Vaba eestlane , May 25, 1978

              Nr. 39
Nr. 39 VABA EESTLANE neljafp*a8Val 25. ~ Thursüay, May 25,1978 Lk. 3
suure Hiinaga ei ole nii
['«li väikese, Eestiga. Vane.
•ratsiooni inimesed mäleta-,
l k seda võigast ja julma
Ibariigi lõpuaastatel Peipsi
Iial'kui vene piirivalvurid
jil eesti piirivalvurid ja
Itd pärast seda mootorsaa-pmuskohalt.
See oli tüüpš-
Ido vene sõdurite metsiktj-
I kommunistliku Vene iilbu-tigedusest
oma väikest*
lastu. 1 ' :.
It riiJii on loomulikult või-
[-'liiste gangsteri võtetega
l'u\, kuid suurtega ei lahe
kergelt. Eriti veel kui see
[ilu) olema ise kommuni-st-kes
tunne]/ bolsheviseen-j"(
aste trikke põhjalikumalt
eks idealismist ja libera-
|läbiimbutatud ameerikla-
J proovisid lü-emli härrad
[jekordselt! hiinlasi hirmu-saatsid
oma lÖögimehed
Ija helikopteritel üle ÜSSKH.
lite hiina külla, kus kimbM-
[sti Ja lerronseeriti rahu- •
^aelanikke. Miks seda teh-s^
lgunud. Võibolla niisa-la
pärast, võibolla anti
selleks I^äsk, et piiriäär-lasi
hü-mutada.
bielased selle teiToriretfce
I liirmutamiseks ja ,,peh-jgemiseks"
teostasid,
Isti m^õjutada sellega Pe-jmal
ajal alanud piiiitüli-liamise
nõupidamisi Hiina
jidu esindajate vahel- siis
Id väga kaugelt märgl:>i
kuna Hlmä reaktsioon sel-
}tungile. ja^rahiilike elanl-;
|ilaraisele oli äge ja resü-arvati,
et asja saab. k;-
Isiiüre vale j a pisikese v<;-
la, mis oleks kindlasti ra-
I lääneriike, kuid Kiiua
1 ioolinud sellest vabandu-esitasid
Vene saadikiile
vahejuhtumi kohta kii]d-fe
ja titiileerisid venelasi:
ks.. IMoskva vabandas
limit. eksitiisega,- seleta--
l^ne sõdurid r>idasid/Hiij]a
h kallast; venelastele faiii-lareks,
kuid kõik tõendid
fireldada, et siin polnud
eksitusega vaid põhjalj-
|iieerUud operatsioonigu,
sga stletada fakti, et. ¥t-
Iflikopter ringles enne ve-pte.
Hiina territooriumiie
neli lundi selle piu-konna
|ge protest oli kahtlemata
mõjuvaks õppetunniks ja
I ^t; Hiinaga ei saa Peipsi
stat tagasi lavastatud vä­lusid
korrata.:
V.P-
'^ätte okupeeritud Eesti
ige suurema kommunisl-
^i häälekandja V,Rahva
ikiiig ning sih selgub tei-ikselt.
etN. Liidus ei ya-. :
egu • grupp võimumehi
läinus mees — diktaator
-ezhnev. Seda tõestavad
k l toodud suur pilt mis
^rf^zhnevi; Moskva', lennu-.
f^eteparteihärrade. keskel
^lid, mis kann^ivad järg-
^terju;-^ ,L. L Brezhnev
imburgi", L Brezh-l^
tas Hamburgi raekoda:^,
ezhnevi jutuajamine
a " V s JR ^ T 11 älma nn 1 m a - ;
^ külastus", ..Päriapa-
|- -I. Brezhnev sõitis tagagi
ja „KommünJkee
eskkomitee peasekretäri;
|ii tjlomnouko2;i« Presiidiu-
Jie L. 1. Brezhnevi Saksa
|vses;Vaharii^5S 'viibimi-ie
f;jalehe suurel esilehelrül-inlt
kaks väikest artiklit,
[gele Brezhneviga ja tema
irjeldamisega Ja ülistami-lid
tõendeid Brezhnevi
liku^ ja ainuvalitsejaliku
Htu : ei ohe vala vist
|)da. ' •
on lood Ängoolast :gatfes
md relvastatud jõukude-ähvardavad
oknoeerida
fapõuevaradest rikka Sha-le
Katang^ provintsi n!n«
J\|senega Zaire prae^ist
Läänemaailmas titdec^.
leid sissetiuigijaid Shabast
ti Angoolasse põgenenud-k
tr
i l -
t l
'j
• i'i
• Xi
i'1
, ^» Ja 28. mail on valvearstiks
dr. E. Vanaselja, .teL m-im. •
STQKHOLM (T)' - Reedel, 28.
apriliü kogunes väga arvukas
kunstihuviliste pere Stokholmi Ees^
U Maijja, et austada Eduard 01e't
tema eelseisva 80. sünnipäeva pu-hiiu
Ilmselt ei tähenda aastad
suui-t midagi! Nooruslik ja erk juu­bilar
sisenes umbes nii, nagu mä­letame
l^da olevat; liikiinud vare-matelgi
paguluse aastaM. teda
tendtati sooj^^de kiiduavaldustega.
Sissejuhatavad sõnad ütles õh­tut
korraldav^ organisatsiooni Ees­ti
Kifltuuri k(k)ndise esünees Leo­nid
Laid, kes andis ühtlasi üle au-aadrsssi,
kuhu olid allakirjutanud
Eesü Kultuiu:! Koondis, Eesti Ko­mitee,
Eesti Rahvusnõukogu, Ees­ti
Rahvusfond, i,TeataJa^', Balti
Arfiüv, Balti Komitee, Välismaine
Eesti Kirjanike Liit ja „ E ^ t i Päe-vafeM".:;;.
Äuaadressile lisandusid kingitus
ja Med. Järgnevalt esines ulatusli­ku
ülevaatega Eduard Ole loomin­gust
kirjanik Arvo Mägi, kes oma
peaala kõrval on õppmud ka kuns­tiajalugu.
Ettekannet täiendasid
yäigušpildid 0|le pagulusaegsest
loomingust, miljede kompositsioo­ni
ja värvikäsithist Arvo Mägi: sel­gitas
ning avas rohlcesti sellist,, mi­da
tavalme vaatleja igakord ei os-
•ka/:i]kärgata.'.
; Muusikalises osas esmes pianist
iiiimä Nerep-Mossin pakkudes si­sukas
ja meisterlikus ettekandes
Kaljo Eaidi ja Claude Debussy loo-
• ;mi!igat,..; /
OM niisiis kuiüajat-vaatajat igati
i-ikastav õhtu. Ja juubüar oli kõi-
, giti väärikalt austatud — ihria yä-
>itauate pikkade tervituskõnedeta.
Laenu vajaduse korral kasutage
Toronto Eesti Ühispanga madalaid
laenuintressimäarasiä.
%
Intressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on
Personaällaenud on laenuvõtja surma või Jäädava
puhnl kindlustatud $10 000.— ulatuses, ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ -
Mehed igast ilmakaarest. Eest! teadlasi ja ÄABS'i liikmeid
misel. Vasalmlt: Tõnu Parming (Ühendriigid), Imant Rebane
Jaan, Toots.(Ühendriigid) ja Rein; Taagepera .(Ühendnigid).'
raekojas toimmiud koosviibi-
Vello • Salo (Kanada)^
Foto: J. Ligers
Londonis, Ont. pühitseti emadepäeva pühapäeval, 14. ijaaSi 1^
diüUoi jumalateenistusega kirikus ja^^^^l^^ ning koosvJi-himisega
kiriku saalis. Aktusel tähistati ka meie si
Anton Hansen Tammsaare 106. a. Jtiubelisüimipäeva.
õpetaja E. Lootsma . tõi oma Lõpieksami hmdeks, saavutas ta
jutluses südamlikkude sõnadega
esüe ©ma tähtsuse perekonnas.
Ta jutustas esimeste pioneeride
poolt püstitatud ausambast ema­le,
kus eriia, piibel kä^, hoiab
oma last käekõrval, saades ju-,
nialasõnast juhatust ja tuge lap­se
kasvataimisel.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas läheb juunikuu algul vastu uue koosseisu valimistele, milleks pra«gu
on käimas kibekiüed ettevalmistused. Kuiia valimised toimuvad Kanada eestlaskoWa hulgas üldvali­miste
korras, siis tuleb välja saata vaiuniSmaterjaie tuhandetele inimestele. Valimistega seoses ole­vaid
küsimusi ja iildvaliniiste tähtsust Kanada eestlaskomia keskorganisatsiooni esinduskogu moodusta­misel
selgitas eesti ajaku-jändusele antud jutuajamisel EKN-u esimees U. Petersoo, kelle sÕBiavöttu teh­niliste
kiisimuste ja arvtidealaLtäiendas EKN-u peasekretär E.Sali^^^^
Tallinna Moeniaja peakohstruk-toi'
— niisugune amet on nüüd
õnibliistöökojas manitseb mees-ostiäid,
et nad vaataksid ikka ka
püksipaarile margitud õiget värvli-
1 äiust ega läheks kohe kaebama,
et said valed puksid.
Kuid ega see pole niisama lihtne.
I^isivärvli mõõdud on kolmesu-gused.
mis märgitud vene tähtede-žga
— M,.S,1B, äraseletatultriigi­keeles"
Malöje, Srednie ja Bolshie
• ehk,,kohalikus" keeles:: väike,
JKÄiine ja stiür. Ostja aga jätvat
need: tähemärgidl |ahe silma vahe­le,
vsiib püksid amult üidnumbri
järgi ja kaebab siis, et värvel ei
anna kinni (poes proovimine
nähtavasti tavaks). V
Oma pikas seletuses püksimõõtu­de
kohta jätab peainstruktor aga
üi-Iemata, mis need kolm vene täh­te
tähendavad. Ja mispärast y e -
B e tähed? Kas Tallmna Moemaja
s 113 valmistab meestepükse ainult
veneLastele? •;
Ü. Petei^^oo mainis, et meie sei­same
järjekordselt Kanada eest­laste
keskeshiduse valimiste ees.
On äärmiselt tähtis, millise taga^
tise annavad ^.eestlased Kanadas
oma: esinduskogude, Eestlaste
Kesknõukogule Kanadas. Hääleta-mis;
est osayõtmihe ei ole mitte ai­nult
iga eestlase õigus, yaid see on
ka tema kohus —'kohus, millest
võib oleneda osalt meie maa ja
rahva tulevik. EKN ei ole mitte ai­nult
organisatsioon, vaid kõigi Ka­nada
valitsus-astmete poolt tunnus­tatud
organ, mis esindab Kanada
eestlaste taotlusi kollektüvselt nii
föderaal-,: provintside- kui ka oma­valitsuste
ees. .
Iga eestlane peaks tundma ko­hustust,
et ta omä häälega toetab
neid kandidaate, kes tema arva­tes
võimblised ön esitama tema,
kui hääletajal seisukohti nimeta­tud
valitsus-astmete ees.
Antud häälega ei. jää aga hääle­taja
mitte ainult Kanada piirides­se.
EKN, oiles üheks-liikmesorga-nisatsioonik^
Ülemaailmses Eesti
Kesknõukogus, • küünib mõju aval-dama
ka rahvusvahelisel areenil,:
mis ulatub Liitunud Rahvaste Ör-ganisätsioohi.
Samal ajal on tJle-maailmne
Eesti Kesknõukogu
liikmesOrganisatsiooniks üle­maailmses
Balti Nõukogus ja sealt
edasi tihedas koostöös teiste Ida-
Eurcopa Ülemaailmsete keskorga-nisatsioohidega.
Vaadeldes neid
perspektlivey näeme, et eestlaste
hääl ühineb miljonite samu sihte
taotlevate inimestega. Meie looda­me,
et.see ei jää ainult hüüdjaks
kõrbes. .
hääle andmisega kandidaatidele,
keda tema soovib näha Kanada
eestlaste keskesinduses, Eestlas­te
Kesknõukogus Kanadas,
Kui, oh tegemist küsnhustega, mis
isegi kaudselt võivad kaasa aidata
meie , maa ja . rahva tuleviku
heaks, siis ei tohi ükski eestlane
jääda lootma ainult Oma kaaseest-lase
peale'', ütles U. Petersoo.
kasinad tulemused on seda silma-orkavamad,
:
et Rootsi Ja Ühendriikide eest
laskonnad, kus valijate arv võr­dub
umbes Kanada valijate arvu­le,
vahvad oma keskorganisat-
• sioonid ' ligemale.^ 4000' araamtud
E. Salurand mainis, et valimis-õiguslašte
nunekirjas Kanadas bn
9500 hääletajat, nendest 5650 To­rontos
ja 385Õ väljaspool Torontot.
Nimekirja on pidevalt täiendatud
ja katsutud seda aiitud võimaluste
piiiides ajakohastada. Kui heita
pilk eelmistele valnnistele, siis sel­gub,
et kõige aktnvsemalt võttis
Kanada eestlaskond osa 1966. aas­tal
toununud valhnistest, mil ant
ära ligemale 3700
Möödunud valimistel, mis toimu­sid
kolm aastat tagasi, 1975. aas­tal,
aga oli valijaid ainult 2000
ümber. '; :
U. Petersoo märkis, et see vii­mane
arv näitab kahjuks Kanada
eestlaste passiivsust meie keskor­ganisatsiooni
valimisel ja kujunda­misel.
Ta avaldas siiski 'lootust,
et seekordsed valimised paremaid
tulemusi annavad ning et hääleta­jate
arv tõuseb vähemalt 300Ö pii­ridesse.
Kanada eestlaste valimiste
U. Petersoo nentis, et tä on tea­taval
määral pettunud ka kandi­daatide
arvu juures, kuna see arv
oleks pidanud olema tema arvates
kahekümne isiku võrra suurem.
Ta avaldas siiski lootust, et esita­tud
kandidaatide koosseis on kül­lalt
tugeV ja uus esmduskogu suu­dab
edukalt meie vabadusvõitluse
ülsandeid täita; Esimehe arvates
on uue koosseisu üheks suuremaks
ülesandeks •
• Eesti ohikorra selgitamine ja- tõe
esile toomine seoses 1980. aastal
Eestis toimuvate olümpiamängu­de
purjetamisvõistlustega, mis
puhul kommuiiistlikust Eestist
saadetakse välja rohkel arvul
propagandamaterjali.
Valimised tounuvad 3. juunist
kuni 12. juunini ja valimismaterja-lid
pealcsid valijatel käes olema
maikuu lõpul. U. Petersoo pani
kõigile eestlastele südamele, et.
nad oma hääletussedelid võimali­kult
kohe ära saadaksid, kuna ve­nitamise
tulemusena jäävad lõpuks
paljud sedelid ära .saatmata.
Järgnevale aktusele ütles ava­sõna
Abistamistoimkönna esi­naine
O.Akkertä, mille järele
lauldi ühislaul„Ema süda".
Täienduskooli õpilased esitasid
päevakohase eeskava. Peeter Tei­vi
ütles oma tänu emale, Kadri
Reikman deklameeris Ilme Ivan-di
luuietuse „Ema ja .mina", Ast­rid
Terri laulis laulu Lapsepõlve
kodu" Vivian Terri klaverisaatel
ja Toomas Reiimiaai ning Melaine
Purres esitasid klaveripala. Siis
esitas õpilaskoor veel neli lauiu:
Kallis emakene (M. Härma), Kar­jalaste
laul. (E. Rajaiöo), - Üles,.
üles (Rah.valaü!> ja- Eestüe (E.
Rajaloo)..
Järgnevalt tegi koolijühataj a
Valdek Lenk teätavaiks, et täna­se
aktusega tähistatakse ka Õppe­aasta
lõppu ja andis kooli lõpetar
j ale Aaro Tonnis'ele iile lõputun­nistuse.
Aaro Tõmiis alustas ees­ti
koolis õppimist nelja-äastaselt
ja on pidevalt ilma nurisemata ja
alati rõömsatujidisenä kooUs käi­nud
üiksteist õppeaastat.
•, Ta tun.dis; erilist huvi eesti 'aja­loo
ja maateaduse vastu ning
tema kodused tööd nende! alar
del väärisid esile tõstmist.
97%.; •, •. •
Lõpuiks teatas koolijuihajtaja
veel, et Noorte-Aasta raamldjes
toimuvad 27. ja 28. mail St. Cat-harhiesls
Noorte Kevadpäevad 'ja
kutsus kõiki laupäeva õhitui pee­tavast
kevadpeost osa võtma.
Siis järgnes Anton | Bmmx
Tammsaare juubeli-sünnipäeva
tähistamine. Kirjaniku elifat ja,
tööst andis ülevaate Aksella Loikk
ja külalisesineja Arvo Vabamäe
esitas katke ^Põrgupõhja uuest
vanapaganast".
Meeldej^vale aktusele ü te
lõppsõna, koguduse esünees Wõl-demar
Jaaku ja aktus lõpetatil
hümni laulmisega. Järgnes koos­viibimine
kohvüauas. '
Prantsusmaa kommunistlik par­tei
omab 300: ettevõtet, 265 äri ja
130 khmisvara, mis kõüi annavad
hääd sissetulekut, kima neid soo­dustavad
kõik kommunistlikud lin­napead.
Mis puutub äridesse idarükidega,
siis on tavaline, et ärüeping sõhni-täl5:
se a>lles siis, kui vastav prant­suse
firma (ka mitte-kommunist-lik)
lubab anda teatava protsendi
lepmgus märgitud summast toetu­seks
prantsuse komparteile. \
Ka Itaalias kasutatakse sama
tehnikat.
Maksab Kanadas: Vä
(Algus^lk. 2)
.3 ep aratistidena,; kuid H^geiikult oa.
^sisn
hai
varus-tüd
ja marksistlikult hääletatud
koMMünistlikkude Jõukudega, kes
ilmselt saavani abi ja toetust Mosk­valt,
et laiendada lO-emli impee-r
ii3 mit • Aafrikas.
Huvitaval koinbel ei ole meil se­ni
midagi kuulda olnud, et Liitunud
Rahvaste Organisatsioon oleks mõ­ne
sammu ästumld selle sissetungi
kritiseerimiseks ja kannatajale abi
andniiseks. Sel puhul meenub Lii-tanud
Raiivasre Orgamsatsioöni
kiire aktsioon Lõuna-Aa^rika huk-
'ui mõistmiseks kui lõuna-aafrika
sõdurid sooritasid Namiibiastriin-riakii
Aingoöla aladel asuvatele ter-roršstide
baasidele, kust pidevalt
Namiibia territooriunijile röÖv- Ja
hävitusretki sooriltati Ja kohalikke
elanikke terroriseeriti.'
Kmd nii needimaaiima asjad
praegu käivad — kõmmuiaistidei ja
neaide käsilastel on alati õigus Ja
nende vastased lükatakse alati gil-alla.-
• ! •
Kõigeks : selleks on äga tarvis
igal hääleõiguslikul eestlasel
alustada seda protseduuri oma
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
• '^INSURANCE"
1482 Bathurst St., 4
(Bathurst^St: Glau-)
Teiefoa kontoris 653-7815 Ja
653-7816
!ii{L.*aLsuirir«ru>>
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 29(5
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
K T K I P O S T I G A
ySA-s:
. LENNUPOSTSGA iilemere-maadesse:
Aastas $62.—, poolaastas $31.5©, veerandaastas $16.i
Aadressi muudatus 30 centi. Üksiknumbri hind 35 ceatä.
Eansda aadressidele p-alame märkida ,J*OSTAL CODE" |a
UŠÄ:aadressidele;„M* CODE"
Pangatshekk Toi, posti rahakaart kirj
Fre© Estomaia Phfollsherg nimele.
Äsja Toronto Eesti Majas toimunud Eesti Täienduskeskkooli lõ­puaktusel
tänasid kooli lõpetajad õpetajaid ja koolitegelasi lille­de
rinda kmnitaniisega. Pildil kooli lõpetaja Sirje Järvel annab
lilled' iile- koolikomntee. esimehele . H . L ^ • • • , Fcto.: J. Kreilis
Faiüa mulle saata ^ VALBÄ E E S T L A N E aastafes / poolaastaks /
veerandaastaks— tavalise /khripostiga alates ..
197--vT lisan f| siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Rsha saata ainiüt ^htkirjas).
(Järg lk;:3y'