Vaba eestlane , April 23, 1987

              . 3 Nr. 31 VABA EESTLANE neljapäeval, 23. aprillil 1987 - Thursday., April 23,
m
1
•.v.v.-.-
i
•Äv.
itsi abijuhataja dro
Debbie Wien, B V l
etär Yanis Braukis
E V l esimees Avo
Foto: V . Piirisild
a surm
lary Prado Salomon
|se väljaõppe saanud
võitles Boliivia ja
[dega, kes olid oma
Fidel Castro arvas
urma. Kindral Prado
1 istub momendil
kuna 1981. aastal ühe
isiku poolt tulistatud
läbistas ta selgroo,
b oma raamatus, et 8. ;
ingus üks habetanud
käed üles ning ütles:
üistage, niina olen
evara^'. Temaga ühes
|st vangi ka „Willy" ja
sid. Prado Salomon.ei
juhtus teiste vangilan-iljadega,
kuid oletata-inad
kohapeal nlaha.
|laip maeti, kuid natuke
diviisist kolonel And-kellel
olevat olnud kor-
|evata laip välja ning
Kui kõik ette--
d tuhastamiseks olid
Igus et kolonel Selich oli
libaga kadunud. Hiljem'
uesti maetud, kuid enne
lal käed küljest, etjääd-sõrmejäljed.
Hiljem,
laduskatte all, saadeti
siseministri Antonio
s'i (istub momendil
e välismaalase ebasea-kinnihoidmise
eest)
1 käed „Che'' lesele,
aflikad kinnitavad et
1980 aastal olevat ka
ud Kuubasse saadetud.
|gne kapten Prado Salo-isiklikult
„Che" vangis-at
pärast vangistamist
emaga rääkinud. ,,And-st
vangi, sest , oleme
läbi, mõttetu oleks edasi
oli öelnud ,,Ghe'',
|ale kapten olevat
et nad on sellepärast
läbi, et Castro valis
)ma avantüristlikuks re-niks.
Sellepeale olevat
astanud: ,,Kapten, ükski
)on ei ole avantüür; kui
nii, ei oleks ma siin.
r)is eksida kui ta otsustas
)lutsiooni viia üle Bolii-
(Järglk. 3)
NõiBkögudemaal* • m äkki
vaatamata 1 sotsialismi, ülistami-laulude
laulmisele j avastatud :
et punases paradi^Bs on palju
kehvas olukorras Elavaid vanu
ja invaliide, kellede eest keegi ei
hoolitse. Tallinnas ilmuvas
„Rahva Hääles" avaldati 22.
märtsil pikem artikkel vanade
j a invaliidide probleemidest,
milles märgiti nluu hulgas sen­timentaalse
avameelsusega:
,sMe ei ole omajvpkesel Eesti­maal
vanainimestega eriti tege­lenud
ega ^ nende muresid
uurinud. Me ei tek, kas neil ikka
jalga või selganüdagi panna on.
Kui seda uurima hakkasime,
selgus, et e! ole.**
See on võrdlemisi avameelne
ülestunnistus j a annab kaudselt
löögi näkku ka kommunistlikule
süsteemile, kuna äkki leitakse,
et vanainimesel ei ole midagi
selga ega jalga panna. Kuhu
Jääb sus see hoolekannae kõigi
inimeste eest, millest vene pro-pagandaväljaaniiieltes
...lakkama- :
Hult räägitakse?! ^
Artikli autor kcilputab eriti
nooremate generatsioonide sü­dametunnistusele
kui ta vanade
probleeme esile tõstes väidab:
„Praegune vanurite põlvkond
on ju see, kes elas üle sõja,,
enamik neist kaotas nii mõnegi
lähedase inimese. K a kolhooside
asutajad olid nei^oad. Tol ajal
andsid nad ära oma loomad,
põllutöövahendid. Kõik^ meie
ühiskonnas heaks. Tegid tööd ja
nägid näguripäevi, sest
algusaastad olid rasked. Too­kord
olid nad vajalikud meile
kõigile, ^aga nüüd, kui nad on
vanaks saanud ja tööd teha
enam ei jaksa, pole vahel kellegi
mure, kuidas i nad hakkama .
saavad. Kolhooside-sovhooside
juhid peakjsid vähemalt hoolitse­ma,
et vanadd oleks kodptee
lahti ning kütus olemas.* •
Kuhu jääb selliseid ridu kirju-tlades
Görbatšhovi glasnosti
(avameelsuse) poliitika?
Kuigi okupeeritud Eestis i l ­muvates
ajalooraamatutes aja­lugu
halastamatult võltsitakse,
teab vist Eestis iga laps, et
eestlased ei läinud vabatahtli­kult
vaid s u n n i v i i s i l i s e lt
kolhoosidesse ning keegi ei and­nud
punaste vägivallameeste
käsutusse oma loomi ega põllu-tööriistu
ning need rööviti põllu­meestelt.
See röövpoliitika viid!
läbi jiulma t e r r o r i ^ ning küüdi­tati
ligemale 80.000 põllumeest
ja nende perekonnaliiget Sibe-
:risse.
Ja nagu nüüd selgub ,,Rahva
Hääle** kirjutisest, on need
puhastusoperatsioönidest järele
jäänud ja oma talud-kodud
kaotanud vanad inimesed, kes,
kommunisnii
na töödl pidid rühkinia, jäetud
Ilma sotsiaalse hoolekandeta —
„Rahva Hääle** teatel pole neil
isegi midagi selga ega jalga pan­na.
i r o a d v i sw Äve. Toreif@
ühenduses on jõud! . ,
KINNISVARALÄENUD l7S%,.
ISimKUD LAENUD alates 10.75%
esmasp.-reedeni 10—3,
teisip. ja neijap. õhtuti 5.3<l!i—3.00 p.l.
ARRA aamitHpidamine
im Danforth Au. hmh Ont
M4C1J7 694-6241
Mk hm\k
tüdinu
bshalitsus@
tulumateurevident
on olnud tugev riigikaitse, kuid
sotsiaaldemokraatliku valitsuse
uus riigikaitseelarve järgmiseks
viieks aastaks kinnitab, et roots­lased
ei jõua enam sõjaväelisi
nõudmisi vajalikul määral
rahuldada. Eelarve kohaselt
kavatsetakse riigikaitselisi kulu­tusi
tõsta 1,3 prots võrra aastas,
kuid see suurendamine ei suuda
rootsi sõjajõudusid hoida teiste
99 Glie^^ Goevara
(Algus lk. 2)
minekud on vähenenud viimase
20-ne aasta jooksul 5-lt protsen­dilt
umbes 2,7 protsendile rah­vatulust.
Sellise kärpimise tule­musena
on lennuväes käibel
olevate lennukite arv vähenenud
poole võrra ning merevägi on
kaotanud umbes ühe kolman­diku
oma laevadest. Sellega on
teataval määral ka seletatav, et
rootslased ei suuda avastada
Rootsi skäärides pidevalt luura­vaid
vene allveelaevu kuigi siin
võib tegemist olla ka poliitilis­test
põhjustest tingitud ka(rtuse-ga,
et Moskvat eitohi allveelae-
Grupp „ ]
0 Canada ---- w
välispoliitika^ kreedoks on
Kanada neutraalseks kuuluta­mine,
peaksid Rootsi minema ja
seda küsimust sealsete.• sol-.
slalistide abil uurima. Siis
selguks^ neile mõndagi, mida
nad siin sepitsetud illusioonides­se
uppudes ei tea, hõljudes
ebareaalsete unistuste hõlmas.
Rootsi neutraalsuse põhitoeks
On kindel, et võimalikus
tulevases sõjas omab Skan­dinaavia
poolsaar mõlemale
poolele suure tähtsuse, kuna
paljude läänestrateegide arvates
otsustatakse Euroopa saatus
Atlandi põhjaosas. Kui Rootsi
tahab oma neutraalsust sellises
olukorras kaitsta, siis peab ta
olema .sõjaliselt• väga .tugev.
Rootsil on veel. praegugi tugev
lennuvägi, kuid merevägi on vii­maste
aastate jooksul tunduvalt
nõrgenenud ning maaväe väl­jaõpe
on puudulik. Praegustest
jõududest ei piisa tõenäoliselt
suurte jõududega ettevõetud i n ­vasiooni
tagasi löömiseks.
Kajada sotsialistidel oleks va­ja
kõigi selliste probleemidega
põhjalikult tutvuneda ja oma
roosadelt unistuste pilvedelt alla
tulla. Alles siis võivad nad
hakata rääkima neutraalsusest
j a Kanada riigikaitse, vajadu­sest
»
Noored geriljad. Üks kan­nab
-Nõukogude päritolu
Kalashniikov A K M - i , .teine
ameerika M14 automaat-püssL
Sõda L.-Ameerikas
käib edasio
via Lõuna-Ameerikasse. Ma tean, •
et siin on minu teekonna lõpp,
kuid öelge Castrole, et kuigi minu
ülesanne ebaõnnestus, ei tähenda
see veel, et tal ei õnnestuks oma
ideoloogiat maksma panna Lõuna-
Ameerikas, kas Salvadori, Nika-raagua
või mõne teise riigi kaudu.
Öelge mu naisele, et ta abielluks
uuesti ning Castro hoolitsegu, et
mu viis last saavad hea hariduse.' V
Oma ülikoolipõlves ,,Che"
Guevara oli idealist, kes unistas
kõrgemast haridusest Lõuna-
Ameerika elanikkonnale.; Ta ar­vas,
et see on ainus tee majandus­liku
olukorra parandamiseks
L.-Ameerikas. Ta koolivennad,
kes teda lähemalt tundsid ^ kinni­tavad
et ta ei olnud kommunist,
kuid pärast mingisugust sekeldust
Buenos Aires'it külastavate
Ameerika meresõduritega hakkas
ta ameeriklasi vihkama ning huvi­tuma
marxismist. ,,Che" ja
Castro kohtusid esimest korda
Bogotas, Kolombias, kus Koloni-bia
vasakpoolsete ja kommunisti­dega
taheti kukutada valitsust. See
ebaõnnestus ning nad siirdusid
Mehhikosse, kus ühinesid ühe his-''
paanlasest kommunistiga ning
. Kanada., Reservüksuste raames
töötab — või eksisterib — Põhja-
Kanadas eriline pärismaalastest
(indiaanlastest ja eskimödest)
koosnev eriorganisatsiooni mida
nimetatakse ,,Canadian Rarigers"
(Umbes nagu „Kanada kütid^').
Need ,,kütid" või ,,jah;imehed"
on relvastatud II maailmasõja­aegsete
Briti armee vintpüssidega^
mille laskemoona peale [956.. a.
NATO automaatrelvadele üle
minemist enam ei produtseerita,
kuid millest veel küllaldaselt kaste
laos leidub. Neid ,,võsakütte" on
640 tükki ja nad kaitseva Kanada
põhjapiiriyolles jagatud 34
eripatrulli,seega umbes
20-mehelisteks jõukudeks.Nagu
lisatud pildilt näha, ei ole nende
jaoks jätkunud sõjayäevorme,
kuid igale sellile ön antud
nokkmüts, umbes selline nagu
neid traktorijühtid ja baseballi-mängijad
kannavad. Vaevalt neist
Põhjapiiri külmade ilmade vältel
midagi kasu on, aga eks nendega
ole vahva pilti võtta. Lisatud fotol
näetegi gruppi ,,pärismaalasi''
oma uute mütside ja kirikuülikon-dadega;'
igal mefi^l püss käes.
Vöörihmu ega paidrunitaskuid ei
näi neil olevat. Kui nad venelasi
üle põhjanaba tulemas näevad,
siis helistavad nad arvatavasti Ot-tawasse.
Või saadavad kirjatuvi.
Toeta allkirja
vaatleja staatuse iiõiidmist
Eesti VabariigUe ÜRQ^s
hakkasid eeltööd tegama invasi­ooniks
Kuuba saarele, et kukutada
Batista diktaatorlikku rezhiimi.
Paat, mille nimeks oli y^Granma'-
maanduski varsti Kuuba rannikul
Castro, ,,Che'' ning mõningate
geriljadega. Rannast siirduti
Sierra Maestra mägedesse, kus
varsti Castro ümber kogunes
tuhandeid mehi. Kõikide sooviks
oli Batista rezhiim kukutada;
kommuniste oli ainult mõned
nende hulgas peale , ,Ghe'' ja his­paanlase
. Batista kukutati, Castro
võttis võimu oma kätte, ning
saatis , ,Che'' Boliiviasse. Hubert
Matõs, kes võitles koos Castroga
ning kelle ta tänutäheks-' elu­ajaks
sunnitööle määras,^ ütles
Miamis, et ,,Che" tegi Castrost
Sierra Maestras kommunisti.
Hubert Matos vabanes Prantsuse
presidendi Mitterrandi eestkost­misel
1983. aastal.
lil (N.WTerritories)
Olen sunnitud teilt iiõu küsima.
Saatsin onupoja tütrele, 14. a
kooliplikale, Eestisse kinnitatud
tsheki 250 dollari peale, sünnipäe­vaks.
Nüüd tuli vastus, et ta läks
riigipanka pearaamatupidaja käest
küsima; see arvestas välja et kui
protsent maha võtta ja panga tasu
3 rubla; siis 9. niärtsi kursiga saab '
250 (kanada dollari eest 81 rubla
70 kopikat! Ja asjaajamiseks lähejb
Piaar kuud, enne kui raha kä|te
saab; Samal ajal lugesin ajalehest j
,,Kodumaa'' et Kanada dollar |
: maksab seal 48 köpikaty USA o n i a '
64 kopikat. Sealse kursiga;^ peaks
siis minu 250 dollari eest saama
120 rubla, võtku siis^ sellest 3
rubla parigakulu maha. Kas on |
toore pettusega tegemist, või kah­mab
Vene riik veel kolmandiku
minu rahast omale?
Muuseas, Tallinnas olevat ^a-luuta-
pood, kiist saab osta Eestis
ümber vahetatud kupongide eest.
Kas seal siis dollarite eest oSfa ei
saagi? Vast mõni teie lugejatest
teab seialsetest oludest rohkem? i ,
Ma ei julge oma nime alla pahp
nä, mine neid venelasi tea. J
Lugupidavalt
BERLIIN (AP) - r Rudolf
Mess, üle 90 aasta vana viimane
poliitvang Spandau vanglas
Berliinis, pn saatnud kirju US/i
president Reagäiiile,
Nõukogude parteijuht Gorbat-shovlle,
Prantsuse president
Mitterrahdile j a Britanhia
peaminister Thatcherilej
paludes end vangfast vabastada,
Hess oli teatavasti hiljuti kop»
supõietikuga haige j a viibis
mitmed nädalad haiglas.
Moyal LePage Real Estat©
esindaja
: M
TeL kontoris 293-1992
kodus 947-5947
r
'* Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-päranc^used
ja mälestusfondid on tulurtiaksu-vabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisats
sioonidele i
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks: Eesti Maja, 958
Brõadview Ave., Toronto, Ont.
M4K2R6