Vaba eestlane , May 25, 1978

              IJk. 2 • ¥ABÄ E E S T L A I ^ neljapäml, 25. mail 1978 — Thursday, May 25, 1978 Nr. 39
VABADE EESTLASTE HMLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecnunsetha Torontos. J
-PEATOIMETAJA: Karl Arrc '
. ' TOIMETAJA: HanBeš Oja. ^ ^
POSTIAADRESS: P>0. Box 70, Stn. C, Toronto 3; Önt. MgJ; 3M7
TEI^IFONID: toimeüis 364-7õ21y taUtusCtelliirused, kuulutused,
; • ekspeditsioon) 364-7675
TEU^miSHINNAD / t o a d a s : aastas $30.-, poolaastas $16.- j a
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas |48.—, poolaastas |253(y
, ja veerandaastas $13.50.^^^^ ^^^^^^^ :
TELnÄGSHINNAD väljaspool Kanadat: aastas; $32.—, poolaas­tas
^^17.— ja 'veerandaastas : Kiripostiga USA-s: aastas
' $53.—.poolaastas $27.50 ja veerandaastas^^;^^^
-maadssse: aastas ^2.—,
$31.50 j a veerandaastas $16.50
30 c. ~ Üksiknumbri hind 35 c.
Publisbed by Free Estonian Publisherv L t d . , 135 Tecumseth St.,
Toronto 3. ODt.M6J2H2
^fTiLgn triy-Ti AW'*-
ÄÄBSl konverentsi puhul korraldatud vastuvõtt Toronto raekoja moodsates ja esinduslikkudes
iiiumides Imjunes liubasel^s BäU^^ ja AÄBSI liilanete j a külaliste kokkutulekuks.
Moskvas äsja lõppenud dissiden- teada inimõiguste austamisest
di Juri Orlovi protsess toimus eht­sas
boishevistlikus stiilis ja täieli-ladttläbimõeldud
ja kavandatud l a ­vastuses,
millele isegi Stalini l a -
vastusprotsesside peategelane ja
aeaprokurör Andrei Võshinski ka­de
oleks olnud. Kohtusaali täitsid
selleks kohale toodud truud partei-sulased,
kes oma vahelehüüetega
kaebealuse maha karjusid, teda
teotasid jä iaimasid ning kohtu
eesistuja pidas oma kohustuseks
pidevalt kaebealuse kaitsekõnet
katkestada jä teda häirida.
^ Kuid see ei olnud veel kõik. Juri
Orlovi süüdistati selles, et ta on
arendanud riigivastast tegevust ja
levitanud nõukogude vastast pro­pagandat,
mülele kaebealune vastu
vaidles, väites, et ta oli pärast Hel-
' .singi konverentsi ainult kogunud
konverentsi materjale ning nõud­nud
nende põhjal inimõiguste r a ­kendamist,
miUel pole midagi te-
;^em!st nõukogude vastase propa­ganda
levitamisega ja N . Liidii l a i -
maniisega. Orlov tahtis oma tege,-
vu?;e iseloomustamiseks kohtusse
kutsuda omapoolseid tunnistajaid,
kuidiiohus keeldus sellest, Kohtus­se
ei lastud ka kaebealuse sõpru,
nende hulgas tuntud teadlast And­rel
Sahharovi ning kohtusaali luba­tud
Orlovi abikaasa kisti enne seda
kolme mülitsamehe Ja miilitsanai-se
poolt alasti ja otsiti põhjalikult
; • ..-läbi.; •
Ning kogu selle omapärase ^,koh-tuprotsessi"
tagatipp: Jur! Orlov
mõisteti süüdi ja teda karistati
kõige kõrgemate karistusmäärade
järgi — 7 aastase vangistusega or-jalaagris,
millele järgneb viis aas­tat
asumisele saatmist selleks ette
nähtud piirkondades.
; Meile tundub; et selle otsusega
.laerdi kaudselt välja Ühendrükid©
president Carter, kes pärast oma
ametisse asuniist hakkas nõudma
Inimõiguste rakendamist kogu
maailma ulatuses, see oli löök
näkku; k a kõigile läänemaailma
^ nendele riigimeestele, kes Helsin­gis
koos Brezhnevigä alla kirjuta-
, sid inimõiguste rakendamise kok­kulepetele
ning see oli ka nende
lääneriikide esindajate pilkamine,
kes käisid Belgradis Helsingi kok­kulepete
rakendamist „revideeri-mas*'
v kuid tulid sealt tagasi pettu­nult
jä tühjade kätega, kuna N.
Liidu esindajad olid valmis nende­ga
arutama krediitide saamise Ja
kaubatehingute sõlmimise võima-j
lusi, kuid nad ei tahtnud midagi
Liidus ja teistes kommunistlikku­des
riikides. . •
Belgradi kOnve:rentsi ebaõsmes-tumine
ning äsja toimunud Juri
Orlovi protsess, millele peatselt
järgnevad teiste inimõiguste nõud­mistega
tegelenud dissidentide
protsessid, näitavad läänemaail­male,
et N . Liit ei taha ega mõtle­gi
täita Helsingis allakirjutatud
kokkuleppeid. Lääneriigid on seni
;X. ; Liidu meelevaldset Helsingi
kokkulepete vääriti tõlgendamist
nõutult pealt vaadanud ja tröösti­nud
endid seUega, ej 1980. aastal
Madriidis toimuval konverentsil
tõstetakse see küsimus uuesti pae-vakorda.
See tundub vaikselt aia
varju pagemisena, küna lääne­maailma
riigimeestele ja diplo­maatidele
on kahtlemata juba am­mu
selge, et N . Liit ei kavatse ku­nagi
Helsingi kokkuleppeid austada
ega inimõigusi rakendada.
Sel puhul tekib loomulikult küsi­mus
~ miks peab ainult üks pool
allakirjutatud lepinguid täies ula­tuses
austama, küna teine pool
aktsepteerib ainult neid, mis on
talle kasulikud j a heidab kõik tei­sed
kohustused üle parda. Miks ei
avalda lääneriigid X. Liidule sur­vet
sellega, et nad omapoolselt tü­histavad
lepingu need osad, kus
nad N. Liidule heldekäeliselt vastu
tulid ja tema Teise maailmasõja
aegsetele vallutustele kaudselt tun­nustuse
andsid? Miks ei kasuta lää­neriigid
oma majandusikku ja teh­noloogilist
üleolekut N . Liidu kor­rale
kutsumiseks ja teda allakü-ju-tatud
lepingute austamisele sundi­miseks?
Miks mängivad lääneriiki­de
juhid N. Liidu agressiivsete
sammude puhul peitemängu ja l a ­sevad
välja paista, et N . Liiduga
on võimalik koostööd arendada ja
kokkuleppeid saavutada?
Selliste küsimuste seeriat võib
jätkata ja meie ei oska neile selget
vastust anda. Vabandusi N . Liidule
j a teistele kommunistlikkudele r i i -
kidele järelandmiste tegemiseks on
palju kuid kõik need osutavad te­gelikku
olukorda ja N . Liidu impe­rialistlikke
plaane ja kavatsusi ar­vestades
kergekaalulisteks. Ühe
kaaluvama vabandusena kinnita­takse,
et koostöö N. Liiduga või­maldab
tuumasõja ärahoidmist.
Meie arvates viib selline „kOos-töö"
vastu ainult läänemaailma
ja kogu demokraatliku süsteemi
hävingule.' • •
••••• ••.K.A.:'
Äsja Torontos toimunud AÄBS'i (Association for the Advancement of Baltic Studies) konverents, mil­le
korraldamiseks Toronto Ülikool andis kasutada oma riiumid, kujunes erakordselt ulatuslikuks B a l t i
teadlaste kokkutulekuks. Kohn päeva kestnud konverents o l i tihedalt täidetud loengutega ja sümpoosio-nitega,
milleöele lisandusid mitmesugused lisaüritused nagu balti raamatu- ja kunstmäitus nin^ selts­kondlikud
kokkutulekud nagu luuleõhtu, vastuvõtt T oronto raekojas,ühised lantshid ja lõpuball. Konve­rentsi!
eslieš üle 100 teadlase, kes olid saabunud kohale ühendi'üM Kanadast j a Eui'oopa maadest.
Kuna konverentsil esitati mitme­sugustelt
aladelt.,üle 150 ettekande,
süs on loomulik, et kõik ettekan­ded
ei olnud ühtlase tasemega ning
nende; hulgas olid kõrgeklassilisi
ja. nõrgemaid, pinnapealseid ette­kandeid.
tJldiselt- käsitati siisid
põhjalikult ajaloolisi," •' keelelisi,
sotsiaalteaduste, bibliograafia; kir­janduse,
rahvaluule, teatrite, ja
kunstielu sektorekl,
kusjuures seekordsel konverent­sil
moodustas silmatorkava ja
üledimensioneeritud erisektorš
juudiküsimuste päevakorrale
tõstmine ning balti juutluse saa­tuse
selgitamine ja arutamme.
Huvitaval kombel oli see ka .konve­rentsil
a^insäks' küsimuseks, 'mis,
Kanada ajakirjandust ja televisiÄ- ^
ni saatejaamasid huvitas, Meil,
käepärast olevatel andmetel ei pii-'
hendanud Toronto suurim ajaleht
,.Star'' konverentsile üldse ^tähele­panu,
hommikuleht.,,Sun." avaldas
enne. konverentsi Balti teadlaste
kokkutulekust pikema artikli jä tei­ne
hommikuleht •, ,Globe and Mail"
puudutas ainult juudiküsimust; .
Eestlased esinesid: konverentsil
umbes 50 ettekandega. ning vots:d
osa sümpoosionidest ja diskussiöo-nidest.
Eesti teadlastest esitasid
pikemaid ettekandeid või esinesid
sümpoosionidel: Iknär Arens,:, Ola­vi
Arens, Endel Aru ja, Karl Aun,,
Ivar. Ivask, Elmar Järvesoo, Matti
Eaups, Juta Kitchmg, Hüja. Kukk,
Maire Kurrik, Bse Lehiste, Merike
Lepasäar-Beeeher, Arno Liivak..
Kersti Luhaäär-Linäsk, Marja-Liis
Martin, Toivo Miljan, Olaf Millert.
Felix Oinas, Tõnu Onu, Tõnu Par-ming;
Jaan'Pennar, Toivo U . Raun,
Hain Ptebas, Peeter Rebane, Mar­ju
Rink-Parming, E d a Sepp, Pee­ter
Sepp, Vello SeiTnat, Heino. Susi,
Rein Taagepera, Heino Taremäe,
Viktor Terras ja Henn Jüri Uibo-
Balti 'riikidega seotud teaduse ne ja postitamine), Laine Pant,
alasid, miUedegä nad tegelevad Inga Eichenbaum, Helge Kurm,
uurimisel, õpetamisel või kü-ju-tamisel.
Kui AABS kümme aastat tagasi r a ­jati,
siis oli algus väga tagasihoid-.
lik, samuti oli vähese osavõtuga
es-mene A A B S ' l konverents. Nüüd
on ^ga organisatsiooniga liitunud
ka teistest Tahvustest teadlasi, kes
aitavad baiti teädlasteie kaasa bal­ti
rahvaste kultuuri, arendamisele
vabas maailmas räh\aist€ j a keele^
säilitamiseks. :.
• Kuna Torontos toimunud kaks
ÄABSI konverentsi on olnud osa­võtult
suurimad ja paremini orga­niseeritud,
siis oli ka. seekord or­ganiseerival
toimkonnal palju tööd
konverentsi paljude .ürituste suju­vaks
lavastamiseks: Konverentsi
organiseeriva komitee. esimeheks
oli lätlanna IlzeKalninsh ning abi­esimeesteks
olid eestlased Juri Dä-niel
ja dr. Hans Sepp^J Programmi
korraldajateks olid eestlastestToi­vo
Raun (moodne ajalugu), Tõnu
Parming (majandus,' sotsioloogia,
demõgraafika), Toivo Müjan; (po-liitüised.
teadused, geograafia, õi­gusteadus);
ja ^ Eda Sepp (Balti
kunst).
Konverentsi.. administratsiooni
sektoris õlid eestlastest rakenda­tud
: Antoni Truuvert (majandus),
Ingrid Saar (eriüritused), V. Pik-kand
j a Endel Aruja (reklaam).,
Kadi Käis J a Käbi Lokk (trükkimi-
Aino Lokk j a Asta Lokk (registree-rünine
ja informatsiopn), Endel
Ai-uja (raamatunäitus), M a l l Puhm
(kunstinäitus).
See nimekiri näitab, et organi­seerivasse
toimkonda oli toodud
ka rohkel arvul noorema gene­ratsiooni
esindajaid, mis annab
rõõmustava tõendi meie Järel­kasvu
aktiivsusest eestluse r i n -
Konverentsile: andsid oma , ma­jandusliku,
toetuse terve rida' eesti,
läti ja leedu kohapealseid organi­satsioone
ja majanduslüd^e, ette-'
võtteid. Eesti organisatsioonidest
ja .ettevõtetest toetasid: Artistic
Woodwork • Co., Eesti akadeemili­sed
organisatsioonid Tartu kolledz-his,:
Eesli Kunstide Keskus, Toron­to
Eesti ühispank, Estonian Lear-ned
Sdcietv of America, Tartii Col-iege,
Tartu Instituut ja Varamae
Constructbn Co.
.. • Kahtlemata leidub sellise suure
ürituse korraldamisel nü vormili-'
ses kui ka sisulises osas mõningaid
puudusi, kuid need on kõik teise­järgulise
. tähtsusega^ konverentsi
üldise õnnestumise, raamistikus.
AABS'ü ja tema konverentsidel on
suur osa täita balti rahvaste: kul­tuuri
säilitamisel ja selle tutvusta-'
misel vabas maailmas nmg äsja
Torontos toünunud konverents an­dis
selleks oma tõhusa panuse., ,
Asjad suiire Hiinaga ei ole nii
lihtsad ku.j väikese Eestiga. Vane-m
a generatsiooni inimesed mäleta­vad
kõik seda võigast ja julma
lugu V^abariigi lõpuaastatel Peipsi
järve jääl, kui vene jpiucivalvurid
mõrvasiil eesti piirivalvurid Ja
põgenesid pärast sed^ mootorsaa­nil
sündmuskohalt. See oli tüüpi­line
näide vene sõdurite metsiku­sest
ja kommunistliku Vene ülbu­sest
J ja tigeduselt oma väikese
naabri vastu^
Väikest riilii on loomulikult või­malik
selliste gangsteri võtetega
lürmütada, kuid suurtega ei lähe
asi nii kergelt. E r i t i veel kui see
suur jiihtub olema ise kommunist­lik
riik, kes tunneb bolshe vi seeri­tud
venelaste trikke põhjalikum alt
kui näiteks idealismist ja libf^a-lismist
läbiimbutatud ameerikla­sed.
X i i proorisid Kremli härrarj
äsja järjekordselt hiinlasi hirmu­tada
ja saatsid oma löögimehftd
paatidel ja helikopteritel üle U^smi-r
i jõe ühte hiina küUa, kus kiruby-tati,
peksti ja terroriseerril ra&y-likke
külaelanikke. Miks seda .
ti, ei ole selgunud. Võiboli.s, »ä}&^^-
ma nalja pärast, võibfüiHa iuvu
Ki-emlist selleks kask, et piU-lUit'
seid hihüasi hirmutada.;
Kui venelased selie u^rvoj^irelci»
hiinlaste hÜTUutamlisefe ji; „p>ij;
meks itegemisekfir^ t^osiüSHi: »f
arvatavasti mõjmaöž: {iÄJÜegi: ^ •
kingis samal ajal aiuniu] pUruiiii
de lahendtoise BÕupiüömiiii lliiiis
ja, N. Ludu .esHAiü^afe ^vimei , VA\S.-\
lasid nad. väga i;iiu?ieli iiii^»'g:;;V ;
mööda, foin-öi Kmiii •i-tuuiijüwuii
lele ••sissettmgie .32. r & i u i t e '
ke .klmbiEt&siüiiefe • ja 'r^>^\-
luirtne.
Kremlis ai-vsii,' et.- "Hzr^- U • ;
üendada suure vde ja, pisikese v:,- ,
haridusega, mis oleks kindU?ü r:i-hiildahud
lääneriike, kuid Hiina
juhid ei hoolinud sellest vabandu-
•sest. Nad esitasid Vene saadikule
Pekingis vahejuhtumi kohta kind-
N. Liidu saatkond Praiias ositis.
varaikult üles suurema osa pääs-meid
jaäliöki MB/L-võistluste
matshide puhul, mis toimuvad
venelaste j a tshehhide vahel
Nende ipääsmetega t u l i d mart^shi
vaatama Tshehhosloväikikias ela-
: vad venelased, keda arvataikse
kökiku olevat u. 200.0000 (selle
a m i sisse on arvatud sõjaväela­sed,
keda igapäevases elus palju
näha pole, aga kes on kogu aeg
valmisoleku olii]koiT3;s). '
1972 Prahas peetud võistlustel
kujunes matsh' venelaste ja
tshehhide vahel, mille tshehhid
võitsid,, suureks • venevastaseks
meeleavalduseks. Kardeti selletao­lise
^sündmuse kordumist. Peale
selle o l i kasulik, 'kui vene nlees-fconnal
õli seljäitaga võimalikult
tugev ,Aaiilük:oor''. ^ ^
Praegugi on venevastasus Prar
has selgesti sümapaistev. Üks­kõik
kellega ka venelased ei
mängiks, publiku enamus on ala­ti
venelaste vastu. J a käesoleval
aastal möödub (kümme aastat
sellest, k u i venelased tegid lõpu
Duhceki j a tema mõtteosaliste
„Praha ikevadele" ning okupeeri­s
i d ööl vastu 21. augusti Tsheh-hosloväkikia.
Lisandub tõik, et 30 aasta eest,
Kuvitayamatel ettekannetel oli
kuulajaid sageli üle saja ning
läbirääkimised ja diskussioonid
kujunesid paiguti väga elavaiks.
ÄABS'i ülesannete ja vajaduste
kohta Balti riikide praeguse olu-kõria
taustal andis avaettekandel
ülevaate leedulanna Teresa Ra-kowska-
Harmstone, kes kõneles
teemal ,,Nationaiism and- the Poli-tics
of Resource Allocation". Kõ­neleja
mamis, et AABS teeb omal
alal ainulaadset tööd, kuna ta
eesmärgiks on selgitada muu-hül-gas
etniliste gruppide olukor:da ja
kultuurüist elu N ; Ludus. AABS'i
president lätlane Valters Nollen^
dorfs, kelle asemele . valiti äsja
uueks esimeheks eestlane Ivar
Ivask, nendib konverentsi prog­rammi
eessõnas, ^
•et.-,konverentsi'•• ülesandeks ••on
tuua kogu maaümast kokku ees­t
i , läti ja leedu teadlasi, kes
ühiselt artitavad mitraiesuguseid
,,Pärandivõitlus" Ottawa Ja Quebec City vahel näib kujunevat!
nüüd igaaastaseks sündmuseks. Selle võitluse tuumiku moodustavad
Kanada siinnipäevapidustused esimesel Juulil Ja St. Jean Baptiste'!
pidustused 24. Juunil. St. Jean Baptiste on kogu prantsuskeelt rää­kiva
Qiiebec'!
Föderaalvalitsus teatas esimese-. : Quebeci valitsus määras. Risti­na,
et käesoleva aasta esmiese juu- ja Johannese pidustusteks 2.4
li pidustused Kanada 111-da sünni­päeva
puhul kestavad terve näda­l
a üleriigilises ulatuses. :
Ametlikult on selle püha nime­tus
Böminion Day, kuid valitsus
on selle ümbdrristunud Ja nime­tab
esimest Juulit Kanada Päe-
•• vaks.'
Vaevalt nädal peale valitsuse
teadaannet, avaldas Quebec'! va­litsus
oma kavad St. Jean Baptis­te'!
päeva pühitsemiseks. Ta tea­tas,
et pidustused kestavad küm­me
päeva ja ei korraldata mitte
ainult Quebeci^ kaitsepühaku auks,
vaid nendega märgitakse ära ka
Quebec City 370-ndat sünnipäeva..
Pidustuste aeg on 23. juunist kimi
3. juulmi. : \
.Föderaalvalitsus määras 4.5 mü-jonit
dollarit nende pidustuste lä­biviimiseks
j a lõi riigisekretariaa-di
juurde selleks koguni uue -osa­konna
Festival Ganada, müle kau-miljonit
dollarit ja teise, avarda­mata
; suurusega summa Quebec
City rajamise 370.-da süimipäeva
pidustuste Jaoks.
laid fakte ja tituleerisid venelasi
valetajateks. Moskva vabandas
vahejuhtumit eksitusega, seleUi-.
des, et vene sõdurid pidasid Hihia
poolset Jõe kallast venelastele kmi-luvaks
saareks, kuid kõik tõendid
lasevad järeldada, et siin polnud
tegemist eksitusega vaid põhjali-kult>
planeeritud operatsiooniga,
sest millega seletada fakti, et ve
fnelaste helikopter ringles enne ve­ne
sõdurite Hiina territooriumile
tungimist neli tundi selle piirkonna
kohal.
Hnna äge protest oli kahtlemata
iVIoskvale mõjuvaks õppetunniks ja
kinnitas, et Hiinaga ei saa Peipsi
jääl 40 aastat tagasi lavastatud vä­givalla
tegiisid korrata. -
Võtke kätte okupeeritud Eestis
ilmuva kõige suurema kommunisl-liku
partei häälekandja „Rahva
Hääle" esikülg ning siis selgub tei­le
silmapilkselt, et X . Liidus ei va­litse
praegu grupp võimumehi
vaid üksainus mees — diktaator
Leonid Brezhnev. Seda tõestavad
esileheküljel toodud, suiu- pilt, mis^
kujutab Brezhncvi Moskva lerinu-räljal;
kõrgete parteihän-ade keskel
ning artiklid, mis kannavad järg­misi
pealku-Ju: - „L. L Brezhnev
saabus Hamburgi**, „ L . I . Brezh­nev
külastas Hamburgi raekoda";
„L. I. Brezhnevi Jutuajamine H
Schmidtiga", „ E . Thälmanni majci-miluseumi
külastus**, „Pärjapa-nek'*,
„L. 1. Brezhnev sõitis tagasi
Moskvasse** jä „Kommünikee
N L K P Keskkomitee peasekretäri.
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidin-mi/
«simehe L . L Brezhnevi Saksa
Föderatiivses Vabariigis viibimise
Kui Rerie L€vesque'lt küsiti, kohta". Ajalehe suurel esüeheküK
miks ta just tänavu on otsustanud | Jel on ainult kaks väikest artiklit.
Tshehhoslovakkias vägivaldse r i i -
1948, : teostasid; ' konimimistid i gipöörde.,
pühitseda Quebec. City sünnipäeva,
vastas ta: „Me otsustasmie seda
tänavu teha, kuna 370-ses sünni­päev
tundub loogilisem kui 369. vÕi
371. sünnipäev." Kõigil b n ' v a ja
meenutada, et Quebec City oli pai­gaks,
mille kaudu Euroopa Põhja-Ämeerikasse
tungis. Levesque ka­vatseb
pidustustele kutsuda prant­suse
keeit rääkivad ühiskonnad
mujalt Kanadast ja Ameerika
ühendriikidest. ,
Dominion Day pidustused alga-mis
ei tegele Brezhnevigä ja tema
tegude kirjeldamisega Ja ülistami­sega.
.
Paremaid tõendeid Brezhnevi
diktaatoriiku ja ainuvalitsejaliku
positsiooni tÕttu ci ole vaja vist
enam otsida..
Kuidas on lood Ängoolast Zaires-se
tunginud relvastatud Jõukude-
,f?a, kes ähvardavad okuneerida
Zaire maapõuevaradest rikka Sha-ba
(endine Katanga) provintsi nin^
vad^2õ juunil ja jõuavad korg-, mineerida sellega Zaire praegu^
punMi L juuM pidiis^stega mta- ^ ^ ^ H S U S I ? Läänemaailmas tit4c-wa
.P.arlamendunael. Nende pidus­tuste
motoks on „Canada is you
du toimub esimese juuli pidustuste j and me — L e Canada. c'est toi et
linantseer,imirie.,y. .••.;: ; 'moi".'
ritakse neid sissetimgijaid Shabast
omal ajal Angpolasse põgenenud
(Järg lk. 3)