Vaba Eestlane, July 07, 1965

              VABA CESTLANE ILMUB AutorUed m tMond elata
CAL KOLMAPÄEVAL mail by the Põit Offlca De-jA
LAUPÄEVAL partment Ottawa and for
payment of postaga ln cash VAbADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
r" tni nft VAR4 FFSTIAVP M Twumctl c --r„ _ Tiinirriic UU -- _ vri _i - w ""' "T"~: "V "VT iuIUlu- - ami wu iimar iviuin uegevvoimeiajad) Heino Joc IIISTIAADKESS: PO llox 70 Stn Q Toronto 3 Ontario
AUTOSID: toimetus - 364- - o21 talitus -364- -7675 TELEGRAMMID: Free Estonian Toronto TELLIMISHINNAD Kanadas ja Ameerika Ühendriikides: kolm kuud $- 5- kuus kuud $- 8- Ja üks aasta
11- 5- Klripostiga lisamaks kuus: Torontos o0 c mujale Kanadas USAs ja Inglismaal 70 c teistesse maadele J- l- Aadressi muudatus 25 c TUKK ESTONIAN" ruhlUhr1 i% Pr~ pi„„u„ lublishers Ltd 135 Tecumseth St Toronto 3 Ontario
T7 30 (1346) MV aastakäik Kolmapäeval 7 juulil 1965 — Wednesday Jul 7 1565 Uktiknumbri hind 25 cnM
7Seedrioru saavutused m kirjutatud ajalukku
Louna-Ontari- o eesti noorte suvekodu ja eestlaste suvise tsentrumi õnnestunud juubel — 2500 inimest jälgis aktust ja nauditavat kava
n lü iixäiaL & ?i% $ 1J3 i "jliu? miiF Jtfcäyv jffi i y iy 2ri
nce'! ibbbbHbY1 ' " w jfJiflHr vB xaV4 bbbB kAÄ iftBB 2 t bbbbb i
tttk$ " 'wF r ~ % LLLt LVJv Bh jbb T'
i jmJateaaMBBiwrMl s v J4 ŠTsw lm i s5- - iTClT
Noored rahvatantsijad saabuvad läbi tiheda rahaspaleeri lauluväljakule
Seedrioru 10-- a juubelipidustused möödunud laupäeval kulgesid traditsioonilises Seedrioru vai-mus
mida iseloomustasid rahvuslik meelsus kultuuriline eeskava ning detailselt läbimõeldud ja
jujuv korraldus Sisukatele pidustustele Seedrioru ilusa ja kauni looduse rüpes elas kaasa lige-male
2500 eestlast kes olid saabunud kohale Lõuna Ontario linnadest Torontost ja Ameerika
Ihendriikidest Ilusa ilma soodustusel arenes kava ladusalt ning pakkus rohkearvulisele pealt vaa-tajaskonnale
kellede hulgas oli rõõmustaval kombel palju noori sügava ja haarava elamuse Noor
te rahvatantsijate ettekanded ja Kalevi naisvõimlejate esinemine valguspeo raamides andsid ka-vale
nooruse pitseri mis on tihedas kooskõlas Seedrioru rajamisel omaks võetud põhimõtetega
Rahvamassid hakkasid Seedri-orul- e
saabuma juba laupäeva
keskpäeval ja peagi täitusid suve-kodu
avarad parkimisväljakud ti-hedate
autode rividega Suvise
looduse rüpes puhkav Seedrioru
oma korrastatud muruväljakute-ga
seedrimetsa rohelusest esile
kerkiva valge mälestussambaga
sini must-valg- e lipukangastega ehi-tud
laululavaga Ja arhitektuurili-selt
nägusa peahoonega pakkusid
igale saabujale meeltülendava pil- di
Kella 5-- ks pidustuste alguseks
olid lauluväljakule paigutatud
pikad toolideread ja pealtvaataj-atele
reserveeritud laululava
täidetud külalistega
Pidustused algasid noorte rahva-tantsijate
lauluväljakule marssi-misega
Kirevatesse rahvarlietesse
rõivastatud rahvatantsijate rivi
koondus oma lippudega kõnetooli
juurde kus tervituseks sõna võt-tis
Seedrioru juhatuse Ja pidus-'ust- e
korraldajate nimel sihtasut-use
abiesimees Harri Pärkma
Kõneleja ütles kõigile külalistele
tereulemast ning valjuhääldajast
kCas tervituseks Kanadale „0
Canada' Kohe pärast seda lauldi
uhise't Eesti hümni mille helide
£ael kerkis Seedrioru lipuvar-dasse
värskes tuules lehviv sini--f
--s valge lipp
Onu sõnavõtu lõpul meenutas
Harri Pärkma kõiki Eesti vaba-d"s- e
eest langenuid millele
järgnes pühalik pärjapanek lan-genute
mälestussambale
Pärja paigutpsid mälestussambale
Ene Rebase juhtimisel neli noort
rahvaröivastesse riietatud rahva-tantsijat
Ja Uks skaut Parjapane-mis- e
momendil kandis Evi Reba-ne
haaravalt ja kaasakiskuvalt
ette Marie Underi luuletuse „Mä-lestu- s
Ja tõotus"
Järgnes dr Jur Karl Auna kõne
teemal Seedrioru — tükike vaba-de
eestlaste ajalugu" Kõneleja
kriipsutas alal seda vaimu Ja hin-ge
mis on kujundanud Seedrioru
ja rajanud ühe Lõuna-Ontari- o ma-hajäänud
talu maadele suvekodu
eestlaste tsentrumi Ja vabasse
maailma püstitatud ainulaadse va
baduse eest langenud eestlaste
mälestussamba Noortele pühen-datud
Seedrioru on kujunenud
tükikeseks meie kodumaast kus
on korraldatud laulukultuuri vil-jelemiseks
Ja rahvustunde õhuta-miseks
Ulekanadalisi laulupäev!
ning suurejoonelisi vabaõhueten-dusi
milledest eriti esiletõsteta-va- d
on Hundimõrsja" Ja „Ham-let- "
Kui Seedrioru peaks mingi-sugustel
põhjustel oma tegevuse
päeva pealt katkestama siis ei tä-hendaks
see seda et Seedrioru
haihtuks Ja kaoks
Seedrioru on oma saavutustega
ja nimega läinud juba ajalukku
ning ajalugu ei saa teha olema-tuks
Kõne lõpul kõlas ühine heaks-kiitev
aplaus
Järgnes sihtasutus Seedrioru
esimehe Ja Seedrioru tulihinge
Arnold Voltre austamine Sõna
j võttis Seedrioru juhatuse liige dr
V Tammpmjri leps tppi tpata- -
'vaks et Seedrioru Juhatus on va-linud
Arnold Voltre oma esime-seks
auliikmeks Kõneleja kriips-utas
alla Arnold Voltre suuri tee-nei- d
Seedrioru väljaehitamisel
'ning kõigi ideede algatamisel
Publiku elavate kiiduavalduste
saatel andis dr V Tammemägi
Arnold Voltrele tänutäheks ta
suurte teenete eest üle nahka köi-detud
auaadressi
Mehise ja haarava aktusekõne
pidas Eesti Rahvuskomitee
ühendriikides endine esimees Ju-Hu- s
Kangur kes esmajoones tõi
tervitusi peakonsul J Kaivult
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
esimehelt O Piirsalult Eesti Rah-vuskomiteelt
Ja ülemaailmselt
Eesti Kesknõukogult Ja USA eest
laskonnalt
Kõneleja toonitas et eestlased
on oma südames truuks jäänud
oma isade maale oma rahvale
ja oma tõekspidamistele
Eestlane ei ela mitte ainult ise
endale vaid ka oma rahvale mis
on tingitud sellest et meie oleme
Eestist kaasa toonud armastuse
oma kodumaa vastu See eesti
rahva südamelöök on üle kandu-nud
ka meie noortesse millegd
noorus avaldab meile tänu meie
pingutuste ja võitluste eest
Meile on antud võitleva rahva
saatus Ja meil pole teist valik' '
Meie võitluse Jätkamiseks pea
noorem Ja vanem generats "
üksteist mõistma Ja koos t
f auaaM IBLbbbbHbbbbbbbW 2l bbWCji lE tbbbHbbHt fa raFNjE i w ra? &_ vai ai bbbbbbbbbbbbbbbS"9 i i JbLHbLLLLw NKÄik 1 BBBBBa flBBBBBBBBBBBBBBBBBCLaJ BBBBKVBB4aBflBBBBkKABBBBBBBBBBBBBBKBW ' k_H HbBBBBBbIbB dBBBLrBM2BBVBBBHlBBP' B-- bLBVbbbK iHMHi IbBbB'1 BLmZiBBTBBBBBLr----?aBBBBBHlBBTir1aBBBBB-m
Kri' MiJSJiÄ V-maBBV-"""- ""-1-' " bbHbI m BBBBBM -- £a-b W--~ ' Bä" i IBBBBBBM - i -- BBBBBBBBBBBBBBBBBBBH -- - i W i BBBBBBÜH
Pr Tammemägi (keskel) annab Arnold Voltrele (vasakul) üle auaadressi Paremal Ene Rebane ja
"irri Pärkma Foto J-
- Saä
Foto- - J Säägi
ma Meil ei ole rahvuspoliitilisi
erinevusi ning meie peame välti-ma
kunstlikult loodud grupeerl-mist- e
tekkimise Rahvus on dokt
riin mis kannab kõiki rahvaid
Meil on oma keel Ja oma kultuur
mis on meie rahva põhilisteks
alustaladeks ning loovad eeldused
etstluse säilitamiseks Kuigi väl- - ijvaated vaba Eesti taastamiseks
ei ole praegu eriti soodsad ei to-hi
meie unustada et maailma nä-gu
muutub alati ning et ükskord
peab saabuma aeg kus anastaja-te
Ja diktaatorite võim variseb
Kõnet katkestasid korduvad ap-lausid
ning Julius Kangur lahkus
kõnepuldilt elavate kiiduavalduste
saatel
Järgnes Seedrioru 2 segakoori
laulude võistluse tagajärgede väl
jakuulutamine mida teostas To
ronto Eesti Segakoori esindaja
Eerik Purje
t Kõneleja märkis et võistlusele
saadeti kogusummas 22 tööd
milledest kaheksa tunnistati au-hindade
ja preemiate vääriti
i seks
Vastav komisjon koosseisus Kai- -
jo Haid (esimees) Roman Toi Ja
Eerik Purje teostas hindamist nel-jast
põhilisest seisukohast lahtu
]des võttes hindamise aluseks lau-lud- e
muusikalise külje originaal-- i
suse heli ja sõna sünteesi ja koori
harmoonia Esimese auhinna vaä-irillsek- s
I ei tunnistatud ühtegi tööd
kuna teise auhinna — 50 dollarit
— omandas Talgulaul" mille au-toriks
osutus Salme Purre Root-sist
Kolmandaid auhindu ä 25 dol-larit
anti välja neli ning nende au-toriteks
osutusid Järgmised heli-loojad:
„Üle kodumäe" — Salme
Purre Kirikukell" — Salme Pur-re
Käole" - J Aavik „IMlmas"
— J Aavik Tunnus usauhnnad
Pikne surmas Lakewoodis
noormehe
Raske õnnetus Eesti Laulupäeva külastajaga
LKi:UOOI — Iak-- u oodis juh-tus
inötKl unud lati-iürv- dl enne lau-lupäeva
suurpidtistusi iiikst-õnnc-tu- s
mis nõudis ohvriks 1!) aastase
restlase J ii r g r n it ii s s 1 r r i elu
Itössli-- r oli saabunud oma eluko-hast
Seabrookist mootorrattal
laulupäev ah ja hakkas oma moo-torrattale
äikese tulekul katet
peale panema kui pikne lõi lä-hedal
asuvasse jiuusse ja surmas
Jürgen Kössleri Noormees kuk-kus
mootorratta juurde autode
vahelt maha ning elluäratamise
katsed ei andnud enam mingisu-guseid
tulemusi Kaske närvishoki
sai samas lähedal seisev teine
noormees IWinwlt kes toinututi
haiglasse kuid lasti veel samal õli
tui kuju
h 10 dollarit otsustati anda järg-mistele
helinditele — Kuldakallis
kodumaa" — J Aavik Jaaniõh-tul"
— Salme Purre Ja „Kul mina
hakkan laulemaie" — Elmar Ra-Jalo- o
Sydneyst Austraaliast
Eerik Purje avaldas lõpetades
tänu Seedrioru juhatusele lau-luvõistluse
korraldamise rest
Aktuse lõpuosas luges II Pärk
ma ette Scedriorule juubeli puhul
saabunud kirjalikud tervitused
eesotsas konsul J E Markuse ter-vitusega
Lõpusõna ütles Seedri
oru esimees A Voltre kes tänas
kõiki tervitajaid Ja peollsi ning
kinnitas et Seedrioru Juhtkonda
on nende töös tiivustanud tahe
meie nooruse säilitamiseks eest-lusele
Kuidas see töö on õnnes-tunud
selle kohta annab oma hin-nangu
Seedrioru pidustustele Ja
üritustele ilmunud eestlaskond
Kõneleja tegi lõpuks ettepaneku
ühise tervitustelegrammi saatmi-seks
operatsioonist paranevale
konsul J E Markusele millele
rahvahulk andis oma kinnituse tu-geva
aplausiga
Piduliku aktuse lõppedes algas
kavaline osa Toronto Eesti Rahva
tantsijate lasterühma Ja Hamilto-ni
Eesti Gaidide Ja Skautide Rah-vatantsu
lasterühma osavõtul
Toomas Metsala ja Harnald
Toomsalu Juhtimisel Kombinee-ritud
rahvatantsurühmad kandsid
ette suurepärase 20-s-t rahvatant-sust
koosneva põimiku pealkirja
all Tänasele iluks — homsele tõo-tuseks"
Osavalt Ja asjatundlikult
seatud põimiku raamides kanti
osa tantse ette ühiselt kuna teise
osa esitasid Hamiltoni ja Toronto
Õnnetus juhtus I-ak-ewoodi
Kes
I ti Maja ukse ees paljude pealt
i vaatajale kaasaelamisel nende
hulgas ka rohkesti pidustustele
'sõitnud torontolasi Jürgen Kõss-It-- r
lõpetas käesoleval aastal kesk-kooli
ja oli saanud stipendiumi
ülikooli astumiseks Teda Jäid
Seahrookis leinama ema ja kak-sikõde
j Kurb sündmus oli laulupäev ai
üldiseks kõneaineks ja mõjutas
I pidustuste meeleolu Toronto Kes-ti
Segakoor viibis takewoodi lau
lupäev ai umbes JO liikmelises
koosseisus ja võttis osa ühendkoo-ride
ettekannetest Pidustustest
võttis osa umbes 11)00 külalist
rühmad üksikult Haljal murul
keerles üle 50 nägusatesse rahva
röivastesse rõivastatud noort
tantsijat kes täitsid oma ülesan
de suure andumuse Ja kaasakisku
va elurõõmuga Asjatundlike pilli-meeste- na andsid tantsudele hoo-gu
ja rütmi Valve Tomander Ja
Robert Liin Torontost ning Vello
PetraskaTiit Soosalu Ja Tõnu Tõ
sine Hamiltonlst Kava lõppedes
kinnitati kõigile tantsijatele tänu-täheks
rinda rahvusvärvidest lin-di
kesed
Pärast paaritunnilist vaheaega
mida publik kasutas kehakinni-tamisek- s
ja Seedrioru loodusli-ku
ilu nautimist ks algas vide-viku
saabumisel vabaõhuteatri
väljakul Kalevi naisvõimlejate
esituses valguspiilu Puhendus
I ilule noorusele Ja Kestilc"
mida Juhatas Evelyn Koop kelle-le
andsid oma tõhusa abi Juta
Laul Karmen Kruusmägi Ja Reeli
Meristu Sobivate Ja leidlikkude
valgusefektide saatel esinesid las-terüh- m
vallkrühm tütarlaste-rüh- m
Ja ühendatud rühmad kus-juures
esinemise raskuspunkt lan-ges
vallkrühmale See oli nauditav
Ja kaasakiskuv läbilõige naisvõim-lemise
kõikidest väljendusvormi-dest
mida publik Jälgis kaasakis-tul- t
Ja suure huviga Ettekanne
lõppes võimsa finaaliga ühenda-tud
rühmadelt milles kaastege-vad
olid nii valikrühma liikmed
kui ka lasterühma koosseisu kuu-luvad
plsitUdrukud Valguspidu
oli väärikaks lõppvaatuseks Juu-beldavale
Seedriorule kes pn
suutnud kümne aasta Jooksul an-da
nii palju fstluselc eesti noo-rusele
Ja testi kultuurile
BBBBBBBBBBBBBBBBBBLV BBBBBBBBBBBBBBBBLBIbBBBBBBBBBBBbFbV llBBBBBBBBBBBBBBBI
-- BBBBBBflRLBWaaBBHVLSPSPBlBBBfe ILKbIbBBBbVIkR iyL JlVlHEBLLLLL&LBiBIIIEufäf BLLLlvLHLLHiLKflHBBBHL sBKflflL iSKLKmJKBKiiUFA
iBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBV "BBBBBBBBBBBBBBH IHK!tfH[B
Rahvatantsu ettekanded milledele tausta moodustab roheline seedrlmets valendava mälestussambaga