba-teiDduse
pulsilöögiks
5kodu — 15, aakrili-lilledesse
sukelduv
hoonega, kuhu soo-
Austraaliast, isegi
ja Kanadast.
• n ir ®Jni soom© küFjanlk, keMe Eesfet sai mtiiEse iiMalks. T©^
mtiQ^ Kauasega andis taUe nime, aga ka võimalwsc eesftiäiEeliseks loominguks, kui talle said
Miedaseks Saaj^maa Ja imumaa minevikuainel! ne maailm. 2. august t ä t e
Uim lahedal Kliskilä mõisas sündis. Ta isa oli folMorist Ja luuletaja Julius Krolm, onu Kaarle
rahvaluule professor Ja teine onud IlmaJi muusikateaduse professor. Ema Hdsingi soome öMs-gunumsiumi
Juhataja, Selles läbinisti inÄMniaallses perekomms Uimm Ä®, olles
oma iudnis© tõttu imetletuci Ja hellitatud. s o i välja Jäetud ialljate esialgsest nimekirjast (Preliminary List) nimg M ei ofaiad
võimalik osa võtta nimekirja fevideerimiseslr siis võite sel jahul kui teie valimisteks kvaüfitsee*
^te,..saada vastava ^valimist võimaldava -ttõeaia krai -iie a"§Mkult flmute City *fialI1, City Clerk*i
sse järgnevatel aegadel:
II
0 eJ. kml 4M pd
la eesti rahvaluuleteadlast
Osikair Kallasega.
Olenevalt oma abikaas töökohtadest,
sai ka abikaasale omaseks
elu nütm^ suurlinnas, alates Peterburi,
Helsingi j a Tartuga. Kui
O. Kallas sai Eesti Vabariigi saadikuks,
oli selal juba kirjaÄima
tuntuks saanud Aino Kallas saadiku
abikaasa, ike!' oli eriti Londonis
rohkeid aastaid oom saadikust
abikaasa löoväljä kõrval ka
k c Ä i p i i ^ inglise kirj anikkon-naga
ja kelle tööd jõudsid mglise
keeles lugejaini.
Soome kirjandusteadlane-prof.
Käi Laitinen on kirjutanud doktoritöö
Aino Kauasest. Salle esimeses
osas ta vaatles aastaid enne
1&21. Teises osas ta vaatleb
kalite kirjanikule eriti olulist kohta,
Londonit ja Kassarit, mida nimetab
Aino KsOlase '
neid kuuldusi, nii tagasisaatmi- lest Lyoem-,, Fcmm- Ja siis alles
sest Helsingisse M ka <^
sest pensionile saaitoiisest, oli
London nende asukohaiks
kevadeni. v
Tähistainaks
kirjana sajändilist tähtaastat,
toome mõningaid osi pikemast
artiklist, nüs A. KaEaS siumi-päöva
puhul; ilmus Soome aja-,
lehes: ,jadsingiB:'Saiiamot" C2.
fflisg.) koos londoni Eesits
konnahoone Ja Kassari
nnaja
Aastate 1922 ja 1934 vahele maJi-tus
irMdiki: ^Äino Kallase parim
looming. Londoni ajajärgul sündisid
ta peateosed, ^hailišes stiilis
kirjutatud „BffiPbara von Tiesen-husen"
C1923), „Eeigi õpetaja*'
iWm, ,»mdimorsja" (1928) ja
,yPülia ij0e kättemaks" (1930)>
niille aineks x>n lubamatu armastus
ja mida on nimetatud proosä-ballaädideks.
Pole juhus, et Aino
Kallas© kõrgeim looNa^ä^^^^
ta elu särvaim a«g- Londonis täpselt
ulute langesid. Newfevaihel oli
sügav sisemiae side.
Aino Kallas ei olnud kunagi varem
Londonis käinud ega räägitavalt
harrastanud inglise keeltki.
Algusraskustest hoolimata vallutas
London ta kiiresti. Ja poole
aasta olemise järel ta sai selguse
noor PEN-klubi moodusitasid peam
i s i seltsjmiskohäd.
Neis ta esines hiljem ka Ise —
lugedes oma loomingut, pidas
ettekandeid Ja kdnesidM mõnel
•koosviibimisel.
Neil kokkutuleküll • ta kohtas ja
nägi oma aja kuulsamaid kirjanduslikke
nimesid, nih. James
Joycel. See jäi siiski kaugeiks»
kuna"selised kirjanikud ' nagu
Berna,rd Shaw, G. K . Ghesterton
ja John Galsworthy said taie
tuttavaiks.
^ l ä i^qtv®!, 4* liöVeiiibrll
faOO^e^^ 3o00p.lo
w te olete saanud Kanada kodakoidsi^ 27. oktoobrist, 1978 alates ning vastate allpool toodud
tarifikatsioonile, sits võite eelpool mainitud aegadel ja valüniste päevallSIKLtKULTesinedes ja
kodaM^siise tumiistiiist esitades 0 ^ nij^s irõittialdab valimistest osa^
Võttii.:Teie ei saa,.allpool
Officer) valimiste
ie;
1
Kui te olete kvalifitseeritud valima valimiste päeyal jä teie nimi on välja jäänud valijate adme-ilärjast,
siis on teil võimalik valida sel Jobal kui teie esitate ettekirjutatud vormis deklaratsiooni
selle valimispunkti valimiste ametnlki asetäitjale, kqs te olete kvaŽfi^^^
vait identifitseerite ennast valimiste am^nikuasetäitjal^^^
Isik on õigustatud valima, sel juhu! koi ta.ped®odil 5. septemMst B78 kint 27. ciMoolbrM^^^^^^^ m:
(a) elanik linnaomavalitsuse pihrkosmas;
(b) Kanada kodanik'või mõni teine Briti alam ja
k) vähemalt kahekšateistkünmeaastaie või saah taheksateistMamme aastaselks valimist©
või päeveiine
TOITA EI OLE LIOT^OMÄV^^
(ä) "on.omavalitsusse pürkonnas maa omanik või rentnilc või selise omaniku mi
kaasa; y-v:'-- /•/:•[.•
•ihl Kanada kodanik või mõni tehie Briti alam ja ^
(c) • vähemalt kaheksatcjistkiimneaastame -või saal) 1^ aastaseks valimiste ;
•.: päeval või päev enne':sete.: - • /' ' •
ROY V.HENDERSON
City Clerk ja Returning Offieeir
3. 1978
dusliku läbimurde väärtus on tänapäevalgi
suur. Neist aspektidest
vaadates • täitusid Londonis Aino
Kallase lootused suuresti. Kahte
seika ta. siiski Lodonis ei leidnud:
ainet uuteks teosteks ega töörahu.
Kallase: Lcmdoni-a^a^ikii^;
jandusliktsst tuttavatesit sa^l? hea
pildi tema päevikutest kui kia aja-lehejloiget^
t, imida ta kogus 1023.
a. väikseiks raaniatuks ,vLanga-tonta
sähköä" (Juhtmeta elekter).
Seles on ulatuslik vestlus B.
Shaw'gÄ ja tugevasti siegatiivne
portree J, Joyce'ist. Tutvuse B.
Shaw'ga sõlmis paar, kelle nimi
särab Inglise poliitilises ja ühis»
kondlikus ajaloos veelgi rohkeim
kui B. Shaw oma loominguga:
Beatrice ja Sidney Webb, inglise
sotsialistlikud teoreetikud^ Fabian
Society rajajad.
Aino Kallas ei rahuldunud ainult
liikumisega kirjanduslikes
ringkondades, ta soovis ka ise
pääseda kirjanikuna esile Inglismaal.
See nõudis palju tööd, visasid
katseid, suhteid, paljude tuttavate
abi touni lõpuks kanalid
avanesid. Älex Matson tõlkis inglise
keelde A. Kallas kolm teost:
,.White ship" (Viaige laev, 1924),
siis „Barbarä von Tisenhijsen" ja
.,Reigi öpetaija" ühise jpealklrja
all ,;Eros tihe Slayer" (Surmav
Eros, 1927) ning ,,Wolfs
,1®30).
riigi võimsatega Ja talle avane»
sid aadlike salongide uksed.
Päsviilm leheküljed täite vastuvõttudest
ja neil kohatud isikute
loetlusest. Alul tä vähe pimes-tuski
nähtud hiilgusest ja kohtumistest
aadlike aunimedega. 1926.
a. maikuul ta mõtiisklebki oma
päevikus, et. tulevikus võib ta. seda
aega. mälestada. Ä ,,yhül-gaviat>
kullast sätendaArat imehä-gu".
Vaevalt kuu aega hiljem ta
tõdes, et „o!en võinud avastada
selle osa enesest, snis^^m
kult soovib pidutseda."
Londoni tähendusest enesele ning
kirjutas oma sõbratarile Ilona Ja-iavale
Helsingisse 1922. a. juulis:
„VõlkBin omalt poolt siin olla
aastaid ^ Ja teine asi: süt ei vii
enam nfegit teed edasi! See 6n
kindlasti tipp, sellest kõrgemale
ei või enam tõusta, süt ei voi
enam igatseda mitte kuhugi."
^. Londm, mdiski^^
ipalju.-- ' ? •V;-\ ; .r.-:^^
Aino Kallase
reist Soome Kirjanduse Seltsis
l ^ i möödunud! t^adel lÄine
päevikuleht 1921. a. novembrist.
See puudub tema päevikute varasemais
väljaandeis. SeUes Aino
Kallas arutleb eddamisivõi^^
kult ees olevat Londonisse minekut
j ^ kirjutab: siis, hüpatagu
siis korraks ka ookeani! Küllalt
lompides^!'' Järgmisel p ^
ta hüüab „Kuidasmia soovigi pühkida
jalgadelt selle maa tolmu ja
lume!" (Ta oli Mrjutamise aial
Soomes).
Viimase kibestito reaktsiooni
oli põhjustanud Aami Kouda
ett^äieiteid jagav ajnmstus ta novellikogule
,;Võõras^ verT^ ŠAiid
oli ika. teisi põhjusi. Eino
Leinoga oli muutimud valuliseks
ja õigiM öeldes peaaegu kätkenud,
j ö r j a ^ ^
dus Olevf.t pöördepunktiks, aga
uut suunda ei olnud veel leidiiud. Samas Aino
Helsiiigi oli ,/möödas", sellest varakult diplomaatliku elu ahab-
1^^,^ 1^1,1^,^^ rr.^Arvr^ ^ooililisust ja sello voiMd^
just. Jiiba 1923. a/ jaanuaris tä
tõdeb, et on Londonis näinud
„iaiinllku elu, väüispidised kõrgemad
arenguvüsid" ja lisab: „Aga-kõrgeimat
inimsust pole neis ringkondades
sii^ü leidnud. Kõrgeim,
laiem mõistus, suurim südame ja
mõistuse haridus, Mda olkiooiia
elus kohanud, on siiski olnud
keskklassi inimeste hulgas,''
,jlprgelmät inimsust" otsis Aino
Kallas ja leidiski Londonis,
Icuid mujalt kui diplomaatlikest
salongidest: kirjanduslikest ringkondadest.'
Ta astus kohe Lon-domšse
jõudes mitme kirjahdusli-
On imestamapanev kogmus lugeda
Aino Kallase Londoni-aegseid
päevikuid ja sanial ajal tema kirr
janduslifcke töid samast ajavahemikust;
Nende vahel ei leita minr
geid kokkupuutepunkte. , ^ l u " ja
„taie" näivad eralduvat teineteisest;
raamatute taustast ei näi olevat
niingit silda nende teemade j
juurde. Oma teoseis Aino Kallas
lügub vanas Eestis ja arhailises
kroonikastülis, ega ohverda ridagi
1920-indate aastate Londonile;
Ka ta hiüsemais novellides
1940-ndate aastate lõpul ei liigu
ta inglise ainevallas.
ÄÖVOKAÄT-NOTAE .
1912, Royäl Tmst T®wef;
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay & pssg) USK 1K7
.Tdefom :80-1777
24-tandi telefoni valveteenistus
lESTLANE
Advokaat-notsF
, Hendy, Šhir^r- <^ UnlsMvl
789 Don Mills E C ' . ' .
M . 429^11®
699-239S
sa
kirjanduslik- asjatundja Edward
1920-ndate aastate briti
kirjanduse- fesaega legend
mees,
võis juba l Ä u d a . London näis
avavat maailma väravad, uu© alguse.
Võrdlus lombist J a ookeanist
kordub hiljemgi Londoni aegses
päevikus ja alati saonas väär-tiisastmes,
Tarfii j a Helsii^ olid
,;iombid''y London*aga oc^an.
^^^^ perega Xon-ionisse
1922. a* jaanuar!^
raari vahetusel. Kitsas,
maja vaiksel Queen^s Gate nr
167 kensingtoni lähedal sai
le koduks iile 12 aasta.
Kuigi Oskar Kallas koht Eesti ¥a-baj-
ügi Londoni saadilD^ näis
vahetevahel ohus olevat ja Arno \
Kaüas jäädvustas oma. päeväms l ka MuU ja seltsi lükmaks, mil'
kelle teeneil paljud märgitavad
nimed on esile pääsenud. Üsaks
Garnett^ile (kuufe Kallase
tutvuste hulka teinegi tähtis taus-tamõtjütaja,.
Everyman's Librar^'
toinietaija Ernest Rhys.
^E.Gamett- hankis Kallase esi-m
^ l e tõlkele eessõna J. Gals-worthylt.
See oli lühike, aga tuge^
vasti kiitev; see rajas tee järgne-vaüe
tõlkeüe ja teistesse keeltesse
tehtavaüe tõlkeSe. Teoseid arvustati
väga soostuvalt; eriti kiitsid
neid kirjanikud nagu L. F. Hart-ley,
J. B. Priestley, E. i M r , V*. S.
Pritchett, G. Gõuld ja .kuulus vene
kirjandusloolane vürst D. S. Mirs-on
suur
arendaja, mõjutuste
sulatusahi, äga ainet sealt Aino
Kallas ei leidnud.
samaae^e kirjanduski ei
näi andvat talle muud, kui vaid
välispidiseid inipulsse (nagu Da-vid
Gämetfi romaanist „Lädy in-to
Fox" ja Viryinia Woolfi „0r-lando"
on jätnud kaugeid kokkupuutepunkte
tema „Hundimõrs-jas").
Oma elus Aino Kallas elas
Londonis, oma teostes • ta elas
üksnes Eestis.
Teiseks p r o b l ^ i k s oli-alatine
kiirus j a diplomšbaxiielust pakutav
tutvussuhete pealiskaudsus. Tõsiseid
sõprussidemeid, mida võiks
võrrelda Tartü-aastate inimkon-tekkis
väga vähe ja
katkesid peagi ifcuna paljud
uued tuttav^ olid eakad ja su-aastate
lõpul. Kirel
edenenud Londoni
oludes. Aino Kallas katsus sageli
seal töötada ja reserveeris omale
tööruumi esiteks saatkonna seitsmendale
korrusele, siis kolmandale
korrusele suure rõduga ruumis.
Aga sageli läks nagu 1927. a. jaanuaris,
mil ta alustas kirjütaimist,
selle ja märkis, oma
: „Asjatu on katsudagi
Kui, ei ole päikest, ei
ole iiispiratsioonigi. Pea on tühi
fantaasiast ja paberile M e b ainult
tüJiJi sõnu. Fr. Tuglasele ta kirjuks
üniversity Ave., Ste*
' f offonto, pnt. M5^ 2H7
/ Tel. 862-7115
^ SA £BUAW£ I-V)
Oi
X
<
»,yaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asukoha plaan
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9-4-ai.
Kolme teose inglise keelde viimine
oli 1920-ndate laasitate Lon- j tas 1928. a. sügisel: „Ei minutit
donis suur saavutus, mülenihar- iiti, aega oma töö jaoks.-
va välismaaMi^anik jõudis.^^A^
HOGAN PONTIÄC BüIGK LTD.
• • : 348 DanloÄ Ave.
Telefon äris: 4 6 1 » !
BUICK
LEMANS
PHOENIX
FIREBIRD ,
SUNBIRD
OENTURY • •
AGADIAM
SKYHÄWK ;
G.M.C. veoautod
Pruugitud autod
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:'
Kari Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi vöfetafese vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella ll-nl Ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-nl.
KUULUTAMINE o
VABA EESTLASES •
oa tasuv ajalehe laialdase
leviku tõitu. r
Kuulutuste hinnad:
üks toll ühel veenil $33
esiküljel |3.75
tagaküljel $^^^^^
'VASTU:
L Vaba Eestlase talitus
; 135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
pGStiäadi'ess: Bos 70,
Stn. C, Toronto 3. Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Rehni Liivandi 251-6495
,6.^Irs. Leida Mariey . .;
149 Bishop Ave. I
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
* Noores eas on eksiarmastiis see
kõige valusam ja raskem, sest
noorelt meie kõik usume, et inimene
võib eürsida üliskõili: ihiiles,
mitte a^a armastuses.
A. H.TammsaÄ
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 31, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-10-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e781031 |
Description
| Title | 1978-10-31-10 |
| OCR text | Nr. 80 iind Saatekulu 3S 13 150 - 15 5.- 40 \m •. S5 k^: • 3.— - i 5^- c •• • 15 40 •3.— • •: • . 450 < » • . . • 15 i iO n : 4.-: 25 20 1.50 ij • 20 «.65 • ,®o 2.1C 40 530 m ' 2.50 ••: go: : m 20 2.25 20 20 40 X.50 15 40 80 4.- 30 40 5.— 40':: : " Ö.- 150 2.75 14 — 25 - 1 ^• ••4o••:••.•••• ps© 4 ^ 40 8S [sitakse suurde saa- )pulaarteaduslikke )htuid, aianduse ja U ning kirjanduse-ringy ammugi |, mis aastate kestel lavaslxist ja tegut" - nagu mulle tore-jutuštab lavavete-lägijkellö katuse le^ine kodu, ning läda on; ainult noor- ^a, kõigil juba pea-mispeale hoolit-feüdairilüai muigega pakub — sest ^as juustega koos iga- ! jEdasi; on yõim-ij^ ntsii ringj täioa- Jlugi, raamatukogu (kkü andes kultüuri-iaaühiškonna, sõna jtes, kuhu |inna-unt- |st, Ganbeljrrast ja id .hankima; noh^ ^i, aga ka aiakraa- /asikaliha ning väl- [revorsti, küUap ka luga palav, nii et la: oleks praegune pheks eestlane hau- \m ja noori armastajaid idunuduute ja laie-. [te maailma... Vaale on ent rüga-jtulnud hingetõmba-teiDduse pulsilöögiks 5kodu — 15, aakrili-lilledesse sukelduv hoonega, kuhu soo- Austraaliast, isegi ja Kanadast. • n ir ®Jni soom© küFjanlk, keMe Eesfet sai mtiiEse iiMalks. T©^ mtiQ^ Kauasega andis taUe nime, aga ka võimalwsc eesftiäiEeliseks loominguks, kui talle said Miedaseks Saaj^maa Ja imumaa minevikuainel! ne maailm. 2. august t ä t e Uim lahedal Kliskilä mõisas sündis. Ta isa oli folMorist Ja luuletaja Julius Krolm, onu Kaarle rahvaluule professor Ja teine onud IlmaJi muusikateaduse professor. Ema Hdsingi soome öMs-gunumsiumi Juhataja, Selles läbinisti inÄMniaallses perekomms Uimm Ä®, olles oma iudnis© tõttu imetletuci Ja hellitatud. s o i välja Jäetud ialljate esialgsest nimekirjast (Preliminary List) nimg M ei ofaiad võimalik osa võtta nimekirja fevideerimiseslr siis võite sel jahul kui teie valimisteks kvaüfitsee* ^te,..saada vastava ^valimist võimaldava -ttõeaia krai -iie a"§Mkult flmute City *fialI1, City Clerk*i sse järgnevatel aegadel: II 0 eJ. kml 4M pd la eesti rahvaluuleteadlast Osikair Kallasega. Olenevalt oma abikaas töökohtadest, sai ka abikaasale omaseks elu nütm^ suurlinnas, alates Peterburi, Helsingi j a Tartuga. Kui O. Kallas sai Eesti Vabariigi saadikuks, oli selal juba kirjaÄima tuntuks saanud Aino Kallas saadiku abikaasa, ike!' oli eriti Londonis rohkeid aastaid oom saadikust abikaasa löoväljä kõrval ka k c Ä i p i i ^ inglise kirj anikkon-naga ja kelle tööd jõudsid mglise keeles lugejaini. Soome kirjandusteadlane-prof. Käi Laitinen on kirjutanud doktoritöö Aino Kauasest. Salle esimeses osas ta vaatles aastaid enne 1&21. Teises osas ta vaatleb kalite kirjanikule eriti olulist kohta, Londonit ja Kassarit, mida nimetab Aino KsOlase ' neid kuuldusi, nii tagasisaatmi- lest Lyoem-,, Fcmm- Ja siis alles sest Helsingisse M ka <^ sest pensionile saaitoiisest, oli London nende asukohaiks kevadeni. v Tähistainaks kirjana sajändilist tähtaastat, toome mõningaid osi pikemast artiklist, nüs A. KaEaS siumi-päöva puhul; ilmus Soome aja-, lehes: ,jadsingiB:'Saiiamot" C2. fflisg.) koos londoni Eesits konnahoone Ja Kassari nnaja Aastate 1922 ja 1934 vahele maJi-tus irMdiki: ^Äino Kallase parim looming. Londoni ajajärgul sündisid ta peateosed, ^hailišes stiilis kirjutatud „BffiPbara von Tiesen-husen" C1923), „Eeigi õpetaja*' iWm, ,»mdimorsja" (1928) ja ,yPülia ij0e kättemaks" (1930)> niille aineks x>n lubamatu armastus ja mida on nimetatud proosä-ballaädideks. Pole juhus, et Aino Kallas© kõrgeim looNa^ä^^^^ ta elu särvaim a«g- Londonis täpselt ulute langesid. Newfevaihel oli sügav sisemiae side. Aino Kallas ei olnud kunagi varem Londonis käinud ega räägitavalt harrastanud inglise keeltki. Algusraskustest hoolimata vallutas London ta kiiresti. Ja poole aasta olemise järel ta sai selguse noor PEN-klubi moodusitasid peam i s i seltsjmiskohäd. Neis ta esines hiljem ka Ise — lugedes oma loomingut, pidas ettekandeid Ja kdnesidM mõnel •koosviibimisel. Neil kokkutuleküll • ta kohtas ja nägi oma aja kuulsamaid kirjanduslikke nimesid, nih. James Joycel. See jäi siiski kaugeiks» kuna"selised kirjanikud ' nagu Berna,rd Shaw, G. K . Ghesterton ja John Galsworthy said taie tuttavaiks. ^ l ä i^qtv®!, 4* liöVeiiibrll faOO^e^^ 3o00p.lo w te olete saanud Kanada kodakoidsi^ 27. oktoobrist, 1978 alates ning vastate allpool toodud tarifikatsioonile, sits võite eelpool mainitud aegadel ja valüniste päevallSIKLtKULTesinedes ja kodaM^siise tumiistiiist esitades 0 ^ nij^s irõittialdab valimistest osa^ Võttii.:Teie ei saa,.allpool Officer) valimiste ie; 1 Kui te olete kvalifitseeritud valima valimiste päeyal jä teie nimi on välja jäänud valijate adme-ilärjast, siis on teil võimalik valida sel Jobal kui teie esitate ettekirjutatud vormis deklaratsiooni selle valimispunkti valimiste ametnlki asetäitjale, kqs te olete kvaŽfi^^^ vait identifitseerite ennast valimiste am^nikuasetäitjal^^^ Isik on õigustatud valima, sel juhu! koi ta.ped®odil 5. septemMst B78 kint 27. ciMoolbrM^^^^^^^ m: (a) elanik linnaomavalitsuse pihrkosmas; (b) Kanada kodanik'või mõni teine Briti alam ja k) vähemalt kahekšateistkünmeaastaie või saah taheksateistMamme aastaselks valimist© või päeveiine TOITA EI OLE LIOT^OMÄV^^ (ä) "on.omavalitsusse pürkonnas maa omanik või rentnilc või selise omaniku mi kaasa; y-v:'-- /•/:•[.• •ihl Kanada kodanik või mõni tehie Briti alam ja ^ (c) • vähemalt kaheksatcjistkiimneaastame -või saal) 1^ aastaseks valimiste ; •.: päeval või päev enne':sete.: - • /' ' • ROY V.HENDERSON City Clerk ja Returning Offieeir 3. 1978 dusliku läbimurde väärtus on tänapäevalgi suur. Neist aspektidest vaadates • täitusid Londonis Aino Kallase lootused suuresti. Kahte seika ta. siiski Lodonis ei leidnud: ainet uuteks teosteks ega töörahu. Kallase: Lcmdoni-a^a^ikii^; jandusliktsst tuttavatesit sa^l? hea pildi tema päevikutest kui kia aja-lehejloiget^ t, imida ta kogus 1023. a. väikseiks raaniatuks ,vLanga-tonta sähköä" (Juhtmeta elekter). Seles on ulatuslik vestlus B. Shaw'gÄ ja tugevasti siegatiivne portree J, Joyce'ist. Tutvuse B. Shaw'ga sõlmis paar, kelle nimi särab Inglise poliitilises ja ühis» kondlikus ajaloos veelgi rohkeim kui B. Shaw oma loominguga: Beatrice ja Sidney Webb, inglise sotsialistlikud teoreetikud^ Fabian Society rajajad. Aino Kallas ei rahuldunud ainult liikumisega kirjanduslikes ringkondades, ta soovis ka ise pääseda kirjanikuna esile Inglismaal. See nõudis palju tööd, visasid katseid, suhteid, paljude tuttavate abi touni lõpuks kanalid avanesid. Älex Matson tõlkis inglise keelde A. Kallas kolm teost: ,.White ship" (Viaige laev, 1924), siis „Barbarä von Tisenhijsen" ja .,Reigi öpetaija" ühise jpealklrja all ,;Eros tihe Slayer" (Surmav Eros, 1927) ning ,,Wolfs ,1®30). riigi võimsatega Ja talle avane» sid aadlike salongide uksed. Päsviilm leheküljed täite vastuvõttudest ja neil kohatud isikute loetlusest. Alul tä vähe pimes-tuski nähtud hiilgusest ja kohtumistest aadlike aunimedega. 1926. a. maikuul ta mõtiisklebki oma päevikus, et. tulevikus võib ta. seda aega. mälestada. Ä ,,yhül-gaviat> kullast sätendaArat imehä-gu". Vaevalt kuu aega hiljem ta tõdes, et „o!en võinud avastada selle osa enesest, snis^^m kult soovib pidutseda." Londoni tähendusest enesele ning kirjutas oma sõbratarile Ilona Ja-iavale Helsingisse 1922. a. juulis: „VõlkBin omalt poolt siin olla aastaid ^ Ja teine asi: süt ei vii enam nfegit teed edasi! See 6n kindlasti tipp, sellest kõrgemale ei või enam tõusta, süt ei voi enam igatseda mitte kuhugi." ^. Londm, mdiski^^ ipalju.-- ' ? •V;-\ ; .r.-:^^ Aino Kallase reist Soome Kirjanduse Seltsis l ^ i möödunud! t^adel lÄine päevikuleht 1921. a. novembrist. See puudub tema päevikute varasemais väljaandeis. SeUes Aino Kallas arutleb eddamisivõi^^ kult ees olevat Londonisse minekut j ^ kirjutab: siis, hüpatagu siis korraks ka ookeani! Küllalt lompides^!'' Järgmisel p ^ ta hüüab „Kuidasmia soovigi pühkida jalgadelt selle maa tolmu ja lume!" (Ta oli Mrjutamise aial Soomes). Viimase kibestito reaktsiooni oli põhjustanud Aami Kouda ett^äieiteid jagav ajnmstus ta novellikogule ,;Võõras^ verT^ ŠAiid oli ika. teisi põhjusi. Eino Leinoga oli muutimud valuliseks ja õigiM öeldes peaaegu kätkenud, j ö r j a ^ ^ dus Olevf.t pöördepunktiks, aga uut suunda ei olnud veel leidiiud. Samas Aino Helsiiigi oli ,/möödas", sellest varakult diplomaatliku elu ahab- 1^^,^ 1^1,1^,^^ rr.^Arvr^ ^ooililisust ja sello voiMd^ just. Jiiba 1923. a/ jaanuaris tä tõdeb, et on Londonis näinud „iaiinllku elu, väüispidised kõrgemad arenguvüsid" ja lisab: „Aga-kõrgeimat inimsust pole neis ringkondades sii^ü leidnud. Kõrgeim, laiem mõistus, suurim südame ja mõistuse haridus, Mda olkiooiia elus kohanud, on siiski olnud keskklassi inimeste hulgas,'' ,jlprgelmät inimsust" otsis Aino Kallas ja leidiski Londonis, Icuid mujalt kui diplomaatlikest salongidest: kirjanduslikest ringkondadest.' Ta astus kohe Lon-domšse jõudes mitme kirjahdusli- On imestamapanev kogmus lugeda Aino Kallase Londoni-aegseid päevikuid ja sanial ajal tema kirr janduslifcke töid samast ajavahemikust; Nende vahel ei leita minr geid kokkupuutepunkte. , ^ l u " ja „taie" näivad eralduvat teineteisest; raamatute taustast ei näi olevat niingit silda nende teemade j juurde. Oma teoseis Aino Kallas lügub vanas Eestis ja arhailises kroonikastülis, ega ohverda ridagi 1920-indate aastate Londonile; Ka ta hiüsemais novellides 1940-ndate aastate lõpul ei liigu ta inglise ainevallas. ÄÖVOKAÄT-NOTAE . 1912, Royäl Tmst T®wef; Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O. 326, Toronto Ont. (Bay & pssg) USK 1K7 .Tdefom :80-1777 24-tandi telefoni valveteenistus lESTLANE Advokaat-notsF , Hendy, Šhir^r- <^ UnlsMvl 789 Don Mills E C ' . ' . M . 429^11® 699-239S sa kirjanduslik- asjatundja Edward 1920-ndate aastate briti kirjanduse- fesaega legend mees, võis juba l Ä u d a . London näis avavat maailma väravad, uu© alguse. Võrdlus lombist J a ookeanist kordub hiljemgi Londoni aegses päevikus ja alati saonas väär-tiisastmes, Tarfii j a Helsii^ olid ,;iombid''y London*aga oc^an. ^^^^ perega Xon-ionisse 1922. a* jaanuar!^ raari vahetusel. Kitsas, maja vaiksel Queen^s Gate nr 167 kensingtoni lähedal sai le koduks iile 12 aasta. Kuigi Oskar Kallas koht Eesti ¥a-baj- ügi Londoni saadilD^ näis vahetevahel ohus olevat ja Arno \ Kaüas jäädvustas oma. päeväms l ka MuU ja seltsi lükmaks, mil' kelle teeneil paljud märgitavad nimed on esile pääsenud. Üsaks Garnett^ile (kuufe Kallase tutvuste hulka teinegi tähtis taus-tamõtjütaja,. Everyman's Librar^' toinietaija Ernest Rhys. ^E.Gamett- hankis Kallase esi-m ^ l e tõlkele eessõna J. Gals-worthylt. See oli lühike, aga tuge^ vasti kiitev; see rajas tee järgne-vaüe tõlkeüe ja teistesse keeltesse tehtavaüe tõlkeSe. Teoseid arvustati väga soostuvalt; eriti kiitsid neid kirjanikud nagu L. F. Hart-ley, J. B. Priestley, E. i M r , V*. S. Pritchett, G. Gõuld ja .kuulus vene kirjandusloolane vürst D. S. Mirs-on suur arendaja, mõjutuste sulatusahi, äga ainet sealt Aino Kallas ei leidnud. samaae^e kirjanduski ei näi andvat talle muud, kui vaid välispidiseid inipulsse (nagu Da-vid Gämetfi romaanist „Lädy in-to Fox" ja Viryinia Woolfi „0r-lando" on jätnud kaugeid kokkupuutepunkte tema „Hundimõrs-jas"). Oma elus Aino Kallas elas Londonis, oma teostes • ta elas üksnes Eestis. Teiseks p r o b l ^ i k s oli-alatine kiirus j a diplomšbaxiielust pakutav tutvussuhete pealiskaudsus. Tõsiseid sõprussidemeid, mida võiks võrrelda Tartü-aastate inimkon-tekkis väga vähe ja katkesid peagi ifcuna paljud uued tuttav^ olid eakad ja su-aastate lõpul. Kirel edenenud Londoni oludes. Aino Kallas katsus sageli seal töötada ja reserveeris omale tööruumi esiteks saatkonna seitsmendale korrusele, siis kolmandale korrusele suure rõduga ruumis. Aga sageli läks nagu 1927. a. jaanuaris, mil ta alustas kirjütaimist, selle ja märkis, oma : „Asjatu on katsudagi Kui, ei ole päikest, ei ole iiispiratsioonigi. Pea on tühi fantaasiast ja paberile M e b ainult tüJiJi sõnu. Fr. Tuglasele ta kirjuks üniversity Ave., Ste* ' f offonto, pnt. M5^ 2H7 / Tel. 862-7115 ^ SA £BUAW£ I-V) Oi X < »,yaba Eestlase" toimetuse ja talituse asukoha plaan TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9-4-ai. Kolme teose inglise keelde viimine oli 1920-ndate laasitate Lon- j tas 1928. a. sügisel: „Ei minutit donis suur saavutus, mülenihar- iiti, aega oma töö jaoks.- va välismaaMi^anik jõudis.^^A^ HOGAN PONTIÄC BüIGK LTD. • • : 348 DanloÄ Ave. Telefon äris: 4 6 1 » ! BUICK LEMANS PHOENIX FIREBIRD , SUNBIRD OENTURY • • AGADIAM SKYHÄWK ; G.M.C. veoautod Pruugitud autod Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega:' Kari Arro 766-2057 Hannes Oja 481-5316 Kuulutusi vöfetafese vastu: nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella ll-nl Ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella ll-nl. KUULUTAMINE o VABA EESTLASES • oa tasuv ajalehe laialdase leviku tõitu. r Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veenil $33 esiküljel |3.75 tagaküljel $^^^^^ 'VASTU: L Vaba Eestlase talitus ; 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 pGStiäadi'ess: Bos 70, Stn. C, Toronto 3. Ont. Talitus väljaspool tööaega: Rehni Liivandi 251-6495 ,6.^Irs. Leida Mariey . .; 149 Bishop Ave. I Willowdale, Ont. Telefon: 223-0080 * Noores eas on eksiarmastiis see kõige valusam ja raskem, sest noorelt meie kõik usume, et inimene võib eürsida üliskõili: ihiiles, mitte a^a armastuses. A. H.TammsaÄ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-10-31-10
