1980-02-05-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lk. 6 ¥ABA EESTLANE teisipäeval, 5. veebruaril 1980 - Tuesday, February 5, 1980 ::Nr..l(D.
iinfiiiiiiigb-
ViUem Saarsen, See mis ma
Biägin. Autori kirjastus, Stok-
.• liolm 1978. 432 lk. ••;
V. Saarseni juba 1978. aastaarvu
kandev memuaaride kogu on mahukam
ja kogukam, mis viimastel
aastatel on eesti Jfeeeles ilmuxiud.
Autor ise ütleb sellele^ saatesõnar
dena, et „kui ma julgen anda eesti
lugejate kätte jutustuse sellest,
mis. olen läbi elanud ja näinud
ema pikal eluteel, ^üs mõtlen, et
siit võib võtta lehekese või mõne
rea Eesti rahva Eluraämatiisse".
Kahtlemata on tal õigusV
V. Saarseni elukäik on muster^
näide, eesti noorest, tema edasipüüdlikkusest
Ja edust tsaariarmees
ja Vabaduse kätte võidelnud
Eestis.
•'.; Huvitavaks- teeb" selle aga. asjaolu,
et ta OE olnud sündmuste
Juures, mis OÜ Eestile olnud saatuslikud
ja kirjutab neist Juisres
olnud
Moskva lepingute sõlmimise kir-jeldamine
on teoses hinnatuimaks
" o s a k s , ' ^ .
Autor on valinud oma memuaaride
stiiliks väga omapärase haki^
tud ja üksikute lausetena antud
stiili. See võib matkida sõjaväelikku
käskkirjade lühivormi, aga ulatuslikus
teoses ei aima voolava
jutusii^e kaasahaaravust. Kui autor
sell^a rõhutab oma sõjamehe
staatust ja sellele omast, mõtteviisi,
siis sellest aspektist lähtudes
pakub kompositsiooniline
ikülg teatud huvi. ^
Kuigi V. Saarsen juba oma raamatu
on pealkirjastanud „See
mis ma nägin", siis on autor imestamapanevalt
visalt selle juures
püsinud, näidates oma elu läbi ste-riüsete
silmade, kus emoteioonid,
tunded, elamusterikkused oma
hingelise tundlikkusega puuduvad.
Kas ka see laad on tingitud kavakohasest
mälestusiie iseloomu and-
: misest või aufcöriisikušt, :teoses ei
selga.- •; ; ,
-. Nii Jääb teosesse mitmeid tühimikke,
nii sündmuste kirjeldamisel,
nagu Poola vabadussõjas
võitlemisel, isiklikus elus, abiellumisel
Ja palju muud, mille
kaudu memuaaride autorid tavaliselt
lugeja silmis lähedasiks
imimesteks Ja .JutustaJaiks^mOT'
V. Saarsen on aga säilitanud distantsi
sageli ika isenesega, kõneledes
enesega nagu kolonel Saar-seniga.
See viis jätab lugejale autorist
teatud egotsentrilise mulje,
mis eriti teose lõpuosas mõneti
häkivaks osutub.
Kuigi raamat on sisujaotuselt
üsna süsteemitu, on selles alajao-tosiks
„See mis ma nägin", kus
lühikese tagasivaatega kodule ja
vanemaile, kirjeldatakse elu tsaariarmees
kuni 1915. ä. kevadeni.
Järgneb alajaotus ^üleviimine in-seneriväe
Esimesse soomusautode
divisjoni"^ >jK^ „01üm^
piamängudel Berliinis 1936. a.",
„Ringrfeis välisriikide sõjayäeesin-dajatega
Eestis 1938. a; suvel"|
, , R a h u t u E u i ^ a 1938-1939./ä.'^^
„Sp6mest kodumaale",' „Äugust
Rel • Eesti Vabariigi Valitsus"*
Eesti Ev. Luteri koguduse elust
Stokholmis", ,Jlesti Ohvitseride
Kogu Rootsis asutamine 28. oktoobril
1958", Ühendriikides 1961
-«2. ä.", „Reis Korsika säärele
ja' Marokosse", ,Iisraelis aprülis
1969. a.", ,^Külaskäik Londoni",
„ülemaaihnsed Eesti Päevad Kanadas
1972. a^", „Peatükk väleta-jaist",
^,TõnisKinti Eesti Vabariigi
Valitsus", »Ernst Idla võimlejad
Stokholmis" ja „Rootsi'kuningakoja
liikmed külastasid meie
kodumaad"
Nagu neist pealkirjadest on näha,
tegelevad vümasedStokholmi
eesti ühiskondliku elu kü^*aidami-sega,
kuhu ta Saksamaalt jõudes
äktüvse liikmena tegevusse asub.
.Ometi on neis' memuaaride. osades
ilmselt märgata Mbedust
mitmete kaaseestlaste vastu Ja-autor
katlsub kohut mõista, vähemalt
väljendada hukkamõist,
nende valed!e ja eksimuste üle.
Varem ümiies sellelaadilist vastumeelsust
tal Eesti sõjaväe esindajana
lätlasi e vastu. Stokholmis on
tal mingi respektituse tunne peapiiskop
K. Veemi vastu, mille sügavam
põhjus süski kirjutusest ei
selgu. Kuid ka teiste tuntud eestlaste
hukkamõistmine ja valelikuks
nimetamine on lugejaüe
liialdatud, kuna V. Saarsen loeb
eksitusedki valedeks. Teiste me-muaareoste
eksimine pole siiski
valetamine vaid võib johtuda pa-gulašoludes
materjalide kättesaamatusest.
V. Saarsen, on oma saatesõnas
öelnud,. et ,Jühipilku tagasi heites
pikale elu teekonnale ,pean kurbusega
märkima, et mitte ühe võõrrahva
liikmelt ma ei ole saanud nü
valusaid teenimata hoope kui oma
kaasmalastelt, kelle hulgas oli
osavaid intrigante minu teelt kõr-valelükkamiseks"
(lk. 400). .
1^"
MMI RAUD
Raamat on kaupl ^älimuseäa, arvukad fotod kirjeldavad seda,
mis raamatus sõnadega ütjpmata oh jäänud. Teps on hea tut-vumisekä
oma rahva ajalooga. Ka siis kui see ennegi on teada,
on selles M. Raual mõndagi, mis seni teadmata ja uus. mille
simisel president K. Pätsi isik ja eMö
esUö tõusebt
171 lk. $18.00, postiga $1.00 saateks
SAADAVAL VABA EESTLASE .TALITLUSES - , :
•valangud • mõistetavaks
See: .valu, mida autor oji eluea
jooksul salvestanud, on teosega
„pihtimustlikku" osa täitnu^ ja
lugeja on pidanud need kibestus
Teoses on lähedasi andmeid ka
kindral J . Laidonerist, kellega ta
oli lähedane sugulane^ Raamatu lisade
hulgas on veel Prantsuse Auleegioni
tõend kolonelleitnant V.
Saarseni oma lükmeks valimisest,
kindral Laidonerüe aimetatud ordenite
nunekhri, 'kindral Laidoneri
abikaasa hilisemast saatusest
andmete avaldamine, märgukirju
ja mitmed mälestusliku iseloomuga
lisad.
V. Saarseni mahukas teos on nagu
täiend E ^ t i Vabarügi eelloole
tsaariarmee teenistuses olevaist
eestlasist, järgneb maailmasõda ja
rahutuste möllus Venemaa. See õn
ka pilt rahuaegsest Eestist, kus autor
oli kaasas Kaitseliidu organiseerimisel
j a hiljem sõjaväetee-nistuses,
mille esindajana ta kais
Moskvas Eesti sunhaotsüst vastu
võtmas. See on ajalugu, müle autor
on ise kirjutanud jaüsna piiratud
arvul müügüe lasknud, et
need leheküljed eesti rahvale ei
läheks kaotsi.
. Autori' keelepruugis on; mõningaid
konarusi, aga ta ise oma
mälestusis
eesti
Lõpuks ta ütleb, et „kölonel Vil^
lem Saarsen, Napoleoni poolt 1802.
a. asutatud Auleegioni ohvitser,
on veel tugev seisma tänapäevases
ühiskonnas üksi, päris üksi, aga ta
seisab." Päris üksi pole raamatu
autor kunagi, tal 01 ikkagi sada^
desse ulatuv lugejaskond.
HANNES OJA
Mis kuradi haigust sellest .küll
USK JA E LU nr. 3/4 — 1979.
Eesti Apostliku õigeusu Kiriku
väljaanne. Sisus V. Velleso „Jõu-luläkitus",
RK „Jõulühommik",
Toimetuse teated, L. Ruumet; - „Usk
ja teadus", Leonid Trett piibliaineline
ballaad „Kümme pidalitõbist",
J i ü ^ asemel, M. Juhkam
„Et me Jumal meid kuuleks",
Rändur „Ränduri märkmeid",
T. Lepik „Märkmeid ühe
kirjutuse juurde", Kirik ja naised,
Lydia Trett „tJhest tähtsast elu-seadusest"^
-V. Velleso „Usurän-nak
Pühale Maale", üksainus puha
kogumaapealne — lühiteateid
õigeusu kirikust, koguduste uudiseid
Austraaliast, Inglismaalt, Los
Angelesest, Montrealist, New Yorgist,
Stokholmist ja Torontpost Lõpuks
lahkunuid.
MIKI-HIIR Olümpics - Ants
Vomm's First English-language
edition of „A.V. Päeyalelit". 1980.
Kunstnik Ants Vomm on Une-Mati
loal andnud välja ^Päevalehte",
millest mõned aastad tagasi ilmus
16 numbrit. Need on koomiksist
tuttava Miki-Hiire ja kunstniku
omavahelised eluseiklused, mis
miiüd on -ühiste kaante vahele kogutud.
- -
ÄMDRESKÜNe
1 ^ EMP
m lk. Hind $11^^^
teos põMneb laialdasele allikmaterjalile. Ta
analüüsib Soome sise- ja välispoliitikat» riigi tänapäevast olukorda
ja suunda, Nõukogude Liidu Soome-poliitikat, Soome valitsusi
presidendist parteieluni ja palju i^^ tuues Soome s&aia-sest
huvitatud lugejaile palju uusi andmeid.
JÄRELE., o "
$1scsafekuly 85
MüügilVaba Eestlase" talituses
EtMUS B78.a. kauneim eestikeelne Iuu|etaskogi
Aidake kaasa, et
leviks kõikidesse eesti kodudesse!
L Ivaslk püsil? oma luules tugevate sidemetega Lõnna-Eesti va-nen^
te sünnimnllas. Tema nägemuslik luule Soomest, selle sha-manlikust
soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma
Jmbmskonnast mujal maaUmas on tunderikas ja tähelepanaerk.
Elilkognss® on valitud paremus ta varem ilmanad kogudest
lk. Hmd $10.eo — saatekolu 50 ceM.
SAADAVAL ,iVABA EESTLASE" TALITUSES
Välisöcülälise käik suundus ka
Tamperesse ja Tampere
rääkis juba ette programmist, seletades
müliseid tänavaid kaudu
võõras kavakohaselt peaks liikuma.
;•:
—. Seliest jutust oli tulnud päris
põrgulik lärm, seletas Vuotilainen
mõni päev hiljem Lindstenüe.—
ksko, see minu Tampere politseis
töötav lang; käis eile Õega siin.
Esko jutustas, et liikumise reit
oli mõeldud töielikult salajaseia.
Kusagüt oli see siiski voolanud
ajalehte ja kõigile lisaks veel
mingi komissari, või oli seb nüüd
politseiülema abi vestluse itõttii.
Tulemuseks oli muidugi, et seda
meest süüdistati. vahejuhtumi pärast.
— Ehmatus oli olnud päris hir-kardeti?
Kas me elame sün nagu
kusagil jkurivaunu diktatuuris?
ägestus Vuotüainen.
— Ja ometi külaline esindas
tõelist demokraatiat ja egas võõ-rustajagi,
vähemalt parteide seisukohast
vaadates, ei ole keegi
muil kui ,,prafctiliselt" soomlaste
igipõline kandidaat'', ironiseeris
Liridsiten:
Juba paar nädalat.varem oli ta
rääkinud Vuptilaisele; et on saanud
Eestist ikaks kirja. Tüts, vana
ärituttav, oU palunud, et Lindsten
tooks talle järgmisel korral Tallinna
tulles teatud kaupu:
„Too naisele maitsesoolasid, sel-lerisoola
ja muid soolasid. Pojale
mitme käiguga, auto,., inglise oma.
Vanaemale mõned paberist käite^
pühkiniise rullid, naisele õhtukin-gad,
hästi terava ninaga ja kõrge
kontsaga. Minule tankikett ja siis
äluspesuplüus number 42, vapi-nööbid
ja Jordan-hambaharju ning
„Sucsikki"-leb!t ja kaks kriminaalromaani."
— Küll õn imelik keel! Mida ta
õigesti tahab? imetles Vuotilainen.
— See on päris hea keelekäsuta-mise
vliSv ei ole eesti ega soome
keel, vaid nende segu, kuid selgitab
vajalikku. Kas "nüüd saad aru:
Tiits palub maitseaineid, neid on
seal väga raske saada. Paberist
käepühkimise rätikud võivad oUa
firma j,Sävette" omad, tavalised
kuid ka intiimsemaks vajaduseks,
ehkki vanamoor neid viimaseid
nas, et kõrged hämid saaksid une enam <gi vaja. Tankikett on selline
peast kiniji ja kogu muu .liiklus {metallist käekett, mis nüüd on
Soome riigi pearauditeel pandi moodis. Seda aluspesuoluusi ma
sete järel Soome. Lmdsten oli juba ja instrumentide hulk ning haigla
kaua aega tagasi saatnud talle kir- laboratoorium,
jalikii kutse ja lubanud hoolt kan-hakkasid
imestama, et mis. nüüd
teha. Sest ega ometi Kekkost ja
külalist ei Juleta nüüd ajalehes
avaida/tud tänavaid .kaudu sõidutada!
Sõidu marsruut oligi siis osalt
muudetud.
— Aga ega sellest veel midagi.
Kogu marsruut piirilt Helsingisse
ja Helsingist Pohjänmaale ja tagasi
oli julgestatud nü, et raudtee
ääres igal yäiksemalgi ülesõidukohal,
ülekäinüse jalgteel, jaamas
ja põldudegi ääres oli sõdureid,
poliftseinikke ja julgeol^mehi, seletas
Vuotilainen. — Olles reisil
Pohjänmaale oli rong mõneks tunniks
peatatud õhtul HJämeenlih-les
on raamatu nimeks raamat,
mis meü tähendab PiiWit. "
Viro keeles? Miks sa alati ütled
vü-o ega mitte eesti. See on
Eesti ega mitte mingi Viro, ütles
VuotÜain^.
— Sinusse on nähtavalt nakatanud
soome kommunistide poolt
maksma pandud demokraatia. Asi
01 küll nii, 0t selle maa nimi on
soome keeles Viro ja seal räägitakse
viro keelt. Kui soovid, sus
tee kindlaks keelebüroos või vaata
i^üüdis-soome sõnaraamatut. Alul
see nimi tõesti haaras ainult üht
maakonda ehk Virumaad, aga
soome keeles anti kogu maale Viro
nuneks.
— Eestis on asi siiski teisiti;
Eestlased ise kasutavad oma keeles
maa nuneks Eesti ja räägivad
eesti keelt ehk soome keeles „pu-huvat
viroa". Kui Eesti Vabariigist
ehk ,^Viron itasavallasta" oli suski
saanud nõukogude-Vü-o, hakkasid
soomlastest vasakäärmuslased kasutama
Eesti-moodust, et uus demokraatia
erineks selgesti vanast
tagurlikust.
— Järelikult soome keeles Eesti
on süski selge keeleviga ja näitab
vaid iga kaisutaja teadmatust või' soome haiglat. Vuotüaise
teatud esinduslikkust, mis mõle-l^öötas arstina endises linnahaig-mad
on tõesti sama asi. Just sa-j las, nüüdse itervishoiukeskuse
ma vaimukas ja peen oleks rääki-1 voodiosakonnas ja soovi oli kerge
täita. Uue nime tähendusest aru
saamine tekitas ilmselt Martsüe
raskusi, kuigi ta rääkis soome
keelt üsna hästi, itänu televisioonile,
nagu ta ise seletas.
Kui õhtul oli kogunetud Vuotüaise
poissmehekorterisse enne res-da
kõigi kulude eest. Kutset oli
mitmel korral uuendatud ja nüüd
lõpuks Märts pääseks tulema mõneks
päevaks märtsi-aprüli kuude
vahetuses.
Võõras otsustati vastu võtta ühiselt.
Lindstm ja Vuotüainen kavandasid
programmi võimalikult
mitmekülgseks.
— Las sõber ütleb ise, mida ta
tahab näha, arvas Lindsten. —
Aga tuumik on küll vaja meil kavandada.
Ega ta ei mõista, ette arvata,
mida siin on näha ja vaadata.
Märts saabus omal ajal ja
Lindsten käis tal Helsmgis järel.
Lühikesed külaskäigupäevad kulusid
kiiresti, aga siiski saadi nende
jooksul näha mõnesugust.
Lindsten ja Vuotilainen olid võõ-rustajaiks,
millal koos, millal
kumbki üksinda, aga mõnel puhul
jätsid kured ülesanded külalise
mõneks aj aks omapead tutvuma
noore ja kasvava tööstuslinnaga.
üks Marftsi oma soov oli näha
seisma; Rünnaksõdurid paljaste
1 mus. Siis julgeoleku-korraldajad-; tääkidega käisid ümber roigi..
õigesti ei mõista, aga see võib oUa
er keo-da
soome keeles Sverige, svenska
või kas või Stokholmist, pidas
Lindsten oma pika loengu.
— Noh olgu minugi poolest Viro»
kuigi ma omast meelest pole mingi
tagurlane, nõustus Vuotüainen.
Paar päeva pärast keelevestlust
oli liindsten rääkinud teise kirja torani õhtust sööma minekut, hak^
saamisest Virost. Tema sõber kas Märts rääkuna haiglast. Selle
Märts, tehnilise ülikooli lektor, tu- puhtus oli talle eriti mõju avalda-leks
a^tapikkuste väljapääsu kat- nud, sainuti eriliste sisseseadete
— Tavaline inimene ei pääse
meil sellisesse haiglasse. Kõrged
parteiametnikud, ohvitserid ja
KGB-inimesed küll, neil on oma
haiglad. Võib-oUa et sama head,
ma ei tea. Tavaliste inüneste
haiglad on halvad. ja neissegi on
raske pääseda, seletas Märts. Sabad
on pikad. Haiglasse pääsed ainult
siis, kui arstile 100 rubla
maksad. See on muidugi must raha.
Need sanatooriumid nagu
soomlasedki Krimmis ja lõunas
võivad näha, on ainult neile töölistele,
kes on partei liikmed. See
on suur pettus kui öelda, et tavaline
tööline saaks neis puhkust veeta.
Kerge* on arvata, kui palju sa-natoriume
peaks olema, et neisse
kõüt mahuksid.
— Minul oli pimesool haige. Ma
maksin arstüe 110 rubla ja kohe
pääsesin ette. Aga arst lõikab kui
harjutaja. Kohalik narkoos ainult.
Ei leidnud kohe pünesoolt, narkoosi
mõju hakkas haihtuma. Ma
tundsin kui sooled veeti kõhu peale
ja veri hakkas külge mööda alla
nõrguma.. Oli hirmus valu. E i
saanud enam vaikselt olla. Siis
seoti nünd laua külge kinni, aga
nü tugevasti, et arst ei saanud
oma tööd jätkata. Sus pandi prits
käsivarde, et uimästuksin. Ag!a
prits läks valesti, kätte tekkis luu-mädanik
ja taheti amputeerida.
Mina ei lubanud ja lõpuks käsi
paranes. See on nagu loterii asi.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 5, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-02-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800205 |
Description
| Title | 1980-02-05-06 |
| OCR text |
lk. 6 ¥ABA EESTLANE teisipäeval, 5. veebruaril 1980 - Tuesday, February 5, 1980 ::Nr..l(D.
iinfiiiiiiigb-
ViUem Saarsen, See mis ma
Biägin. Autori kirjastus, Stok-
.• liolm 1978. 432 lk. ••;
V. Saarseni juba 1978. aastaarvu
kandev memuaaride kogu on mahukam
ja kogukam, mis viimastel
aastatel on eesti Jfeeeles ilmuxiud.
Autor ise ütleb sellele^ saatesõnar
dena, et „kui ma julgen anda eesti
lugejate kätte jutustuse sellest,
mis. olen läbi elanud ja näinud
ema pikal eluteel, ^üs mõtlen, et
siit võib võtta lehekese või mõne
rea Eesti rahva Eluraämatiisse".
Kahtlemata on tal õigusV
V. Saarseni elukäik on muster^
näide, eesti noorest, tema edasipüüdlikkusest
Ja edust tsaariarmees
ja Vabaduse kätte võidelnud
Eestis.
•'.; Huvitavaks- teeb" selle aga. asjaolu,
et ta OE olnud sündmuste
Juures, mis OÜ Eestile olnud saatuslikud
ja kirjutab neist Juisres
olnud
Moskva lepingute sõlmimise kir-jeldamine
on teoses hinnatuimaks
" o s a k s , ' ^ .
Autor on valinud oma memuaaride
stiiliks väga omapärase haki^
tud ja üksikute lausetena antud
stiili. See võib matkida sõjaväelikku
käskkirjade lühivormi, aga ulatuslikus
teoses ei aima voolava
jutusii^e kaasahaaravust. Kui autor
sell^a rõhutab oma sõjamehe
staatust ja sellele omast, mõtteviisi,
siis sellest aspektist lähtudes
pakub kompositsiooniline
ikülg teatud huvi. ^
Kuigi V. Saarsen juba oma raamatu
on pealkirjastanud „See
mis ma nägin", siis on autor imestamapanevalt
visalt selle juures
püsinud, näidates oma elu läbi ste-riüsete
silmade, kus emoteioonid,
tunded, elamusterikkused oma
hingelise tundlikkusega puuduvad.
Kas ka see laad on tingitud kavakohasest
mälestusiie iseloomu and-
: misest või aufcöriisikušt, :teoses ei
selga.- •; ; ,
-. Nii Jääb teosesse mitmeid tühimikke,
nii sündmuste kirjeldamisel,
nagu Poola vabadussõjas
võitlemisel, isiklikus elus, abiellumisel
Ja palju muud, mille
kaudu memuaaride autorid tavaliselt
lugeja silmis lähedasiks
imimesteks Ja .JutustaJaiks^mOT'
V. Saarsen on aga säilitanud distantsi
sageli ika isenesega, kõneledes
enesega nagu kolonel Saar-seniga.
See viis jätab lugejale autorist
teatud egotsentrilise mulje,
mis eriti teose lõpuosas mõneti
häkivaks osutub.
Kuigi raamat on sisujaotuselt
üsna süsteemitu, on selles alajao-tosiks
„See mis ma nägin", kus
lühikese tagasivaatega kodule ja
vanemaile, kirjeldatakse elu tsaariarmees
kuni 1915. ä. kevadeni.
Järgneb alajaotus ^üleviimine in-seneriväe
Esimesse soomusautode
divisjoni"^ >jK^ „01üm^
piamängudel Berliinis 1936. a.",
„Ringrfeis välisriikide sõjayäeesin-dajatega
Eestis 1938. a; suvel"|
, , R a h u t u E u i ^ a 1938-1939./ä.'^^
„Sp6mest kodumaale",' „Äugust
Rel • Eesti Vabariigi Valitsus"*
Eesti Ev. Luteri koguduse elust
Stokholmis", ,Jlesti Ohvitseride
Kogu Rootsis asutamine 28. oktoobril
1958", Ühendriikides 1961
-«2. ä.", „Reis Korsika säärele
ja' Marokosse", ,Iisraelis aprülis
1969. a.", ,^Külaskäik Londoni",
„ülemaaihnsed Eesti Päevad Kanadas
1972. a^", „Peatükk väleta-jaist",
^,TõnisKinti Eesti Vabariigi
Valitsus", »Ernst Idla võimlejad
Stokholmis" ja „Rootsi'kuningakoja
liikmed külastasid meie
kodumaad"
Nagu neist pealkirjadest on näha,
tegelevad vümasedStokholmi
eesti ühiskondliku elu kü^*aidami-sega,
kuhu ta Saksamaalt jõudes
äktüvse liikmena tegevusse asub.
.Ometi on neis' memuaaride. osades
ilmselt märgata Mbedust
mitmete kaaseestlaste vastu Ja-autor
katlsub kohut mõista, vähemalt
väljendada hukkamõist,
nende valed!e ja eksimuste üle.
Varem ümiies sellelaadilist vastumeelsust
tal Eesti sõjaväe esindajana
lätlasi e vastu. Stokholmis on
tal mingi respektituse tunne peapiiskop
K. Veemi vastu, mille sügavam
põhjus süski kirjutusest ei
selgu. Kuid ka teiste tuntud eestlaste
hukkamõistmine ja valelikuks
nimetamine on lugejaüe
liialdatud, kuna V. Saarsen loeb
eksitusedki valedeks. Teiste me-muaareoste
eksimine pole siiski
valetamine vaid võib johtuda pa-gulašoludes
materjalide kättesaamatusest.
V. Saarsen, on oma saatesõnas
öelnud,. et ,Jühipilku tagasi heites
pikale elu teekonnale ,pean kurbusega
märkima, et mitte ühe võõrrahva
liikmelt ma ei ole saanud nü
valusaid teenimata hoope kui oma
kaasmalastelt, kelle hulgas oli
osavaid intrigante minu teelt kõr-valelükkamiseks"
(lk. 400). .
1^"
MMI RAUD
Raamat on kaupl ^älimuseäa, arvukad fotod kirjeldavad seda,
mis raamatus sõnadega ütjpmata oh jäänud. Teps on hea tut-vumisekä
oma rahva ajalooga. Ka siis kui see ennegi on teada,
on selles M. Raual mõndagi, mis seni teadmata ja uus. mille
simisel president K. Pätsi isik ja eMö
esUö tõusebt
171 lk. $18.00, postiga $1.00 saateks
SAADAVAL VABA EESTLASE .TALITLUSES - , :
•valangud • mõistetavaks
See: .valu, mida autor oji eluea
jooksul salvestanud, on teosega
„pihtimustlikku" osa täitnu^ ja
lugeja on pidanud need kibestus
Teoses on lähedasi andmeid ka
kindral J . Laidonerist, kellega ta
oli lähedane sugulane^ Raamatu lisade
hulgas on veel Prantsuse Auleegioni
tõend kolonelleitnant V.
Saarseni oma lükmeks valimisest,
kindral Laidonerüe aimetatud ordenite
nunekhri, 'kindral Laidoneri
abikaasa hilisemast saatusest
andmete avaldamine, märgukirju
ja mitmed mälestusliku iseloomuga
lisad.
V. Saarseni mahukas teos on nagu
täiend E ^ t i Vabarügi eelloole
tsaariarmee teenistuses olevaist
eestlasist, järgneb maailmasõda ja
rahutuste möllus Venemaa. See õn
ka pilt rahuaegsest Eestist, kus autor
oli kaasas Kaitseliidu organiseerimisel
j a hiljem sõjaväetee-nistuses,
mille esindajana ta kais
Moskvas Eesti sunhaotsüst vastu
võtmas. See on ajalugu, müle autor
on ise kirjutanud jaüsna piiratud
arvul müügüe lasknud, et
need leheküljed eesti rahvale ei
läheks kaotsi.
. Autori' keelepruugis on; mõningaid
konarusi, aga ta ise oma
mälestusis
eesti
Lõpuks ta ütleb, et „kölonel Vil^
lem Saarsen, Napoleoni poolt 1802.
a. asutatud Auleegioni ohvitser,
on veel tugev seisma tänapäevases
ühiskonnas üksi, päris üksi, aga ta
seisab." Päris üksi pole raamatu
autor kunagi, tal 01 ikkagi sada^
desse ulatuv lugejaskond.
HANNES OJA
Mis kuradi haigust sellest .küll
USK JA E LU nr. 3/4 — 1979.
Eesti Apostliku õigeusu Kiriku
väljaanne. Sisus V. Velleso „Jõu-luläkitus",
RK „Jõulühommik",
Toimetuse teated, L. Ruumet; - „Usk
ja teadus", Leonid Trett piibliaineline
ballaad „Kümme pidalitõbist",
J i ü ^ asemel, M. Juhkam
„Et me Jumal meid kuuleks",
Rändur „Ränduri märkmeid",
T. Lepik „Märkmeid ühe
kirjutuse juurde", Kirik ja naised,
Lydia Trett „tJhest tähtsast elu-seadusest"^
-V. Velleso „Usurän-nak
Pühale Maale", üksainus puha
kogumaapealne — lühiteateid
õigeusu kirikust, koguduste uudiseid
Austraaliast, Inglismaalt, Los
Angelesest, Montrealist, New Yorgist,
Stokholmist ja Torontpost Lõpuks
lahkunuid.
MIKI-HIIR Olümpics - Ants
Vomm's First English-language
edition of „A.V. Päeyalelit". 1980.
Kunstnik Ants Vomm on Une-Mati
loal andnud välja ^Päevalehte",
millest mõned aastad tagasi ilmus
16 numbrit. Need on koomiksist
tuttava Miki-Hiire ja kunstniku
omavahelised eluseiklused, mis
miiüd on -ühiste kaante vahele kogutud.
- -
ÄMDRESKÜNe
1 ^ EMP
m lk. Hind $11^^^
teos põMneb laialdasele allikmaterjalile. Ta
analüüsib Soome sise- ja välispoliitikat» riigi tänapäevast olukorda
ja suunda, Nõukogude Liidu Soome-poliitikat, Soome valitsusi
presidendist parteieluni ja palju i^^ tuues Soome s&aia-sest
huvitatud lugejaile palju uusi andmeid.
JÄRELE., o "
$1scsafekuly 85
MüügilVaba Eestlase" talituses
EtMUS B78.a. kauneim eestikeelne Iuu|etaskogi
Aidake kaasa, et
leviks kõikidesse eesti kodudesse!
L Ivaslk püsil? oma luules tugevate sidemetega Lõnna-Eesti va-nen^
te sünnimnllas. Tema nägemuslik luule Soomest, selle sha-manlikust
soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma
Jmbmskonnast mujal maaUmas on tunderikas ja tähelepanaerk.
Elilkognss® on valitud paremus ta varem ilmanad kogudest
lk. Hmd $10.eo — saatekolu 50 ceM.
SAADAVAL ,iVABA EESTLASE" TALITUSES
Välisöcülälise käik suundus ka
Tamperesse ja Tampere
rääkis juba ette programmist, seletades
müliseid tänavaid kaudu
võõras kavakohaselt peaks liikuma.
;•:
—. Seliest jutust oli tulnud päris
põrgulik lärm, seletas Vuotilainen
mõni päev hiljem Lindstenüe.—
ksko, see minu Tampere politseis
töötav lang; käis eile Õega siin.
Esko jutustas, et liikumise reit
oli mõeldud töielikult salajaseia.
Kusagüt oli see siiski voolanud
ajalehte ja kõigile lisaks veel
mingi komissari, või oli seb nüüd
politseiülema abi vestluse itõttii.
Tulemuseks oli muidugi, et seda
meest süüdistati. vahejuhtumi pärast.
— Ehmatus oli olnud päris hir-kardeti?
Kas me elame sün nagu
kusagil jkurivaunu diktatuuris?
ägestus Vuotüainen.
— Ja ometi külaline esindas
tõelist demokraatiat ja egas võõ-rustajagi,
vähemalt parteide seisukohast
vaadates, ei ole keegi
muil kui ,,prafctiliselt" soomlaste
igipõline kandidaat'', ironiseeris
Liridsiten:
Juba paar nädalat.varem oli ta
rääkinud Vuptilaisele; et on saanud
Eestist ikaks kirja. Tüts, vana
ärituttav, oU palunud, et Lindsten
tooks talle järgmisel korral Tallinna
tulles teatud kaupu:
„Too naisele maitsesoolasid, sel-lerisoola
ja muid soolasid. Pojale
mitme käiguga, auto,., inglise oma.
Vanaemale mõned paberist käite^
pühkiniise rullid, naisele õhtukin-gad,
hästi terava ninaga ja kõrge
kontsaga. Minule tankikett ja siis
äluspesuplüus number 42, vapi-nööbid
ja Jordan-hambaharju ning
„Sucsikki"-leb!t ja kaks kriminaalromaani."
— Küll õn imelik keel! Mida ta
õigesti tahab? imetles Vuotilainen.
— See on päris hea keelekäsuta-mise
vliSv ei ole eesti ega soome
keel, vaid nende segu, kuid selgitab
vajalikku. Kas "nüüd saad aru:
Tiits palub maitseaineid, neid on
seal väga raske saada. Paberist
käepühkimise rätikud võivad oUa
firma j,Sävette" omad, tavalised
kuid ka intiimsemaks vajaduseks,
ehkki vanamoor neid viimaseid
nas, et kõrged hämid saaksid une enam |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-02-05-06
